2-21-16020/65 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedJätta Osaühingu King Kinnisvara määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Osaühingu King Kinnisvara kanda.
Legislator headnote
AI generated2-21-16020/65 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Jätta Osaühingu King Kinnisvara määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Osaühingu King Kinnisvara kanda.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin
Määruse tegemise aeg ja koht
30. juuni 2022, Tartu
Tsiviilasja number
2-21-16020
Tsiviilasi
Osaühingu
King
Kinnisvara
avaldus
saneerimismenetluse algatamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 23. märtsi 2022. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühingu King Kinnisvara määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Määruskaebuse
esitaja
(avaldaja):
Osaühing
King
Kinnisvara (registrikood: 10672798), seaduslik esindaja
Tiina Napa
Vastustaja: saneerimisnõustaja Anne Tammer
RESOLUTSIOON
1. Jätta Osaühingu King Kinnisvara määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu
23. märtsi 2022. a määrus muutmata.
2. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Osaühingu King Kinnisvara kanda.
Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse
kättetoimetamisest.
Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning
avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
ASJAOLUD
1. Osaühing King Kinnisvara (avaldaja, ettevõte) esitas 12. oktoobril 2021 Tartu Maakohtule
avalduse saneerimismenetluse algatamiseks.
FTalents OÜ esitas 19. oktoobril 2021 avalduse avaldaja pankroti väljakuulutamiseks ning
pankrotiavalduse tagamiseks. Kohus liitis pankrotiavalduse juba menetluses oleva
saneerimisavalduse juurde ning tagas pankrotiavalduse peatades avaldaja suhtes toimuvad
täitemenetlused kuni tsiviilasjas nr 2-21-16020 lõpplahendi jõustumiseni.
Avaldajal ei ole saneerimisavalduse esitamise hetke seisuga püsivat maksejõuetust tekkinud.
Avaldaja vara väärtus ületab oluliselt kohustusi. Avaldaja hinnangul on tema jätkusuutlik
majandamine võimalik. Avaldaja leidis, et saneerimismenetluse algatamise eeldused on
täidetud ja talle võiks anda võimaluse saneerimiseks.
Tartu Maakohus algatas 14. detsembri 2021. a määrusega ettevõtja saneerimismenetluse ning
nimetas saneerimisnõustajaks Anne Tammeri. Kohus määras saneerimiskava vastuvõtmise
ajaks 31. jaanuari 2022 ning saneerimiskava kohtule kinnitamise esitamiseks 11. veebruari
2022. Kohus kohustas ettevõtjat tasuma saneerimisnõustajate tasu ja kulude katteks ettemaksu
6000 eurot. Ettevõtja tasus ettemaksu 29. detsembril 2021.
2. Saneerimisnõustaja esitas 2. veebruaril 2022 aruande. Saneerimisnõustaja hinnangul ei ole
usutavad avaldaja esitatud andmed tema finantstulemuste (tulude, kulude ja kasumi) kohta.
Saneerimisnõustaja hinnangul on paljasõnalised avaldaja väited kinnisvaraarendusega
tegelemise kohta ning seotuse kohta moodulmajade projekteerimis- ja ehitusfirmadega Eestis
ja Soomes. Avaldaja ei ole tõendanud, et suudab sõlmitud lepinguid täita, puitmaju tellida ning
ostjatele üle anda. Saneerimisnõustaja hinnangul ei ole avaldaja maksejõuetuse tekkimine
tulevikus tõenäoline. Saneerimisnõustaja on tuvastanud, et avaldajale ei kuulu ettevõtet
(majandusüksust), mis vajaks saneerimist. Saneerimisnõustaja hinnangul ei oleks avaldaja
ettevõtte saneerimine ka võimalik, sest avaldajal puudub läbimõeldud ja usaldusväärne
äriplaan, avaldaja ei ole teinud vajalikke tegevus- ja finantsprognoose ning avaldajal puuduvad
vahendid, võimalused ja koostööpartnerid puitmajade eksportimiseks Eestist Euroopa Liitu ja
Šveitsi. Saneerimisnõustaja oli seisukohal, et avaldaja saneerimismenetlus tuleb lõpetada
ennetähtaegselt saneerimisseaduse (SanS) § 8 lg 1 p-de 1, 2 ja 3 ning § 39 lg 2 p 7 ja § 40 lg 2
alusel saneerimismenetluse algatamise eelduste äralangemise tõttu.
