1-21-5946/62 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. juuni 2022, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-21-5946

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk

Kriminaalasi

H.H. süüdistuses KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi

lühimenetluse korras

Apelleeritud kohtuotsus

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 2. mai 2022 otsus

Apellatsiooni esitaja

süüdistatav H.H. i kaitsja vandeadvokaat Raiko Paas

Prokurör

ringkonnaprokurör Lily Sandel

Süüdistatav

H.H. , isikukood: XXXXXXXXX, asukoht: Viru

Vangla; kriminaalkorras karistatud ühe korra

Kaitsja

Vandeadvokaat Raiko Paas

RESOLUTSIOON

Tartu Maakohtu 2. mai 2022 otsus jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil

kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja

kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

Süüdistus

1. H.H. i süüdistatakse KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi suures koguses narkootilise aine

korduvas ja grupiviisilises ebaseaduslikus käitlemises. H.H. toimetas grupis koos K.U. aga

postiteenuse osutajat kasutades vahendlikult üle riigipiiri suures koguses lüsergiinhappe

dietüülamiidi (edaspidi LSD), pannes sellega toime narkootilise aine sisseveo.

1.1. K.U. ja H.H. tellisid ühiselt ja kooskõlastatult 2021. aasta märtsi- või aprillikuus täpselt

tuvastamata ajal, kuid enne 07.04.2021, H.H. il sel ajal olemas olnud krüptoraha arvelt,

internetikeskkonna kaudu postiteenust kasutades ebaseaduslikult Hollandist M.K. e (K.) nimele

ja aadressile XXX , Tartu, kuhu H.H. oli eelnevalt paigaldanud postkasti, 50 margiks

perforeeritud paberitüki, mis oli immutatud LSD-ga. Postiteenuse osutaja poolt Eestisse

toimetatud postisaadetis koos narkootilise ainega peeti Maksu- ja Tolliamet poolt Eesti

Vabariigi territooriumil kinni 07.04.2021.

1.2. K.U. ja H.H. tellisid ühiselt ja kooskõlastatult 2021. aasta maikuus täpselt tuvastamata

ajal internetikeskkonna kaudu postiteenust kasutades ebaseaduslikult Hollandist aadressile

XXX , Tartu vähemalt 50 LSD-ga immutatud marki. Postisaadetise 50 LSD margiga said H.H.

ja K.U. kätte Tartu linnas aadressil XXX asuva elamu postkastist. Eestisse toimetatud LSD

margid müüsid H.H. ja K.U. suhtlusrakenduses Snapchat avaldatud müügikuulutuse kaudu

tuvastamata isiku(te)le ning said müügist vähemalt 800 euro, mille jagasid omavahel võrdselt.

1.3. K.U. ja H.H. tellisid ühiselt ja kooskõlastatult 2021. aasta mai- või juunikuus täpselt

tuvastamata ajal internetikeskkonna kaudu postiteenust kasutades ebaseaduslikult Hollandist

vähemalt 100 LSD-ga immutatud marki, millest 50 LSD-ga immutatud marki telliti ühiselt ja

kooskõlastatult D.I. e ja M.M. iga, kes vastavalt kokkuleppele maksid H.H. ile ja K.U. ale ühe

LSD margi tellimise eest vähemalt 3 eurot ning 50 margi eest vähemalt 150 eurot. Tellimust

tehes palus K.U. müüjal jagada tellitud kogus kaheks ning saata need erinevatele aadressidele.

50 LSD marki lasi K.U. saata aadressile XXX , Tartu, kuhu saabunud LSD margid võtsid K.U.

ja H.H. endale. Ülejäänud 50 LSD marki lasi K.U. saata aadressile XXX , Tartu, kuhu

saabunud pakk oli mõeldud D.I. ele ja M.M. ile, kes Eestisse saabunud 50 LSD marki samal

aadressil asuva elamu postkastist kätte said ning hiljem tuvastamata isiku(te)le müüsid.

1.4. K.U. ja H.H. tellisid ühiselt ja kooskõlastatult 2021. aasta mai- või juunikuus täpselt

tuvastamata ajal, kuid enne 17.06.2021, tuvastamata koguse LSD marke, millest vähemalt 50

LSD marki olid mõeldud D.I. ele ja M.M. ile. H.H. ostis D.I. elt saadud 170 euro ja enda poolt

juurde lisatud sularaha eest Tartus Tasku keskuses asuvast krüptovaluuta automaadist

tuvastamata koguses Bitcoine, mille arvelt tellis K.U. internetikeskkonna kaudu postiteenust

kasutades ebaseaduslikult Hollandist täpselt tuvastamata koguse LSD marke. D.I. ele ja M.M.

ile mõeldud 50 LSD marki tellis K.U. I.S. e (I.S. ) nimele ja aadressile XXX , Tartu. Peale

tellimuse vormistamis teatas K.U. D.I. ele ja M.M. ile aadressi, kuhu ta neile mõeldud paki

tellis, mille järel käisid D.I. ja M.M. postkasti kontrollimas, kuid tellitud pakki kätte ei saanud,

sest postiteenuse osutaja poolt Eestisse toimetatud pakk koos narkootilise ainega peeti Maksu-

ja Tolliameti poolt Eesti Vabariigi territooriumil kinni 17.06.2021.

1.5. K.U. ja H.H. tellisid ühiselt ja kooskõlastatult 2021. aasta mai- või juunikuus täpselt

tuvastamata ajal, kuid enne 17.06.2021 internetikeskkonna kaudu postiteenust kasutades

ebaseaduslikult Hollandist J.T. a nimele ja aadressile XXX , Tartu 100 margiks perforeeritud

paberitüki, mis olid immutatud LSD-ga. Postiteenuse osutaja poolt Eestisse toimetatud pakk

koos narkootilise ainega peeti Maksu- ja Tolliameti poolt Eesti Vabariigi territooriumil kinni

17.06.2021.

1.6. Seega pani H.H. toime KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o suures

koguses narkootilise aine korduva ebaseadusliku käitlemise, kui see on toime pandud grupis.

Maakohtu otsus

2. Tartu Maakohtu 2. mai 2022 otsusega karistati H.H. i KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi 3 aasta 3

kuu vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati H.H. ile mõistetud karistust ühe

kolmandiku võrra, s.o 1 aasta ja 1 kuu vangistuse võrra ning mõisteti H.H. ile ärakandmisele

kuuluvaks karistuseks 2 aastat ja 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati H.H. ile

mõistetud karistust Tartu Maakohtu 22.01.2021 otsusega nr 1-21-124 mõistetud karistuse

ärakandmata osa, s.o 2 aasta 9 kuu ja 28 päeva vangistuse võrra ning mõisteti H.H. ile

liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 4 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust.

2.1. Maakohus ei nõustunud kaitsja seisukohaga, mille kohaselt ei ole H.H. ile KarS § 184 lg 2

p 1, 2 järgi esitatud süüdistus piisavalt faktiliste asjaoludega sisustatud ning on jäetud

süüdistatava teopanus välja toomata.

Käesolevas kriminaalasjas heidetakse H.H. ile süüdistusaktis ette, et tema tellis koos K.U. aga

ühiselt ja kooskõlastatult internetikeskkonna kaudu postiteenust kasutades ebaseaduslikult

Hollandist markideks perforeeritud paberitükke, mis olid immutatud LSD-ga. Lisaks süüdistuse

tekstile nähtub H.H. i ja K.U. a teopanus kuriteo asjaolude all ning selles märgitu kohaselt tegi

H.H. K.U. ale ettepaneku kasutada ära süüdistatava krüptoraha rahakotis olevad rahalised

vahendid, et tellida nende eest tumeveebist LSD-d. Enne seda oli H.H. valinud välja sobiva

aadressi, kuhu keelatud aineid tellida ning paigaldanud sinna postkasti. Seejärel jagas H.H.

