2-22-6679/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Määruse tegemise aeg ja koht

30. juuni 2022, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-6679

Tsiviilasi

RDTE Ehitus OÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

Pankrotimenetluse

lõpetamine

raugemisega,

kirjalik

menetlus

Menetlusosalised

Võlgnik RDTE Ehitus OÜ (registrikood 16068477, asukoht

Laki tn 15 Tallinn, juhatuse liige A. K.)

Ajutine

pankrotihaldur

Eve

Selberg

(asukoht

Parda 12, 10151 Tallinn, telefon: 770 7707, 501 2499,

e-post: eve@clarusab.ee)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada RDTE Ehitus OÜ (registrikood 16068477) pankrotimenetlus, pankrotti välja

kuulutamata, raugemise tõttu.

2. Ajutisel pankrotihalduril likvideerida RDTE Ehitus OÜ ja kustutada äriregistrist.

3. Pärast RDTE Ehitus OÜ äriregistrist kustutamist vabastada Eve Selberg pankrotihalduri

kohustustest.

4. Määrata RDTE Ehitus OÜ dokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse liige A. K. (isikukood:

XXX).

5. Avaldada teade RDTE Ehitus OÜ pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

6. Saata jõustunud kohtumäärus Tartu Maakohtu registriosakonda.

7. Jätta menetluskulud võlgniku RDTE Ehitus OÜ kanda.

8. Määrata ajutise pankrotihalduri Eve Selberg tasuks 429 eurot, millele lisandub käibemaks

summas 85,80 eurot, kokku 514,80 eurot.

9. Määrata hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasu ja kulutused summas 429 eurot,

millele lisandub käibemaks summas 85,80 eurot, kokku 514,80 eurot. Väljamakse teostada

Advokaadibüroo CLARUS arvelduskontole nr EEXXX.

10. Määrus saata resolutsiooni punkti 9 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva

jooksul alates määruse teatavaks tegemisest.

Asjaolud

RDTE Ehitus OÜ esitas 04.05.2022 kohtule avalduse pankrot väljakuulutamiseks. Harju Maakohus

nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Eve Selberg’i. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule

aruande, mis sisaldab muuhulgas järgmist:

Võlgniku arvelduskontodel puuduvad rahalised vahendid. Kinnistusraamatu teabesüsteemi andmetel

ei kuulu võlgniku omandisse kinnisvara. Ehitisregistri elektroonilises andmebaasis registreeritud

ehitisi võlgniku nimel ei ole. Liiklusregistris võlgniku nimele sõidukeid ja väikelaevu, alla 12-

meetrise kogupikkusega laevu ja jette registreeritud ei ole. Muu ajutisele haldurile teadaolev vara

võlgnikul puudub, vara puudumist on võlgnik pankrotiavalduses ja vastuses ajutise pankrotihalduri

teabenõudele kinnitanud. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt võlgnikul vara puudub.

Võlgniku täitemenetluse registris andmed puuduvad. Võlgnikul on maksuvõlg (käibemaks)

24 802,98 eurot, maksusummadelt arvutatud arvestuslik intress on 1 716,00 eurot, kokku moodustab

maksuvõlg 26 518,98 eurot. Muude võlgade puudumist on võlgnik pankrotiavalduses ja vastuses

ajutise pankrotihalduri teabenõudele kinnitanud. Võlgniku käesoleval ajal teadaolevad kohustused

moodustavad kokku 26 518,98 eurot.

Võlgniku varalist seisundit kajastavatest andmetest nähtub, et võlgnikul teadaolevad võlad

moodustavad käesoleva aja seisuga kokku 26 518,98 eurot. Võlgnikul majandustegevust ei toimu,

puuduvad töötajad ja ajutisele pankrotihaldurile teadaolevate andmete kohaselt ei ole võlgnikul

vahendid tulu teenimiseks. Kujunenud olukorras ei näe ajutine pankrotihaldur võimalust võlgniku

majandustegevuse jätkamiseks ja tervendamiseks – tervendamine eeldaks lisafinantseeringut.

Võlgnikul ei ole vara kohustuste katteks, mille tõttu vajadus täiendava finantsanalüüsi järele puudub.

Lähtudes eeltoodust on ajutine pankrotihaldur arvamusel, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning

see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Võlgnikul puudub vara nii

kohustuste kui ka pankrotimenetluse kulude katteks.

Võlgniku juhatuse liige A. K. ei ole esitanud bilanssi ja kasumiaruannet ajutise halduri nimetamise

päeva seisuga, samuti bilanssi ja kasumiaruannet 31.12.2021 seisuga, tuues põhjenduseks, et

aruandeid ei ole veel tehtud, võlgnik tegeleb raamatupidaja palkamisega. Võlgnik ei esitanud ajutise

pankrotihalduri poolt nõutud kassa dokumente, lepinguid ja arveid, võlgniku juhatuse liige A. K.

vastas, et on esitanud endisele omanikule päringu dokumentide saamiseks. Täpsemaid dokumente

omamata ei ole võimalik anda ammendavat arvamust võlgniku maksejõuetuse põhjuste kohta.

