3-21-2361/15 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.06.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2361

Haldusasi

X OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 17.09.2021 korralduse nr

12.2-3/056568-1 ning 01.10.2021 vaideotsuse nr 6-1/5012-2

ja Maksu- ja Tolliameti 30.11.2021 maksuotsuse nr 12.2-

3/056568-5 tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – X OÜ, lepinguline esindaja Aleksandra

Hlebnikova-Stepanova

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Jane

Perv

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 01.08.2022, mis on puhkepäevale

langevale tähtpäevale järgnev esimene tööpäev.

Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja

arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta

on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 17.09.2021 korraldusega nr 12.2-3/056568-1 (korraldus)

X OÜ-d esitama perioodil veebruar-märts 2021 toimunud majandustehingute kohta järgmisi

dokumente

ja

teavet:

ostuarved;

müügiarved;

kõikide

pangakontode

väljavõtted;

kassadokumendid; raamatupidamise pearaamatu kõikide kontode väljavõtted; lepingud (ka need

lepingud, mis on sõlmitud varem, kuid mis kehtivad ja mida täideti kontrollitaval perioodil), muud

dokumendid, mida X OÜ menetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemisel oluliseks

peab. Sama korraldusega kohustas maksuhaldur X OÜ esindusõiguslikku isikut andma

3-21-2361

2(7)

kontrollitavatel perioodidel toimunud majandustehingute kohta suulisi seletusi. Dokumendid tuli

esitada hiljemalt 27.09.2021.

2. X OÜ esitas 22.09.2021 MTA korralduse kehtetuks tunnistamiseks vaide, mis jäeti 01.10.2021

vaideotsusega nr 6-1/5012-2 (vaideotsus) rahuldamata.

3. X OÜ esitas 15.10.2021 Tallinna Halduskohtusse kaebuse MTA 17.09.2021 korralduse nr 12.2-

3/056568-1 ja 01.10.2021 vaideotsuse nr 6-1/5012-2 tühistamiseks.

4. Tallinna Halduskohus võttis 28.10.2021 määrusega kaebuse menetlusse ja tunnistas vastustajaks

MTA (haldusasi nr 3-21-2361), kes esitas vastuse kaebusele 26.11.2021.

5. MTA tegi 30.11.2021 X OÜ-le maksuotsuse nr 12.2-3/056568-5 maksustamisperioodide

veebruar kuni märts 2021 osas, millega kohustas X OÜ-d tasuma maksusumma 1036,80 eurot.

6. X OÜ esitas 02.12.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse maksuotsuse tühistamiseks. Kaebuses

sisaldus ka esialgse õiguskaitse taotlus.

7. Tallinna Halduskohus võttis 20.12.2021 määrusega kaebuse menetlusse (haldusasi nr 3-21-

2800) ja tunnistas vastustajaks MTA, kes esitas vastuse kaebusele 19.01.2022 Esialgse

õiguskaitse taotluse jättis kohus rahuldamata.

8. Kohus liitis 20.05.2022 määrusega haldusasjad nr 3-21-2361 ja 3-21-2800 ühte menetlusse ja

luges liidetud haldusasja numbriks 3-21-2361. Sama määrusega määras kohus asja läbivaatamisele

kirjalikus menetluses ja andis pooltele tähtaja täiendavate seisukohtade esitamiseks.

9. X OÜ esitas 15.06.2022 täiendava seisukoha.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

10. Kaebaja peab temale tehtud 17.09.2021 korraldust põhjendamatuks ning palub korraldus ja

01.10.2021 vaideotsus tühistada.

10.1. Vastustaja on kaebaja suhtes erapoolik ja talle on avaldatud emotsionaalset ja psühholoogilist

survet. Seda kinnitab eelmine kaebaja suhtes läbiviidud maksukontroll. Vastustaja nõudis eelmise

kontrolli käigus kaebaja seaduslikult esindajalt isiklike andmete esitamist, mis ei ole lubatud.

10.2. Vastustaja ei küsi teavet kaebaja volitatud esindajalt vastavalt maksukorralduse seaduse

(MKS) § 48 lg-s 1 sätestatule, vaid üritab telefoni teel ja kirjavahetusega kaebajat eksitada ja

survestada teda tegema seda, mida ta tegema ei pea. Kaebajal on volitatud esindaja, kellega

vastustaja on kohustatud suhtlema kõigis küsimustes, mitte pöörduma kaebaja seadusliku esindaja

poole ja teda survestama. Kaebaja seaduslik esindaja ei saa lapse raske haiguse tõttu koheselt

maksuhalduri päringutele vastata.

