2-20-18905/34 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(13)

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-20-18905

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. juuni 2022, Tartu

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest

Tsiviilasi

A.A. hagi B.B. vastu kahju tekitava käitumise

lõpetamiseks, mittevaralise ja varalise kahju 426 euro

hüvitamiseks ning viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 29. septembri 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

A.A. apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

7740 eurot 8 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (apellant): A.A. (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Robert Sarv

Kostja (vastustaja): B.B. (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Tanel Riivits

Menetluse liik

kirjalik menetlus

2(13)

RESOLUTSIOON:

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 29. septembri 2021. a

otsus muutmata.

2. Apellatsiooniastme menetluskulud jätta A.A. kanda.

3. Määrata

B.B.

apellatsiooniastmes

kantud

hüvitatavate

menetluskulude

suurusena kindlaks 900 eurot, mis kuulub 612 euro ulatuses hüvitamisele Tartu

Ringkonnakohtu 21. jaanuari 2022. a määruse alusel kohtu deposiitkontole

tasutud tagatise arvel. Summa tuleb otsuse jõustumisel kanda B.B. arveldusarvele

nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX (Swedbank AS).

4. Mõista A.A. B.B. kasuks välja menetluskulude katteks 288 eurot (sh käibemaks).

5. Määrata, et välja mõistetud menetluskuludelt (288 eurot) tuleb A.A.l tasuda

B.B.le viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu

möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi

ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse

või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. A.A. (hageja) esitas 22. detsembril 2020 Tartu Maakohtule hagi B.B. (kostja) vastu,

milles palus:

▪ Kohustada kostjat avaldama hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast kohtuotsuse

jõustumist sotsiaalvõrgustiku Facebook gruppides FinEst-Arukad Eestlased Soomes

(FB grupp 1); Avaldame kõik petturid ja võlgnikud (FB grupp 2); Võlgnikud&Petturid

Eestis ja välismaal (FB grupp 3); Töö Soomes - Työ Suomessa (FB grupp 4) ja

Töökuulutused/Haltuurad (FB grupp 5) enda kasutaja B.B. postitusena ja hoida seda

avalikult kättesaadavana vähemalt kaks kuud ilma illustratsioonideta ja ükskõik

missuguste täiendusteta järgmine tekst: "Avaldasin 4.11.2020 A.A. kohta väited, mis

jätsid temast ebaõige mulje, justkui mul oleksid teada kindlad faktid, et vältida tuleb

3(13)

koostööd A.A. juhitud ettevõtetega. Mul puuduvad andmed sellise mulje loomiseks

ning mul ei olnud õigust jätta avalikult sellist muljet. Siinsega lükkan selle ebaõige

mulje ümber." ning kohustada kostjat eemaldama hiljemalt kohtuotsuse jõustumisele

järgneval tööpäeval eelnimetatud FB gruppidest 1, 2 ja 3 kasutaja B.B. kaudu 4.

novembril 2020 loodud postitused, sh tekst "XX. (reg kood XXXXXXXXX) on võlgu

kehtiva kohtuotsuse alusel. Võlgade tekkimise ajal juhtis ettevõtet juhatuse liige A.A.

hetkel on A.t kolme uue firma juhatuses X OÜ,XX OÜ ja XXX OÜ(info teatmik.ee)

Eks igaüks saab omad järeldused teha kas A.A. või tema juhitud muude ettevõtetega

tasub koostöösse astuda. Või siis mitte?" ning postitustele lisatud pildid.

▪ Alternatiivina eelmisele nõudele kohustada kostjat avaldama hiljemalt järgmisel

tööpäeval pärast kohtuotsuse jõustumist FB gruppides 1–5 enda kasutaja B.B.

postitusena ja hoida seda avalikult kättesaadavana vähemalt kaks kuud ilma

illustratsioonideta ja ükskõik missuguste täiendusteta järgmine tekst: "Avaldasin

4.11.2020 A.A. kohta väited, mis jätsid temast ebaõige mulje, justkui mul oleksid teada

kindlad faktid, et vältida tuleb koostööd A.A. juhitud ettevõtetega. Mul puuduvad

andmed sellise mulje loomiseks ning mul ei olnud õigust jätta avalikult sellist muljet.

Siinsega lükkan selle ebaõige mulje ümber." ning kohustada kostjat eemaldama

hiljemalt kohtuotsuse jõustumisele järgneval tööpäeval FB gruppides 1, 2 ja 3 kostja

nimelise kasutaja B.B. kaudu 4. novembril 2020 loodud postitustelt järgmine tekst:

"Võlgade tekkimise ajal juhtis ettevõtet juhatuse liige A.A. hetkel on A.t kolme uue

firma juhatuses X OÜ,XX OÜ ja XXX OÜ(info teatmik.ee) Eks igaüks saab omad

järeldused teha kas A.A. või tema juhitud muude ettevõtetega tasub koostöösse astuda.

Või siis mitte?" ning postitustele lisatud pilt hagejast.

▪ Mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel

äranägemisel.

