1-10-13146/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09.11.2010.a. Tallinnas Kriminaalasja number 1-10-13146

Kohtukoosseis Kohtunik Anne Ennok Kohtuistungi sekretär Merike Kunnus Kriminaalasi M.L’ süüdistuses KarS § 216 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör

Kristina Kivi Süüdistatav

1) Nimi:

M.L

2) Eluvõi asukoht ja aadress: xxx

3) Isikukood või sünniaeg:

xxx

4) Kodakondsus:

EV

5) Haridus:

põhiharidus

6) Emakeel:

eesti keel

7) Töökoht või õppeasutus:

ei tööta (pensionär)

8) Karistatus:

varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral: 16.12.2008.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt KarS § 216 lg 1 alusel mõisteti vangistus 8k,

KrMS § 238 lg 2 alusel ja KarS § 73 alusel mõisteti tingimisi vangistus 7k 23p katseajaga 3a. Katseaja lõppemise kuupäev 15.12.2011.a.

väärteokorras karistatud 1-l korral.

9) Kuriteo kvalifikatsioon:

KarS § 216 lg 1

10) Tõkend: elukohast lahkumise

keeld alates 07.10.2010.a.;

Kaitsja

Milvi Söörd

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada M.L KarS § 216 lg 1 järgi ja karistada teda vangistusega 1 (üks) aasta.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust eelmise s.o. 16.12.2008.a. Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa 7 (seitsme) kuu 23 (kahekümne kolme) päeva vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks vangistus 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud 23 (kakskümmend kolm) päeva.

Vastavalt KarS § 69 lg-le 1, 3 asendada M.L-ile mõistetud karistus, 1 aasta 7 kuud 23 päeva vangistust, üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd – seega 1196 (ühe tuhande ühesaja üheksakümne kuue) tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise ajaks määrata 24 (kakskümmend neli) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

KarS § 69 lg 4, 6, 7 ning KarS § 74 alusel allutada M.L üldkasuliku töö tegemise ajaks käitumiskontrollile ning määrata, et M.L on kohustatud üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg 1 p-s 1-5 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid, kohustudes:

• p. 1. elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx

• p. 2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• p. 3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• p. 4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; •

p. 5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö või õppimiskoha vahetamiseks.

Määrata M.L Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

M.L suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

VÕS § 1043 alusel välja mõista M.L-ilt Eesti Energia AS-i kasuks 19 629 krooni.

KrMS § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista M.L-ilt menetluskulud summas

500 krooni. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud osa menetluskuludest riigi kanda.

Sundraha ja õigusabikulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

10220034800017 SEB Pangas või 221023778606 Swedbank’is, märkides ära viitenumbri

2800049777. Maksekorraldusele märkida selgitusena: süüdistatava nimi ning tekst „ kriminaalasi 1-10-13146, sundraha ja/või õigusabikulu“ Kviitung tasumise kohta esitada Harju Maakohtu kriminaalkantseleile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kriminaalmenetluse normide rikkumisega, teatades sellest kirjalikult Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast (09.11.2010) Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtule. Kohtuotsuse põhiosa

SÜÜDISTUS

M.L süüdistatakse selles, et tema perioodil 04.12.2007 kuni 31.08.2009 tarbimiskohal Xxxkasutas ebaseaduslikult elektrienergiat tarbimisvõrku ebaseadusliku lülitumise teel, s.t ilma elektrienergia tarbimiseks õigust andva lepinguta, olles mitte sõlminud lepingut Eesti Energia AS-iga vastavalt Elektrituruseaduse § 68 lg 1 p-dele 2 ja 4, mille kohaselt on elektrienergia ja võrguteenuse kasutamine ebaseaduslik, kui elektrienergiat kasutatakse võrguettevõtja ja müüjaga sõlmitud asjakohase lepinguta, samuti kui ühendusel võrguettevõtja võrguga puudub võrguettevõtja paigaldatud nõuetekohane mõõteseade, tekitades elektrienergia ebaseadusliku kasutamisega Eesti Energia AS-ile varalist kahju summas 19629 krooni, mis on Eesti Energia AS-i poolt arvestatud majandusja kommunikatsiooniministri 15.05.2007 määrusega nr 34 kinnitatud „Ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia maksumuse määramise korra“ § 4 lg 3 p-le 1.

Oma sellise tegevusega M.L pani toime elektrienergia ebaseadusliku kasutamise võrku ebaseadusliku lülitumise teel, s.o pani toime KarS § 216 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: 04.12.2007-31.08.2009.a. toimepandud kuriteoga tekitas M.L Eesti Energia AS-ile varalist kahju summas 19 629 krooni, millises summas esitas kannatanu ka tsiviilhagi. Asitõendid: puuduvad.

M.L’, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on M.L’ karistuseks KarS § 216 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistus 1 aasta, mida tuleb KarS § 65 lg 2 alusel suurendada 16.12.2008.a. Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa 7 kuu 23 päeva vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks vangistus 1 aasta 7 kuud 23 päeva. Juhindudes KarS §-st 74 lg 5 ja § 69 tuleb mõistetud vangistus asendada üldkasuliku tööga 1196 tunni ulatuses. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks on 24 kuud ning M.L peab üldkasuliku töö tegemise ajal täitma temale KarS § 75 lg 1 alusel määratud kontrollnõudeid.

Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav M.L ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning prokuröri poolt kohtus nõutava karistusega kuriteo toimepanemise eest.

Kohus leiab, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus leiab, et M.L tuleb süüdi tunnistada KarS § 216 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Karistus on kooskõlas karistuse eesmärkide ja süüdistatava süü suurusega.

Kohus juhindub KrMS § 248 lg 1 p 5.

Anne Ennok Kohtunik