2-21-6137/25 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 30.juunil 2022 Lubja

4 Tallinnas tsiviilkantselei ja avaliku e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-21-6137

Kohtuasi

X hagi Y OÜ vastu töövaidluses

Hagihind

2100 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: X (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxx)

Kostja: Y OÜ (registrikood xxxxxxxxx, asukoht xxx)

juhatuse liige LN

Resolutsioon

Jätta X hagi Y OÜ vastu töölepingu erakorralise

ülesütlemise

tühisuse

tuvastamiseks,

töölepingu

lõpetamiseks kohtu poolt 24.08.2020 TLS § 107 lg 2 alusel

ning kolme kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitise 1921,95

euro väljamõistmiseks rahuldamata

Menetluskulude jaotus

Jätta hagimenetluse kulud X kanda ja määrata kindlaks

pärast kohtuotsuse jõustumist

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul,

alates

otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest

Menetlus Töövaidluskomisjonis

1. X (edaspidi ka hageja või töötaja) esitas Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjonile (edaspidi

TVK) avalduse Y OÜ (edaspidi ka kostja või tööandja) vastu töölepingu erakorralise

ülesütlemise tühisuse tuvastamise, töölepingu töövaidluskomisjonis lõpetamise ja hüvitise välja

mõistmiseks. TVK rahuldas nõude 18.03.2021 otsusega nr 4-1/2277/20, tuvastas poolte vahel

sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse TLS § 88 lg 1 p 3, p 5 ja p 7 alusel,

lõpetas töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 24.08.2020 ja mõistis tööandjalt töötaja kasuks

välja hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel summas 2100 eurot. Y OÜ sai otsuse kätte 19.03.2021 ja

vaidlustas kohtus TVK otsuse täies ulatuses, paludes vaadata töötaja avaldus samas

töövaidlusasjas läbi hagimenetluse korras ja jätta töötaja nõuded rahuldamata.

Haginõue

2. Hageja palus kostja vastu esitatud hagis tuvastada poolte vahel sõlmitud töölepingu ülesütlemise

tühisuse, lõpetada hageja ja kostja vahel sõlmitud tööleping kohtu poolt 24.08.2020 TLS § 107

lg 2 alusel ning välja mõista kostjalt hüvitis hageja kasuks kolme kuu töötasu ulatuses 2100

eurot.

3. Hageja täpsustas 10.06.2022 keskmise palga suurust ja vähendas oma nõuet paludes kostjalt

välja mõista hüvitis kolme kuu keskmise palga ulatuses 1921,95 eurot.

Hagiavalduse asjaolude kokkuvõte

4. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja juures alates 26.08.2019 õmblejana kirjaliku tähtajatu

töölepingu alusel. Töötaja töötas osalise tööajaga ja töötasuga 700 eurot (bruto) kuus. Tööandja

esindaja LM edastas töötajale 24.08.2020 välja prinditud lehed, millel olid näha värvilised fotod

riiete elementidest või fragmendid kangastest või tehtud töödest väites, et antud dokument on

„praagiakt“, milles on fikseeritud töötajapoolne praagitootmine, millega on tekitatud kahju ning

kästi karjuvas kõneviisis anda allkiri aktile, et ollakse tutvunud. Seejärel anti töötajale teada, et

töötajaga on aktist tulenevalt tööleping koheselt lõppenuks loetud.

5. Hageja on seisukohal, et ta oleks praagiakti koostamise juures pidanud kindlasti viibima, kuid

talle praagiakti koostamisest ei teatatud, akti koostamise juurde ei kutsutud ega näidatud

reaalseid tooteid, kus oli tuvastatud praaktöö. Ka ei antud võimalust praagi tekitaja kuludega

praak korda teha. Kui töötaja sai ühe akti eksemplari enda kätte märkas ta, et akti viimasel lehel

on kirjas, et töölepingu lõpetamise aluseks on lisaks praagile ka tööandja huve mittearvestav

töötamisviis ja usalduse kaotus. Enamuses fotodest on täiesti arusaamatu, millise tootega on

tegemist, mis perioodi töödega on tegemist ja millal need fotod on üldse tehtud. Suurt osa

fotodest ei ole suutnud töötaja tuvastada, ära tunda ega omaks võtta, et ta on üldse olnud nende

toodetega kuidagi seotud. Hageja on töötanud ettevõttes alates 26.08.2019, läbinud katseaja

edukalt ja teda on premeeritud rahaliselt heade töötulemuste eest. Kogu töötamise aja jooksul