▪ Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis mittevaralise kahju hüvitiselt seadusjärgses

määras alates hagi esitamisest kuni väljamõistetud rahalise põhinõude täitmiseni.

▪ Mõista kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitis 426 eurot.

▪ Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis seadusjärgses määras kindla summana kohtu

välja mõistetud kahjuhüvitiselt alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni

ning sealt edasi seadusjärgses määras tähtaegselt kohtu välja mõistetud tasumata kahju

hüvitamise nõudelt kuni selle täieliku rahuldamiseni, kuid mitte rohkem kui

kahjuhüvitise summa.

Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja 4. novembril 2020 FB gruppides 1–5 hageja kohta

järgmise tekstiga postituse: "XX. (reg kood XXXXXXXXX) on võlgu kehtiva kohtuotsuse

alusel. Võlgade tekkimise ajal juhtis ettevõtet juhatuse liige A.A. Tänaseks on firma

kuulutanud välja pankroti.hetkel on A.t kolme uue firma juhatuses X OÜ,XX OÜ ja XXX

OÜ(info teatmik.ee) Eks igaüks saab omad järeldused teha kas A.A. või tema juhitud

muude ettevõtetega tasub koostöösse astuda. Või siis mitte?" (postitus). Kostja lisas

postitusele ka pildi hagejast.

Hageja on XX. endine juhatuse liige. XX. suhtes alustati 2. juulil 2020 pankrotimenetlust.

Kostja on XXXX OÜ juhatuse liige. Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu

4(13)

määrusega nr 1896/2006 (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1896/2006, millega

luuakse Euroopa maksekäsumenetlus, artiklid 8 ja 12) andis Helsingi kohus välja Euroopa

maksekäsu. Välja antud maksekäsu kohaselt on XX. võlgu XXXX OÜ-le. Helsingi kohus

tunnistas maksekäsu täidetavaks 1. oktoobril 2020. Täidetavaks tunnistatud maksekäsus

on XX. esindajana märgitud juhatuse liige A.R.

Avaldatud postituses väitis kostja, et hageja oli võlgade tekkimise ajal XX. juhatuse liige

ning soovitas teistel vältida hagejaga igasuguse koostöö tegemist. Kostja avaldatust jääb

mulje, justkui oleks hageja isik, ketunns kasutab XX. pettuste toimepanemiseks või saaks

mõjutada kuidagi XX. kohustuste täitmist postituse avaldamise hetkel. Kostja põhjustas

hagejale mittevaralist kahju solvamisega, pani hagejat halvasti ja alandatult tundma, rikkus

hageja meeleolu ning kujundas hageja mainet ebakohasel viisil.

Hageja leiab, et kostja eelkirjeldatud tegevus on õigusvastane (VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1046

lg 1 ja § 1047 lg 2) ja süüline (VÕS § 1050 lg 1) ning kostja peab sellega hagejale tekitatud

kahju hüvitama. Hageja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist kohtu õiglasel äranägemisel.

Arvestades üldist elukalliduse tõusu, kostja hoolimatust ja ükskõiksust hageja au teotamise

suhtes ning hageja maine hävitamist pikema aja jooksul, peab hageja ise õiglaseks

hüvitiseks 1000 eurot.

Hageja kohta avaldatud ebaõiget infot sisaldavad postitused ja hageja pilt tuleb eemaldada

(VÕS § 1055 lg 1) ning ebaõiged andmed ümber lükata (VÕS § 1047 lg-d 1 ja 4).

Hageja varalise kahju moodustavad kohtueelsed õigusabikulud, mis tuleb kostjal

VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel hüvitada. Õigusabikulud seoses kohtueelselt kostjale

nõudekirja esitamisega moodustava kokku 426 eurot (sh käibemaks).

2. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata.

Võlgnevuse tekkimise ning Soome kohtusse pöördumise hetkel, s.o veebruaris 2020, oli

XX. toimiv äriühing, mille juhatuse liige oli hageja. Postituses avaldatud faktiväide

"võlgade tekkimise ajal juhtis ettevõtet juhatuse liige A.A." on tõene. Ka muud postituses

avaldatud faktiväited on tõesed. Hageja postituse tõlgendus on ülereageerimine. Tõeste

faktiväidete esitamine ei ole ega saa olla laimamine. Kostja ei ole nimetanud hagejat

petiseks ega muul moel solvanud. Sisuliselt on postitus kogemuse jagamine. Lõplikud

järeldused koostöö tegemise osas teeb igaüks juba ise sõltuvalt asjaoludest ning oskusest

kättesaadavat

informatsiooni

tõlgendada.

Hageja

seadusekuulekuses

ning

usaldusväärsuses oli võimalik avaldada kahtlust ka postituse tegemise eelselt.

MAAKOHTU LAHEND

3. Maakohus jättis hagi 29. septembri 2021. a otsusega rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 2124 eurot ning

märkis, et hagejalt kostja kasuks välja mõistetud menetluskulude ulatuses tuleb teha

kostjale väljamakse Tartu Maakohtu tagatiskontolt (maakohus oli 14. aprilli 2021.a ja 4.

mai 2021. a määrustega kohustanud hagejat tasuma kostja menetluskulude katteks tagatise

2621 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 196)).