10.3. Kaebaja esitas vastustajale kõik dokumendid ja selgitused, kuid vastustaja ignoreerib seda.

Vastustaja erapoolikkus ja juhindumine isiklikest eesmärkidest seisneb ka selles, et maksuhaldur

oli korralduse ette valmistanud juba enne kaebaja poolsete selgituste esitamist.

11. Kaebaja leiab, et 30.11.2021 maksuotsus on põhjendamatu ja ebaseaduslik, kuna kaebaja

vaidlustas halduskohtus korralduse, millega nõuti kaebajalt dokumente ja teavet. Kaebaja peab

ebaseaduslikuks maksuotsuse tegemist ajal, mil kohtus on vaidlustatud korraldus, millega

maksumenetlust alustati. Kaebaja leiab, et maksumenetlus pidanuks korralduse vaidlustamise ajaks

peatuma.

12. Täiendavas seisukohas lisab kaebaja, et vastustaja rikkus kaebaja õigusi, keelates tal

vaidlustada kontrolliakti ajal, mil kaebajal oli selleks õigus (12.11.2021 kontrolliakti

kättesaamisest arvates 30 päeva, kuid maksuotsus tehti 30.11.2021).

3-21-2361

3(7)

13. Kaebaja ei nõustu maksuotsuse punktis 3 (a, b, c, d, e, f, g ja h) kontrolli tulemustega kokku

1036,80 eurot. Kaebaja maksuotsuses tehtud arvutuste kohta vastustajale lisaselgitusi ega

vastuväiteid ei esitanud. Vastustaja ei esitanud tõendeid nende arvutuste põhjendamiseks ja õigeks

lugemiseks. Vastustaja ei teinud kaebajale päringuid, mille järgi oleks võimalik tuvastada, et need

arvutused on õigesti arvutatud. Esitatud maksuotsuse lisade loetelus käibemaksu ja vormi TSD

arvestamise metoodika on tehtud vastavalt maksuhalduri seisukohale ning kaebaja peab seda

ebaõigeks ja tegelikkusele mitte vastavaks.

Vastustaja seisukohad

14. Vastustaja on veendumusel, et 15.10.2021 kaebus MTA korralduse ja vaideotsuse

tühistamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kaebuses toodud põhjendused ei lükka ümber vastustaja

seisukohta, et vaidlustatud korraldus on igati õiguspärane, see on antud pädeva haldusorgani poolt

kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele.

14.1. Vastustaja jääb kõikide vaideotsuses toodud seisukohtade juurde ning selgitab lühidalt,

vaidlust ei ole, et maksuhaldur kontrollis 27.05.2021 korralduse nr 12.2-3/055805-1 alusel kaebaja

käibemaksu, erijuhtude tulumaksu ja tööjõumaksude arvestamise ja tasumise õigsust

maksustamisperioodidel detsember 2020 ja jaanuar 2021 ning et kontrollimise kohta koostas

maksuhaldur 14.07.2021 kontrollakti nr 12.2-3/055805-4. Kaebaja nõustus kontrollaktis toodud

maksuhalduri seisukohtadega ja esitas parandatud andmetega maksudeklaratsioonid ning

maksuhaldur lõpetas maksumenetluse 04.08.2021 teatega kontrolli lõpetamise kohta. Pärast

kontrolli lõpetamist ilmnes, et kaebajal esinevad järgnevate perioodide maksudeklaratsioonides

samad vead, mis kontrollitud perioodides, mistõttu palus maksuhaldur 10.08.2021 edastatud e-

kirjas esitada parandatud andmetega maksudeklaratsioonid ka perioodide veebruar ja märts 2021

kohta. 16.08.2021 saadetud e-kirjas teatas kaebaja volitatud esindaja Aleksandra Hlebnikova-

Stepanova kategoorilises vormis, et on maksuhaldurile korduvalt selgitanud seda, et Y deklareerib

oma tulud residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioonil vastavalt rendilepingule ning kuna X OÜ

kontroll on lõpetatud, tuleb maksuhalduril lõpetada oma nõuete esitamine.

