2-21-6518/20 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(7)

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-21-6518

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. juuni 2022, Tartu

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest

Tsiviilasi

Olari Pauluse hagi OÜ Rilvest vastu töötasu ja

välislähetuse päevaraha väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 15. oktoobri 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Olari Pauluse apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

40 770 eurot 13 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Olari Paulus (isikukood XXXXXXXXXXX),

esindaja vandeadvokaat Robert Sprengk

Kostja: OÜ Rilvest (registrikood 14694395), esindaja

vandeadvokaat Margo Normann

Menetluse liik

kirjalik menetlus

2(7)

RESOLUTSIOON:

1. Jätta Tartu Maakohtu 15. oktoobri 2021. a otsus muutmata ja

apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud hageja Olari

Pauluse kanda. OÜ-l Rilvest rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu

möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi

ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse

või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Olari Paulus (hageja) esitas 26. aprillil 2021 Tartu Maakohtule hagi OÜ Rilvest

(kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu 35 200 eurot ning

välislähetuse päevaraha 5570 eurot 13 senti. Menetluskulud palus hageja jätta kostja

kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 9. märtsil 2020 kaks töölepingut. Hageja

töötas kostja juures kahel ametikohal. Esimese töölepingu (tööleping I) alusel töötas hageja

projektijuhina töötasuga 3200 eurot (neto) kuus. Tööleping I oli tähtajatu ja töö tegemise

kohaks olid Tallinn, Tartu ja Valga. Teise töölepingu (tööleping II) järgi töötas hageja

lihtehitajana, kuid sellest töölepingust tulenevaid nõudeid hageja ei esita.

Projektijuhi tööd oli hagejal võimalik teha paralleelselt ehitaja tööga ning väljaspool

tavapäraseid töötunde. Projektijuhi ülesanneteks oli kostja ehitusprojektidel töötajate ning

alltöövõtjatega suhtlemine, äriühingu arendamine ja selleks ideede väljapakkumine.

Hageja

mh

pakkus

kostjale

uusi

võimalikke

projekte,

sõlmis

erinevaid

koostöökokkuleppeid ehitustarvikute saamiseks parema hinnaga ja koostas lepingute

projekte.

Kostja ei ole hagejale alates 9. märtsist 2020 töölepingu I alusel töötasu maksnud ega

välislähetuse päevaraha hüvitanud. Kuna hagejale piisas töölepingu II alusel saadud tasust,

ei pidanud ta alguses vajalikuks kostja vastu nõuet esitada.

3(7)

Hageja ütles 29. jaanuaril 2021 kostjaga sõlmitud töölepingud erakorraliselt üles

töölepinguseaduse (TLS) § 91 lg 2 p 2 alusel töölepingu I alusel töötasu maksmisega

viivitamise

tõttu.

Ülesütlemisavalduse

saatis

hageja

kostjale

SMS-iga.

Ülesütlemisavaldusele esitatud vastuses märkis kostja hageja viimaseks tööpäevaks

29. jaanuari 2021.

Pärast töölepingute ülesütlemist ei ole kostja endiselt maksnud hagejale töölepingu I alusel

töötasu, välislähetuse päevaraha ning puhkusetasu. Hageja palub kostjalt välja mõista

2020. a märtsist kuni 2021. a jaanuarini saamata jäänud töötasu 35 200 eurot (neto) ja

2020.–2021. a välislähetuse päevaraha 5570 eurot 13 senti, so kokku 40 770 eurot 13 senti.

2. Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

Kostja võttis hageja tööle 9. märtsil 2020 ehitajana. Hageja ei ole kunagi kostja juures

töötanud ehitus- ega projektijuhina, samuti ei ole täitnud projektijuhi tööülesandeid.

Hagejal puudus selleks ka vajalik kutsetunnistus. Samuti polnud kostjal projektijuhti vaja.

Lisaks ei ole usutav, et hageja tegi projektijuhi tööd paralleelselt ehitaja tööga. Töötamine

korraga samal kellaajal kahel töökohal 8-tunniste tööpäevadega ei ole võimalik ega Soome

seaduste kohaselt ka lubatud. Hageja küll suhtles ehitajatega, kuna töötas koos nendega,

kuid ei koordineerinud nende tööd. Samuti polnud hagejal volitusi kostja nimel lepingute

sõlmimiseks.