Otsuse kohaselt ei ole poolte vahel vaidlust selles, et hageja on XX. (pankrotis) endine

juhatuse liige (tl 52) ning kostja on XXXX OÜ juhatuse liige. Samuti ei ole vaidlust asjaolu

5(13)

üle, et kostja on avaldanud hagiavalduse aluseks oleva postituse (koos hageja pildiga) hagis

nimetatud sotsiaalmeedia gruppides. Samuti ei ole vaidlust selles, et Helsingi kohus andis

välja Euroopa maksekäsu, mille kohaselt on XX. võlgu XXXX OÜ-le, et hageja on

esitanud kohtueelselt nõudekirja kostjale ja et kostja on sellele vastanud.

Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 45 esimese lõike esimene lause tagab igaühe õiguse

väljendusvabadusele, s.o õigusele levitada mis tahes sisuga informatsiooni mis tahes viisil.

Seda õigust on piiratud põhiseaduses sätestatud au ja hea nime teotamise keeluga

(PS § 17). Väljendusvabaduse ning au ja hea nime konflikti käsitlemisel tuleb silmas

pidada seda, et keeluna sõnastatud PS § 17 ei välista au ja hea nime riiveid (sekkumist)

üldse, vaid keelab üksnes au ja hea nime teotamise (VÕS § 1046). Teisisõnu, kõnealuse

keelu eiramine ei oleks kooskõlas põhiseadusega (PS § 11) (Riigikohtu lahend tsiviilasjas

nr 3-2-1-43-09, p 15).

VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik

(kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju

tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 4 kohaselt on kahju tekitamine

õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega.

VÕS § 1046 lg-st 1 tulenevalt on isiku au teotamine, mh ebakohase väärtushinnanguga,

isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku

õiguse rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse

tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega

taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. VÕS § 1047 lg 1 kohaselt on isiklike õiguste

rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse

kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava

avaldamisega õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete

ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma.

Kohus leidis, et kostja poolt avaldatud postitusega on esitatud nii faktiväited kui ka

väärtushinnang. Kohus nõustus kostja seisukohtadega, mille kohaselt on tõendatud kostja

poolt avaldatud faktiväide, mille kohaselt "XX. (reg kood XXXXXXXXX) on võlgu

kehtiva kohtuotsuse alusel" (Euroopa maksekäsk; tl-d 16–18). Samuti on kinnitust leidnud

faktiväide, et "võlgade tekkimise ajal juhtis ettevõtet juhatuse liige A.A.", sest XX.-l olid

võlgnevused juba siis, kui XX. juhatuses oli veel hageja (tl-d 49–51). Seega ei ole tähtis,

et hiljem asusid XX.-d juhtima teised isikud. Samuti on tõendatud faktiväide, mille

kohaselt "hetkel on A.t kolme uue firma juhatuses X OÜ,XX OÜ ja XXX OÜ" (tl 53).

Asjaolu, et XX. kui postituses nimetatud äriühing on likvideerimisel, mitte pankrotis, ei

ole kostjale etteheidetav hagis määratletud kontekstis.

Võttes arvesse kostja poolt avaldatud faktiväiteid ja hinnates kostja poolt avaldatut

kogumis, on postituse teksti kaks viimast lauset ("Eks igaüks saab omad järeldused teha

kas A.A. või tema juhitud muude ettevõtetega tasub koostöösse astuda. Või siis mitte?")

koos avaldatud pildiga ja eelnevate lausetega hinnatavad väärtushinnanguna. Erinevalt

faktiväitest väljendub väärtushinnang (väärtusotsustus) isikule antud hinnangus, mis oma

sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega.

Väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või

väärust. Ebakohase väärtushinnanguna võib mõista väärtushinnanguid (väärtusotsustusi),

6(13)

mille vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale

ilmne.

Kohus leidis, et mõistlik lugeja ei tõlgenda kostja poolt avaldatut kui vulgaarset,

inimväärikust alandavat ja hagejat mõnitavat. Ühtegi nimetatud alustest ka eraldi

hinnatuna ei ole võimalik kostja poolt avaldatust tuletada.

Isiku au teotamine väärtushinnanguga on VÕS § 1046 lg 1 järgi õigusvastane, kui

väärtushinnang on ebakohane. Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle

põhjendamatusest, st sellest, et avaldaja on oma negatiivse hinnangu kujundanud kas

ebaõigete faktide (asjaolude) alusel, asjaolusid selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt,

arvestamata faktilisi asjaolusid või nende puudumist.

Kostja poolt avaldatud väärtushinnang ei ole ületanud eetilist piiri, mille ületamine võiks

kaasa tuua hagi osalise või täieliku rahuldamise. Kostja poolt avaldatu puhul ei ole tegemist

ebakohase väärtushinnanguga VÕS § 1046 lg 1 tähenduses, sest hinnangu avaldamine on

kostja poolt piisavalt põhjendatud.