MAAKOHTU LAHEND
3. Tartu Maakohus lõpetas 23. märtsi 2022. a määrusega avaldaja saneerimismenetluse ja jättis
rahuldamata FTalents OÜ avalduse pankroti välja kuulutamiseks. Maakohus tühistas Tartu
Maakohtu 20. oktoobri 2021. a ja 14. detsembri 2021. a määrustega kohaldatud saneerimis- ja
pankrotimenetluse tagamise abinõud – avaldaja suhtes toimuvate täitemenetluste peatamise.
Saneerimisnõustajal tuleb teavitada kohtu korraldusest kohtutäitureid. Kohus vabastas määruse
jõustumisel saneerimisnõustaja A. Tammeri. Maakohus jättis saneerimismenetluse kulud,
tasutud riigilõivu ja saneerimisnõustaja tasu ettemaksu avaldaja kanda, pankrotiavalduse
esitamisel tasutud riigilõivu FTalents OÜ kanda.
Kohus leidis, et saneerimismenetlus tuleb lõpetada SanS § 39 lg 2 p 7 ja § 40 lg 2 alusel, sest
saneerimismenetluse algatamise eeldused on ära langenud. SanS § 39 lg 1 kohaselt võib
saneerimismenetluse ennetähtaegselt lõpetada üksnes enne saneerimiskava kinnitamist.
Käeolevalt ei ole kohus saneerimiskava kinnitanud.
Saneerimisnõustaja poolt kogutud andmete ja kohtule esitatud arvamuse kohaselt ei ole
avaldaja püsivalt maksejõuetu. Seega tuleb kontrollida, kas on täidetud muu SanS § 40 lg-s 2
sätestatud eeldus. Saneerimismenetluse algatamise eeldused on sätestatud SanS § 8 lg-s 1.
Käesolevalt kohus algatas saneerimismenetluse, sest avaldaja põhistas saneerimismenetluse
algatamise eelduste esinemise. Saneerimisnõustaja kogus täpsemad andmed ning analüüsis neid
ja esitas kohtule põhjendatud seisukoha, et avaldaja puhul ei ole saneerimismenetluse eeldused
täidetud ning need ei olnud tegelikult täidetud ka avalduse esitamise ajal.
Kohus leidis, et saneerimisnõustaja on täitnud oma kohutused ja seejuures tegutsenud
objektiivselt: kogunud vajaliku teabe, analüüsinud ja esitanud selle alusel kokkuvõtte. Nõustaja
on
hinnangud
objektiivselt
äriplaani
teostamise
võimalusi
ja
usutavust
ning
saneerimismenetluse aluste esinemist. Selleks ei pidanud nõustaja kohtuma avaldajaga - piisab,
kui avaldaja esitab kõik vajaliku kirjalikul kujul. Kohtu hinnangul on etteheide, et
saneerimisnõustaja ei küsinud väidetavalt ette valmistatud detailmaterjale ja -koondeid,
asjakohatu.
Kohus leidis, et avaldaja maksejõuetuse tekkimine tulevikus ei ole tõenäoline.
Saneerimisnõustaja hindas avaldaja kohustusi ja kogus täiendavaid andmeid ning jõudis
järeldusele, et arvamuse esitamise aja seisuga oli avaldajal kohustusi 366 134 eurot 37 senti.
Kohus märkis, et suurim kohustus on avaldajal AB Kreditex AS-i ees (kokku 320 000), milline
nõue on tagatud Mooni 39, Tallinn kinnistule seatud hüpoteekidega. Ka Viktor Bobkini nõue
16 250 eurot on tagatud hüpoteekidega Otepää vallas asuvale Kõrgejärve kinnistule
(hüpoteegisummad kokku 21 900 eurot). Saneerimisnõustaja analüüsis avaldaja vara koosseisu
ja leidis, et avaldajal on vara sularahas 10 200 eurot (kassas) ja kaks kinnistut, mille väärtus
kokku on 400 000 eurot. Nõustaja leidis, et ostjatelt laekumata kohustused 135 850 eurot on
tõendamata ja nende laekumine vähetõenäoline. Avaldaja vara ületab kohustusi. Seega on
avaldajal võimalik täita kinnistute müügiga kõik oma kohustused ja talle jääb alles ka vabu
vahendeid, millega käivitada soovitud äriplaan. Kohus leidis, et avaldaja maksejõuetuse
tekkimine ei ole lähemas tulevikus tõenäoline, sest tal on piisaval hulgal vara, et täita kõik oma
kohustused.