pole talle esitatud ühtegi pretensiooni või tööalast märkust, ei suuliselt ega kirjalikult. Samuti

pole koostatud mitte ühtegi kirjalikku hoiatust. Antud praagiakti ei saa käsitleda kui

tõendusmaterjali ja selle sisu on ilmselgelt fabritseeritud ning selle akti sisu on tuvastamatu ning

tõendamatu. Töötajaga käituti tööandja poolt ka alandavalt ja solvavalt. Hageja ei nõustu

töölepingu lõpetamisega ja leiab, et ülesütlemine on tühine TLS § 104 lg 1 alusel, sest mõlemad

alused on täitmata. Samuti puudub põhjendus, miks tööandja ei järginud TLS § 97 lg 2 p 1

märgitud etteteatamistähtaega. Töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise korral ei soovi

avaldaja töösuhte jätkamist, vaid töölepingu lõpetamist kuupäevast 24.08.2020. Töölepingu

lõpetamise korral mõistetakse vastavalt TLS § 109 lg 1 töötajale välja 3 kuu hüvitise. Hagejal oli

fikseeritud töötasu 700 eurot kuus, seega pole vajalik arvutada 6 kuu keskmist töötasu ja

hüvitise suuruseks on 2100 eurot.

6. Hageja täpsustas hüvitise nõuet võttes arvesse asjaolu, et ta viibis töösuhte viimase kuue kuu

jooksul ajavahemikul 22.03.2020-06.04.2020 töövõimetuslehel ja esitas kolme kuu keskmise

töötasu 640,65 euro alusel hüvitise nõude 1921,95 eurot.

Kostja vastuväidete kokkuvõte

7. Kostja ei tunnista hagi ja palub selle rahuldamata jätta. 24.08.2020 ütles tööandja töölepingu

ühepoolselt üles, kuna töötaja rikkus oma töökohustusi määral, mis ei võimaldanud töösuhet

jätkata ja talle oli varasemalt tehtud hoiatus 01.06.2020. Vastavalt ametijuhendile oli töötajal

kohustus järgida kvaliteedinõudeid, ohutusnõudeid ja tehnilist dokumentatsiooni, pidada kinni

tööajast ja ajakavast. Töötaja ei täitnud töölepingut kohaselt, tegi praaktööd ka varasemalt, nt

02.03 ja 23.03, 01.06 tehti talle kirjalik hoiatus tööandja lubamatu käitumise eest tööruumides,

mis takistas teistel oma tööülesannete täitmist, mille vastuvõtmisest töötaja tunnistajate

juuresolekul keeldus. Seega ei vasta tõele väide, et töötajale pole varasemalt tööalaseid

etteheiteid tehtud. Hageja poolt tehtud praaktooted avastati 18.08.2020, mil tehti talle ettepanek

praak parandada. Hageja väited, et tema ei tea, mis tooted need on ja tema pole neid

valmistanud, ei vasta tõele. Hageja tähelepanu juhiti korduvalt jakkide valmistamise ajal augusti

2020 jooksul tema poolt töötatud päevadel asjaolule, et toodete välimus ei ole nõuetekohane ja

erinevused nõuetest on vaja korrigeerida. Tööandja andis võimaluse tooted nõuetega vastavusse

viia. Töötaja venitas sihilikult jakkide valmistamisega, kasutades toodete valmistamiseks 3

korda enam tööaega kui ette nähtud. Töötaja sai akti tutvustamisel väga hästi aru sellest, et

valmistatud tooted olid praagid, et ta ei tulnud neid 21.08 parandama põhjustades tööandjale

kahju, sest tooted tuli korrastada ja parandada ja selleks tuli teha lisakulutusi. Hageja põhjustas

kostjale oma tegevusega oluliselt suurema kahju, klient ähvardas tööandjat telefonivestluses

toodete õigeaegse saatmata jätmise puhul välja nõuda saamata müügitulu kokku 5100 eurot, mis

oli tööandja jaoks märkimisväärne summa. Kostja kaotas temale olulise kliendi just hageja

praaktööst põhjustatud viivituse tõttu. 24.08.2020 koostatud praagiakti tutvustati töötajale ja

töötaja nõustus tunnistaja juuresolekul, et tegemist on fotodega tema valmistatud jakkidest ning

sellega, et tooted ei ole valmistatud nõuetekohaselt vastavuses ametijuhendis toodule ega

näidisele. Praagiaktis olevatelt tootefotodelt ja praagi kirjeldusest on näha, millised on vead,

mida kostja töötajale ette heitis. Professionaalne õmbleja ei saa väita, et ta ei saa aru, mis on

valesti tehtud. Tööandja oli sunnitud laskma teistel töötajatel praaktooted parandada, sest

vastasel korral oleks toodete tellija tooted tagastanud koos kahju- ja saamata jäänud tulu

nõudega, sest materjalid olid tellija omad. Kuna tegemist on toodetega, mille müügihind on ca