Kuigi see, mida avaldaja ise silmas pidas, ei ole asjakohane, nõustus kohus kostjaga, mille

kohaselt oli kostja eesmärk hoiatada postituse kaudu avalikkust hageja võimaliku

pahauskse käitumise eest rahaliste kohustuste täitmisel. Juhtides konkreetsete

sotsiaalmeediagruppide liikmete tähelepanu vajadusele hinnata enda koostöösoove

avaldatud postituses nimetatud isikutega, jagas kostja oma kogemust. Postitusest ei saa

välja lugeda, et selle eesmärk oli hagejat sundida õigusvastaselt mingisuguste

rahasummade maksmisele, mida hageja tegelikult kostjale (ega ka kostjaga seotud

isikutele) ei võlgne. Postitusest ei saa välja lugeda, et kostja eesmärk oli hagejat alandada

ja solvata või jätta mulje, et justkui oleks hageja võlgnik, kes kasutab XX.-d pettuste

toimepanemiseks. Kostjal oli, tulenevalt mh tema poolt juhitava äriühingu suhetest hageja

poolt juhitud äriühinguga, põhjust eeldada, et hageja ärialane käitumisviis ei ole laitmatu.

Hageja poolt viidatud lahend, mille kohaselt ettevõtte juhatuse liikme andmeid võib

avaldada üksnes võlgniku mõjutamiseks võla tasumise eesmärgil, on tehtud lähtudes

teistest tõendamiseseme asjaoludest ja ei tingi käesoleva hagi rahuldamist. Hageja seos

tema poolt juhitud ja juhitavate äriühingutega on käesoleva vaidluse kontekstis asjakohane,

sest olukorras, kus kostja taotlusel on kogutud või tema on esitanud andmeid, mille

kohaselt on hageja majanduskuriteo toimepanemises süüdimõistetud isik (tl-d 54–84),

kellel ei ole äriühingute juhtimine õnnestunud, ei ole alusetu kostja kogemus, mida ta

vaidlusaluse postitusega avaldas. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda on esitanud

kohtule hageja täitemenetluse registri väljavõtte, mille kohaselt toimub hageja suhtes alates

2011. a-st arvukalt erinevaid täitemenetlusi kogusummas üle 38 000 euro (tl-d 106–110).

Seega puudub põhjus kahelda kostja poolt väidetus, et vaidlusaluse postitusega teavitas ta

sotsiaalmeedia kindlate gruppide liikmeid tagamaks, et valikuid tehtaks informeeritult.

Hageja poolt esitatud kostja väited kommentaarides (tl 27) ei tõenda, et kostja eesmärk

vaidlusalust postitust tehes langes kokku hageja poolt väidetuga.

Menetluskulud jaotas kohus TsMS § 162 lg-st 1 lähtudes.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

7(13)

4. Hageja palub 1. novembril 2021 esitatud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse

tühistada ning teha uus otsus, millega hagi täies ulatuses rahuldada. Menetluskulud palub

hageja jätta kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt eksis maakohus asjaolude tuvastamisel. Kohus hindas

poolte esitatud tõendid vääralt ning jõudis arvamusele, et kostjal oli õigus postitust

avaldada, sest hageja ärialane käitumisviis ei ole laitmatu. Kohus ei arvestanud hageja

esitatud tõenditega (hageja 18. veebruari 2021. a arvamuse lisad 1 ja 2) ning Riigikohtu

asjakohase praktikaga. Tegemist oli algusest peale kahe äriühingu vahel tekkinud

konfliktiga, kuid kostja otsustas selle (täiesti põhjendamatult) üle kanda hageja isikule.

Hageja ja kostja vahel ei ole kunagi olnud õigussuhteid. Seega puudus kostjal õigus või

vajadus avaldada avalikult hageja andmeid, kuid vaatamata sellele tegi kostja seda ilmselt

nii võla tasumise kui ka hageja häbistamise eesmärgil. Kostja väitis, et avaldas postituse

hoopis teiste isikute hoiatamise eesmärgil. Ükski eespool toodud eesmärkidest ei tule

praegusel juhul kõne alla ning kostja tegevus on õigusvastane.

Kostja postitus ei saanud mõjutada äriühingu võla tasumist. Kõik kostja etteheited oleks ta

pidanud esitama äriühingu vastu. Vaatamata sellele nõudis kostja võla tasumist justnimelt

hagejalt. Hagejal puudus objektiivne võimalus täita seda kostja nõuet.

Kostja avaldas vaidlusaluse postituse 4. novembril 2020. Hageja ei olnud XX. juhatuse

liige alates 25. juulist 2019, mida mh tõendab XX. osanike otsus (hageja 18. veebruari

2021. a arvamuse lisad 1 ja 2). Registrisse edastati see otsus küll hiljem ehk 17. septembril

2020, kuid ka see toimus enne postituse avaldamist. Seega ei saanud äriühingu endise

juhatuse liikme andmete avaldamine ikkagi mõjutada võlgade tasumist. Ka Soome

kohtusse pöördumise hetkel 2020. a veebruaris ei olnud hageja enam XX. juhatuse liige,

tal puudus kontroll äriühingu tegevuse üle ning ta ei saanud võla tasumist kuidagi

mõjutada. Maksekäsu täitedokumendis puuduvad viited hageja isikule.