K.U. ale juurdepääsu enda kasutuses olevale krüptoraha rahakotile, misjärel K.U. tellis

tumeveebist LSD margid. D.I. andis H.H. ile Tartu linnas Tasku keskuses asuva krüptovaluuta

automaadi juures raha, mille eest D.I. pidi saama 75 LSD marki. H.H. ostis saadud raha eest

automaadist Bitcoine, mille arvelt K.U. hiljem tumeveebist narkootikume tellis. H.H. ostis

D.I. elt saadud raha ja enda poolt juurde lisatud sularaha eest Tartus Tasku keskuses asuvast

krüptovaluuta automaadist tuvastamata koguses Bitcoine, mille arvelt tellis K.U.

internetikeskkonna kaudu postiteenust kasutades ebaseaduslikult Hollandist täpselt tuvastamata

koguse LSD marke. Süüdistatav ja K.U. müüsid suhtlusrakenduses Snapchat avaldatud

müügikuulutuse kaudu LSD-d tuvastamata isiku(te)le. Eeltoodust nähtub selgelt, milline oli

H.H. i roll narkootilise aine käitlemisel.

Kohtu hinnangul on süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud piisavad. Süüdistatavale heideti

ette KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemist. Süüdistuse tekstist

nähtub selgelt, et selle sisuks on H.H. i poolt koos K.U. aga posti teel Hollandist Eestisse LSD

ehk narkootilise aine vahendlik toimetamine üle riigipiiri. Süüdistuses on nimetatud kõik

faktilised asjaolud, mis vastavad prokuratuuri hinnangul KarS § 184 lg 2 p 1, 2 kuriteokoosseisu

tunnustele. Käesolevas kriminaalasjas vastab H.H. ile esitatud süüdistus kõigile KrMS §-s 154

sätestatud nõuetele. Seega kohtu hinnangul pole tegemist olukorraga, kus süüdistatavale on

esitatud faktiliste asjaoludega konkretiseerimata süüdistus.

2.2. Järgmisena andis maakohus hinnangu igale süüdistuses välja toodud episoodile eraldi.

Kõigepealt käsitles maakohus LSD tellimist aadressile XXX , Tartu linn. H.H. i süüdistatakse

selles, et tema, isikuna, keda on Tartu Maakohtu 22.01.2021. a otsusega kriminaalasjas nr 1-

21-124 karistatud KarS § 184 lg 2 p 1 alusel suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku

käitlemise eest ning mille eest mõistetud karistus ei ole kustunud, toimetas grupis koos K.U.

aga postiteenuse osutajat kasutades vahendlikult üle riigipiiri suures koguses lüsergiinhappe

dietüülamiidi (edaspidi LSD), pannes sellega toime narkootilise aine sisseveo. Selleks tellisid

K.U. ja H.H. ühiselt ja kooskõlastatult 2021. a märtsi- või aprillikuus täpselt tuvastamata ajal,

kuid enne 07.04.2021. a, H.H. il sel ajal olemas olnud krüptoraha arvelt, internetikeskkonna

kaudu postiteenust kasutades ebaseaduslikult Hollandist M.K. e (K. ) nimele ja aadressile XXX

, Tartu, kuhu H.H. oli eelnevalt paigaldanud postkasti, 50 margiks perforeeritud paberitüki,

mis oli immutatud LSD-ga.

Rahvastikuregistri isikuandmete päringu väljatrükk M.K. e kohta (I kd, lk 9) kinnitab, et Eesti

Rahvastikuregistris ei ole registreeritud ühtegi M.K. e nimelist isikut. Rahvastikuregistri

aadressi päringu väljatrükist (I kd, lk 10) nähtub, et aadress XXX , Tartu ei ole Eesti

Rahvastikuregistris registreeritud kellegi elukohana.

K.U. a kohtueelses menetluses 17.07.2021.a kahtlustatavana ülekuulamisel (II kd, lk 88-91)

antud ütlused kinnitavad seda, et K.U. ja H.H. tellisid LSD-d välja mõeldud isiku nimele ja

H.H. i poolt väljavalitud aadressile, kuhu süüdistatav H.H. oli ise paigutanud postkasti, millest

posti teel saabunud LSD margid kätte saada, kuid postisaadetis kohale ei jõudnud. K.U. a ütluste

kohaselt algas LSD tellimine 2021. aasta aprillikuus. H.H. kirjutas talle, et walletis

(krüptorahakott) on raha, et tee ära. Ta pidi ostma selle eest 50 tükki LSD-d. H.H. ütles talle

aadressi XXX ja koguse 50 tükki. Nime pidi ta ise välja mõtlema.

03.08.2021.a asitõendi vaatlusprotokollist (I kd, lk 176-179) nähtub, et K.U. a kinnipidamisel

elukohas ära võetud lauaarvutit vaadeldes selgus, et arvutisse on alla laetud veebilehitseja Tor

Browser (tumeveebi sisenemiseks kasutatav internetibrauser), mis kinnitab K.U. a võimalust

tellida enda arvutist tumeveebi kaudu narkootilisi aineid.

K.U. a sõnul käis ta koos H.H. uga aadressil XXX , Tartu linn postkasti kontrollimas pärast

tellimist paar korda.

D.I. e ütlused kinnitavad K.U. a ütlusi selles osas, et süüdistatav H.H. on tellinud aadressile

XXX , Tartu linn narkootilisi aineid, kuid postisaadetis ei ole kohale tulnud. D.I. ele näidati

15.07.2021.a kahtlustatavana ülekuulamisel (II kd, lk 6-19) tema telefonis olevat pilti, kus on

maja nr 24 ja teekond kaardirakendusest. D.I. avaldas pilti vaadates, et see on aadress XXX ,

mis H.H. talle ütles. Ta sai aru, et H.H. on sinna tellinud narkootilisi aineid. H.H. vihjas, et

oota Tähtvere aadressile narkootilise ainega saadetist. Veel näitas H.H. talle aadressil XXX

maja. H.H. ütles, et on sinna mitu korda üritanud tellida, aga sellelt aadressilt ei ole saadetis

kohale tulnud. See pidi olema ebasobilik maja. D.I. e jutu järgi pidi H.H. ul olema väga palju

postkaste Supilinna kandis, mida H.H. kasutab.

Maakohus järeldas uuritud tõenditest, et süüdistatav H.H. salvestas kuvatõmmise aadressist,

kuhu LSD tellitud oli, enda telefoni narkootilise aine tellimisele lähedasel ajal ning 8 päeva

pärast kuvatõmmise salvestamist ehk 7. aprillil 2021.a pidasid tolliametnikud samale aadressile

saabunud paki 50 LSD margiga kinni.

Maakohtu hinnangul väärib märkimist ka asjaolu, et süüdistatav H.H. on avaldanud enda

elukohana XXX , Tartu linn, mis on XXX kinnistule asukoha mõttes väga lähedal. Seega oli

LSD-d sisaldanud postisaadetis tellitud süüdistatava elukoha lähedusse, millist piirkonda ta seal

elava isikuna väga hästi tundis ning enda elukohale lähedal asuvast postkastist oleks olnud

mugav pakil järel käia. Ka D.I. e ütluste kohaselt H.H. rääkis talle, et H.H. elab Supilinnas ja

kasutab oma kodu lähedal olevaid vanu maju, kuhu tellib narkootilisi aineid. H.H. ütles, et kui

ühele aadressile kohale ei tule, kaks või kolm tellitud saadetist, siis ei ole mõtet sinna enam

tellida, siis on pakid juba kinni peetud. H.H. tõi näiteid, millised peavad olema aadressil asuvad

majad, kuhu narkootilisi aineid tellida (II kd, lk 6-19).

H.H. talle esitatud süüdistuses ennast süüdi ei tunnistanud ning ta väitis kohtus ülekuulamisel,

et ta tellis viimati keelatud aineid 2020. aastal, mille eest teda karistati ning milline kohtuotsus

on ka jõustunud. H.H. i ütluste kohaselt tema ei ole K.U. ale 2021. aasta esimeses pooles teinud

ettepanekut kasutada oma krüptorahalisi vahendeid ja tellida selle eest LSD-d. Märtsis, aprillis

2021. a tema ei valinud välja sobivat aadressi, kuhu keelatud aineid tellida ja ta ei paigaldanud

sinna postikasti. Tema ei tellinud XXX M.K. e nimele 50 LSD-ga immutatud marki. Need oli

tellinud K.U. ja margid olid tellitud D.I. ile. Suhtlus käis läbi tema ning ta loomulikult teadis,

millest D.I. ja K.U. räägivad.

H.H. i kohtus ristküsitlusel antud ütlused ei haaku D.I. e, K.U. a ega M.M. i ütlustega. H.H. i

ütlused on diametraalselt erinevad eelkõige ka K.U. a ütlustest. Kohus pidas K.U. a ütlusi

usaldusväärseteks ning nõustub prokuröriga selles, et K.U. al puudus põhjus anda valeütlusi ja

süüstada alusetult oma sõpra H.H. i.