Maakohus leidis, et avaldajal pole ettevõtet, mida saneerida. Avaldajal puudub igasugune
aktiivne tegevus või majandusüksus, mille kaudu ta tegutseb. Avaldaja on vaid juriidiline isik,
kellel on kaks kinnisasja, millest ühe kinnistuga on seotud väidetav vähene üüritegevus ja teine
kinnistu on kasutamata (hoonestamata, avaldaja pole selgitanud, mis eesmärgil ta kinnistut
kasutab). Kohus leidis, et elamukinnistu üürile andmist ei saa käsitleda kui ettevõtet.
Ettevõtteks ei ole kohtu hinnangul ka avaldaja plaan tegeleda tulevikus vahendustegevusega -
selline tegevus vajab tegelikkuses vaid kontoriruume ja sidevahendeid, mida saab kiirelt
hankida. Kohus rõhutas, et nimetatud tegevus on avaldajal alles plaani tasemel, sest lepingud
puitmajade ostmiseks või tootmiseks Eestis ja/või Soomes ta sõlminud ei ole. Kuna avaldajal
puudub ettevõte, mida saneerida, ei ole täidetud ka SanS § 8 lg 1 p-des 2 ja 3 sätestatud
eeldused. Seega ei ole täidetud ükski SanS § 8 lg-s 1 nimetatud saneerimismenetluse eeldus ja
saneerimismenetlus tuleb ennetähtaegselt lõpetada.
Kui kohus lõpetab saneerimismenetluse ennetähtaegselt, langevad tagasiulatuvalt ära kõik
saneerimismenetluse algatamise tagajärjed (SanS § 44 lg 1).
Kuna kohtu hinnangul puuduvad alused avaldaja suhtes saneerimismenetluse läbiviimiseks,
peab kohus hindama FTalents OÜ avaldust avaldaja pankroti väljakuulutamiseks.
Saneerimisnõustaja aruande alusel saab asuda seisukohale, et avaldajal on vara piisavalt, et täita
kõik kohustused. Lähiajal ei ole äriühingu maksejõuetus võimalik. Kohus ei tuvastanud
pankrotiseaduse § 31 lg-tes 11-12 sätestatud asjaolu esinemist.
Maakohus jättis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel riigilõivu ja
saneerimisnõustaja tasu avaldaja kanda. FTalents OÜ tasus pankrotiavalduselt riigilõivu, mille
kohus jättis tema enda kanda, sest avaldus jääb rahuldamata.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse
tegemist, millega jätkata saneerimismenetlust.
Avaldaja on seisukohal, et tagatiskohustused AB Kreditex AS-i ees võivad kohustuste ümber
kujundamata jätmisel muuta avaldaja lähitulevikus maksejõuetuks.
Avaldaja poolt on koostatud müügiprognoosid, mille alusel saab väita, et 2022. a planeeritav
tulumaht on vähemalt 450 000 eurot, mis annab kindla võimaluse tasuda kõik võlausaldajate
nõuded. Lisaks on avaldajal ruumide üürilepingu alusel igakuiselt saadav üür 2000 eurot kuus,
mis katab ära igakuised jooksvad kulud. Saneerimise käigus alles jäävad vahendid jäävad
avaldaja põhitegevuse jaoks ja võlgade kustutamiseks. Saneerimismenetluse algatamine annaks
võimaluse jätkata tööd ettevõtte kontot kasutades ning teha makseid ülekannetega avaldaja
kontolt.
Saneerimismenetlus on vajalik ka selleks, et võlausaldajatega kokku leppida, mis summad
tulevad koheselt majade eksportmüügist ning missugust lisasummat garanteerib Kõrgejärve
kinnistu selleks, et tagada saneerimiskava täitmine 12 kuuga. Avaldaja soovis
saneerimisnõustaja abil välja selgitada, millised MTA nõuded on aegunud ja millised mitte.
Avaldajale tuleb anda võimalus oma majandustegevust parendada ja selleks vajab ta kinnistuid.
Mõlema kinnistu müügi korral ei pruugi ettevõtte tegevus enam jätkusuutlik olla ja väheneb
oluliselt võime täita ka teiste võlausaldajate nõudeid. Käesolevalt on ettevõttel olemas vara ja
tegevusplaan ettevõtte tegevuse jätkamiseks.
Määrus saneerimismenetluse lõpetamiseks on üllatuslik.