Lähtudes Riigikohtu otsusest tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10 (p 22) võib ettevõtja juhatuse

liikme andmeid avaldada üksnes võlgniku mõjutamiseks võla tasumise eesmärgil.

Andmete avalikustamine on lubatav, eeldusel, et võlgnik on tegelikult avaldajale võlgu,

võlgnikule on vähemalt üldjuhul eelnevalt võla tasumise kohustust meelde tuletatud ja

avaldajal ei pidanud olema mõistlikku kahtlust võlgniku võimaluses võlgniku

majandustegevust mõjutada, eelkõige kui ta on avaldanud lisaks võlgnikule selle juhatuse

liikme nimed, nagu need nähtuvad avalikust registrist (äriseadustiku § 28 lg 1). Kostja aga

laimas hagejat n-ö edasiulatuvalt ehk soovitas hagejaga lihtsalt koostööd vältida. See ei ole

kohtupraktika kohaselt lubatud.

Üksnes asjaolust, et äriühing on kellelegi võlgu, ei järeldu seda, et äriühingu juhatuse

liikmed on ebakompetentsed või olnud pahatahtlikud. Avalikkusele ei tohi jätta muljet, et

äriühinguga tuleb vältida koostööd põhjusel, justkui juhatuse liige rikub igal juhul

võlausaldajate huve, ilma et avaldajal oleks mingit konkreetset ja tõendatud teavet juhatuse

liikme kohustuste rikkumise kohta. Kostja avaldas valejärelduse ja soovis jätta

avalikkusele eksitavat muljet, justkui hageja juhitud äriühingutega tuleb koostööd vältida

hageja isikust tingitud asjaolude tõttu, st et hageja on pahatahtlik või rikub muul viisil

juhatuse liikme kohustusi.

8(13)

Kostjal puuduvad ükskõik missugused teadmised või tõendid selle kohta, et hageja

"skeemitas" ettevõtte XX. pankrotti laskmisega. Vaatamata sellele tegi kostja avalikult

valejärelduse, justkui oleks hageja skeemitaja, kes väldib võlgade tasumist ja selle asemel

valib n-ö lihtsama tee (ettevõtte pankrot) ja hiilib vastutusest kõrvale. Kostja hinnang on

täielikult põhjendamatu. Äriühingu pankrotistumine kui selline ei anna alust sildistada

hagejat.

Kostja väidete avaldamist ei õigusta ka see, et hageja võis olla võlgade tekkimise ajal XX.

juhatuse liige. Tallinna Ringkonnakohtu poolt tsiviilasjas nr 2-14-15038 tehtud otsustest

tuleneb, et isegi juhul, kui avaldaja mainib, et võlad tekkisid endise juhatuse liikmeks oleku

ajal, ei õigusta see endise juhatuse liikme laimamist.

Iga mõistlik inimene tajus ja tajub kostja postitust laimuna (st soovitusena hagejat

boikoteerida, kuna hageja on võlgnik ja skeemitaja). Kostja viide sellele, justkui ei oleks

hageja taust laitmatu, on asjakohatu, kuna vaidlus käib üksnes kostja postitustes avaldatu

üle, mitte hageja tausta kohta. Seega ei saa hageja nõustuda maakohtu järeldusega, justkui

hageja minevik või hageja isiklikud võlad on praegusel juhul määrava tähendusega ehk

mõjutavad hageja nõude rahuldamist (sisuliselt välistavad selle). Hageja tausta postituses

märgitud ei ole ning keskmine kõrvalseisja teeb hageja kohta järeldused just postituse

pinnalt.

5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ning

menetluskulud hageja kanda.

Kostja hinnangul on maakohus otsuse tegemisel analüüsinud postituse sisu, põhjendusi

ning tõendeid kogumis ja objektiivselt ning jätnud hagi põhjendatult rahuldamata. Hageja

on postituse sisu ja eesmärki tõlgendanud vääralt ning andnud sellele põhjendamatult

õigusvastase tähenduse. Apellatsioonikaebuses on hageja strateegia mõnevõrra muutunud.

Hageja paneb kaebuses põhilise rõhu võlainfo avaldamise lubatavusele, mitte postituse

õigusvastasusele laimamise kontekstis. Hagiavalduses esitatud nõue väljendab teo

õigusvastasust ning sellega seoses tekitatud kahju, mistõttu tuleb asja lahendamisel hinnata

mitte niivõrd võlainfo avaldamise lubatavust, kuivõrd postituse sisu ja postitamise kui teo

õigusvastasust. Kuna postitus ei kanna endas laimu ega teota mitte mingil viisil hageja au,

ei ole kohane pidada kostjat laimajaks ning nõuda temalt kahju hüvitamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab,

et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna

alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb otsus jätta muutmata ning

apellatsioonkaebus rahuldamata.