Hageja soovis töölepingut I enda edevuse rahuldamiseks (mitte kanda ehitaja ametikoha

nimetust), mitte õiguslike tagajärgede loomiseks. Hageja saatis 20. jaanuaril 2021 kostjale

järgmise sõnumi: „Tööleping, tähtajatu, algas 09 märts 2020. Töökoht Valga, Tartu,

Tallinn ja Helsinki. Amet: Ehitusjuht/Projektijuht. Palk 3200€ neto. 2300€ ülekandega

900€ sularahas. Tööleping eesti keelne. Vajadusel lase summad brutosse arvestada. Tuleb

jätta mulje, et töötan põhiliselt eestis ja maksud lähevad eestisse“ (sõnum). Kostja pole

kunagi soovinud hagejat projektijuhina tööle võtta, st pooltel polnud töölepingut I sõlmides

tahet vastavaid õiguslikke tagajärgi luua. Ei ole mõistliku selgitust, miks oleks kostja

pidanud sõlmima hagejaga samaaegselt kaks töölepingut ning miks hageja ei nõudnud

töötasu maksmist töötamise ajal. Lisaks ei saa hageja edastatud sõnumit 29. jaanuaril 2021

käsitleda töölepingu erakorralise ülesütlemisena TLS § 91 lg 2 p 2 alusel.

MAAKOHTU LAHEND

3. Maakohus jättis 15. oktoobri 2021. a otsusega hagi rahuldamata ning

menetluskulud kostja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja menetluskulude katteks

välja 2000 eurot.

Otsuse kohaselt ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et tööleping on sõlmitud ning kostja

ei ole töölepingu I alusel hagejale töötasu maksnud. Vaidlus on töölepingu I kehtivuse üle.

Maakohus leidis, et tööleping I on tühine. Tegemist on näiliku tehinguga tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg 1 järgi, kuna pooltel puudus tegelik tahe tehingut teha ja

õiguslikke tagajärgi luua, st pooled sõlmisid töölepingu I õigusnäivuse loomiseks.

Eelduslikult järgivad isikud sõnumite kirjutamisel grammatikareegleid ning hageja

edastatud sõnumis sisaldus palve koostada tööleping I tagasiulatuvalt alates

9. märtsist 2020. Lisaks kinnitavad hageja soovi töölepingu tagantjärele vormistamiseks

4(7)

ka teised asjas kogutud tõendid. Ei ole põhjust eeldada, et hageja täitis tööülesandeid

ligikaudu 11 kuud töötasu saamata. Isegi kui poolte vahel oli kokkulepe töötasu

väljamaksmiseks tulevikus, ei tuvastanud kohus hageja poolt projektijuhi ülesannete

täitmist.

Tunnistajatena üle kuulatud kostja töötajad R.K., K.K. ja A.A. kinnitasid, et hageja töötas

kostja juures lihtehitajana ning tal ei olnud pädevust koordineerida teiste tööd ega

otsustada, milliseid tööülesandeid keegi objektil täidab. Samuti ei kinnitanud ükski

tunnistaja, et hageja oleks tööajal ja/või töövälisel ajal täitnud projektijuhi ülesandeid. Ka

hageja enda esitatud asjaolud ei ole veenvad tuvastamaks hageja poolt projektijuhi

ülesannete täitmist. Hageja on selgitanud, et lisaks töötajate koordineerimisele tegeles ta

erinevate projektide otsimisega, kuid vastavaid tõendeid selles osas ei esitanud. Tunnistaja

N.N. selgitas, et uusi projekte otsisid tema või Rauno Ilves, kes osalesid ka objektide

läbirääkimistes. Ka ei leidnud kinnitust hageja väited erinevate koostöölepingute

sõlmimise kohta. Kostja selgituste kohaselt toimus kostja majandustegevus üksnes Soomes

ning seal ei ole äriühingud, kellega hageja väidetavalt koostöölepinguid sõlmis, tegevad.

Seega ei ole hageja projektijuhi ülesandeid kostja juures täitnud.