14.2. 17.08.2021 edastatud e-kirjas selgitas maksuhaldur, et 04.08.2021 lõppenud kontroll oli

seotud konkreetsete perioodidega ning kuna ilmnes, et kontrollimisel tuvastatud vead korduvad ka

järgnevates perioodides, siis on maksuhalduri kohustuseks juhtida sellele maksumaksja tähelepanu

ja paluda maksumaksjal endal parandused sisse viia. Vaatamata maksuhalduri korduvatele

selgitustele keeldus kaebaja parandatud andmetega maksudeklaratsioonide esitamisest, mistõttu

alustas maksuhaldur 17.09.2021 korraldusega maksukontrolli maksustamisperioodidel veebruar ja

märts 2021.

14.3. Maksuhalduri üheks ülesandeks on kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning

jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja

korras (MKS § 10 lg 2 p 1). Maksukohustuslase poolt maksumenetluses esitatud tõendite pinnalt

tekkinud kahtluse ümberlükkamiseks või kinnitamiseks on maksuhaldurile antud võimalus, samas

uurimispõhimõttest tulenev kohustus koguda asjassepuutuvaid tõendeid. Üksnes maksuhaldur saab

otsustada ja hinnata, kas uue menetluse alustamine järgnevate maksustamisperioodide osas on

vajalik ja põhjendatud. Alles pärast kontrollimenetluse läbiviimist selgub, kas maksuhalduri

järeldus, et kaebajal korduvad deklareerimisel samad vead, mis tuvastati lõppenud maksumenetluse

käigus, on põhjendatud. Alusetu on maksuhalduri seadusest tulenevate ülesannete täitmist

nimetada maksumaksja moraalseks ja psühholoogiliseks survestamiseks.

14.4. Lisaks on kaebaja maksuhaldurile ette heitnud äriühingu seadusliku esindajaga

kontakteerumist, mille kohta vastustaja selgitab, et MKS § 48 lõikest 1 tulenev maksumaksja õigus

kasutada maksumenetluses esindajat ei võta maksuhaldurilt õigust pöörduda vajadusel teabe

saamiseks maksumaksja seadusliku esindaja poole. Seega on alusetu ka kaebaja etteheide, kes

3-21-2361

4(7)

nimetab muuhulgas kaebaja survestamiseks ja eksitamiseks seda, kui maksuhaldur üritab kaebaja

seadusliku esindajaga telefoni või e-kirja teel kontakti saada.

15. Vastustaja on ka seisukohal, et 30.11.2021 maksuotsus on õiguspärane ning puudub alus selle

tühistamiseks.

15.1. Kaebaja ei ole kaebuses esitanud ühtegi argumenti ega tõendit maksuotsuse sisulise

õigusvastasuse osas, seega tuleb olla seisukohal, et kaebaja on maksuotsuse sisuga/selles esitatud

järeldustega nõus ning vaidleb ainult maksuotsuse väljastamise fakti õiguspärasuse üle.

15.2. Maksumenetlus ei peatu teabe nõudmise korralduse vaidlustamisega. MKS maksumenetluse

peatamise võimalust ette ei näe ja samuti poleks see ka praktiliselt võimalik. Maksuhalduri

ülesandeks on kontrollida maksuseaduste täitmist. Veelgi enam, maksuhalduri üheks ülesandeks

on ka kontrollimenetlus viia läbi lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt ning praktikas ei ole võimalik oodata

teabe nõudmise korralduse vaidluse lõpplahendit, kuna selleks võib kuluda mitu aastat. Kaebaja ei

saa eeldada, et menetlus peatub vaikimisi korralduse vaidluse lõpptulemuse ära ootamiseks

mitmeks aastaks olukorras, kus maksuhaldurile on sätestatud maksukorralduse seaduses

ülesandeks viia maksumenetlus läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt. Kuigi kohtupraktika

järgi on menetluse peatamine erandlikel juhtudel võimalik , ei saanud kaebaja praegusel juhul

eeldada, et menetlus peatus või see peatati, ainuüksi juba seetõttu, et haldusmenetluse

üldregulatsioon (HMS) ega ka MKS ei näe ette menetluse peatumise või peatamise võimalust.

Menetluse peatamise tagajärjel tekkiv viivitus võib haldusmenetluse läbiviimisel kujutada endast

menetlusosalise subjektiivsete õiguste rikkumist sõltumata menetluse lõpptulemusest, sest

ebamõistlikult pikk menetlusaeg võib põhjustada menetlusosalisele ülemääraseid kulusid jms.