7. Maakohus ei ole eksinud materiaalõiguse kohaldamisel. Samuti ei nähtu asja

materjalidest

menetlusõiguse

normide

selliseid

rikkumisi,

mis

võinuks

apellatsioonkaebuse väiteid arvestades mõjutada lõpplahendit. Ringkonnakohus järgib

maakohtu otsuse põhjendusi ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid kõiki

korrata. Vastusena apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

9(13)

7.1.

Hageja väitel on kostja põhjustanud talle kahju isiklike õiguste rikkumisega.

Apellatsioonkaebuses esitatud väidetest lähtudes võib tulla kõne alla kostja käitumise

õigusvastaseks lugemine eelkõige VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja/või § 1047 järgi.

Riigikohtu järjekindla praktika kohaselt (alates 1. detsembri 1997. a otsusest tsiviilasjas nr

3-2-1-99-97) võib isiku au teotada (VÕS § 1045 lg 1 p 4) nii ebaõige faktiväite kui ka

ebakohase väärtushinnangu avaldamisega. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle

tõesus ja väärus kohtumenetluses tõendatav. Väärtusotsustus seevastu väljendub isikule

antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas

halvustava tähendusega. Väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga

tõendada selle sisu tõesust või väärust.

Maakohus leidis, et vaidlusaluse postituse kolm esimest lauset on faktiväited, st nende

väidete tõesust saab kohtumenetluses kontrollida. Ringkonnakohus nõustub selle

maakohtu järeldusega. Samuti tuvastas maakohus otsuses menetlusnorme rikkumata

nimetatud faktiväidete tõesuse. Apellatsioonkaebuses hageja iseenesest ka ei väida, et

kõnealuses kolmes lauses XX. ja hageja kohta väidetu ei vastaks tõele.

Seega ei ole kostja avaldanud hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid. Ringkonnakohus

märgib, et tegelikkusele vastava faktiväite, isegi kui see kahjustab isiku mainet,

avaldamine ei ole iseenesest õigusvastane. Seda seisukohta toetab mh VÕS § 1047 lg 2,

mille kohaselt teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu

avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab

tegelikkusele (vt nt Riigikohtu 21. detsembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10,

p 18).

Eelmärgitut arvestades ei võimalda apellatsioonkaebuse väited järeldada, et kostja

käitumine olnuks VÕS § 1047 lg-test 1 ja 2 tulenevalt õigusvastane.

7.2.

Maakohus leidis, et postituse kaks viimast lauset ("Eks igaüks saab omad

järeldused teha kas A.A. või tema juhitud muude ettevõtetega tasub koostöösse astuda. Või

siis mitte?") koos hagejast avaldatud pildi ja eelnevate lausetega on väärtushinnangud.

Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda ka selles küsimuses maakohtust erinevale

seisukohale.

7.3.

Hageja väidetest järeldub, et kuigi avaldatud faktiväited võivad olla iseenesest

tõesed, on postitus selles esitatud faktiväidete esitamise viisist ja kontekstist (eelkõige

kostja poolt viimases kahes lauses lisatud kommentaarist) lähtudes tervikuna hageja

mainet kahjustav väärtushinnang.

Isiku au teotamine väärtushinnanguga on VÕS § 1046 lg 1 järgi õigusvastane, kui

väärtushinnang on ebakohane. Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle

põhjendamatusest, st sellest, et avaldaja on oma negatiivse hinnangu kujundanud kas

ebaõigete faktide (asjaolude) alusel, asjaolusid selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt,

arvestamata faktilisi asjaolusid või nende puudumist. Ringkonnakohtu arvates ei võimalda

apellatsioonkaebus järeldada, et postituse sisu tervikuna oleks ebakohane väärtushinnang.

Nagu eelnevalt märgitud, puudub alus kahelda postituses esitatud faktiväidete tõesuses.

Hageja hinnangul on kostja mõistliku isiku arusaama järgi postituses avaldanud, et hageja

on vastutustundetu inimene, pettur ja "skeemitaja", kes paneb äriühingute kaudu toime

10(13)

õigusvastaseid tegusid, mistõttu tuleb koostööst hageja juhitud juriidiliste isikutega

hoiduda. Ringkonnakohtu hinnangul ei järeldu mõistliku isiku jaoks postituse sisust, et

kostja on pettur ja "skeemitaja", kes paneb äriühingute kaudu toime õigusvastaseid tegusid.

Postituses on ringkonnakohtu arvates väidetud, et hageja juhitud äriühingul XX. on

täitmata kohustusi ning ühing on pankrotistunud. Selle pinnalt on soovitatud kaaluda, kas

teiste hageja juhitud äriühingutega tasub koostööd teha. Lõplikud järeldused koostöö

võimalikkuse osas saab iga postituse lugeja teha esitatud informatsiooni põhjal

(faktiväited) ise.

Vaidlusalune postitus on küll hagejat (hageja tegevust) halvustav, kuid iga negatiivse

sisuga hinnangu avaldamine ei ole iseenesest veel õigusvastane. Väärtushinnangu

avaldamise õigusvastasuse kontrollimiseks peab kohus kohaldama VÕS § 1046 lg-d 1

ja 2, st kohus peab arvestama rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega

taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel, aga ka seda, kas rikkumine oli õigustatud,

arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve.