Kuna näilik tehing on TsÜS § 89 lg 2 kohaselt tühine, ei saa hageja nõuda töölepingust I

tuleneva kohustuse täitmist.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja palub 15. novembril 2021 esitatud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse

tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta

kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole maakohus põhjendanud, miks ta jättis tähelepanuta

hageja vastuväited kostja esitatud sõnumi kohta. Hageja on kostjale sellise sisuga sõnumi

küll saatnud, kuid aasta varem, kui kostja on proovinud kohtule muljet jätta. Kuna asjas

tõendina esitatud sõnumi tekstil puudus aastaarv, on tegemist 2020. a sõnumiga, mis eelnes

töölepingu I sõlmimisele. Kahtlus on, kas tegemist on üldse sõnumiga, kuna visuaalselt ei

sarnane see ühegi tarkvara sõnumirakenduse kuvatõmmisega. Tegemist ei ole hageja

saadetud sõnumiga, vaid kostja poolt märkme rakendusse sisestatud tekstiga. Sellele viitab

ka asjaolu, et muus osas on poolte suhtlus toimunud WhatsApp rakenduses, millelt nähtub

(Android) telefonile tüüpiline kuva sõnumirakenduses.

Samuti jättis kohus arvestamata hageja kasuks olevate N.N. ütlustega selle kohta, et hageja

ajas 2020. a detsembris ja 2021. a jaanuaris, s.o enne 21. jaanuaril 2021 sõnumi saatmist

kostja eest asju. Sellega on tõendatud, et hageja täitis vähemalt 2020. a detsembriks

sõlmitud töölepingu I alusel projektijuhi ametiülesandeid. Töölepingu II alusel polnud

põhjust kostja asju ajada. Lisaks jättis kohus arvestamata kostja vestlustega selle kohta, et

hageja saavutas kokkuleppe soodsamalt kinnitustarvikute saamiseks.

Kostja menetluskulude väljamõistmine hagejalt ei ole kooskõlas menetlusõiguse

normidega. Kohus ei saa tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 176 lg 1 järgi määrata

pikemat tähtaega menetluskulude nimekirja esitamiseks, kui seadusega on ette nähtud.

Kohus ei saa seda tähtaega ka pikendada. Seega juhul, kui kohus on määranud

menetluskulude nimekirja esitamiseks tähtaja kolm tööpäeva, siis selle järgimata jätmisel

5(7)

tuleks taotleda tähtaja ennistamist ning kohus ei saa sellist taotlust TsMS § 331 lg 1

kohaselt menetleda.

5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

Maakohus on põhjalikult analüüsinud, miks ta leidis, et tegemist on palvega koostada

tööleping I tagasiulatuvalt. Sõnumis kasutatud ajavorm ning hageja tahe ei viita tulevikus

sõlmitavale lepingule. Kuna kostja esitas selle tõendi menetluses 4. juunil 2021, oli hagejal

piisavalt aega ja võimalust esitada tõendid, et sõnum on saadetud 20. jaanuaril 2020.

Hageja seda ei teinud. Hageja lepinguline esindaja esitas alles kohtuistungil arvamuse, et

sõnum on saadetud 20. jaanuaril 2020. Hageja tegi alles apellatsioonkaebuses etteheiteid,

et sõnum ei sarnane ühegi sõnumirakenduse kuvatunnusega. Seetõttu esitab kostja

vaidlusaluse sõnumi kuvatõmmise koos tunnustega ja saamise täpse ajaga.

Kostja võttis omaks, et tööleping I koostati hageja palvel parema CV saamiseks vahetult

enne ehitajana töölt lahkumist. See on kooskõlas tõenditega, samuti ei ole põhjust eeldada,

et hageja töötas 11 kuud projektijuhina ilma töötasu saamata. Eluliselt ei ole ka usutav, et

kostja sõlmis algaja ehitajaga täiendavalt lepingu projektijuhi tööülesannete täitmiseks.

Otsus ei tugine üksnes sõnumile. Tunnistajate R.K.i, K.K.i ja A.A. ütluste järgi töötas

hageja kostja juures lihtehitajana, tal polnud pädevust koordineerida teiste tööd ega

otsustada, milliseid tööülesandeid keegi objektil teeb. Samuti ei tuvastanud kohus, et

hageja oleks sõlminud koostöölepinguid. Hageja ei ole ka tõendanud, millised olid tema

kui väidetava projektijuhi ülesanded. Seejuures ei osanud hageja esindaja selgitada ühtegi

vaidluses tähtsust omavat asjaolu ning ka tema poolt esitatud andmed ei võimalda aru

saada, kuidas hageja oli võimeline ja sai täita Soome Vabariigis projektijuhi ülesandeid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab,

et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski apellatsioonkaebuse väide ei

anna alust otsuse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb otsus jätta

muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.