Krüptorahakoti kasutamise kohta rääkis H.H. kohtus järgmist. Süüdistatav selgitas, et kui keegi

tahab tema krüptorahakotti kasutada, siis peab sellel isikul olema tema telefon ja tema ise peaks

telefoni sisse logima ja siis sinna paroolid panema või lihtsalt sisse minema. Seda rahakotti ei

saanud üldse kasutada ilma selleta, et isikul ei ole füüsiliselt tema telefoniaparaati käes.

24.07.2021.a asitõendi vaatlusprotokollis (I kd, lk 182-198) vaadeldi H.H. i mobiiltelefoni

Samsung Galaxy A70. Telefoni avaekraani esimesel lehel on krüptoraha rakendus Coinbox,

teisel lehel on tumeveebi sisenemiseks kasutatav internetibrauser Tor Browser, krüptoraha

rakendused Monero, Biance ja AAX. Vaatlusel avati rakendus Coinbox ning sisestati parool.

Parooli sisestamise järel on näha krüptorahakotis olevate varade väärtus. Rahakotis on

krüptoraha Polkadot – 0,03731 DOT, mille väärtus eurodes on 0,443 eurot (p 3.5, pilt 44, 45).

Kui võrrelda H.H. i ja K.U. a mobiiltelefonide vaatlusprotokollides kajastatud krüptoraha

rakenduses Coinbox olevate varade väärtust, nähtub see, et nii H.H. i kui ka K.U. a

krüptorahakoti saldo on täpselt sama, so 0,03731 DOT. Kohus nõustub ka sellega, et sama

varade väärtus ei saa olla juhuslik kokkulangevus, vaid kinnitab asjaolu, et H.H. ja K.U.

jagasid ühte ja sama krüptoraha rahakotti rakenduses Coinbox.

Riigikohus on 10. novembri 2009.a otsuses 3-1-1-87-09 sedastanud, et kuriteo toimepanemise

viisi (nn modus operandi) sarnasus võib olla käsitatav iseseisva kaudse tõendina on

aktsepteeritud ka Riigikohtu otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-32-05 (RT III, 2005, 17, 176).

Kohus arvestab H.H. i ütluste usaldusväärsuse hindamisel ka sellega, et temale esitatud

süüdistuses kirjeldatud käitumine on väga sarnane kuriteo toimepanemise asjaoludega, milles

H.H. on Tartu Maakohtu 22.01.2021. a otsusega kriminaalasjas nr 1-21-124 süüdi tunnistatud.

Tartu Maakohtu 22.01.2021.a otsusest (II kd, lk 116-131) nähtub, et H.H. tellis tumeveebist

erinevaid narkootilisi aineid ja toimetas neid vahendlikult üle riigipiiri. Narkootilised ained

tellis ta tumeveebist, tasudes nende eest krüptorahas. Ained tellis ta väljamõeldud või tuttavate

isikute nimedele ja endaga mitteseotud elamute aadressidele. Käesolevas kriminaalasjas

esitatud süüdistusest nähtub sama kuriteoskeem. LSD telliti aadressidele, kus nähtavasti kedagi

ei elanud ning väljamõeldud isikute nimedele. Arvestades käesoleva kriminaalasja sarnasust

süüdistatava varasema õigusvastase käitumisega ning seda, et H.H. i ütlused ei ole kooskõlas

teiste kriminaalasjas ülekuulatud isikute ütlustega, leiab kohus, et H.H. on andnud

ennastõigustavaid ütlusi, et vabaneda vastutusest ja pääseda vanglakaristusest.

H.H. väitis kohtus, et ta tellis keelatud ained viimati 2020. aastal ja tema süüdistuses välja

toodud narkootiliste ainete tellimises ei osalenud, ta vaid vahendas K.U. a ja D.I. e vahelisi

vestlusi. Samas nähtub kriminaalasjas kogutud tõenditest, et süüdistatav on ka pärast eelmise

kohtuotsusega süüditunnistamist siiski kokku puutunud keelatud ainetega.

H.H. i telefoni vaatlusest selgub seegi, et mitmed isikud pöördusid süüdistatava poole sooviga

temalt LSD-d osta. 21. mail 2021.a kirjutas U.T. H.H. ile: „tsau venna, tahtsin kinopiletit sult“

(kd I, tl 188). M.M. väitis 17.07.2021.a ülekuulamisel, et teistes suhtlusvõrgustikes kasutatakse

narkootiliste ainete müümisel slängi. Näiteks küsitakse kinopileteid, mis tähendab LSD ostmist

(kd I, tl 63).

H.H. i telefonist leitud vestlused kinnitavad seda, et süüdistatav puutus kokku narkootikumide

käitlemisega ka pärast eelmise kohtuotsusega süüditunnistamist. See annab aga alust kahelda

süüdistatava ütluste usaldusväärsuses, kuivõrd H.H. on kategooriliselt eitanud süüdistuses

etteheidetud narkootikumidega seotud süüteo toimepanemist. Suhtlusrakenduses Telegram

peetud vestlus isikuga Martin annab alust arvata, et süüdistatav tegeles katseajal ka LSD

müümisega. Kui süüdistatav oleks eelmisest karistusest õiged järeldused teinud ja soovinud

enda elu muuta ja vältida igasugust kokkupuudet narkootiliste ainetega, mis talle uued

pahandused kaasa tooksid, oleks ta saanud kõik narkoainetega seotud suhtlusrakendused oma

telefonist ära kustutada. Seda H.H. aga ei teinud, vaid ta jätkas ka katseajal vestlusi isikutega,

kes soovisid keelatud aineid hankida.

K.U. a ütlustest saab järeldada, et H.H. tegi 2021. aasta märtsi- või aprillikuus K.U. ale

ettepaneku kasutada ära H.H. i krüptoraha rahakotis olevad rahalised vahendid, et tellida nende

eest tumeveebist LSD-d.

K.U. a kohtueelses menetluses antud ütlustega, mille usaldusväärsust kinnitavad D.I. e ütlused,

samuti 07.04.2021.a postisaadetise läbivaatuse akti nr 21LA0435951-1 ja fototabeliga,

09.06.2021.a

ekspertiisiaktiga

nr

21E-AN0545,

Rahvastikuregistri

väljatrükkidega,

24.07.2021.a asitõendi vaatlusprotokolliga ning 12.04.2021.a vaatlusprotokolliga loeb kohus

tõendatuks, et K.U. ja H.H. tellisid 2021. aasta märtsi- või aprillikuus täpselt tuvastamata ajal,

kuid enne 7. aprilli 2021.a H.H. il sel ajal olemas olnud krüptoraha arvelt internetikeskkonna

kaudu postiteenust kasutades ebaseaduslikult Hollandist M.K. e nimele ja aadressile XXX ,

Tartu, kuhu H.H. oli eelnevalt paigaldanud postkasti, 50 margiks perforeeritud paberitüki, mis

oli immutatud LSD-ga. Postiteenuse osutaja poolt Eestisse toimetatud postisaadetis koos

narkootilise ainega peeti Maksu- ja Tolliameti poolt Eesti Vabariigi territooriumil kinni 7.

aprillil 2021.a.

2.3. Seejärel käsitles maakohus LSD tellimist aadressile XXX , Tartu linn. H.H. ile heidetakse

süüdistuses ette ka seda, et tema tellis koos K.U. aga ühiselt ja kooskõlastatult 2021. a maikuus

täpselt tuvastamata ajal internetikeskkonna kaudu postiteenust kasutades ebaseaduslikult

Hollandist aadressile XXX , Tartu vähemalt 50 LSD-ga immutatud marki. Postisaadetise 50

LSD margiga said H.H. ja K.U. kätte Tartu linnas aadressil XXX asuva elamu postkastist.

Kohus ei arvestanud H.H. i ütlustega, kuna need ei ole kooskõlas ega haaku teiste

kriminaalasjas

ülekuulatud

isikute

ütlustega,

mistõttu

on

süüdistatava

ütlused

ebausaldusväärsed.

Kohus luges tuvastatuks, et K.U. ja H.H. said Tartu linnas aadressil XXX asuva elamu

postkastist kätte vähemalt 50 LSD-ga immutatud marki.

