2-20-12151/49 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Imbi Sidok-Toomsalu

Otsuse tegemise aeg ja koht

01. juuli 2022. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-12151

Kohtuasi

SYSTEMAIR AS hagi Iliotech Group OÜ vastu

võlgnevuse ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25.10.2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Iliotech Group OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

143 679,68 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): SYSTEMAIR AS (registrikood

10124312), lepinguline esindaja Meelis Leis

Kostja (apellant): Iliotech Group OÜ (registrikood

11418273), lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin

Traat

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 25.10.2021 otsus muutmata.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

2-20-12151

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist-

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. SYSTEMAIR AS esitas 21.08.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse Iliotech Group OÜ

vastu. 25.08.2020 hagi täpsustuse järgi palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja

võlgnevuse summas 71 839,84 eurot, alates 18.04.2020 viivis 0,5% põhinõudelt (71 839,84

eurot) iga kalendripäeva kohta kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuni ja edasiulatuvalt alates

kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni 0,5% põhinõudelt (71

839,84 eurot) iga kalendripäeva kohta, kuid mitte enam kui põhinõue. Menetluskulud palus

hageja jätta kostja kanda.

2. Hageja ja kostja sõlmisid 11.02.2020 ostu-müügilepingu nr 1324/20 (edaspidi Leping), mille

alusel kohustus hageja müüma kostjale seadme Adconair 761901 (edaspidi seade) ning kostja

kohustus tasuma seadme eest 71 839,84 eurot. Hagejale teadaolevalt ostis kostja seadme

eesmärgiga müüa see edasi kolmandale isikule AS-ile COMFORT AE, kes pidi seadme

paigaldama TalTechi teadus- ja õppehoone laborisse. AS COMFORT AE tasus kostjale

ostusumma juba enne seadme tarnimist ja AS-il COMFORT AE seadme osas pretensioone ei

olnud. Seega seade vastab Lepingutingimustele.

3. 18.02.2020 sai hageja kostjalt kinnituse, et seade on kostja laos, mistõttu pidi seade jõudma

eelduslikult kostjani enne 18.02.2020. Kostja ei esitanud hagejale seadme osas ühtegi

pretensiooni, mis tähendab, et kostja kas ei täitnud seadme kättesaamisel Lepingu p 6.4

tulenevat kohustust või siis ei tuvastatud seadme ülevaatamisel ühtegi puudust. Hageja esitas

13.03.2020 kostjale müüdud seadme kohta arve nr 001039485. Arve tasumise tähtaeg oli

17.04.2020. Kostja seadme eest arvel märgitud tähtajaks ei tasunud, millest järeldub, et seade

oli selleks ajaks kostja laos seisnud kaks kuud ning kostjal oli piisavalt aega seadmel esinevatest

puudustest hagejat teavitada.

4. Seade paigaldati TalTech teadus- ja õppehoone laborisse asukohaga Mäepealse 3, Tallinn

2020. a aprilli lõpus/mai alguses, sest hagejale teadaolevalt 22.04.2020 seisuga seadet

nimetatud aadressile veel paigaldatud ei oldud ja 07.05.2020 e-kirjast võib järeldada, et seadme

mõõdistus pidi toimuma 14.05.2020. 11.05.2020 e-kirjas teavitas kostja hagejat asjaolust, et

seadmel esinevad puudused. 14.05.2020 teostati seadmele plaanipäraselt survetest, mis sai

negatiivse tulemuse, s.t seade ei saavutanud suure õhulekke tõttu vajalikku survetaset. 2020. a

juunis peetud kirjavahetuses arutasid pooled seadmega seonduvaid probleeme, kus kostja

käsitles seadme puudusi, kuid ei teavitanud enam kui kaks kuud hilinenud ostusumma

tasumisest keeldumisest. 26.06.2020 kinnitas hageja kostjale, et tehasepoolsete vigade korral

kannab hageja puuduste kõrvaldamiseks vajalikud kulud, tuletades ühtlasi meelde, et kostja ei

ole ostusummat tasunud. 01.07.2020 saatis hageja kostjale võlgnevuse meeldetuletuseks

inkassohoiatuse, milles palus võlgnevus likvideerida hiljemalt 03.07.2020, hoiatades, et arve

täiendavaks tähtajaks tasumata jätmisel on hageja sunnitud võtma kasutusele rangemad

meetmed. Kostja ei täitnud kohustust ka täiendavaks tähtajaks.