Selliselt saab kohus lugeda isiku käitumise teise isiku au teotamiseks, kui selline hinnang

tuleneb erinevate õiguste ja hüvede kaalumisest (vt nt Riigikohtu 21. detsembri 2010. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 20). Maakohus on poolte erinevaid olulisi õigusi ja

hüvesid kaalunud ning leidnud, et väärtushinnangu avaldamine kostja poolt oli piisavalt

põhjendatud. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda selles küsimuses maakohtust

erinevale seisukohale. Väärtushinnangut põhjendavad esmalt ja eelkõige samas postituses

avaldatud tõesed faktiväited. Ringkonnakohus lisab maakohtu otsuses märgitule, et

vaidlusalune avaldamine on toimunud sotsiaalmeedias, kus isiku väljendusvabaduse piirid

on võrreldes n-ö vana meediaga (ajalehed, raadio ja televisioon) eelduslikult mõnevõrra

laiemad.

7.4.

Ringkonnakohus ei nõustu hageja käsitlusega, justkui oleks ettevõtja juhatuse

liikme andmete avaldamine õiguspärane üksnes siis, kui seda tehakse võlgniku (ettevõtja)

mõjutamiseks võla tasumise eesmärgil (eeldusel, et võlgnik on tegelikult avaldajale võlgu

ning avaldajal ei ole mõistlikku kahtlust juhatuse liikme võimaluses võlgniku

majandustegevust mõjutada). Hageja viidatud Riigikohtu otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-67-

10 kostja küll põhjendas hageja andmete avaldamist sooviga saada võlgnikult kätte

tasumata võlg ning sellest lähtuvad on Riigikohus andnud lahendis ka juhiseid.

Ringkonnakohtu arvates ei saa viidatud Riigikohtu lahendist siiski järeldada, et muudel

juhtudel on ettevõtja juhatuse liikme andmete avaldamine alati õigusvastane. Sõnavabadus

on demokraatliku ühiskonna üks alusväärtusi. PS § 45 järgi on igaühel on õigus vabalt

levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul

viisil. Nimetatud põhiõiguse reservatsioonid, sh piirangute eesmärgi osas, tulenevad

põhiseaduse samast sättest. Sõnavabaduse kasutamisel peab PS § 19 lg-st 2 tulenevalt

austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust.

Eelmärgitut arvestades võib ettevõtja juhatuse liikme andmete avaldamine olla

õiguspärane ka juhul, kui avaldaja soovib jagada oma (negatiivseid) kogemusi seoses

mõne ettevõtjaga või hoiatada võimalike pahausksete praktikate eest rahaliste kohustuste

täitmisel. Õigusvastasuse üle otsustamiseks tuleb kohtul mõistagi VÕS § 1046 lg-te 1 ja 2

11(13)

alusel kaaluda mõlema poole õigusi ning huve. Seda on maakohus praegusel juhul ka

teinud.

7.5.

Sarnaselt maakohtuga leiab ringkonnakohus, et Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-67-10 on tehtud teistsuguste asjaolude pinnalt. Eelkõige oli erinev juba ülalkäsitletud

avaldamise eesmärk, samuti oli teistsugune andmete avaldamise vorm ja koht. Ka oli

Tallinna Ringkonnakohtu poolt lahendatud tsiviilasjas nr 2-14-15038 oli hageja andmete

avaldamise peamiseks eesmärgiks mõjutada võlgnikku oma kohustusi täitma. Lisaks

tugines selles asjas antud negatiivne hinnang osaliselt ebaõigetele (avaldatud) faktidele,

mida praeguses asjas ei ole tuvastatud. Eelmärgitut arvestades ei ole võimalik osutatud

kohtupraktikast käesoleva asja lahendamisel hageja soovitud järeldusi teha.

7.6.

Hageja märgib, et ei saa nõustuda maakohtu järeldusega, justkui hageja minevik

või tema isiklikud võlad on praegusel juhul määrava tähendusega ehk mõjutavad hageja

nõude rahuldamist (sisuliselt välistavad selle). Ringkonnakohtu hinnangul ei tulene

maakohtu otsusest, et kohus oleks omistanud nendele asjaoludele määrava tähenduse.

Iseenesest tuleb nõustuda hagejaga selles, et hageja tausta vaidlusaluses postituses

märgitud ei ole ning keskmine kõrvalseisja teeb hageja kohta järeldused just postituse

pinnalt. Väärtushinnangu avaldamise õigusvastasuse kontrollimisel (VÕS § 1046 lg-d 1

ja 2) võis maakohus ringkonnakohtu arvates hageja üldist õiguskuulekust ja

finantskäitumist iseloomustavaid asjaolusid (muude asjaolude kõrval) siiski arvestada,

kuna kostja on nendele oma tegevuse põhendamisel tuginenud. Maakohus on rajanud oma

järeldused nende hageja isikut puudutavate asjaolude kohta (süüdimõistmine

majandusalases süüteos, nõuded erinevates täitemenetluses kokku enam kui 38 000 eurot)

menetluses esitatud ja kogutud tõenditele ning apellatsioonkaebuses hageja iseenesest ka

ei vaidlusta vastavate faktide tõesust.