Kohus luges tõendatuks, et H.H. ja K.U. tellisid 2021. a maikuus täpselt tuvastamata ajal

internetikeskkonna kaudu postiteenust kasutades ebaseaduslikult Hollandist aadressile XXX ,

Tartu vähemalt 50 LSD-ga immutatud marki. Postisaadetise 50 LSD margiga said H.H. ja K.U.

kätte Tartu linnas aadressil XXX asuva elamu postkastist. Eestisse toimetatud LSD margid

müüsid H.H. ja K.U. suhtlusrakenduses Snapchat avaldatud müügikuulutuse kaudu

tuvastamata isiku(te)le ning said müügist vähemalt 800 eurot, mille jagasid omavahel võrdselt.

2.4. Veel käsitles maakohus LSD tellimist aadressile XXX , Tartu linn. H.H. i süüdistatakse ka

selles, et tema tellis koos K.U. aga ühiselt ja kooskõlastatult 2021. a mai- või juunikuus täpselt

tuvastamata ajal, kuid enne 17.06.2021. a, tuvastamata koguse LSD marke, millest vähemalt 50

LSD marki olid mõeldud D.I. ele ja M.M. ile. H.H. ostis D.I. elt saadud 170 euro ja enda poolt

juurde lisatud sularaha eest Tartus Tasku keskuses asuvast krüptovaluuta automaadist

tuvastamata koguses Bitcoine, mille arvelt tellis K.U. internetikeskkonna kaudu postiteenust

kasutades ebaseaduslikult Hollandist täpselt tuvastamata koguse LSD marke. D.I. ele ja M.M.

ile mõeldud 50 LSD marki tellis K.U. I.S. e (I.S. ) nimele ja aadressile XXX , Tartu. Peale

tellimuse vormistamis teatas K.U. D.I. ele ja M.M. ile aadressi, kuhu ta neile mõeldud paki

tellis, mille järel käisid D.I. ja M.M. postkasti kontrollimas, kuid tellitud pakki kätte ei saanud,

sest postiteenuse osutaja poolt Eestisse toimetatud pakk koos narkootilise ainega peeti Maksu-

ja Tolliameti poolt Eesti Vabariigi territooriumil kinni 17.06.2021. a.

Kriminaalasja tõenditest nähtub, et pärast aadressilt XXX kätte saadud 50 LSD margi müümist

viis D.I. K.U. ale ja H.H. ile raha uue koguse LSD tellimiseks.

31.07.2021.a asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et D.I. e telefoni on 04.06.2021.a salvestatud

kuvatõmmis kaardirakendusest, kus on tähistatud aadress XXX (I kd, lk 132), mis kohtu

hinnangul kinnitab seda, et D.I. ele ja M.M. ile telliti mai- või juunikuus aadressile XXX , Tartu

LSD-d.

K.U. a, D.I. e ja M.M. i ütlustest saab järeldada, et pärast aadressilt XXX kätte saadud 50 LSD

margi müümist viis D.I. K.U. ale ja H.H. ile raha uue koguse LSD tellimiseks.

17.06.2021.a kauba üleandmise-vastuvõtmise aktiga nr 21YA0813971-1/1 (I kd, lk 38) anti

Hollandist I.S. e nimele ja aadressile XXX , Tartu saabunud postisaadetis üle koos sisuga (LSD

markide sarnased margid), mis pakendati eraldi turvakotti G448320 ning kaup hoiustati Tallinn,

XXX .

13.07.2021.a ekspertiisiakt nr 21E-AN0956 (I kd, lk 45-46) tõendab seda, et ekspertiisiks

esitatud 50 ruuduks/margiks perforeeritud paberitükk massiga 0,85 g kilepakendis sisaldab

lüsergiinhappe dietüülamiidi (lüsergiid, LSD LSD-25), mille protsendilist sisaldust EKEI ei

määra. Seega Hollandist I.S. e nimele ja aadressile XXX , Tartu saabunud postisaadetis sisaldas

LSD-d.

Kriminaalasjas tuvastati, et H.H. ja K.U. tellisid 2021. a mai- või juunikuus täpselt tuvastamata

ajal, kuid enne 17.06.2021.a, tuvastamata koguse LSD marke, millest vähemalt 50 LSD marki

olid mõeldud D.I. ele ja M.M. ile.

2.5. Viimaks käsitles maakohus LSD tellimist aadressile XXX , Tartu linn. Süüdistuse kohaselt

H.H. tellis koos K.U. aga ühiselt ja kooskõlastatult 2021. a mai- või juunikuus täpselt

tuvastamata ajal, kuid enne 17.06.2021. a internetikeskkonna kaudu postiteenust kasutades

ebaseaduslikult Hollandist J.T. a nimele ja aadressile XXX , Tartu 100 margiks perforeeritud

paberitüki, mis olid immutatud LSD-ga. Postiteenuse osutaja poolt Eestisse toimetatud pakk

koos narkootilise ainega peeti Maksu- ja Tolliameti poolt Eesti Vabariigi territooriumil kinni

17.06.2021. a.

Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kuivõrd D.I. ele ja M.M. ile mõeldud LSD-d sisaldanud

postisaadetis aadressile XXX , Tartu kohale ei saabunud, avaldasid D.I. ja M.M. soovi, et K.U.

ja H.H. telliksid neile kompensatsioonipaki, mis kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt

tähendab seda, et müüja saadab uue koguse narkootikume, kui ostja teatab, et tellitud pakk ei

ole ettenähtud ajal saabunud. K.U. ja H.H. tellisid Hollandist 100 LSD-ga immutatud marki,

kuid ka seda pakki kätte ei saadud, sest tellitud saadetis peeti Maksu- ja Tolliameti poolt

17.06.2021.a kinni.

Maakohus luges tõendatuks, et H.H. ja K.U. tellisid 2021. a mai- või juunikuus täpselt

tuvastamata ajal, kuid enne 17.06.2021.a internetikeskkonna kaudu postiteenust kasutades

ebaseaduslikult Hollandist J.T. a nimele ja aadressile XXX , Tartu 100 margiks perforeeritud

paberitüki, mis olid immutatud LSD-ga. Postiteenuse osutaja poolt Eestisse toimetatud pakk

koos narkootilise ainega peeti Maksu- ja Tolliameti poolt Eesti Vabariigi territooriumil kinni

17.06.2021.a.

2.6. Teiseks võttis maakohus seisukoha süüteokoosseisu osas. KarS § 184 lg 2 p 1, 2 näeb ette

vastutuse narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, kui

see on toime pandud grupi poolt ja isiku poolt, kes on varem toime pannud käesolevas jaos

sätestatud kuriteo. Süüdistuses heidetakse H.H. ile ette narkootilise aine ehk lüsergiinhappe

dietüülamiidi (lüsergiid, LSD, LSD-25) käitlemist.

Narkootilise või psühhotroopse aine ebaseaduslik sissevedu on lõpuleviidud Eesti Vabariigi

territooriumile jõudmisega, st riigipiiri ületamisega, olenemata riigist, kust kaupa Eestisse

toimetatakse. Ka juhul, kui Maksu- ja Tolliamet peab postisaadetise Eestisse jõudes kinni, on

tegemist lõpuleviidud süüteoga (RKKKo 1-19-2627).

Riigikohus on lahendis 3-1-1-7-14 pidanud narkootilise aine käitlemiseks NPALS § 2 punkti 3

mõttes narkootilise aine posti teel tellimist ehk narkootilise aine toimetamist vahendliku

täideviimise korras üle riigipiiri.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoha valguses leidis kohus, et H.H. pani K.U. aga LSD

posti teel tellimisega Hollandist Eestisse, s.o üle riigipiiri vahendliku täideviimise korras

narkootilise aine käitlemise. H.H. il ei olnud ühtegi NPALS § 3 lõikes 1 nimetatud põhjust

narkootilise aine käitlemiseks ega luba selleks tegevuseks. Kuigi kõiki postipakke H.H. ja K.U.

kätte ei saanud, on kuritegu lõpule viidud keelatud aine Eestisse toimetamisega. Seega oli

narkootilise aine käitlemine ebaseaduslik ning vastab KarS §-s 184 ettenähtud kuriteo

koosseisule.

2.7. Veel analüüsis kohus, kas süüdistatav käitles narkootilist ainet väikeses koguses või suures

koguses.

NPALS § 31 lg 3 sätestab, et narkootilise aine suureks koguseks loetakse aine kogus, millest

piisab joobe tekitamiseks 10 isikule.

13.05.2016.a vastus teabenõudele (I kd, lk 86-88) kajastab narkootiliste ainete suurt kogust.

EKEI kohtutoksikoloogia eksperdi vastuse kohaselt on lisatud tabelis ära toodud narkootiliste

ja psühhotroopsete ainete keskmised ühekordsed ja vähemalt kümnele inimesele narkootilist

joovet tekitavad annused. Tabelist nähtuvalt on lüsergiinhappe dietüülamiidi (LSD) keskmine

ühekordne kogus 1 mark ja keskmine kogus kümnele inimesele 10 marki.

Seega suureks koguseks loetakse LSD puhul 10 ainega immutatud marki. H.H. toimetas grupis

koos K.U. aga vahendlikult üle riigipiiri vähemalt 250 LSD-ga immutatud marki ning grupis

koos K.U. a, D.I. e ja M.M. iga veel vähemalt 100 LSD marki, s.o kokku 350 LSD marki.

Eestisse toimetatud LSD markidest said H.H. ja K.U. enda valdusesse vähemalt 100 LSD

marki, millest vähemalt 50 LSD marki müüsid tuvastamata isikutele. Seega H.H. i ja K.U. a

käideldud LSD-st piisas vähemalt kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks, mistõttu käitles

süüdistatav koos K.U. aga lüsergiinhappe dietüülamiidi suures koguses.

2.8. Käesolevas jaos sätestatud kuriteo toime pannud isik on see, kes on selle eest varem süüdi

mõistetud või isik, kes on mõne nimetatud tegudest varem toime pannud, kuid pole selle eest

veel süüdi mõistetud.

H.H. on Tartu Maakohtu 22.01.2021.a otsusega nr 1-21-124 süüdi tunnistatud KarS § 184 lg 2

p 1 järgi. H.H. i on varem narkootikumidega seotud süüteo eest kriminaalkorras karistatud.

2.9. Riigikohus on 16.03.2015.a otsuses 3-1-1-10-15 selgitanud, et kaastäideviimise

materiaalõiguslik määratlus sisaldub KarS § 21 lg-s 2, mille esimese lause kohaselt järgneb

vastutus kaastäideviimise eest siis, kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja

kooskõlastatult. Tegemist on omistamisnormiga, mille alusel üks isik vastutab ka teise poolt

faktiliselt tehtu eest nii, nagu ta oleks seda ise teinud. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha

järgi tuleb KarS § 21 lg 2 esimest lauset sisustada teovalitsemise teooriast lähtudes kui

funktsionaalset teovalitsemist. (RKKK 3-1-1-18-08, p 14 koos edasiste viidetega).

Käesolevas kriminaalasjas on läbivalt olnud vaidluskese selles, kas ja millisel viisil osales H.H.

narkootilisi aineid sisaldanud postisaadetiste tellimisel ja edasisel käitlemisel.

Maakohus oli tõendeid uurides veendunud, et K.U. ja H.H. tegutsesid ühiselt ja

kooskõlastatult. Kriminaalasjas esitatud tõenditest nähtub, et K.U. ja H.H. tellisid LSD marke

nii endale kui ka vaheltkasu saamise eesmärgil D.I. ele ja M.M. ile. K.U. a ülesandeks oli

tumeveebis LSD tellimuste vormistamine ning ülejäänud ülesanded olid tal H.H. iga omavahel

ära jagatud. H.H. valis välja sobivad aadressid, kuhu keelatud aineid tellida ning paigaldas

ühele aadressile ka postkasti. Süüdistatav võttis raha vastu D.I. elt, seejärel ostis H.H. saadud

raha eest krüptoraha automaadist bitcoine. Tellimuste eest tasuti H.H. i kasutuses oleva

krüptoraha rahakotiga ehk K.U. tellis hiljem selle arvelt tumeveebist narkootikume. H.H. oli

ka suhtluses D.I. ega, kellele süüdistatav andis teada, millal ja millist postkasti kontrollima

minna. Süüdistatav ja K.U. avaldasid suhtlusrakenduses Snapchat müügikuulutused LSD

müümise kohta. K.U. a sõnul oli süüdistatav temaga kaasas, kui nad LSD-d müüsid.

H.H. i telefonist (I kd, lk 182) ja sülearvutist (I kd, lk 199-200) leiti vaatluse käigus tumeveebi

sisenemist võimaldav veebibrauser Tor. Kuigi süüdistatav ise tellimusi ei vormistanud,

võimaldas tema seadmetes olev Tor brauser tumeveebi müügikeskkondades ringi vaadata ning

K.U. aga ühises infoväljas olla, valides koos ostu sooritamiseks sobivaid müüjaid.

Kohtu hinnangul tegutsesid H.H. ja K.U. narkootilisi aineid käideldes ühiselt ja

kooskõlastatult, nende tegevus oli kantud ühtsest tahtlusest ning süüdistatava panus kuriteo

toimepanemisse oli oluline, seega tegutsesid nad grupis.

Kohus asus seisukohale, et H.H. täitis oma tegevusega KarS § 184 lg 2 p 1, 2 sätestatud

objektiivse koosseisu, so narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise grupis ja

isiku poolt, kes on varem toime pannud käesolevas jaos sätestatud kuriteo.

2.10. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust kõigi objektiivsete

tunnuste suhtes.

Kohtu hinnangul pani H.H. narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise toime

kavatsetusega. Varem samasuguse kuriteo eest karistatud isikuna ning varasemalt

narkootikume tarvitanud isikuna teadis süüdistatav H.H. , et narkootilise aine käitlemine on

seadusevastane. Sellest hoolimata toimetas H.H. grupis vahendlikult üle riigipiiri suures

koguses LSD-d. Narkootilise aine Eestisse tellimise skeem oli eelnevalt põhjalikult läbi

mõeldud. Pärast eelmise otsusega süüditunnistamist asus H.H. oma tegevust narkoainete

käitlemisel veelgi rohkem konspireerima. Seekord H.H. enam ise tumeveebis tellimusi ei

vormistanud, vaid selleks tegutses ta koos K.U. aga, kelle ülesandeks oli tellimuste

vormistamine.

2.11. Kohus ei tuvastanud H.H. i õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid.

2.13. Kolmandaks võttis kohus seisukoha karistuse osas.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on H.H. i võimalik

karistada kolme- kuni viieteistaastase vangistusega.

Karistusregistri väljavõtte (II kd, lk 113) kohaselt on H.H. il üks kehtiv kriminaalkaristus. Tartu

Maakohtu 22.01.2021.a otsusega nr 1-21-124 tunnistati H.H. süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi

ning talle mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati H.H. i

eelvangistuses viibitud aeg, so 2 päeva karistusaja hulka ja H.H. ile kandmisele kuuluvaks

karistuseks mõisteti 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 2 alusel pidi H.H.

mõistetud vangistusest koheselt ära kandma 2 kuud vangistust ning 2 aastat 9 kuud ja 28 päeva

vangistust jäeti tema suhtes KarS § 74 lg 1, 3 alusel tingimisi kohaldamata ja täitmisele

pööramata, kui H.H. ei pane 3 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu, täidab

talle määratud kontrollnõudeid ja lisakohustusi.

Riigikohus on 21.06.2021.a otsuse nr 1-20-1108/94 punktides 17 ja 28 avaldanud, et

narkootiliste ainete käitlemise korral on tarvis arvestada toimepandud kuriteo n-ö konkreetset

sisemist ohtlikkust. Narkootilised ained on liigiti enda toimeomadustelt äärmiselt erinevad,

mistõttu neid jaotatakse pehmeteks ja tugevateks (vt RKKKo nr 3-1-1-121-06, p 11). Karistuse

mõistmisel tuleb silmas pidada, et toimepanija süü suurust mõjutab mh käideldud narkootilise

aine liik (vt RKKKo nr 1-17-10162/351, p 41 ja RKKKo nr 1-18-2232/179, p-d 72 ja 76).

Võimatu on eirata fakti, et narkootilised ja psühhotroopsed ained on toimetugevuselt, samuti

sõltuvuspotentsiaali ja tarvitamisega kaasneva tervisekahju poolest väga erinevad. KarS §-s 184

sätestatud koosseisuga kaitstavaks õigushüveks on rahvatervis ja seega mõjutab süü suurust

rahvatervise ohustamise määr, mis sõltub lisaks kogusele mh aine liigist, kvaliteedist ja

puhtuseastmest. Järelikult varieerub ka selle potentsiaalse kahju suurus, mida ühe või teise aine

käitlemine rahvatervisele kaasa toob. Seda silmas pidades ei saa toimepanija süü suurust

vaagides käideldud aine liiki kõrvale jätta.

On üldteada, et LSD on üks tugevaim hallutsinogeen ja psühhedeelikum. LSD tarvitamise

terviseriskidena võivad hallutsinatsioonid ja kadunud reaalsustaju kaasa tuua õnnetusjuhtumeid

ja uimasti toime lõpul tekkiv depressioon võib esile kutsuda enesetapumõtteid. Kuna sageli ei

teata, et LSD mõju saabub 20-90 minuti möödudes, võetakse uus annus ning saadakse üledoos.

Kohtu hinnangul on süüdistatava väited üsnagi vastuolulised. Arvestades asjaolu, et süüdistatav

pani uue süüteo toime katseajal ning otseselt midagi väära ta enda käitumises ei näe, on kohtu

meelest H.H. il tekkinud karistamatuse tunne.

2.14. Karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Karistust raskendava asjaoluna esineb KarS §

58 p-st 1 tulenev omakasu motiiv.

2.15. H.H. ile on varasemalt antud võimalus oma käitumist muuta ja loobuda narkootiliste

ainete käitlemisest, kuid süüdistatav seda pärast eelmist kohtuotsust ei kasutanud, ta ei võtnud

õppust varasemast karistusest, vaid jätkas kuritegelikku elu, seega on prokuröri seisukoht KarS

§ 65 lg 2 alusel liitkaristuse mõistmise osas igati põhjendatud. Kohus arvestas karistuse

mõistmisel ka sellega, et H.H. ei ole tegusid tunnistanud, ta on andnud ennastõigustavaid ütlusi,

et pääseda vanglakaristusest, seega ei ole ta kuidagi mõistnud enda käitumise keelatust ja

tagajärgi noorte tervisele, kellele LSD sai müüdud. Kuivõrd H.H. i näol on tegemist alaealise

isikuga, peab kohus siiski otstarbekaks mõista temale karistus sanktsiooni alammäära lähedases

määras.

Eeltoodu alusel tuleb H.H. süüdi tunnistada KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ning mõista temale

karistuseks 3 aastat ja 3 kuud vangistust.

Kuivõrd kriminaalasja arutamine toimus lühimenetluses, tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel

vähendada H.H. ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, so 1 aasta ja 1 kuu vangistuse

võrra ning mõista H.H. ile ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat ja 2 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendab kohus H.H. ile mõistetud karistust Tartu Maakohtu

22.01.2021.a otsusega nr 1-21-124 mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 2 aasta 9 kuu ja 28

päeva vangistuse võrra ning mõistab H.H. ile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 4 aastat 11

kuud ja 28 päeva vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel tuleb H.H. i eelvangistuses viibitud aeg arvata karistusaja hulka ning

lugeda H.H. i karistuse kandmise aja algust tema kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates

16.07.2021.a.

Apellatsioon

3. Tartu Maakohtu 2. mai 2022 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav H.H. i kaitsja

vandeadvokaat Raiko Paas, kes palub kohtuotsuse tühistada ja teha uus otsus, millega mõista

H.H. talle KarS § 184 esitatud süüdistuses õigeks või alternatiivselt tühistada kohtuotsus

karistuse mõistmist puudutavas osas ning H.H. karistusest vabastada allutades ta

käitumiskontrollile.

3.1. Kaitsja hinnangul on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ja rikkunud

menetlusõigust, samuti ei vasta karistus oma raskuselt süüdimõistetu isikule. Lisaks on

maakohus rikkunud KrMS §-s 7 olevat süütuse presumptsiooni ja läinud vastuollu ÜRO lapse

õiguste konventsiooni artikliga 37.

3.2. Esmalt analüüsib kaitsja menetlusõiguslikke rikkumisi. Maakohus pole kaitsja arvates

lahendanud KrMS § 306 lg 1 p-s 8 nimetatud küsimust, kas alaealist süüdistatavat tuleb

toimepandud kuriteo eest karistada või tuleb talle kohaldada mittekaristuslikku

mõjutusvahendit. Maakohus pole otsuses vähimalgi määral analüüsinud, kas süüdistatava puhul

saaks kohaldamisele tulla KarS § 87 (alaealisele kohaldatavad mõjutusvahendid), millega

kohus on rikkunud menetlusõigust. Kaitsja on ka maakohtule esitatud kirjalikes seisukohtades

palunud, et kohus asjas nimetatud normi kohaldamist kaaluks.

3.3. Kaitsja on seisukohal, et õigusvastaselt on jäänud arvesse võtmata ka süüdistatava isikut

puudutavad asjaolud. Kui 2018-2019 oli süüdistatav olnud seotud kümne politseis registreeritud

varguse, kahe avaliku korra rikkumise ja ühe sõiduki ärandamisega, siis 2020-2021

süüdistatavaga seonduvalt teateid registreeritud ei ole. Süüdistatav on kohusetundlikult ja

korrektselt täitnud kriminaalhoolduse nõudeid. Kriminaalhooldusega süüdistavale pandud

kohustust, mitte tarvitada alkoholi ja narkootilisi ning psühhotroopseid aineid, on süüdistatav

täitnud korrektselt. Kohustuste täitmist on kriminaalhoolduse käigus kontrollitud neljal korral,

rikkumist tuvastatud ei ole. 2021 suvel käis süüdistatav esmakordselt kolm nädalat tööl ehituse

abitöölisena ning ta õppis korralikult koolis. Ka praegu on süüdistatava eesmärgiks

koolihariduse saamine ning ta õppeedukus on hea. Kõik eelnev annab kinnistust sellele, et

süüdistatav on oma järeldused toimunust et ta soovib oma elu muuta. Ka kohtuistungil on

süüdistatav kinnitanud, et soovib oma elu muuta ja rääkinud, millised on tema tulevikuplaanid.

Kohtul tulnuks kõike KarS § 87 kohaldamisel kõike eelnevat kaaluda otsustades tema

karistusest vabastamise üle.

3.4. Kaitsja on palunud maakohtult süüdistatavale vangistuse mõistmisel mõista see erandlike

asjaolude tõttu KarS § 61 lg 1 karistus alla alamäära ja seda liitkaristust koos eelmise

karistusega tingimisi täitmisele mitte pöörata. Isiku alaealisust on peetud kohtupraktikas

selliseks erandlikuks asjaoluks, miks alla alammäära karistus mõista. Kaitsja leiab, et kohus

sellele kuidagi reageerinud pole, mistõttu on kohtuotsus jäänud eeltoodud osas KrMS § 3051 lg

1 järgi põhjendamata.

3.5. Maakohus on kaitsja seisukohalt asja arutamisel ja lahendamisel väljunud süüdistusaktis

kirjeldatud süüdistuse piiridest. Kohus on rikkunud menetlusõigust, kui on otsuse tegemisel

väljunud süüdistusaktis esitatud süüdistuse piiridest ja analüüsinud süüdistuse väliseid

asjaolusid (need asjaolud, mis ei seondu vahetult narkoainete tellimise vormistamise ja üle piiri

toimetamisega) ja leidnud, et süüdistatav on süüdi narkoainete käitlemises üldiselt, mitte

käitlemise osateos (s.o narkoainete üle riigipiiri toimetamises) nii nagu seda kirjeldab

süüdistuse osa süüdistusakti p-s 16. Kuivõrd süüdistatavale esitatud süüdistus süüdistusakti

lõpposas puudutas koosseisulises plaanis vaid narkoainete tellimist ja riiki sissevedu, ei omaks

tähtsust süüdistatava muu ajaliselt nii eelnev kui järgnev käitumine, mis sellega ei seondu, nt

asjaolu, et süüdistatav on pannud teiste isikute raha krüptoautomaati.

3.6. Teiseks analüüsib kaitsja materiaalõiguslikke rikkumisi. Kaitsja hinnangul on maakohus

ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, kui on tuvastanud, et süüdistatav realiseeris oma

tegevusega KarS § 184 kuriteokoosseisu. Süüdistuses on kirjas, et K.U. ja süüdistatav tellisid

narkoaineid ühiselt ja kooskõlastatult. Käesoleval juhul pole tõendatud, milles seisnes

süüdistatava teopanus või individuaalne roll narkoainete tellimisel või riiki sisseveol.

Arusaadav pole seegi milline oli ühine teoplaan, mida seejuures realiseeriti.

3.7. Kaitsja juhib tähelepanu asjaolule, et kriminaalmenetluses on esitatud on küll väljavõte

rahakoti sisust, kuid pole näha, et just sellest rahakotist narkoainete tellimised vormistati. Ei saa

teha tõsikindlat ja kahtluste vaba järeldust, et üldse süüdistatava rahakotist on narkoainete

tellimusi vormistatud.

3.8. Apellatsioonis avaldab kaitsja veendumust, et K.U. tellis narkoaineid siiski iseseisvalt

erinevalt sellest, mis on süüdistuses kirjas.

3.9. Kaitsja toob välja, et süüdistuses on selgitatud, et süüdistatav on aidanud K.U. al ja teistel

krüptoraha osta. Nimetatu nähtub ka kohtule esitatud tõenditest. Käesoleval juhul pole kindlat

tõenditele tuginevat teadmist, et süüdistatav jätkas pärast esimest süüdimõistmist just

narkoainete tellimisega süüdistuse episoodides kirjeldatud viisil.

4. Tartu Ringkonnakohus koostas 23. mai 2022 määruse, mille järgi vaadatakse apellatsioon

läbi kirjalikus menetluses.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

5. Ringkonnakohus, olles uurinud maakohtu poolt analüüsitud tõendeid, otsust ja esitatud

apellatsiooni leiab, et Tartu Maakohtu 02.05.2022 otsus tuleb jätta KrMS § 337 lg 1 p 1 alusel

muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

6. Kaitsja hinnangul on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ja oluliselt rikkunud

kriminaalmenetlusõigust H.H. i narkokuriteos süüdi tunnistamisel ning süüdistatav tuleb talle

süüks arvatud kuriteos õigeks mõista.

7. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et kaitsja ja süüdistatava etteheited maakohtule tõendite

ühekülgsest hindamisest on ilmselgelt põhjendamatud. Apellatsioonis sisuliselt korratakse

kaitseväiteid, milliseid esitati juba maakohtus. Nendele veelkordset vastamist ei pea

ringkonnakohus põhjendatuks, sest maakohus on jälgitavalt tuvastanud süüdistatava süü ning

süüdistatava ja kaitsja esitatud kaitseväited jälgitavalt ja veenvalt kummutanud. Vastavalt

KrMS § 342 lg 3 p-le 1 kasutab kohtukolleegium võimalust jätta esimese astme kohtu otsuse

põhiosa sellekohased põhjalikud motiivid ja asjaolud kordamata.

8. Apellatsiooni põhitaotlus on süüdistatav H.H. narkokuriteos õigeks mõista. Seega leitakse,

et maakohus on kogutud tõendeid hinnanud valesti ning ringkonnakohus peaks tõendeid

hindama vastupidiselt ja maakohtu otsuse tühistama. Kaitsja osutab veel sellele, et maakohus

on rikkunud KrMS §-s 7 märgitud süütuse presumptsiooni, mille kohaselt vähimgi kahtlus tuleb

tõlgendada süüdistatav kasuks.

9. Kohtukolleegium leiab vastupidiselt apellatsioonile, et maakohtu poolt läbi viidud tõendite

analüüs

ja

esitatud

järeldused

on

uuritavas

otsuses

sedavõrd

põhjalikud,

et

apellatsioonimenetluses esitatud kaitseargumendid ei tõstata ringkonnakohtus kahtlusi

süüdistatava süülises tegevuses narkokuriteos KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi.

10. Ringkonnakohtul pole sisuliselt midagi maakohtu põhjalikult motiveeritud otsusele ette

heita. Maakohus on käsitlenud kõiki asjaolusid, millel võib süüdistatava süü tuvastamisel

narkokuriteos olla tähtsust. Esimese astme kohtuotsuses kvaliteetselt avatud tõendite ja

järelduste sisu uuesti kordamine ei saa olla apellatsioonimenetluse eesmärk.

11. Varasema narkokuriteo toimepanija kogemusega süüdistatav on valinud süü eitamise

taktika. Süüdistatava kaitseväiteid on esimese astme kohus juba käsitlenud ja ümber lükanud.

Samas kinnitavad süüdistatava süüd veenvalt asjas kogutud muud tõendid (isikulised,

dokumentaalsed jt.). Mingeid tõsiseltvõetavaid kahtlusi süüdistatava süü olemasolus pole

ilmnenud maakohtul ega tekkinud ka kohtukolleegiumil.

12. Apellatsioonis esitatud argumendid ei veena ringkonnakohut maakohtu otsust tühistama ja

kohtukolleegium soostub maakohtu otsuses esitatud järeldustega, et tõendite kogumis on

tuvastamist leidnud süüdistatava poolt aktiivne narkokuritegevus süüdistuses märgitud ajal ja

asjaoludel. Apellatsioonis korratud mitmesuguseid üldsõnalisi kaitseversioone, mille alusel

peaks süüdistatava justkui õigeks mõistma, seega edu ei saada.

13. Kohtukolleegium ei nõustu kaitsja seisukohaga, et asja arutamisel ja lahendamisel on

maakohus väljunud süüdistusaktis kirjeldatud süüdistuse piiridest. Muuhulgas on kohus

õigustatult analüüsinud asjaolusid laiema pildina, mis seovad süüdistatava ja teiste isikute poolt

narkootilise ainega seotud tegevustes osalust (aine tellimine jne.) Kohus on põhjendustes

jälgitavalt paljastanud kogu narkokäitluse ahela aine tellimisest, samuti krüptovahendite

kasutamise aine ostuks. Ringkonnakohus ei nõustu samuti apellatsiooni üldsõnalise väitega, et

maakohtu otsusest ei nähtu, milles seisnes süüdistatava teopanus või roll ainete tellimisel ja

riiki sisseveol.

14. Tõendeid uurides maakohus tuvastas, et narkootiline aine telliti väljamõeldud isikute nimele

ja aadressile. Narkoaine kui kauba eest tasuti krüptorahas ehk Bitcoinides, mis tagas vajaliku

anonüümsuse, et makseid ei oleks võimalik tellijaga seostada. Uuritavas kriminaalasjas ja

süüdistuses H.H. enam ise tumeveebis tellimusi ei vormistanud, vaid selleks tegutses ta koos

oma sõbra K.U. aga, ning ühiselt kooskõlastatud teoplaani kohaselt oli K.U. a ülesandeks

tellimuste vormistamine.

15. Põhilise kaitseväitena püüti juba maakohtus seada esiplaanile küsimust, et kas ja millisel

viisil süüdistatav H.H. ikka osales narkootilisi aineid sisaldanud postisaadetiste tellimisel ja

edasisel käitlemisel.

16. Eelnenud väitele on maakohus tõendeid uurides jälgitavalt ja motiveeritult vastanud, et K.U.

ja H.H. tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult. Kriminaalasjas esitatud tõenditest nähtub, et K.U.

ja H.H. tellisid LSD marke nii endale kui ka vaheltkasu saamise eesmärgil D.I. ele ja M.M. ile.

K.U. a ülesandeks oli tumeveebis LSD tellimuste vormistamine ning ülejäänud ülesanded olid

tal H.H. iga omavahel ära jagatud. H.H. valis välja sobivad aadressid, kuhu keelatud aineid

tellida ning paigaldas ühele aadressile ka postkasti. Süüdistatav võttis raha vastu D.I. elt,

seejärel ostis H.H. saadud raha eest krüptoraha automaadist bitcoine. Tellimuste eest tasuti

H.H. i kasutuses oleva krüptoraha rahakotiga ehk K.U. tellis hiljem selle arvelt tumeveebist

narkootikume. H.H. oli ka suhtluses D.I. ega, kellele süüdistatav andis teada, millal ja millist

postkasti kontrollima minna. Süüdistatav ja K.U. avaldasid suhtlusrakenduses Snapchat

müügikuulutused LSD müümise kohta. K.U. a sõnul oli süüdistatav temaga kaasas, kui nad

LSD-d müüsid.