255 eurot, oleks tekkinud kahju olnud praagi avastamata ja parandamata jäämise korral 5100

eurot. Otsene kahju praagi parandamise tõttu oli 160 eurot. Arvestades, et hageja rikkumine oli

korduv ning tööandja hinnangul tahtlik selle tõttu, et töötaja oma tööd tegelikult oskas, pidas

tööandja ainsaks lahenduseks töölepingu ülesütlemist, kuivõrd töösuhte jätkamine oli tahtliku ja

korduva praagi tekitamise tõttu võimatu. Kostjale jäi mulje, et hageja soovis tööandjaga

töösuhtes olla üksnes seetõttu, et see andis talle juurdepääsu tööandja seadmetele ja masinatele,

mida oli võimalik isiklikes huvides kasutada. Tööandja ei saanud sellist olukorda aktsepteerida,

samuti ka seda, et töötaja viibib tööruumides väljaspool tööaega, see oli ka põhjuseks, miks

töötajale ei saanud usaldada töökoha võtmeid.

Kohtuotsuse põhjendused

8. Pooltel ei ole vaidlust, et hageja ja kostja sõlmisid 26.08.2019 töölepingu nr 16; et töölepingus

kokkulepitud tingimuste kohaselt töötas hageja õmblejana osalise tööajaga 24 tundi nädalas ja

temaga kokkulepitud töötasu oli 700 eurot kuus; et 24.08.2020 ütles tööandja töölepingu

erakorraliselt üles; et töötaja on allkirjastanud töölepingu ülesütlemise avalduse/praagiakti.

9. Pooltel on vaidlus töölepingu erakorralise ülesütlemise kehtivuse üle.

10. TLS § 95 lg 1 esimese lause järgi võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik

ülesütlemine on tühine. Tegemist on kujundusõigusega, mille puhul ei ole vajalik saada teise

poole heakskiitu, vaid lepingu lõppemine leiab aset ühe poole tahteavaldusega. Lepingu

lõppemise avalduse kehtivuse eelduseks on selle jõudmine teise lepingupooleni (TsÜS § 69).

Tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. TLS §

95 lg 2 alusel peab tööandja töölepingu erakorralist ülesütlemist põhjendama. Tööandja

koostatud praagiaktiga koos esitatud töölepingu erakorraline ülesütlemisavaldus vastab TLS §

95 sätestatud vorminõuetele, sest töölepingu ülesütlemist on põhjendatud korduva tööandja huve

mittearvestava töötamisviisi tõttu ning usalduse kaotuse pärast lojaalsuskohustuse rikkumise

tõttu. Praagiaktis on eelnevalt kirjeldatud nii sõnaliselt kui ka fotodega praaktööd. Töötajale on

tahteavalduse isiklikult teatavaks tehtud allkirja vastu 24.08.2020. Hageja väited, et praagiakti

kätteandmisega kaasnes karjumine, närvitsemine ja ähvardused, mistõttu võttis ta selle vastu ja

andis oma allkirja kätte saamise kohta, on paljasõnaline ja tõendamata. Seega ei ole töölepingu

erakorraline ülesütlemine vorminõuete rikkumise tõttu tühine.

11. TLS § 104 lg 1 sätestab, et seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav

töölepingu ülesütlemine on tühine. Kui töövaidluskomisjon või kohus tunnistab ülesütlemise

tühiseks, loetakse vastavalt TLS § 107 lg 1 see ülesütlemisega mittelõppenuks ning tööleping

lõpetatakse kohtus või töövaidluskomisjonis töötaja või tööandja taotlusel TLS § 107 lg 2 alusel

alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. TLS § 109 lg 1 järgi, kui

töövaidlusorgan lõpetab töölepingu TLS § 107 lg 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale

hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Hüvitise suurust võib töövaidlusorgan

muuta arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve.