2-20-12151

5. Kostja esitas hagejale 06.07.2020, vahetult pärast hagejalt saadud inkassohoiatust,

pretensiooni, milles teatas Lepingu olulisest rikkumisest, seadme mittevastavusest Lepingu

tingimustele ja õiguskaitsevahendite kasutamise kavatsusest.

6. Pooled on Lepingus puuduste fikseerimise korras kokku leppinud. Lepingu punkti 6.4. järgi

kontrollitakse ostetavate seadmete mittekvaliteetsus ja vastavus lepingule poolte esindajate

poolt seadme üleandmisel ostjale. Müüja ei vastuta hilisemate nõudmiste eest ja seadme

kasutuselevõtust põhjustatud kulude eest. Puuduste esinemise korral pidanuks Lepingu p 6.5.

järgi kostja esile tooma seadme mittekvaliteetsuse ja/või Lepingule mittevastavuse korral

poolte esindajate allkirjadega varustatud akti kauba puuduste kohta. Kostja pole tõendanud

seadme puudusi Lepingus kokkulepitud korras, poolte ühist akti pole. Kostja on kas ise

tekitanud seadmele kahjustused või olid need objektiivselt olemas mingil muul põhjusel

(ebaõiged võtted seadme transportimisel vm) ning lasknud neid hinnata kolmandal isikul,

kaasamata hagejat ja tootjatehase esindajat. Eeldused seadme mittekvaliteetsuse ja/või

lepingule mittevastavuse tuvastamisel ei ole täidetud. Asjakohatu on kostja tuginemine Lepingu

p-le 6.7., sest nimetatud punkti järgi lükkuks tasumise tähtaeg edasi üksnes siis kui puudustega

seade asendatakse.

7. Isegi kui seadme lekkeprobleemid olid seadmel transpordist olenemata, s.t et tegu oli tehase

praagiga, tulnuks kostjal tootjatehase esindaja defekteerimisele kohale kutsuda. Kostja ei

kutsunud seadme tootjatehase esindajat seadme võimalike kvalitatiivsete puuduste

tuvastamisele, mistõttu ei saa müüja kaasa rääkida seadmel esinenud lekkeprobleemidele. Need

pole usaldusväärselt tuvastatud ja väidetavate lekete tekkepõhjus on välja selgitamata.

8. Pooled on leppinud Lepingus kokku, et seadme omand läheb üle ostusumma tasumisel, seega

kuulub seade hagejale kuni seadme ostusumma täieliku tasumiseni. Kuivõrd kostja teatas

kohtumenetluse ajal asjaolust, et seade on defektne, eemaldas hageja seadmelt automaatika

(kontorollerid), et vältida väidetud defektist tuleneda võivaid kahjusid lõpptarbija juures ning

ühtlasi kaitsta oma omandit. Kostja on asunud hagejale kuuluvat seadet omavoliliselt muutma,

sest kostja korraldas hagejale ja tootjatehasele teadmata oma automaatika integreerimise

seadmega, välistades sellega seadmele tootjatehase garantii. Lepingu p 7.2. järgi kehtib garantii

ainult juhul, kui ostetud seadmete paigaldamisel on järgitud kõiki tootja poolt kehtestatud

norme ja tingimusi. Kuivõrd seadet on kostja initsiatiivil oluliselt muudetud, ei kulge seadme

osas tootjatehase garantiitähtaeg. Seega kostja on jätnud pahauskselt täitmata Lepingust

tuleneva põhikohustuse – tasuda seadme ostuhind ja lisaks sellele asunud võõrast seadet

(kuulub siiani hagejale) hageja tahte vastaselt ümber ehitama, paigaldanud seadmele teadmata

tootja ja kvaliteedinäitajatega automaatika.

Kostja vastuväited

9. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu. Hageja nõue ei ole veel muutunud sissenõutavaks, sest

hageja ei müünud kostjale seadet, milles müügilepingus kokku lepiti. Hageja olevat

reklaaminud seadmele omadusi ja vastavust standarditele, mis tegelikult vaidlusalusel seadmel

puudusid. Seetõttu tuleks jätta hagiavaldus läbi vaatamata.