17. Süüdistatava H.H. i telefonist (I kd, lk 182) ja sülearvutist (I kd, lk 199-200) leiti vaatluse

käigus tumeveebi sisenemist võimaldav veebibrauser Tor. Maakohus asus õigustatult

seisukohale, et kuigi süüdistatav ise tellimusi ei vormistanud, võimaldas tema seadmetes olev

Tor brauser tumeveebi müügikeskkondades ringi vaadata ning K.U. aga ühises infoväljas olla,

valides koos ostu sooritamiseks sobivaid müüjaid. Teiste hulgas kinnitas D.I. , et ta sai väga

hästi aru, et H.H. ja K.U. tegutsevad koos ning omavahelise tööjaotuse käigus K.U. tellis ja

H.H. vaatas kohad kuhu tellida.

18. Maakohtu otsuse põhiosa tõendite analüüs võimaldab kahtlusteta järeldada, et H.H. ja K.U.

tegutsesid narkootilisi aineid käideldes ühiselt ja kooskõlastatult, nende tegevus oli kantud

ühtsest tahtlusest ning süüdistatava panus kuriteo toimepanemisse oli oluline, seega tegutsesid

nad grupis. Süüteokoosseisu seisukohalt tähtsust omavad asjaolud on maakohtu otsusega

tuvastamist leidnud. H.H. püüdis minimeerida võimalikku enda isiku paljastamist narkoaine

käitlemisel ning ise tumeveebis tellimusi ei vormistanud. LSD telliti Tartus asuvate

süüdistatavaga mitteseotud tühjana seisvate elamute aadressidele ja isikute nimele, kes olid

välja mõeldud.

19. Edu ei saada ka kaitsja väljapakutud versiooni, et K.U. tellis narkoaineid erinevalt

süüdistusest iseseisvalt ja oma rolli pisendamiseks või kergema karistuse saamiseks on ta

rääkinud süüdistatava H.H. peale. Selle üldsõnalise väite kinnituseks ei leidu asja materjalide

juures infot ja pole esitatud ka kaitsja poolt mingit tõsiseltvõetavat teavet ning seega osutub see

paljasõnaliseks.

20. Kaitsja arvates pole kohus lahendanud KrMS § 306 lg 1 p-s 8 nimetatud küsimust, kas

alaealist süüdistatavat tuleb toimepandud kuriteo eest karistada või tuleb talle kohaldada KarS

§ 87 järgset mittekaristuslikku mõjutusvahendit. Ringkonnakohus nõustub õiguskirjanduses

leituga, et alaealise puhul tuleb tema east lähtuvalt tema arusaamis- või juhtimisvõime piiratust

eeldada (Pikamäe – KarS. Kommentaar. 5. trükk, § 87, komm 4.1). See aga tähendab seda, et

kohus peab igal juhul KarS § 87 kohaldamise küsimusega tegelema: kas a) vastavat

mõjutusvahendit rakendades või b) näidates ära, miks siiski KarS § 87 eeldused täidetud pole

(mõistes seejärel alaealisele n-ö klassikalise karistuse). Et maakohus praegu nii ei toiminud,

rikkus ta menetlusõigust. Siiski ei tingi see rikkumine kohtuotsuse tühistamist, sest H.H. i puhul

KarS § 87 rakendada ei saa. H.H. sooritas juba enne käesoleva menetluse esemeks olevat

uimastikäitlemist mitmeid õigusvastaseid tegusid. Isegi kui pidada 2018–2019 aastal juhtunut

ebaoluliseks (siis oli H.H. alles 13- või 14-aastane), ei saa kuidagi vaadata mööda sellest, et

2021. aasta alguses karistati H.H. i 2020. aastal narkootikumide käitlemise eest. See käitlemine

leidis aset sarnaselt praegu menetletava käitlemisega: H.H. tellis mitmel korral välisriikidest

uimasteid. Juba seetõttu saab öelda, et H.H. oli igati teadlik sellest, et praeguse menetluse

esemeks olevad käitumisaktid olid keelatud (ebaseaduslikud). Ka ei ole mingeid viiteid sellele,

et H.H. il oli oma ea tõttu (väga) keeruline narkootikumide tellimisest hoiduda. Liiatigi oleks

KarS § 87 kohaldamine ebaloogiline sellises olukorras, kus eelnevalt on inimest sarnase

käitumise eest (vangistusega) karistatud: kui tema arusaamis- ega juhtimisvõime polnud tema

eaga seonduvalt piiratud varem (kui inimene oli ka noorem), siis kuidas muutub üks neist

võimetest piiratuks hiljem? Seega pole KarS § 87 rakendamise eeldused täidetud.

21. Kuna kogutud tõenditega on süüdistatava süüküsimus jälgitavalt tuvastatud, siis proovitakse

süüdistatava jaoks kergemat tulemust saavutada karistuse kergendamise taotlusega.

Apellatsioonis esitatud alternatiivset taotlust mõista süüdistatavale kergem karistus, samuti edu

ei saada. Maakohtu karistuse mõistmise motiivid on põhjalikud. Vähegi tähtsust omavad

asjaolud on maakohtu otsuses välja toodud (Ko To 3 kd, tl 141-143). Paraku on süüdistatava

teosüüd ja tema isikut iseloomustav info sedavõrd negatiivne, et ei kalluta kohut kuidagi

mõistma karistust vangistusest leebemalt.

22. Võiks tõusetuda seega justkui küsimus, kas käesoleval juhul alaealisele mõistetav karistus

vangistuse näol on ülemäära karm nagu väidab kaitsja. Kohtukolleegium leiab, et kindlasti

mitte. Süüdistatava näol on tegemist isikuga, kes võib üsna tõenäoliselt asuda jõudsalt täitma

kuritegelikku taimelava, kui riik ja kohus piisava rangusega ei sekku. Süüdistatav H.H. ile oli

antud võimalus varasemast kuriteost vajalikud järeldused teha. See ei osutunud tulemuslikuks

ja alaealise võime käituda normipäraselt ei realiseerunud. Veelgi enam, süüdistatav kavandas

uute narkokuritegude toimepanemiseks konspireerituma tee, mis teeks tema tegevuse

avastamise õiguskaitseorganitele raskeks. Kui üldlevinud arusaama kohaselt lähtutakse

eeldusest, et alaealise toimepandud kuritegu on episoodilist laadi ja juhuslik, siis H.H. i puhul

see nii pole. Seega ei saa kuidagi nõustuda apellatsiooni väitega, et mõistetud karistus ei vasta

süüdimõistetud isikule. Riigikohus on samuti jaatanud seisukohta, et vangistuse mõistmine

alaealisele pole välistatud (RKKKo nr 3-1-1-76-07)

23. Kaitsja poolt esitatu uinutab selgelt kohtute valvsust. Süüdistatava kriminaalaset arengut

jälgides on mõistetav, et ta hülgas nn tänavakuritegevuse ja astus sammu edasi rafineerituma

kuritegevuse suunas. Et esmapilgul võis süüdistatav olla valinud seaduskuuleka tee osutus siiski

petlikuks. Vältides otseselt avaliku iseloomu ja tähelepanuga kuritegevust, sisenes süüdistatav

varjatud

narkokuritegevuse

sfääri.

Asjaolu,

et

süüdistatav

on

viibinud

kuni

apellatsioonimenetluseni vahi all üle 9 kuu, ei välista kuidagi, et kohus ei või mõista karistuseks

reaalset vangistust.

24. Kaitsja on palunud süüdistatavale vangistuse mõistmisel mõista see erandlike asjaolude

tõttu KarS § 61 lg 1 järgi alla alammäära ja seda liitkaristust koos eelmise karistusega tingimisi

täitmisele mitte pöörata. Kaitsja arvates on isiku alaealisust peetud kohtupraktikas selliseks

erandlikuks asjaoluks, miks alla alammäära karistus mõista. Kohtukolleegium kaitsjaga

siinkohal jällegi ei nõustu, sest mingeid tõsiseltvõetavad erandlikud asjaolud pole käesolevas

asjas kindlasti tuvastamist leidnud. Erandlikke asjaolusid ei tulene kuidagi süüdistatava isikust

ega ka tema süüd käsitletavatest narkokuriteo asjaoludest.

25. Arvestades eeltoodut jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 02.05.2022 otsuse KrMS § 337

lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.

Tiit Lõhmus

Erkki Hirsnik

Maarika Kuusk

(allkirjastatud digitaalselt)