12. Kohtule esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldusest/praagiaktist nähtuvalt öeldi

töötajaga tööleping üles korduva tööandja huve mittearvestava töötamisviisi tõttu ning usalduse

kaotuse tõttu. Tööandja on vastuses hagile märkinud ja kohus on seisukohal, et ülesütlemise

aluseks olid seega TLS § 88 lg 1 p-d 3, 5 ja 7. TLS § 88 lg 1 p-d 3, 5 ja 7 sätestavad, et tööandja

võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa

mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, kui töötaja on hoiatusest hoolimata

eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi, kui töötaja on pannud toime

varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu ning kui

töötaja on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või lõi kahju tekkimise

ohu. TLS § 88 lg 3 kohaselt peab tööandja töölepingu üles öelda, kui tööandja on töötajat enne

ülesütlemist hoiatanud.

13. TLS § 15 lg 1 sätestab, et töötaja täidab oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt, lg 2 kohaselt

teeb töötaja muuhulgas kokkulepitud tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal, täidab töö

iseloomust tulenevaid kohustusi, täidab õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi,

hoidub tegudest, mis takistavad teistel töötajatel oma kohustusi täita või kahjustavad teiste

isikute elu, tervist või vara, teeb tööülesannete täitmiseks koostööd teiste töötajatega, hoidub

tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide või partnerite usaldamatuse

tööandja vastu. Töölepingulises suhtes võivad kohaldamisele kuuluvad kohustused tuleneda nii

töölepingust kui ka õigusaktidest. Poolte vahel oli 26.08.2019 sõlmitud tööleping, mille p-st 3.3

nähtuvalt olid tööülesanded määratletud ametijuhendis. Vastavalt ametijuhendile oli töötajal

kohustus

valmistada

õmblustooteid

vastavalt

tehnilisele

dokumentatsioonile,

järgida

kvaliteedinõudeid, ohutusnõudeid, tehnilist dokumentatsiooni, pidada kinni tööajast ja ajakavast,

täita tööülesandeid vastutustundlikult. Töötaja ametijuhendis on selgelt kirjas, et töötaja peab

kinni pidama etteantud tehnoloogiast ning kvaliteetse toote valmimist takistavatest asjaoludest

koheselt tööandjat informeerima.

14. Praagiaktiga ja sellel olevate töötaja allkirjadega igal lehel on tõendatud, et töötajale tutvustati

24.08.2020 tema poolt tehtud ebakvaliteetset õmblustööd. Fotodelt rõivaste kohta ja nende

juurde lisatud töö puuduste kirjeldustest on arusaadav igale mõistlikule inimesele, millised on

töö puudused ja milles seisneb töö ebakvaliteetsus. Praagiaktis on toote nimetuseks bleiser

Polly, tooteid tellimuses 20 tk ja, et tooted on õmmelnud hageja. Järelikult pidid nii tooted, mille

kohta akt oli koostatud kui ka õmblemise ebakvaliteetsus olema arusaadavad ja äratuntavad ka

hagejale. Praagiaktiga on tõendatud ka töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks olnud

etteheide, et töötaja on rikkunud kvaliteedinõuete järgimise ja lojaalsuskohustust. Kohus on

seisukohal, et hageja väited, et ta ei saanud aru, et tegemist oli tema õmmeldud rõivastega on

täielikult tõendamata ega ole eluliselt usutav, sest ta on andnud igale praagiakti leheküljele oma

allkirja. Seejuures ei ole ta lisanud ühtegi vastuväidet ega kommentaari ühegi allkirja juurde,

mis oleks aktiga mittenõustumise või ebaselgeks jäämise puhul olnud mõistlik. Kohus tuvastas

eelpool, et hageja väited, et praagiakti kätteandmisega kaasnes karjumine, närvitsemine ja

ähvardused, on paljasõnaline ja tõendamata. Ka on need vastuolus B kirjaliku seletusega, kes

viibis seletuse järgi praagiakti üleandmise juures ja mille kohaselt esitati praagiakt rahulikus

kõneviisis, hageja tunnistas praaki ja kirjutas alla kõigile praagiakti lehekülgedele.

15. B kirjaliku seletusega on tõendatud ka kostja vastuväited selle kohta, et hageja sai praagiakti

esitamisele eelnevalt juhised praagi paranduste kohta, kuid vaatamata sellele praaki ei

parandanud. Seletusest nähtub ka see, et eelnevalt oli hageja tähelepanu juhitud parandamist

vajavatele praaktoodetele ning, et hageja parandas praagi tööajal. Hageja väited, et tööandja

kasutas töötaja suhtes väljendeid „töötaja ei ole mitte keegi“või „visatakse välja kui tahetakse“

või „kui ei meeldi, siis uks on seal“, mille tõendamiseks on ta esitanud E kirjaliku seletuse, on

vastuolus B kirjaliku seletusega, mistõttu ei saa lugeda antud väidet tõendatuks.

16. Hageja kirjeldatud etteheited, justkui oleks kostja rikkunud praagiakti koostamise nõudeid, on

põhjendamatud, sest selliseid nõudeid tööandjale seadusest ega muudest õigusaktidest ei tulene.

TsMS § 229 järgi on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud

protsessivormis ja praagiakt vastab TsMS § 272 dokumentaalse tõendi mõistele. Samuti on

põhjendamatud ja alusetud etteheited B kirjalikule seletusele kui tõendile, sest Riigikohus on

lisaks TsMS §-s 251 sätestatud tunnistaja ütlustele aktsepteerinud kirjalikke seletusi, kusjuures

tunnistajad annavadki ütlusi neile teadaolevate eelnevalt toimunud sündmuste kohta. Hageja on

ka ise esitanud tõendina E kirjaliku seletuse. Seega on antud etteheited tõenditele

põhjendamatud.

17. 01.06.2020 hoiatusega on tõendatud, et hagejale oli enne töölepingu erakorralist ülesütlemist

tehtud hoiatus korduva lubamatu käitumise eest tööruumides, mis takistas teistel töötajatel nende

kohustuste täitmist ja kahjustas tööandja mainet. Hoiatuses on märgitud, et eeltooduga rikkus

töötaja TLS § 15 sätestatud kohustusi, mille kohaselt on töötaja kohustatud hoiduma tegudest,

mis takistavad teistel töötajatel nende tööülesannete täitmist või kahjustavad tema või teiste

isikute elu, tervist või vara, täitma tööandja seaduslikke korraldusi õigeaegselt ja täpselt ning

teda hoiatati, et rikkumise jätkumise või kordumise korral on tööandjal õigus tööleping

erakorraliselt üles öelda vastavalt TLS § 88 lg 1 sätestatule.

18. B kirjaliku seletusega on tõendatud, et hageja keeldus hoiatuse vastuvõtmisest tunnistajate

juuresolekul. Seega on hageja väide, et talle ei ole varasemalt tööalaseid etteheiteid tehtud,

põhjendamatud ja vastuolus eelpool uuritud tõenditega.

19. Hageja väited, et tööandja ja töötaja vahel tekkisid erimeelsused, mis ei olnud seotud töötaja

töökvaliteediga, on tõendamata. Etteheited tööandja rikkumistele seoses palga väljamaksmisega,

võtmete äravõtmisega ja väited kostja majandusraskuste kohta ei ole antud vaidluse lahendamise

seisukohalt asjakohased.

20. Seega loeb kohus tõendatuks, et hageja rikkus korduvalt praaktööd tehes oma töökohustusi ja

lojaalsuskohustust, kui ei arvestanud tööandja huvidega valmistada kvaliteetseid õmblustooteid

ning põhjustas tööandjale lisakulutusi seoses praaktöö parandamisega. Kostja väide, et antud

korduvad rikkumised tõid kaasa usaldamatuse töötaja suhtes ning ohu, et ebakvaliteetsed tooted

jõuavad klientideni, mis võib kaasa tuua kostja jaoks suure kahju ja lepingute lõpetamise, oli

reaalne. Võttes arvesse, et hageja rikkumine oli korduv ja töötajat oli hoiatatud töölepingu

ülesütlemise hoiatusega, siis oli töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ilma etteteatamise

tähtajata seaduslik alus. TLS § 97 lg 3 järgi võib tööandja töölepingu TLS § 88 lg 1 nimetatud

alustel kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda

etteteatamistähtaja lõpuni. Tööandja ei pidanud töölepingu järjepidevat rikkumist enam taluma

ja töölepingu lõpetamisest etteteatamine oli põhjendatud. Järelikult olid töölepingu ülesütlemise

materiaalsed eeldused täidetud ning töölepingu ülesütlemine ei ole tühine. Seega tuleb hagi

töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks jätta rahuldamata ning rahuldamata

tulevad jätta ka TLS § 107 lg 2 alusel kohtu poolt töölepingu lõpetamise ja kostjalt hageja

kasuks hüvitise hageja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 1921,95 eurot.

Menetluskulude jaotus

21. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus jättis hagi rahuldamata, siis kannab menetluskulud täies ulatuses hageja. TsMS § 174 lg 4

sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei

määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2

sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist

suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt

lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Kohus on seisukohal, et

menetluskulude suurus tuleb määrata kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist.

Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/