Avaldaja ei nõustu saneerimisnõustaja seisukohaga, et lepingud pole piisavalt detailsed, sest
reaalne müük hakkab märtsist müügihooaja algusega. Avaldaja märgib, et on teinud olulisi
investeeringuid oma kinnistute sihtotstarbelise kasutamise parandamiseks ning saanud
ettevõtetelt ettemaksud nimetatud ruumide kasutamise eest. Avaldaja on esitanud
rahvusvaheliste vormi- ja sisunõuetega kooskõlas olevad lepingud, mida ei saa nimetada
üldsõnalisteks. Avaldaja ei nõustu, et tal puudub tegevusprognoos või äriplaan.
5. Saneerimisnõustaja vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist.
Saneerimismenetluses selgus, et avaldajal on sisuliselt üksnes äriidee vahendada puitmaju
Eestist teistesse Euroopa Liidu riikidesse ja Šveitsi. Majandusüksust, mida saneerida, ei ole
olemas.
Saneerimisnõustajal ei olnud võimalik nõustada ja abistada avaldajat saneerimismenetluse
jooksul, sest ettevõtet, mida saneerida, avaldajal ei ole. Saneerimisnõustaja ülesanne ei ole
avaldaja äriidee elluviimise nõustamine.
Saneerimisnõustajal ei ole võimalik saavutada kokkulepet, kui võlausaldaja AB Kreditex AS
seda ei soovi ning pole nõus oma nõuete ümberkujundamisega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, määruskaebus
tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1).
Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt TsMS §-st 659 ja
§ 654 lg-st 6 neid ei korda.
7. SanS § 39 lg 2 p 7 kohaselt lõpetab kohus saneerimismenetluse ennetähtaegselt
saneerimismenetluse algatamise eelduste äralangemise korral SanS § 40 lg 2 kohaselt.
SanS § 40 lg 2 järgi lõpetab kohus saneerimismenetluse, kui selgub, et ettevõtja on püsivalt
maksejõuetu või
muu
saneerimismenetluse algatamise eeldus
on ära langenud.
Saneerimismenetluse algatamise eeldused on sätestatud peamiselt SanS §-des 7 ja 8. SanS § 7
lg 2 järgi esitab ettevõtja saneerimisavalduses selgituse majanduslike raskuste põhjuste kohta
ja põhistab, et: 1) tema maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline; 2) ettevõte vajab
saneerimist; 3) ettevõtte jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik.
SanS § 8 lg 1 kohaselt algatab kohus saneerimismenetluse, kui saneerimisavaldus vastab
tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja SanS-s esitatud nõuetele ning kui ettevõtja on põhistanud,
et: 1) tema maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline; 2) ettevõte vajab saneerimist;
3) ettevõtte jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik.
8. Ringkonnakohtu hinnangul on SanS § 39 lg 2 p 7 ja § 40 lg 2 analoogia korras kohaldatavad
ka olukorrale, kus eeldusi saneerimismenetluse algatamiseks ei esinenud algusest peale, nagu
praeguses tsiviilasjas.
Maakohus tuvastas saneerimisnõustaja kogutud andmete ja kohtule esitatud arvamuse alusel, et
avaldaja ei ole püsivalt maksejõuetu. Selles osas ei ole avaldaja ka vastuväiteid esitanud.
Ringkonnakohus
nõustub
maakohtuga,
et
praegusel
juhul
ei
ole
täidetud
SanS § 8 lg-s 1 nimetatud saneerimismenetluse eeldused.
Saneerimismenetluse algatamise eeldusena peab ettevõtja SanS § 8 lg 1 p 1 järgi põhistama, et
tema maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline. Võlgnik on PankrS § 1 lg 2 järgi
maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku
majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on PankrS § 1 lg 3
järgi maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole
võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
9. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus põhjendatult, et avaldaja maksejõuetuse
tekkimine tulevikus ei ole tõenäoline. Avaldaja määruskaebuses esitatud vastupidised väited ei
ole põhjendatud. Saneerimisnõustaja hindas avaldaja kohustusi ja analüüsis vara koosseisu ning
jõudis järeldusele, et avaldaja vara ületab tema kohustusi. Maakohus leidis, et avaldaja
maksejõuetuse tekkimine ei ole lähemas tulevikus tõenäoline, sest tal on piisaval hulgal vara,
et täita kõik oma kohustused. Avaldaja ei ole määruskaebuses tõendanud vastupidist. Avaldaja
on määruskaebuses korduvalt avaldanud, et tema vara väärtus ületab oluliselt tema kohustusi.