10. Lepingu punktide 6.1., 6.2, 6.3., 6.6. ja 6.7. kohaselt peab kaup vastama valmistajatehase

poolt kirjalikult avaldatud standardile, tehnilistele tingimustele, kvaliteedinõuetele ning

Lepingule ja kaup on mittekvaliteetne kui see ei vasta kvaliteedistandardile, mõnele muule

poolte vahel kokku lepitud kauba kvaliteeti tõendavale dokumendile või muule loetlemata

puudusele (p 6.2.1.). Lepingu p 6.3. sätestab, et kauba mittekvaliteetsuse ja Lepingule

mittevastavuse eest on vastutav müüja ning kauba mittekvaliteetsuse ja/või Lepingule

2-20-12151

mittevastavuse korral lepivad pooled eraldi kokku: puudustega kauba asendamise suhtes müüja

poolt müüja kulul (p 6.6.1.); kauba puuduste tasuta kõrvaldamise suhtes Müüja poolt (p 6.6.2.);

ostuhinna vastava alandamise suhtes (p 6.6.3.). Lepingu p-st 6.7. tulenevalt puudustega seadme

asendamisel müüja poolt lükkub seadme eest tasumise maksetähtaeg asendatava kauba osas

edasi. Hageja poolt kostjale müüdud seade ei vasta EVS-EN 16798-3:2017 Eestis kehtestatud

standardile (Ameconi mõõdistusakt 200340) ja pooltevahelises lepingus kehtestatud

kvaliteedinõuetele. Hageja müüdud seadmel on hulgaliselt kvaliteediprobleeme, mis ei ole

vastavuses Lepinguga, tootja seadmete kesta sertifikaadiga (EN 1886) ning ei vasta tootja

kvaliteedistandardile. Selgus, et kõik hageja poolt kostjale müüdud seadmed ei vasta EVS-EN

16798-3:2017, EN 1886 standardile ja Eurovent sertifikaadile (www.eurovent-

certification.com/en/search-engine). Seadme tootja Menerga ja importija ehk hageja vastutavad

selle eest, et müüdavad seadmed vastaksid EVS-EN 16798-3:2017 Eestis ja Euroopas

kehtestatud standardile. Nimetatud standard on täitmiseks kohustuslik, mitte vabatahtlik.

11. Kostja sai seadmega seonduvatest kvaliteedi- ja lekkeprobleemidest teada alles nn Narva

objektil, millest kostja esindaja teavitas koheselt hagejat (e-mail 11.05.2020 MKele). Samuti

informeeris kostja hagejat viivitamatult, et tuleb surve mõõtmine ka vaidlusalusele seadmele.

14.05.2020 läbi viidud survekontrolli tulemina koostatud mõõdistusakti kohaselt esinesid

seadmel suured lekked. Kostja hinnangul oleks pidanud hageja teavitama tootjat, sest surve

mõõtmisel osales ka hageja esindaja MK. Nii akt kui ka mõõdistamise arve koostati hagejale,

mistõttu hageja etteheide tootjatehase mõõdistamisele mittekutsumisest on alusetu. Hageja on

ise viga tunnistanud, sh seda, et seadmel esinevad puudused, mis on tingitud tootjast. Hageja ei

ole kuni käesoleva ajani probleemi lahendamiseks võtnud midagi muud ette, kui et 02.09.2020

eemaldas objektilt seadme käitamiseks ja kasutamiseks vajalikud kontrollerid.

12. Nimetatud põhjustel esitas kostja hagejale 06.07.2020 ja 22.07.2020 pretensioonid koos

teatega, et peatab makse hagejale kuni tegeliku kahju suurus selgumiseni. Kostja ei keeldunud

seadme eest tasumast. Seega pärast nimetatud puuduste kõrvaldamise maksumuse teadasaamist

ja/või info laekumist, kas seade üldse kasutatav on, selgub täpne rahaliselt kindlaksmääratud

nõue Lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks, hinna alandamiseks, lepingust

taganemiseks või oma kohustusest täitmisest keeldumiseks. Hageja on rikkunud hea usu ja

mõistlikkuse põhimõtet sellega, et teades ja ise tunnistades müüdud seadmel esinevaid puudusi,

on enne vigade kõrvaldamise maksumuse väljaselgitamist ja otseselt Lepingu p-s 6.7 ettenähtud

kostjapoolset maksetähtaja edasilükkumise õigust rikkudes ennatlikult hagi esitanud.

13. Hageja tegevuse läbi on kostjal tekkinud kahju ja kulud seoses Narva Sisekaitseakadeemia

(SKA) objektil oleva seadmega summas 8 700 eurot, millele lisandub käibemaks 1 740 eurot.

Samuti kandis kostja TalTechi seadmega seoses kahju 10 930 euro suuruses summas (km/ta).

Hageja olevat tekitanud kostjale kahju 22 834 eurot ka sellega, et tegi kostja klientidele

otsepakkumised kahe seadme osas, müües need kostja klientidele kostja vahendustasu arvelt

odavamalt. 22.09.2021 istungil selgitas kostja, et kostja ei ole hagejale nõuet esitanud. Seni on

kostja üksnes kirjeldanud oma kahju. Kostja kinnitas, et menetluses ta protsessuaalset

tasaarvestuse nõuet esitanud ei ole.

Maakohtu otsus ja põhjendused

14. Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 71 839,94

eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 71 839,94 eurot. Kostja taotluse hagi läbi vaatamata

jätmiseks jättis maakohus rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.

2-20-12151

15. Pooled ei vaidle selle üle, et nad on 11.02.2020 sõlminud ostu-müügilepingu nr 1324/20,

mille alusel kohustus hageja müüma kostjale seadme Adconair 761901 ning kostja kohustus

tasuma seadme eest 71 839,84 eurot. Kostja sai ostetud seadme enda valdusesse, s.t hageja täitis

Lepingu seadme üleandmise kohustuse, hageja esitas 13.03.2020 kostjale arve nr 001039485

summas 71 839,84 eurot maksetähtajaga 17.04.2020, kostja arvet ei tasunud. Samuti ei vaidle

pooled selle üle, et seade paigaldati TalTech teadus- ja õppehoone laborisse 2020. a aprilli

lõpus/mai alguses ning kostja teavitas hagejat 07.05.2020 seadme mõõdistustest 14.05.2020,

mis sai negatiivse tulemuse, s.t seade ei saavutanud suure õhulekke tõttu vajalikku survetaset.

Hageja esitas 01.07.2020 kostjale inkassohoiatuse. Kostja esitas 06.07.2020 teate Lepingu

olulistest rikkumisest, seadme mittevastavusest Lepingu tingimustele ning õiguskatsevahendite

kasutamise kavatsusest.

16. Hageja täitis oma seadme üleandmise kohustuse ja kostja võttis seadme vastu. Kuna hageja

ei ole andnud nõustumust vaidlusaluse seadme asendamiseks hageja kulul ning kostja ei ole

ostusumma maksetähtaja pikenemise osas Lepingu p 6.7. kohaldatavust tõendanud, ja pooled

on Lepingus kokku leppinud ostusumma maksmise tähtajas, tuli kostjal täita ostetud seadme

eest tasumise kohustus kooskõlas Lepingu p-ga 5.2. hiljemalt 17.04.2020. Hageja nõue muutus

sissenõutavaks 18.04.2020. Seetõttu tuleb jätta kostja taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks

rahuldamata.

17. Kostja on tuginenud üleantud ja vastuvõetud seadme puudustele ning keeldunud omapoolse

kohustuse täitmisest. Kohustuse täitmisest keeldumisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 110, sh VÕS

§ 111 näol on tegemist kohustuse täitmist edasilükkava, mitte lõpetava vastuväitega, mis annab

võlgnikule võimaluse lükata oma kohustuse täitmine edasi kuni võlausaldaja poolt tema suhtes

kohustuse täitmiseni ehk kohustuse täitmisest keeldumise instituudil on ajutine iseloom ehk

tasumise kohustus peatub nagu kostja on seda oma 06.07.2020 ja 22.07.2020 teadetes

märkinud. Antud juhul kohaldub VÕS § 111, kuna tegemist on vastastikuste kohustustustega.

18. Kohus ei nõustunud hagejaga selles, et kuna ostusumma on muutunud sissenõutavaks, siis

puudub kostjal õigus esitada ostusumma tasumisest keeldumise vastuväide. Käesolevas

vaidluses puudub poolte vahel vaidlus seadme üleandmise-vastuvõtmise üle. Seega seadme

üleandmine ja vastuvõtmine toimus ning võiks järeldada, et selle käigus puudusi ei täheldatud.

Tuginedes Lepingu p-le 6.4 vabaneks hageja seega olukorras, kus seadme vastuvõtmisel

puudusi ei tuvastatud või vähemalt neid ei fikseeritud nõutud korras, hilisematest nõudmistest.

Lepingu p 6.4. teine lause piirab osas „müüja ei vastuta hilisemate nõudmiste eest“ kostjat

liigselt, vabastades hageja varjatud puuduste esinemisel vastutusest. Lepingu p 6.4. on osas

„müüja ei vastuta hilisemate nõudmiste eest“ seadusega vastuolus ja seega tühine.

19. Kostja pidi tõendama, millistele tingimustele pidi seade vastama ja millele ei vastanud.

Kostja on seadme puuduste osas toonud välja, et kuna seadme survetestil ei saavutanud seade

õhulekke tõttu vajalikku survetaset, ei vasta seade EVS-EN 16798-3:2017 Eestis kehtestatud

standardile

ja

Eurovent

sertifikaadile

ning

pooltevahelises

lepingus

kehtestatud

kvaliteedinõuetele. Iseenesest ei ole sellele, et vaidlusalusel seadmel olid õhulekkega

seonduvad probleemid, hageja ka vastu vaielnud. Küll aga on hageja leidnud, et kuna seadme

transpordi ja paigalduse eest vastutas kostja, võisid sellekohased puudused tekkida ebaõigest

seadme transpordist ja/või paigaldusest, samuti ei ole seadme kvalitatiivsed puudused

tuvastatud koostöös tootjatehasega. Kuna ka hageja on menetluses avaldanud vastuolulisi

seisukohti võimalike puuduste olemasolu ning nende omaksvõtu kohta, tuleb seadme

lepingutingimustele vastavus läbi AS COMFORT AE rahulolu seadme töö suhtes. Kohus

põhjendas seda sellega, et kuna AS COMFORT AE on vaidlusaluse seadme valdaja (omandit

ei ole saanud kostja viimasele üle anda, sest Lepingu p 3.4. järgi on see veel ostusumma

2-20-12151

tasumata jätmise tõttu hagejal) ja reaalne kaustaja, saab üksnes AS COMFORT AE anda

hinnangu, kas seade vastab Lepingule või esinevad selle kvaliteedis puudused kasvõi kostja

poolt väidetud lekete näol. AS COMFORT AE juhatuse liige ER on 07.04.2021 kinnitanud, et

seade on tarnitud Mäepealse 3 objektile, on tellijale üle antud ja tänaseni (s.o kuni 07.04.2021)

pretensioonid puuduvad. Kostja ei ole vastavasisulisele kinnitusele vastuväiteid esitanud,

mistõttu tuleb lugeda AS COMFORT AE kinnitus kui faktiline asjaolu tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 231 lg 4 järgi omaksvõetuks. Kuna iga puudus ei pruugi olla

lepingutingimustele mittevastavuseks VÕS § 217 lg 1 tähenduses, on järelikult kostja poolt

esitatud aktides kirjeldatud tööd käsitletavad seadme kasutamisega kaasnevate tavapäraste

töödena. Seega on tõendatud, et vaidlusalune seade vastab Lepingule. See tähendab omakorda

seda, et hageja ei ole Lepingut rikkunud, kostjal puudub sissenõutav nõue hageja vastu ning

sellest tulenevalt puudus õiguslik alus õiguskaitsevahendina kohustuse täitmisest

keeldumiseks.

20. Isegi kui kostja esitatud tõendite pinnalt saaks jaatada hageja müüdud seadme

mittevastavust Lepingule sellel esinenud lekke tõttu, ei saanud etteheidetav puudus olla oluline.

Juhul, kui seadme võimalik mittevastavus Lepingule oleks oluline, ei ole eluliselt usutav, et AS

COMFORT AE oleks kinnitanud seadme suhtes pretensioonide puudumist.

21. Puudusega müügieseme müügi korral saab ostja keelduda lepinguga kokkulepitud

ostuhinna tasumisest, kui ta taganeb lepingust, või kui ta alandab hinda, siis alandatud ostuhinna

ulatuses. Samuti saab ostja juhul, kui müüja on talle tekitanud kahju, tasaarvestada müüja nõude

oma kahju hüvitamise nõudega. Kuna kostja ei ole esitanud hagejale täitmisnõuet, alandanud

hinda, lepingust taganenud ega nõudnud kahju hüvitamist, puuduks kostjal kohustuse täitmisest

keeldumise õigus ka vaidlusaluse seadme mittevastavusel Lepingule. Kostja on teatanud, et ta

ei ole esitanud ega ka esita käesolevas menetluses protsessuaalset tasaarvestuse nõuet. Seetõttu

puudub kostja poolt esitatud kostja kahjuga seonduvatel tõenditel tõendina väärtus vaidlusaluse

seadme Lepingule vastavuse hindamise, sh kohustuse täitmisest keeldumise õiguse

kohaldamise õiguse seisukohalt ja kohus jätab need tähelepanuta.