Võlgniku pangakonto väljavõttest nähtub, et võlgniku pangakontolt on tehtud endise juhatuse liikme

G. P. pangakontole ülekandeid kokku summas 12 320 eurot. Võlgniku pangakonto väljavõttest

nähtub, et võlgniku pangakontolt on pangakaardiga välja võetud sularaha erinevatest

pangaautomaatidest kokku 50 450 eurot. Arvestades, et võlgniku esindaja ei ole ajutisele

pankrotihaldurile esitanud kassadokumente, siis ei ole ajutine haldur saanud kontrollida raha

kasutamisest võlgniku majandustegevuses ning seega esineb võimalus, et nimetatud summasid ei ole

kasutatud võlgniku huvides.

Ajutise pankrotihalduri hinnangul võib võlgniku maksejõuetuse põhjuseks pidada võlgniku juhatuse

halba käitumist, loobuti tegutsemast, jäeti tasumata käibemaks. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on

maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses.

Võlgniku juhatuse liige A. K. ei esitanud kõiki vajalikke raamatupidamise dokumente, koostanud

bilansse ja arvestades, et võlgniku tegevuse raames on toimunud mitmeid erinevaid sularaha

liikumisi, on kassadokumentide esitamata jätmine oluline rikkumine, seega võib esineda ka KarS

3811 sätestatud raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumine. Ajutisele pankrotihaldurile ei

ole

esitatud

võlgniku

raamatupidamisdokumente

(sh

kassadokumente)

seoses

võlgniku

majandustegevusega, mistõttu ei ole võimalik anda arvamust vara tagasivõitmise võimaluste kohta.

Hinnates ajutise menetluse käigus kogutud tõendeid kogumis, on ajutine pankrotihaldur arvamusel,

et RDTE Ehitus OÜ maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, vaid seda saab hinnata püsiva

iseloomuga olevaks. Tuvastatud on, et RDTE Ehitus OÜ-l puuduvad vahendid pankrotimenetluse

kulude katteks.

Juhul kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti ei tasu,

siis tuleks RDTE Ehitus OÜ pankrotimenetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu

PankrS § 29 lg 2 alusel. Raugemise korral dokumentide hoidjaks määrata juhatuse liige A. K.

(isikukood: XXX).

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku

pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29

lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning esialgsetel andmetel

puudub kindel vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada

nõue juhtorgani liikme vastu.

Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks vähemalt 26 518,98

eurot, kuid vara puudub. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning niisugune seisund on

alalise iseloomuga. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka

siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud

sissenõutavaks.

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse

kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus

esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 alusel võib kohus lõpetada menetluse

pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui

võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning

nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.

Kohus nõustub ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude

katteks ning vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused ei ole kindlalt tuvastatavad.

PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg-s 1 või 2

sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude

katteks deposiidina kohtu määratud summa. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku

vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks

pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise

tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse

kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 06.06.2022 ettepaneku

väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta

pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 3 000 eurot hiljemalt 20.06.2022.

Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on

tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda

pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid.

PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib

juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist

pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise

otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui

juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur

juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates

likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse

sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid

antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks võlgniku endise

juhatuse liikme A. K. (isikukood: XXX).

PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise

halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 4 kohaselt

pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude

kohaselt. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest

tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete

mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete

täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka

halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja

riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva

seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise

halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise

põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär

summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga

ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse §

65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate

kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 429 eurot, millele lisandub

käibemaks summas 85,80 eurot, kokku 514,80 eurot. Ajutine haldur on aruande kohaselt kulutanud

PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 6,5 tundi. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur

lähtunud tunnitasu määrast 66 eurot (lisandub käibemaks). Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses

märgitud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahu ja ajutise halduri

kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri aruandele ega tasu arvestusele vastu vaielnud.

Ajutine haldur palub menetlusabi korras pankrotimenetluse kulude ja halduritasu väljamõistmist.

PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega

pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja

võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad

kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest

ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu

seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses

ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kuupalga alammäär on käesoleval hetkel 654 eurot.

Kohus leiab, et ajutise halduri tasu summas 429 eurot, millele lisandub käibemaks summas 85,80

eurot, kokku 514,80 eurot, tuleb hüvitada riigi vahenditest vastavalt PankrS § 23 lg 4 ja 5, kuna

kohus lõpetab võlgniku pankrotiavalduse menetluse raugemise tõttu ning võlgnikul puudub vara

ajutise halduri tasu katteks. Samuti ei ole võlgniku pankrotimenetlusest huvitatud isikud tasunud

ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks kohtu poolt määratud summat.

Ajutise halduri tasu ja kulutused ülejäänud summas tuleb välja mõista võlgnikult.

PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille

kaudu ajutine haldur tegutseb.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

Kohtunik