7. Ringkonnakohtu hinnangul ei eksinud maakohus materiaalõiguse kohaldamisel.

Samuti ei tuvastanud ringkonnakohus selliseid menetlusõiguse normide rikkumisi, mis

võinuks viia maakohtu ebaõigete lõppjäreldusteni. Ringkonnakohus järgib maakohtu

otsuse põhjendusi ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid korrata.

Järgnevalt vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidetele.

7.1.

Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses selle üle, kas tööleping I on kehtiv ning

kas kostja on kohustatud selle alusel maksma hagejale töötasu ning välislähetuse

päevaraha. Kostja on hageja nõudele vastu vaielnud põhjusel, et kohustust ei eksisteeri,

kuna pooltel puudus tahe töölepinguga I õiguslikke tagajärgi luua, st tegemist on näiliku

tehinguga (TsÜS § 89 lg-d 1 ja 2). Kostja väitel saatis hageja 20. jaanuaril 2021 sõnumi (tl

35) sõlmida tööleping I tagasiulatuvalt alates 9. märtsist 2020. Hageja esindaja on 20.

septembri 2021. a kohtuistungil oletanud, et see sõnum saadeti 20. jaanuaril 2020, st enne

töölepingu sõlmimist (tl 40).

6(7)

7.2.

TLS § 1 lg 1 järgi teeb töölepingu alusel füüsiline isik (töötaja) teisele isikule

(tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest

tasu. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt eeldatakse, et tegemist on töölepinguga, kui isik

teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest.

Ringkonnakohus leiab, et kui pooled töölepingut sõlmides ei soovi tegelikult, et üks pool

lepingu alusel töid teeks ega seda, et teine pool maksaks tasu, on tööleping TsÜS § 89 lg-

test 1 ja 2 lähtudes näilik, sest poolte tegelik tahe ei ole võtta kohustusi töölepingu

olemuseks olevate soorituste tegemiseks. Näiliku lepingu puhul puudub pooltel tahe

tehingu õiguslikku tagajärge kaasa tuua, vaid jätta üksnes mulje õiguslike tagajärgede

saabumise kohta.

7.3.

Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul tuli tahteavalduse näilikkuse

tõendamiseks tööandjal (kostjal) tõendada seda, et poolte tegelik tahe lepingu sõlmimisel

ei olnud suunatud töölepingus märgitud tagajärgede esilekutsumisele. Asja materjalidest

nähtuvalt ei vaidle hageja vastu sellele, et saatis kostja poolt väidetud sisuga sõnumi

töölepingu I sõlmimise kohta (tl-d 40, 65). Pooled vaidlevad selle sõnumi saatmise aja üle.

Ringkonnakohtu hinnangul ei arutanud maakohus poolte väiteid sõnumi saatmise aja kohta

menetluses piisavalt ega andnud kostjale TsMS § 230 lg 2 teise lause alusel võimalust

tõendada sõnumi saatmise aega. Ringkonnakohtu arvates rikkus maakohus sellega

TsMS § 392 lg 1 p-des 3 ja 4 ning § 351 lg-s 1 sätestatut ning kostjal võisid jääda maakohtu

minetuse tõttu olulised tõendid enda väidete aluseks olevate asjaolud kohta esitamata.

Ringkonnakohtus pidas võimalikuks selle vea apellatsioonimenetluses kõrvaldada ning

võttis 1. juuni 2022. a määrusega (tl-d 79–80) TsMS § 238 lg-st 1 ja § 652 lg 3 p-st 2

lähtudes dokumentaalse tõendina asja materjalide juurde kostja poolt koos 20. detsembri

2021. a vastusega esitatud kuvatõmmise poolte sõnumivahetusest (tl 77).

Ringkonnakohtu arvates tõendab kostja 20. detsembril 2021 esitatud dokumentaalne tõend

(tl 77) koos tunnistaja N.N. ütlustega (tl 45), et hageja saatis kostjale sõnumi 20. jaanuaril

2021, mitte aasta varem, nagu väidab hageja. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda

kõnealuse sõnumi ja selles märgitud kuupäeva ehtsuses. Seejuures ei ole hageja

apellatsioonimenetluses oma seisukohti (sh vastuväiteid) kõnealuse dokumentaalse tõendi

kohta esitanud ega kostja väiteid sõnumi saatmise aja kohta ümber lükanud.