22. Lepingu punkti 5.5 kohaselt on ostjal kohustus tasuda müüja sellekohasel nõudmisel ostetud

kauba eest mitteõigeaegsel tasumisel ostja poolt viivist 0,5% õigeaegselt tasumata summast iga

tasumisega viivitatud päeva eest. Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist sh edasiulatuvalt,

võrdsustades selle suuruse hagi hinnaga. Kohtuotsuse tegemise päeva seisuga, s.o 25.10.2021

seisuga on viivis põhinõudelt 199 714,76 eurot. Hageja on taotlenud mitte mõista viivist välja

suuremas summas kui seda on põhinõue.

Apellatsioonkaebus

23. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus,

millega jätta hagi rahuldamata.

24. Maakohus ei ole hinnanud tõendeid igakülgselt ja objektiivselt ning on esitatud tõendite

osas teinud ebaõiged õiguslikud järeldused. Otsus on põhjendamata.

25. Hageja on hagis sõnaselgelt tunnistanud puuduste olemasolu tema poolt müüdud tootel ning

ei ole ka hilisemas menetluses vastu vaielnud sellele, et seadmel esinesid puudused. Seega on

menetluses tuvastatud hageja müüdud kauba puudus hageja enda kinnitusega, sest hageja ei

müünud kostjale seadet, milles müügilepingus kokku lepiti. Hageja müüdud seade ei vastanud

seadmele lisatud sertifikaadile. Müügilepingu objektiks olnud Adconair 761901 ei vasta EVS-

EN 16798-3:2017 Eestis kehtestatud standardile (Ameconi mõõdistusakt 200340) ja

2-20-12151

pooltevahelises lepingus kehtestatud kvaliteedinõuetele, st puudub tootja seadmete kesta

sertifikaat (EN 1886) ning seade ei vasta tootja kvaliteedistandardile. Mitte ükski hageja poolt

kostjale müüdud seadmetest ei vasta EVS-EN 16798-3:2017, EN 1886 standardile ja Eurovent

sertifikaadile.

26. Kostja nõustub kohtuotsuse järeldustega selles, et hageja vastutab ka pärast asja üleandmist

selle puuduste eest (antud juhul puudub sertifikaat) ning kostjal on õigus esitada ostusumma

tasumisest keeldumise vastuväide. Kohustuse täitmisest saab ostja ehk kostja keelduda, kui

hageja ei ole omapoolset kohustust täitnud ning hageja täitmata kohustus on muutunud

sissenõutavaks.

27. Vaidluse läbiv teema on olnud selles, kas seadmel on vajalik sertifikaat olemas või mitte.

Kohus on eksinud leides, et seade vastab nõuetele. AS-il COMFORT AE ei ole olnud

probleeme seadme töö osas põhjusel, et kostja on need probleemid juba kõrvaldanud, küll aga

on seade endiselt nõuetekohaselt sertifitseerimata. Seda puudust ei ole kõrvaldatud. See on

määrava tähtsusega asjaolu mh põhjusel, et kui seade on sertifitseerimata, ei vasta see

kehtivatele nõuetele ning sellest tulenevalt on kostja keeldumine lepingu täitmisest

põhjendatud. Sertifikaadi mittevastavus müüdud seadmele on oluline puudus. Samuti ei ole

kohus õigesti hinnanud kostja esitatud tõendeid nende kulude kohta, mis kostja on kandnud

seoses seadme parandamise, kontrolli jms-ga. Kohus leidis otsuses, et isegi kui puudused

esinesid, on need nüüdseks kõrvaldatud. Puudused ei kao niisama, vaid need likvideeris kostja,

kes kandis sellega seotud vajalikud kulud.

Vastustaja seisukoht

28. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

29. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 jätta

muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

30. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme

õigesti ega rikkunud menetlusnorme. Maakohtu otsuse põhjendav osa vastab TsMS § 442 lg-s

8 sätestatule. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt

TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib

ringkonnakohus järgmist.

31. Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes selle üle, kas hageja poolt kostjale müüdud seadmel

esinesid puudused ja kas hageja on rikkunud kohustust anda kostjale üle lepingutingimustele

vastav asi (TsMS § 217 lg 1). Esmalt märgib ringkonnakohus, et kostja väidetel seadme

mittevastavuse kohta standardile ja sertifikaadi puudumise kohta ei ole hagi lahendamise

tulemuse mõttes edulootust. Kostja väitel kasutas ta kohustuse täitmisest keeldumise õigust

lepingust tulenevate vastastikuste kohustuste puhul, mida reguleerib VÕS § 111. VÕS § 111

lg 1 kohaselt võib juhul, kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused,

üks pool oma kohustuse täimisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud,

täitmist pakkunud või on andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab.

Riigikohus on juhtinud tähelepanu sellele, et VÕS §-st 111 tulenev kohustuse täitmisest

keeldumise õigus võlasuhet ennast ei lõpeta. Puudusega müügieseme müügi korral saab ostja

2-20-12151

keelduda lepinguga kokkulepitud ostuhinna tasumisest, kui ta taganeb lepingust, või kui ta

alandab hinda, siis alandatud ostuhinna ulatuses. Samuti saab ostja juhul, kui müüja on talle

tekitanud kahju, tasaarvestada müüja nõude oma kahju hüvitamise nõudega. (vt Riigikohtu

05.06.2012 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-42-12, p 11 ja 28.10.2008 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-80-

08, p 33). See tähendab, et kui enda kohustusi rikkunud müüja esitab ostja vastu pärast viimase

poolt §-des 110 või 111 nimetatud õiguskaitsevahendi kasutamist täitmise hagi, peab ostja selle

rahuldamise vältimiseks kasutama mõnda muud õiguskaitsevahendit, st esitama täitmisnõude,

alandama hinda, nõudma kahju hüvitamist või lepingust taganema (vt Võlaõigusseadus II

kommenteeritud väljaanne, sissejuhatus §-de 217-228 juurde, p 2.2.5.2). Kostja tugines

müügieseme puudusele, kuid ei ole kasutanud ühtegi muud õiguskaitsevahendit peale ajutise

kohustuse täitmisest keeldumise vastuväite. Maakohtus toimunud istungil kinnitas kostja, et

väidetava kostjal tekkinud kahju osas ta tasaarvestusavaldust ei ole esitanud. Samuti on

maakohus otsuses leidnud, et kostja ei ole kasutanud õiguskaitsevahendeid ja ka seetõttu ei saa

hagi rahuldamata jätta. Seda järeldust pole kostja vaidlustanud.

32. Lisaks eeltoodule ei ole ringkonnakohtu hinnangul kostjal alust kasutada ka ajutist

kohustuse täitmisest keeldumise vastuväidet, kuna tõendatud ei ole, et hageja oleks oma

kohustusi rikkunud. Kostja on tuginenud sellele, et hageja rikkus oma kohustust anda kostjale

üle lepingutingimustele vastav asi (VÕS § 217 lg 1), kuna müügilepingu esemeks olev seade ei

vastanud EVS-EN 16798-3:2017 ja EN 1886 standardile ning Eurovent sertifikaadile.

Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kostja väidetest selle kohta, et seade ei vasta EVS-EN 16798-

3:2017 ja EN 1886 standardile ning Eurovent sertifikaadile, teha järeldust, et hageja on andnud

kostjale üle lepingutingimustele mittevastava asja. Kostja väitis maakohtus, et seadme

mittevastavust standardile EVS-EN 16798-3:2017 tõendab Ameconi mõõdistusakt nr 200340,

mille kohaselt on seadmel lubatult suur õhuleke. Samuti on kostja väitel sertifikaadile

mittevastavus tingitud sellest, et seadmel on õhuleke. Kostja on tuginenud apellatsioonkaebuses

ka sellele, et seade on sertifitseerimata. Vaatamata kostja vastuolulistele seisukohtadele

sertifikaadile mittevastavuse ja sertifikaadi puudumise osas, saab ringkonnakohus kostja

väidetest aru, et kostja põhiline etteheide seadme osas on see, et seadmel esinesid õhulekkega

seotud probleemid. Pooled ei vaidle, et seadmel esinesid lekkeprobleemid (14.05.2020

teostatud mõõtmistulemused – I kd tl 74) ja seade ei saavutanud 14.05.2020 mõõtmisel suure

õhulekke tõttu vajalikku survetaset. Samas ei saa sellest, et seadmel esinesid nimetatud

lekkeprobleemid, järeldada seadme mittevastavust müügilepingule. VÕS § 217 lg 1 kohaselt

peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi,

kirjelduse ja pakendi osas. VÕS § 217 lg 2 p 1 ja 2 sätestavad, et asi ei vasta muu hulgas

lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi või kui kokkuleppe puudumisel asja

omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja

lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja

erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt

kasutatakse. Seega tuleb kostja vastuväite põhjendatuse hindamiseks tuvastada, kas seadme

lekkeprobleemid kujutasid endast mittevastavust lepingule, sealhulgas VÕS § 217 lõikes 2

punktides 1 või 2 märgitud puudust. Lepingu punktide 6.1., 6.2, 6.3., 6.6. ja 6.7. kohaselt peab

kaup vastama valmistajatehase poolt kirjalikult avaldatud standardile, tehnilistele tingimustele,

kvaliteedinõuetele ning Lepingule. Seda, et kostjale müüdud seade ei vastaks nimetatud lepingu

tingimustele ning et seadmel puuduksid kokkulepitud omadused või ei sobiks see otstarbeks,

milleks ostja seda vajab, ei ole kostja tõendanud. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja poolt

kostjale müüdud seade on omakorda kostja poolt edasi müüdud AS-ile COMFORT AE ning

see seade paigaldati TalTech teadus- ja õppehoone laborisse 2020. a aprilli lõpus. Nii nagu

maakohus õigesti viitas, ei ole seadme tegelik kasutaja seadme osas ühtegi pretensiooni

avaldanud ja on 07.04.2021 oma kirjas (seega ligikaudu aasta hiljem) märkinud, et seadme osas

2-20-12151

pretensioonid puuduvad (I kd tl 111). Sellest saab ringkonnakohtu hinnangul teha järelduse, et

hageja poolt kostjale müüdud seadme osas on AS COMFORT AE sisuliselt pretensioonide

puudumisega avaldanud, et seade vastab kasutamiseks otstarbel, milleks seda kasutada on vaja.

Samuti saab sellest omakorda järeldada, et seadmel on kokkulepitud omadused. Üksnes sellest,

et hageja ei ole vastu vaielnud sellele, et seadmel esinesid puudused (14.05.2020 mõõtmisel

õhuleke), ei saa ringkonnakohtu hinnangul järeldada, et seade ei vastanud lepingutingimustele.

33. Kostja väitel ei ole AS-il COMFORT AE olnud probleeme seadme töö osas põhjusel, et

kostja on need probleemid juba kõrvaldanud. Ka selle kostja väitega ei saa ringkonnakohus

nõustuda. Kostja tugines hageja poolt kostjale müüdud ja TalTech teadus- ja õppehoone

laborisse paigaldatud seadme osas sellele, et ta tegi seadmele kulutusi 2020. a oktoobrist kuni

07.04.2021 (vt kostja 10.05.2021 menetlusdokumendi punktid 2.3-2.7). Seega on kostja

tuginenud puudustele ja nende kõrvaldamise kuludele enne seda kui AS COMFORT AE

07.04.2021 kinnituse pretensioonide puudumise kohta andis. Küll aga ei saa sellest asjaolust

siiski järeldada, et seadmel oleksid esinenud VÕS § 217 lõikes 2 punktides 1 ja 2 märgitud

puudused. AS COMFORT AE kinnituse kohaselt puuduvad seadme osas pretensioonid

tänaseni, s.o kuni 07.04.2021 (I kd tl 111). Seega hõlmab AS COMFORT AE vastus kogu

perioodi, mil seade oli AS COMFORT AE kasutuses, sealhulgas kostja poolt väidetud puuduste

esinemise aega. Maakohus on õigesti järeldanud, et juhul kui seadmel oleksid kostja väidetud

puudused esinenud, ei oleks eluliselt usutav, et AS COMFORT AE oleks andnud kinnituse

pretensioonide puudumise kohta. Lisaks viitas maakohus põhjendatult, et mitte igasugune

puudus ei kvalifitseeru lepingutingimustele mittevastavuseks VÕS § 217 lg 1 tähenduses,

mistõttu ringkonnakohtu hinnangul isegi kui seadmel esinesid jätkuvalt lekkeprobleemid,

polnud need puudused arvestades AS COMFORT AE kinnitust olulised.

34. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Imbi Sidok-Toomsalu