15.3. Maksuotsus on õiguspärane, see on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva

õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne ning vastab vorminõuetele. Käesoleva

maksukontrolli vajadus tulenes sellest, et kaebaja jätkas varasema kontrolli käigus maksuhalduri

poolt viidatud vigu ning ei parandanud neid vigu maksunõustamise käigus. Maksuhaldur väljastas

kaebajale 12.11.2021 kontrollakti nr 12.2-3/056568-4, milles on välja toodud kõik kontrolli käigus

tuvastatud maksustamise seisukohast tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud.

Vastustaja märgib, et maksumenetluses kaebaja oma ärakuulamisõigust ei kasutanud.

15.4. MKS § 150 lg 1 kohaselt lasub maksukohustuslasel maksuotsusega määratud maksusumma

vaidlustamise korral kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Käesolevas asjas ei ole

kaebaja suutnud tõendada, et maksuhalduri järeldused maksuotsuses oleksid valed, kaebaja pole

üldse maksuotsuse järelduste osa vaidlustanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

16. Vaadanud läbi poolte seisukohad, leian, et kaebus tuleb jätta tervikuna rahuldamata.

Vaidlustatud korraldus ja vaideotsus on õiguspärased ning nende tühistamiseks puudub alus.

Nõustun seejuures vaideotsuses ja vastustaja vastuses toodud seisukohtadega ega pea vajalikuks

neid üle korrata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2). Samuti ei ole põhjendatud

maksuotsuse tühistamiseks esitatud kaebus. Vastuseks kaebusele selgitan järgmist.

17. MKS § 10 lg 1 kohaselt kontrollib maksuhaldur MKS ja maksuseaduste täitmist, kasutades talle

selleks seadusega antud pädevust. Maksuhaldur otsustab maksude tasumise õigsuse

kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja

otsustamiseks vajalikke tõendeid. Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast tähendust

omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega.

Maksuhaldurile seadusega pandud ülesannete täitmiseks on maksuhalduril muu hulgas õigus nõuda

maksukohustuslaselt ja kolmandatelt isikutelt teavet ning asjade ja dokumentide esitamist (MKS §

60-62).

3-21-2361

5(7)

18. Vaidlustatud korralduse andmise õiguslikuks aluseks on MKS § 62 lg 1, millest tulenevalt on

maksuhalduril õigus nõuda maksukohustuslaselt teavet maksumenetluses tähendust omavate

asjaolude kindlakstegemiseks, sh nõuda asjade või dokumentide esitamist. Sealjuures on

maksuhalduril küllaltki avar kaalutlusruum otsustamaks, milliseid dokumente maksukohustuslaselt

nõuda. MKS § 11 lg 1 esimese lause kohaselt otsustab maksuhaldur maksude tasumise õigsuse

kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja

otsustamiseks vajalikke tõendeid. See, kas kogutud tõendid maksuhalduri tekkinud kahtluseid

kinnitavad, ehk praegusel juhul leiab kinnitust maksuhalduri järeldus, et deklareerimisel korduvad

juba varasemas lõppenud maksumenetluses tuvastatud vead, ei ole teabe nõudmise korralduse

õiguspärasuse hindamisel määrav. Kaebajal ei ole õigust otsustada vastustaja eest, milliseid

tõendeid peaks maksuhaldur maksukohustuse kontrollimisel koguma ja arvesse võtma. Nõutud

teabe osas seisukoha kujundamine ning sh võimalike täiendavate tõendite kogumise vajadus saab

olla asjakohane ja selguda alles teabe saamise ja hindamise järgselt. Eeltoodust tulenevalt ei saa

maksuhalduri tegevust oma ülesannete täitmisel ja kaebajalt teabe kogumisel nimetada kaebaja

emotsionaalseks ega psühholoogiliseks survestamiseks.

19. Maksuhaldur peab korraldust põhjendama sellises ulatuses, et korralduse adressaadil oleks

võimalik aru saada millises maksumenetluses kaebajalt nõutud teavet soovitakse ning teave peab

olema seostatav läbiviidava kontrolliga. Minu hinnangul on MTA korralduses piisaval määral

selgitanud kaebaja poole pöördumise põhjust ning korralduses nõutav teave on seostatav

läbiviidava maksukontrolliga. Korraldusest nähtuvalt kontrollib MTA kaebaja poolt MTA-le

perioodi veebruar kuni märts 2021 kohta esitatud käibedeklaratsioonis deklareeritud andmete

õigsust, erijuhtude tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust ning tööjõumaksude

kinnipidamise ja tasumise õigsust. Kaebajalt korraldusega nõutav teave on vajalik, veendumaks

deklareeritud andmete õigsuses. Seejuures on kaebaja ja MTA pidanud enne korralduse

väljastamist ajavahemikus 10.08.2021-16.09.2021 kirjavahetust, mille käigus on MTA selgitanud,

millisel põhjusel kaebaja suhtes täiendava kontrolli alustamine vajalik on (dtl 39-49).

Kirjavahetusest nähtub ka MTA selgitus, et kaebajal on võimalik endal esitada varasema

maksukontrolli käigus tuvastatud asjaoludele tuginevalt maksudeklaratsioonide parandused ning

selle tegemata jätmise korral on MTA-l vajadus alustada uue perioodi osas maksukontrolli. Minu

hinnangul ei ole korralduses nõutavat teavet põhjust pidada ebaproportsionaalseks võrreldes

kontrolli eesmärgi ja ulatusega.

20. Õige on kaebaja seisukoht, et maksumaksjal on õigus kasutada maksumenetluses esindajat

(MKS § 48 lg 1). See aga ei muuda asjaolu, et MKS § 8 lg 1 kohaselt juriidilise isiku seaduslik

esindaja on kohustatud tagama esindatava MKS-st ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja

mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Kuna äriühingu kohustuste täitmise

korraldamine on seadusliku esindaja ülesandeks, siis ei välistanud volitatud esindaja kasutamine

maksuhalduri õigust pöörduda teabe saamiseks ja info edastamiseks otse kaebaja seadusliku

esindaja poole. Seega on alusetu nimetada maksuhalduri pöördumisi kaebaja seadusliku esindaja

poole kaebaja eksitamiseks või survestamiseks.

21. Asja materjalidest ei nähtu ka, et maksuhaldur oleks kaebaja suhtes käitunud erapoolikult või

enda isiklikest eesmärkidest lähtudes. Maksuhalduri ülesandeks on tagada maksude õigeaegne ning

korrektne deklareerimine ja maksusummade tasumine ning selle ülesande täitmiseks seirab ja

analüüsib MTA pidevalt maksudeklaratsioonidest vm mujalt laekuvat infot ja teostab

maksukohustuslaste riskianalüüsi. Kaebaja deklareeritud andmete ja tulude ja tööjõukulude

arvestamise ja tasumise õigsuse kontrollimiseks kaebajalt teabe ja dokumentide küsimist ei saa

pidada kaebaja õigusvastaseks survestamiseks. Kohtule esitatud kirjavahetusest nähtub, et

maksuhaldur andis kaebajale korduvalt võimaluse oma deklaratsioone parandada ilma, et selleks

oleks vajalik maksukontrolli alustamine. Seega on põhjendamatu väide, et vastustaja ei soovi

kaebajat üldse aidata. Kuna kaebaja seda ei teinud, siis ei saa maksuhalduri tegevust maksukontrolli

alustamisel pidada õigusvastaseks. Märgin lisaks, et maksuhaldur ei pea juriidilise isiku

3-21-2361

6(7)

maksuarvestuse kontrollimisel arvestama juriidilise isiku seadusliku esindaja isikliku elu

asjaoludega, millega arvestamata jätmist kaebaja MTA-le ette heidab. Samuti ei ole asjakohased

vastuväited varasema kontrollimenetluse osas, kuna need ei oma tähtsust praeguse kohtuvaidluse

lahendamisel.

22. Kokkuvõtvalt leian, et vaidlustatud korraldus ja vaideotsus on piisavalt motiveeritud ning

kaebuses toodud seisukohad ei anna alust nende tühistamiseks.

23. Maksuotsuse vaidlustamisel tugineb kaebaja sellele, et maksuotsus on õigusvastane seetõttu, et

see on tehtud ajal, mil kestis kohtumenetlus maksumenetluse alustamiseks tehtud teabe nõudmise

korralduse tühistamiseks.

24. Kaebaja leiab ekslikult, et maksumenetlus pidanuks peatuma teabe nõudmise korralduse

vaidlustamise kohtumenetluse ajaks. Maksumenetluse peatumist korralduse vaidlustamisel ei näe

ette MKS ega ka haldusmenetluse seadus. Kuigi vastustaja viitab vastuses kaebusele õigesti, et

kohtupraktikas (Riigikohtu 14.01.2009 otsus nr 3-3-1-62-08, p 9) on leitud, et haldusmenetluse

peatamine on võimalik erandlikel juhtudel, siis sellise erandliku olukorraga praeguses asjas

tegemist ei ole. Samuti tähendaks maksumenetluse peatumine korralduse vaidlustamise puhul seda,

et maksumenetluse läbiviimine mõistliku aja jooksul muutuks võimatuks, sest maksukohustuslane

saaks teabe andmise korralduse kohtus vaidlustamisega takistada maksumenetluses maksuotsuse

tegemist. Maksuhalduri ülesandeks on kontrollimenetlus viia läbi lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt ning

praktikas ei ole võimalik oodata teabe nõudmise korralduse vaidluse lõpplahendit, kuna selleks võib

kuluda pikk aeg. Eeltoodust tulenevalt ei ole maksumenetluse jätkumine teabe nõudmiseks antud

korralduse vaidlustamiseks toimuva kohtumenetluse ajal õigusvastane ning samuti ei ole sel

põhjusel õigusvastane tehtud maksuotsus.

25. Täiendavalt on kaebaja arvamusel, et maksuotsust ei oleks tohtinud teha enne seda, kui

möödub 30-päevane tähtaeg kontrolliakti vaidlustamiseks. MTA tegi maksumenetluses

12.11.2021 kontrolliakti, milles andis kaebajale võimaluse esitada eriarvamus hiljemalt

25.11.2021. Kaebaja tähtaegselt kontrolliaktile vastuväiteid ei esitanud ega taotlenud ka

eriarvamuse andmiseks antud tähtaja pikendamist. Kontrolliakt ei ole haldusakt ega ka

eelhaldusakt, vaid tegemist on menetlustoiminguga (Riigikohtu 13.02.2012 otsus nr 3-3-1-79-11,

p 11), sest sellega ei tekitata, muudeta ega lõpetata ühtegi isiku õigust või kohustust. Kontrolliakt

kajastab vaid kontrollimenetluses kogutud tõendeid ja maksuhalduri esialgseid järeldusi. See

omakorda tähendab, et kontrolliakti peale eraldiseisva vaide esitamine haldusorganile või

tühistamiskaebuse esitamine halduskohtule ei ole lubatud. Seega kaebaja eksis leides, et tal on

aega 30 päeva jooksul kontrolliakti vaidlustada. Kontrolliakti koostamise eesmärgiks ongi tagada

maksukohustuslasele MKS §-st 13 tulenev ärakuulamisõigus ning selles menetlusetapis ei ole

veel teada, kas või millise maksuotsuse MTA teeb ning milliseid tõendeid edasises menetluses

kogub. Kaebaja jättis kasutamata võimaluse oma seisukohtade esitamiseks kontrolliaktis esitatud

maksuhalduri järeldustele.

26. Kaebaja on kaebuse täienduses (dtl 190) küll üldsõnaliselt öelnud, et ta ei nõustu maksuotsuse

punktis 3 toodud kontrolli tulemustega kokku 1036,80 euro ulatuses, kuid ei ole esitanud

maksuotsuses tehtud järelduste kummutamiseks ühtki vastuväidet ega tõendit. Kaebaja väidab ise,

et ta ei esitanud MTA-le maksuotsuses toodud arvutuste kohta lisaselgitusi ega vastuväiteid. Kuigi

kaebaja hinnangul on maksuotsuse lisade loetelus esitatud käibemaksu ja vormi TSD arvestamise

metoodika ebaõige ning ei vasta tegelikkusele, siis ei esita kaebaja oma väite tõendamiseks ühtegi

selgitust ega tõendit. Leian, et MTA on vaidlustatud maksuotsuses ja selle aluseks olnud

kontrolliaktis piisavalt, veenvalt ja ammendavalt põhjendanud, kuidas vaidlustatud maksusumma

kujunes. MKS § 150 lg 1 kohaselt lasub maksukohustuslasel maksuotsuses määratud maksusumma

vaidlustamise korral kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kaebaja ei ole esitanud

põhjendusi ega tõendeid maksuotsuses tehtud järelduste ümber lükkamiseks.

3-21-2361

7(7)

Menetluskulud

27. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kaebaja menetluskulud jäävad seega tema

enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Hallikma