7.7.

Hageja arvates jättis maakohus põhjendamatult arvestamata tema 18. veebruari

2021. a arvamuse (apellatsioonkaebuses on menetlusdokumendi esitamise kuupäevaks

ekslikult märgitud 17. veebruar 2021) lisades 1 ja 2 olevad tõendid. Nendeks tõenditeks

on XX. osanike 25. juuli 2019. a otsus koos selle tõlkega, millest nähtub, et hageja ei olnud

nimetatud äriühingu juhatuse liige alates 25. juulist 2019 (tl-d 89 ja 90). Ringkonnakohus

selle etteheitega ei nõustu. Vaidlustatud otsuse põhjendustes (lk 5 eelviimases lõigus) on

maakohus mh käsitlenud asjaolu, et hiljem (pärast võlgnevuste tekkimist) on XX.-d asunud

juhtima teised isikud, mh on maakohus viidanud XX. osanike 25. juuli 2019. a otsusele ja

selle tõlkele. Samas leidis maakohus õigesti, et sellel asjaolul ei ole vaidluse lahendamisel

tähtsust. Postituses ei ole väidetud, et hageja olnuks XX. juhatuse liige postituse tegemise

ajal või maksekäsu väljaandmise ajal Soome kohtu poolt (märtsis 2020).

8. Ringkonnakohus märgib, et hagiavalduses (p-des 25–30) esitatud väidete põhjal on

kostja rikkunud hageja isiklikke õigusi (VÕS § 1045 lg 1 p 4) ka hageja kujutise

(postitusele lisatud foto) õigustamatu kasutamisega, kuna kostjal puudus hageja nõusolek

foto avaldamiseks. Apellatsioonkaebuses hageja tema foto avaldamisele kui iseseisvale

rikkumisele enam ei tugine.

9. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu poolt määratud

menetluskulude jaotust ega kulude kindlaksmääratud rahalist suurust.

12(13)

Apellatsioonkaebuse

esitamisest

tingitud

menetluskulud

jätab

ringkonnakohus

TsMS § 171 lg 1 alusel hageja (apellandi) kanda.

10. Kuna maakohus on oma otsuses menetluskulud kindlaks määranud, määrab

ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 174 lg-s 3 sätestatuga käesolevas otsuses kindlaks

apellatsiooniastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse.

10.1. Kostja poolt 17. juunil 2022 ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja

kohaselt on kostja kandnud apellatsioonimenetluses menetluskulusid kokku 900 eurot (sh

käibemaks). Menetluskulud koosnevad esindajakulust. Nimekirjast nähtuvalt on esindaja

teinud apellatsiooniastmes toiminguid 6,25 tunni ulatuses järgmiselt: menetluskulude

tagatise taotluse koostamine ja esitamine (2 t); vastuse koostamine apellatsioonkaebusele

(3 t); lõppsõna ja menetluskulude nimekirja koostamine, sh suhtlus kliendiga ja töö e-

toimikus (kokku 1,25 tundi). Kostja esindaja tunnitasu on 120 eurot (lisandub käibemaks).

Kostja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega (TsMS § 176

lg 5). Kostja märgib, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu palub menetluskulude hüvitamist koos

käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10).

10.2. Hageja ei ole kostja menetluskulude nimekirja kohta kohtule seisukohta esitanud.

10.3. TsMS § 175 lg-st 1 tuleneb, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse

asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga.

Lisaks tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja

vajalikkust (vt nt Riigikohtu 14. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 17

koos selles viidatud praktikaga).

Ringkonnakohus leiab, et kostja esindaja ülalviidatud toimingud on asja mahtu ning

keerukust arvestades asjatundliku õigusteenuse osutamiseks TsMS § 175 lg 1 tähenduses

põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja

menetluskulude nimekirjast ei nähtu, et esindaja oleks kulutanud aega põhjendamatult.

Samuti on esindaja tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta) ringkonnakohtu arvates

TsMS § 175 lg 1 tähenduses mõistlik ja põhjendatud. Esindaja tunnitasud ei ületa keskmist

sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

10.4. Eelmärgitut arvestades määrab ringkonnakohus kostja apellatsiooniastmes kantud

hüvitatavate kulude (esindajakulu) suuruseks koos käibemaksuga 900 eurot (6,25 × 120 ×

1,2). Nimetatud summa kuulub 612 euro ulatuses hüvitamisele ringkonnakohtu

21. jaanuari 2022. a määruse alusel kohtu deposiitkontole tasud tagatise arvel (III kd,

tl 169). Vastavalt kostja taotlusele tuleb tagatise arvel tasutav summa kanda otsuse

jõustumisel kostja arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX (TsMS § 445 lg

1 esimene lause). Ülejäänud kulu, 288 eurot (900 – 612) mõistab kohus hagejalt kostja

kasuks välja.

13(13)

10.5. Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4, märgib kohus vastavalt kostja taotlusele otsuse

resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse

jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Uusen-Nacke

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest