2-21-14489/19 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Lea Pavelson

Määruse tegemise aeg ja koht

30. juuni 2022, Rapla

Tsiviilasja number

2-21-14489

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi D K vastu kohustuse

täitmiseks

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (rg-kood 11919806,

asukoht Tartu mnt 83-601, Tallinn, 10115 Harju

maakond), lepinguline esindaja Tarvo Ilves (PlusPlus

Legal OÜ, asukoht Tartu mnt 83-603, Tallinn, 10115 Harju

maakond, e-post tarvo.ilves@plusplus.ee).

Kostja D K (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx,

xxxxxx xxxxxx xxxxx xxxx, xxxxx xxxxx xxxxxxx, e-

post), lepinguline esindaja Reet Vokk (RV Õigusbüroo

OÜ, e-post reet.vokk@rvb.ee)..

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada menetlus Aktsiaselts PlusPlus Capital hagis D K vastu kohustuse täitmiseks.

2. Menetluskulud jätta Aktsiaselts PlusPlus Capital kanda.

3. Välja mõista Aktsiaseltsilt PlusPlus Capital D K kasuks menetluskulud summas 1728

eurot, mis tuleb tasuda RV Õigusbüroo OÜ kontole EE082200221057459894 Swedbank

AS-s.

4. Kohustada

Aktsiaseltsi

PlusPlus

Capital

tasuma

hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

5. Tagastada

Eesti

Vabariigil

Aktsiaselts

PlusPlus

Capital

arveldusarvele

nr

EE082200221053320710 riigilõiv 275 eurot. Aktsiaselts PlusPlus Capital tasus 15.09.2021

riigilõivu 550 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE062200221059223099,

selgitus: Pärnu MK Rapla KM ts. PlusPlus Capital hagi D K - 24851183.

6. Määrus saata menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

Hageja nõue

1. Hageja palub: 1. Mõista kostjalt D K hageja PlusPlus Capital AS-i kasuks välja lepingust

24851183, 12.02.2020.a. tulenev võlgnevus kompromissisummas 6847,74 € s.h põhinõue 6064,83

€, enne 12.02.2020 sissenõutavaks muutunud viivised 782,91 €, viivised põhinõudelt 6064,83 €

alates 16.05.2020 kuni 15.09.2021 summas 1775,78 € ja sissenõudekulu 35 €; 2. Mõista kostjalt

D K välja hageja PlusPlus Capital AS-i kasuks hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks

muutunud viivis põhinõudelt 6064,83 € alates 16.09.2021 kuni põhinõude täitmiseni 0,06%

päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses;

3. Mõista kostjalt D K hageja PlusPlus Capital AS-i kasuks välja tsiviilasja menetluskulud:

riigilõiv summas 550 € ja õigusabikulu summas 420 €; 4. Mõista kostjalt D K väljamõistetud

menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata

summalt.

2. 24.05.2022 esitas hageja kohtule avalduse hagist loobumiseks ja tsiviilasja menetluse

lõpetamiseks, kuna menetluses on ilmnenud uued asjaolud, millest hageja ei olnud hagi esitamisel

teadlik ning kontrollides neid esialgselt võlausaldajalt, ilmnes, et esialgsele võlausaldajale

õigusabiteenust osutanud ettevõtte oli hagi aluseks olevast lepingust tuleneva nõude osas esitanud

hagiavalduse kriminaalmenetluses. Nimetatust tingitult palub Hageja võtta vastu hageja taotluse

hagist loobumiseks ning menetluse lõpetamiseks. Hageja palub menetlus lõpetada kirjalikus

menetluses kohtuistungit pidamata. Hageja on teadlik TsMS §-s 432 sätestatud menetluse

lõpetamise tagajärgedest. Hageja taotleb TsMS § 150 lg 2 p 2 poole tasutud riigilõivu s.o 275,00

euro tagastamist PlusPlus Capital AS-i arveldusarvele EE082200221053320710 seoses hagist

loobumisega.

Maakohtu seisukoht

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse

otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

4. 30.05.2022 teatas kostja esindaja, et kostjal puuduvad vastuväited hageja avaldusele menetluse

lõpetamiseks. Kostja soovib esitada menetluskulude nimekirja.

5. Kohus leiab, et hageja hagist loobumise taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus

võtab hageja hagist loobumise vastu, kuna see ei riku olulist avalikku huvi.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Hagejale kuulub tagastamisele 50% riigilõivust TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel, kuna hageja loobus

hagist. Hageja on vastavasisulise taotluse kohtule esitanud.

7. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja

menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja

on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

Kohus leiab, et kostja menetluskulud jätta hageja kanda, kuna hageja ei ole hagist loobunud

seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

8 .Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja lepinguline esindaja on teinud kokku 12

tunni ulatuses tööd, kusjuures ühe tunni hinnaks on 120 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o 288

eurot, kokku 1728 (1440+288) eurot. Esindaja on teinud järgmisi toiminguid: kohtumine

kliendiga, arutelu kaasuse asjaolude osas; seisukoha kujundamine, õiguspraktikaga tutvumine 1

tund 15 minutit; hagiavaldusele vastuse koostamine 2 tundi 45 minutit; hageja seisukohtadega

tutvumine 30 minutit; ettevalmistus kohtuistungiks 1 tund; osalemine kohtuistungil 30 minutit;

tutvumine Harju Maakohtus kriminaalasjade nr 1-21-5142 ja 1-21-7838 kohtutoimikutega 3 tundi;

tõendite analüüs ja esitamine kohtule 2 tundi 30 minutit; menetluskulude nimekirja koostamine

30 minutit.

9. Hageja esitas vastuväiteid kostja menetluskuludele, mille kohaselt on hageja seisukohal, et

kostja menetluskulud on ülehinnatud ajalisest ja hinnastamise faktorist lähtudes. Menetluskulude

kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu15.02.2012.a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse

tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg

5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm

03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus lisab, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise

aluseks on kulude põhjendatus ja vajalikkus. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud

menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukulud riigilõiv,

kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud

menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline

peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Riigikohus on 01.06.2016 tsiviilasja 3-2-1-39-16 kohtulahendis märkinud, et menetlusosalise

esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb muuhulgas hinnata esindaja

tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Mõistlikuks saab pidada advokaadi tunnitasu 120 eurot

käibemaksuga või –maksuta. Käesolevas tsiviilasjas on kostjale õigusabiteenust osutanud jurist

Reet Vokk. Jurist Reet Vokk on kostjale osutanud õigusabiteenust väidetavalt tunnihinnaga 120

ilma käibemaksuta. Hageja leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, on

kostjale õigusabi osutamisel rakendatud juristi tunnitasumäär 120 € ilma käibemaksuta,

ebamõistlik. Mõistlik saaks olla esindaja tunnitasumäär maksimaalselt 100 € tunni eest. Kostja

esindaja on viidanud 02.06.2022 menetluskulude nimekirja punktis 2 riigikohtu lahendile

2-16-3785 p 31.4, kus tegelikult Riigikohus on asunud menetluskulude tunnitasu hindamisel

seisukohale: "Asi on keskmisest mõnevõrra keerukam ja ka selle mahukus on kolleegiumi

hinnangul keskmisest mõnevõrra suurem." Seega on hageja seisukohal, et kostja esindaja tunnitasu

hind ei ole proportsioonis asja keerukusega ning ei nõudnud erilist sisulist analüüsi asja keerukust

arvesse võttes. Mõistlik saaks olla esindaja tunnitasumäär maksimaalselt 100 € tunni eest. Lisaks

vaidleb hageja vastu kostja menetluskulude nimekirjas kirjeldatud ajakulule. Hageja hinnangul on

selline ajakulu hagiavalduse vastusele koostamisele põhjendamatu, sest hagiavaldus koosnes

sisulises osas üksnes 1414 sõnast, millest 864 sõna sisaldas isikuandmeid, seaduste väljavõtet ja

kokkuvõtvat resolutsiooni. Seega oli hagiavaldus trafaretne ja lühike, millega õigusteadmistega

jurist suudab koos lisatud tõenditega tutvuda mitte enam kui 40 minuti jooksul. Järgmise punktina

on kostja märkinud kulunud ajana 2:45 h hagiavaldusele vastuse koostamisele – kostja vastus on

kokku 5 leheküljel, millest esimene sisaldab 2/3 osas kohtu ja poolte andmeid ning viimane

lehekülg üksnes esindaja andmeid. Ülejäänud kolmest A4 leheküljest 0,5 lehekülge on copy-paste

osast hagiavalduse tekstis, üks A4 lehekülg viitab seadustele ning oluline osa on üksnes 1,5

leheküljel. Seega ei ole eluliselt usutav, et õigusteadmistega kostja esindaja kulutas 1,5

leheküljelise sisulise teksti koostamisele 2:45h. Maksimaalselt saaks sellise dokumendi

koostamisele kuluda 45 minutit. Järgmise punktina on kostja esindaja kirjeldanud ettevalmistamist

kohtuistungile ühe tunni ulatuses. Hageja hinnates asjaolu, et kostja esindaja koostas vastuse

hagiavaldusele detsembris 2021, tutvus hageja vastusega jaanuaris 2022 ning et kohtuistung

toimus juba aprillis 2022, siis tsiviilasja keerukust ja mahtu arvesse võttes, on ühe tunni pikkune

kohtuistungiks ettevalmistamine ülepaisutatud. Maksimaalselt oleks õigustatud 30 minuti pikkune

ajakulu kohtuistungiks ettevalmistamisel. Ülejärgmise punktina on kostjal välja toodud Harju

Maakohtus kriminaalasjadega 1-21-5142 ja 1-21-7838 kohtutoimikutega tutvumisena, ajakuluga

kolm tundi. Hageja ei nõustu sellekohase ajakuluga põhjusel, et kriminaalasjade toimikud sai

kostja esindaja ette tellida kirjaliku taotlusega (maksimaalselt 10 minutit) ning toimikutega

tutvumisel ei saanud kostja esindajal kuluda üle 30 minuti, sest kõik kriminaaltoimikud on

köidetud ja esimestel lehekülgedel on sisukord, kus on näidatud toimikus olevate dokumentide

loetelu ja sisuline nimekiri, mille hulgast esialgse võlausaldaja 8Inbank AS) tsiviilhagiavalduse

leidmine ja sellega tutvumine ei saanud igasuguse loogika kohaselt võtta rohkem aega kui 30

minutit. Seega ei ole eluliselt usutav, et õigusteadmistega esindaja kulutas kriminaalmenetluse

toimikute tellimisele ja nendega tutvumisele aega enam kui 40 minutit. Menetluskulude nimekirja

koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise

ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1

mõttes. Seega on kostja menetluskulude nimekirja koostamise hüvitamise taotlus hageja arvates

põhjendamatu. Eelnevale tuginedes on hageja seisukohal, et kostja menetluskulude nimekiri ei saa

olla põhjendatud suuremas ajalises ulatuses kui 6 tundi ja 05 minutit ning summas kui 605 eurot.

10. Kohus ei nõustu hageja vastuväidetega selles, et kostja esindaja tunnitasumäär 120 eurot ilma

käibemaksuta on ebamõistlik. Kohtu hinnangul on hageja esindaja 120 euro suurune tunnihinne

(ilma käibemaksuta) mõistlik ja põhjendatud. Riigikohtu praktikas on mõistlikuks ja põhjendatud

lepingulise esindaja tunnitasu suuruseks hinnatud 120 eurot ning keerukamate ja mahukamate

menetluste puhul 200 eurot. Seega kohus leiab, et hageja väited on alusetud ning kohtu hinnangul

on kostja esindajatasu tunnimäär summas 120 eurot ilma käibemaksuta mõistlik ja põhjendatud.

Kohus ei nõustu hageja vastuväidetega selles, et kostja esindaja menetluskulu nimekirjas toodud

ajakulu on põhjendamatu. Kohus leiab, et kostja esindaja menetluskulu nimekirjas märgitud

ajakulu kõigis märgitud toimingutes on põhjendatud 12 tunni ulatuses. Esindaja poolt tehtud

toimingud on olnud vajalikud ja põhjendatud näidatud mahus ning kooskõlas asja keerukuse ja

mahuga.

11. Eeltoodu järgi leiab kohus, et kostja menetluskulud tuleb TsMS § 168 lg 4 alusel jätta hageja

kanda ning kostja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks on põhjendatud 1728 euro

ulatuses. Seega kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele põhjendatud ja vajalikus ulatuses

menetluskulud summas 1728 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Pavelson

kohtunik