Avaldaja märgitud kohustustest moodustab suurema osa kohustus AB Kreditex AS-i ees, mis
ei ole avaldaja isiklik kohustus, vaid tegemist on kolmanda isiku võlaga, mida tagab avaldaja
kinnistule seatud hüpoteek. Seega on avaldaja vastutus selle kohustuse eest piiratud kinnistu
müügist saadu ja hüpoteegisummaga, mistõttu isegi juhul, kui kinnistu müügist ei laeku
piisavalt raha võla tasumiseks, ei mõjuta see avaldaja maksevõimet.
10. SanS § 8 lg 1 p 2 kohaselt peab ettevõtja põhistama, et ettevõte vajab saneerimist.
Põhjendatud on maakohtu ja saneerimisnõustaja seisukoht selles, et avaldajal ei ole ettevõtet,
mida saneerida. Tsiviilasjas on tuvastatud, et avaldajal puudub igasugune aktiivne tegevus või
majandusüksus, mille kaudu ta tegutseb.
Avaldaja on põhistanud saneerimise vajadust sellega, et avaldajal on plaanis vahendada
puitmaju teistesse Euroopa Liidu riikidesse ja Šveitsi ning sellest saadavast tulust täita oma
kohustused võlausaldajate ees. Maakohus on õigesti leidnud, et avaldajal on sisuliselt üksnes
äriidee. Avaldaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta on asunud oma äriideed ellu viima
ja tal oleks mingi aktiivse majandustegevusega ettevõtte. Ringkonnakohus märgib, et avaldaja
äriidee elluviimiseks ei ole avaldajal vaja elumaja Tallinnas (I kd, tl 8-11) ja hoonestamata
kinnisasja Otepää vallas.
Kuna avaldajal puudub ettevõte, mida saneerida, siis ei ole põhistatud ka SanS § 8 lg 1 p-i 3
esinemine, st ettevõtte jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik.
Seega ei ole täidetud SanS § 8 lg-s 1 nimetatud saneerimismenetluse eeldused ja
saneerimismenetlus on lõpetatud ennetähtaegselt põhjendatult.
11. Avaldaja etteheited saneerimisnõustaja tegevusele ei ole ringkonnakohtu hinnangul
põhjendatud.
SanS §-s 16 on sätestatud saneerimisnõustaja ülesanded ning sama paragrahvi lg 2
kohaselt saneerimisnõustaja ülesanne teavitada võlausaldajat ja kohut erapooletult ning
asjatundlikult ettevõtte majanduslikust olukorrast ja saneerimisvõimalustest, nõustada ja
abistada ettevõtjat saneerimismenetluse jooksul ning kontrollida võlausaldaja nõude
õiguspärasust ja ettevõtja tehingute otstarbekust.
Asja materjalidest nähtuvalt algatas maakohus 14. detsembri 2021. a määrusega avaldaja
saneerimismenetluse, nimetas saneerimisnõustajaks A. Tammeri ning kohustas teda täitma
SanS §-des 12 ja 16 sätestatud ülesandeid. Saneerimisnõustaja esitas 2. veebruaril 2022 kohtule
põhjendatud ja nõuetekohase aruande saneerimise võimalikkuse kohta. Nimetatud aruandes
tuvastas saneerimisnõustaja, et avaldajale ei kuulu ettevõtet (majandusüksust), mis vajaks
saneerimist. Saneerimisnõustaja hinnangul ei ole avaldaja ettevõtte saneerimine ka võimalik,
sest avaldajal puudub läbimõeldud ja usaldusväärne äriplaan. Saneerimisnõustaja oli
seisukohal, et avaldaja saneerimismenetlus tuleb lõpetada ennetähtaegselt SanS § 8 lg 1 p-de 1,
2 ja 3 ning § 39 lg 2 p 7 ja § 40 lg 2 alusel saneerimismenetluse algatamise eelduste
äralangemise tõttu.
Eeltoodust järelduvalt leiab ringkonnakohus, et saneerimisnõustajale ei saa ette heita seadusest
tulenevate kohustuste täitmata jätmist ning see, et avaldaja ei nõustunud saneerimisnõustaja
seisukohaga avaldaja saneerimise võimalikkuse kohta, ei tähenda saneerimisnõustaja poolt oma
ülesannete täitmata jätmist.
12. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud avaldaja
kanda (TsMS § 171 lg 1). Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et saneerimisnõustajal oleks
tekkinud määruskaebuse menetlemisel
menetluskulusid.
Hüvitatavad
menetluskulud
puuduvad.
/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/
Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke Vahur-Peeter Liin