Ringkonnakohtu arvates on kostja sõnumiga tõendanud, et pooled (ennekõike hageja)

soovisid jätta üksnes mulje töölepingu I olemasolust, kuid tegelikkuses ei soovinud nad

selle alusel õiguslike tagajärgede saabumist. Ringkonnakohus märgib, et eelnevat kinnitab

ka hageja sõnumi sisu (sh minevikuvormi kasutamine ja soov jätta mulje Eestis töötamise

kohta). Samuti on asjas üle kuulatud tunnistajad R.K. (tl 40 pöördel – tl 41), A.A. (tl 41

pöördel – tl 42) ja K.K. (tl 42 pöördel – tl 43) andnud sarnaseid ütlusi selle kohta, et hageja

kostja juures töötades projektijuhi ülesandeid ei täitnud. Lisaks on tunnistaja N.N. andnud

ütlusi töölepingute I ja II vormistamise asjaolude kohta (tl 43 pöördel – tl 45 pöördel).

7.4.

Muus osas ringkonnakohus ei nõustu hageja etteheitega, nagu oleks maakohus

jätnud asja lahendamisel hageja väidete ja tõenditega arvestamata. Maakohus on otsuses

käsitlenud kõiki hageja välja toodud asjaolusid töölepingu I väidetava kehtivuse kohta.

Maakohus on hinnanud asjas esitatud tõendeid, sh apellatsioonkaebuses viidatud tõendeid,

kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 ning on oma järeldusi otsuses TsMS § 436 ja

§ 442 lg 8 nõuetele vastavalt põhjendanud. Hageja mittenõustumisest maakohtu poolt

7(7)

tõenditele antud hinnanguga ei saa iseenesest järeldada TsMS § 442 lg 8 nõuete rikkumist.

Ringkonnakohus ei pea võimalikuks hinnata asjas esitatud tõendeid maakohtust erinevalt.

Ringkonnakohtu arvates ei tõenda tunnistaja N.N. ütlused töölepingu I kehtivust ega

kinnita hageja väidet, et ta täitis projektijuhi ülesandeid. Ringkonnakohtu hinnangul saab

tunnistaja N.N. ütlustest järeldada, et hageja püüdis küll kostjat esindada (teha kliendile

pakkumist), kuid tal puudusid selleks volitused ning kostja hageja tegevust heaks ei kiitnud

(tl 44 pöördel, tl 45). Samuti ei tõenda hageja poolt projektijuhi ülesannete täitmist üks

vestlus kostjaga kinnitustarvikute ostmise kohta (tl 13). Sellest vestlusest ei saa

ringkonnakohtu arvates järeldada, et hageja oleks sõlminud kostja nimel Kruvid OÜ-ga

koostöökokkuleppe projektijuhi ülesannetes. Kohus hindab tõendeid nende kogumis ja

vastastikuses seoses (TsMS § 232 lg-d 1 ja 2).

8. Kokkuvõttes on kostja tõendanud, et pooltel puudus tegelikult tahe töölepingu I

alusel õiguslike tagajärgede saabumiseks ning nad sõlmisid kõnealuse lepingu üksnes

õigusnäivuse tekitamiseks. Samuti ei ole hageja tõendanud väiteid töölepingu I kohase

töösuhte olemasolust sellega, et ta täitis projektijuhi ülesandeid.

9. Apellatsioonkaebuste väited ei anna alust maakohtu määratud menetluskulude

jaotuse ega rahalise suuruse muutmiseks. Ringkonnakohus ei nõustu hageja etteheitega,

nagu poleks maakohus saanud hagejalt kostja menetluskulusid välja mõista, kuna kostja

esitas menetluskulude nimekirja TsMS § 176 lg-s 1 sätestatud tähtaega rikkudes.

Ringkonnakohus leiab, et kuna menetluskulude nimekirja esitamine kaks tööpäeva pärast

kohtu määratud tähtaja lõppu ei põhjustanud praegusel juhul asja lahendamise viibimist,

sai maakohus hilinenult esitatud menetluskulude nimekirja TsMS § 331 lg 1 alusel

arvestada. Lisaks oli hagejale tagatud võimalus kostja menetluskulude kohta seisukoha

esitamiseks (tl 57).

10. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jätab ringkonnakohus kaebuse

menetlemisel tekkinud kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja (apellandi) kanda.

11. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

Kostja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulude hüvitamiseks ning neid ei nähtu ka asja toimikust. Eelneva tõttu puudub

vajadus hüvitatavate menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Uusen-Nacke Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest