2-20-14017/34 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-20-14017

1(9)

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Liina Naaber-Kivisoo

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. juuni 2022, Narva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-14017

Tsiviilasi

A B hagi Swedbank P&C Insurance AS-i vastu

rahalise kohustuse täitmise, kahju hüvitamise ja

lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

22 957,27 eurot

Asja lahendamise viis

Kohtuistungid 16.02.2022, 30.03.2022 ja 26.05.2022

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: A B (isikukood XXX, elukoht: XXX)

Hageja esindajad: Küllike Namm, Maris Kure ja Rait

Sarjas (e-post: rait.sarjas@namm.ee)

Kostja: Swedbank P&C Insurance AS (registrikood

11269248, aadress: Liivalaia 8, Tallinn)

Kostja lepinguline esindaja: Külli Reinfeld (tel 888

1348; e-post kulli.reinfeld@swedbank.ee)

Kolmas isik I: OÜ Toreks Auto (RK 11688169);

lepinguline

esindaja:

Olga

Väina

(e-post

ramstor.ou@mail.ru)

Kolmas isik II: OÜ Ideal Disain (RK 12000293),

lepinguline esindaja:

RESOLUTSIOON

1. Jätta Aleksandr Baranovi hagi Swedbank P&C Insurance AS-i vastu rahalise

kohustuse täitmise, kahju hüvitamise ja lisanduva viivise nõudes rahuldamata.

2. Jätta kõik menetluskulud hageja kanda.

3. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast

kohtuotsuse jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD

2-20-14017

2(9)

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse

esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks

määrati.

Menetluskulude

kindlaksmääramise

peale

võib

edasi

kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja

arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral

menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagiavaldus, hageja nõuded ja seisukohad

1. A B esitas 25.09.2020 Viru Maakohtule hagiavalduse Swedbank P&C Insurance AS-i

vastu rahalise kohustuse täitmise, kahju hüvitamise ja lisanduva viivise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid A B ja Swedbank P&C Insurance AS kindlustuslepingu,

millega kindlustati sõidukiga Land Rover Range Rover Sport registreerimismärgiga XXX

ja tehasetähisega XXX kaasnevad riskid perioodiks 09.11.2018 kuni 08.11.2019.

Kindlustuslepingu kohta on kostja 09.10.2018 väljastanud hagejale kaskokindlustuse

poliisi nr XXX.Vastavalt poliisil märgitule kohalduvad kindlustuslepingule Swedbank

P&C Insurance AS-i kaskokindlustuse tingimused 15 25.05.2018. Hageja viis 18.06.2019

sõiduki turbiini vahetamise eesmärgil Toreks Auto OÜ remonditöökotta. Toreks Auto

OÜ esindaja ning hageja leppisid esmalt kokku, et remont teostatakse mõistliku aja

jooksul ning 12.07.2019 teatati töökojast kindlustusvõtjale, et sõiduk saab valmis

15.07.2019. 15.07.2019 helistati hagejale Toreks Auto OÜ-st ja teatati, et sõidukiga

sõitmisel tõusid mootori pöörded kriitilise piirini ning mootor kiilus kinni. Hageja

pöördus ekspertiisi tegemiseks riiklikult tunnustatud ekspert Raul Põdersalu poolt.

Ekspert Raul Põdersalu esitas 15.09.2020 arvamuse, mille kokkuvõttes järeldas, et

sõiduki mootor on purunenud ja vajab vahetust turboseadme vahetusel tegemata jäänud

sisselaskekollektori puhastamata jätmise tõttu. Ekspertiisi tulemusel pöördus hageja

kahjuhüvitise saamiseks kindlustusandja ehk kostja poole, kuid 21.09.2020 teavitas kostja

hagejat otsusest mitte hüvitada sõidukile tekkinud kahju, kuna kostja hinnangul ei ole

tegemist kindlustusjuhtumiga, milleks on sõiduki, selle osade või lisavarustuse sisemised

2-20-14017

3(9)

rikked, kui neid ei põhjustanud väline sündmus. Hageja on aga seisukohal, et nii Raul

Põdersalu 15.09.2020 hinnanguga kui ka esitatud pardakaamera salvestustega on

tõendatud, et sõiduki kahjustused olid põhjustatud remonditeenuse osutaja tegevusest.

Pardakaamera salvestustest nähtuvalt sõitsid remonditöökoja töötajad pikema aja vältel

silmnähtavalt suitseva autoga ning ei katkestanud oma tegevust ka suitsemise avastamisel.

Kaskokindlustuse tingimustes toodud erandist tulenevalt hüvitatakse varavastase teoga

põhjustatud kahju, kui sõiduki võtmed on antud üle remonditeenuse osutajale. Hageja

hinnangul pani remonditeenuse osutaja käesoleval juhul toime varavastase teo.

Varasvastase teona käsitleb hageja temale kuuluva sõiduki kahjustamist. Sõiduki

kahjustamine

seisnes

selles,

et

remonditeenuse

osutaja jättis

puhastamata

sisselasketorustiku ning seejärel kasutas, vaatamata olemasolevale puudusele, mis oleks

tulnud enne sõiduki kasutamist kindlasti kõrvaldada, sõidukit kuni mootori

plahvatamiseni. Seega on kahju tekkinud varavastase teo tõttu ning on käsitletav

kindlustusjuhtumina. Ühtlasi on hageja seisukohal, et sõiduki rikke on põhjustanud väline

sündmus. Kindlustusjuhtumina ei ole käsitletav mitte turboseadme purunemine (mida

võiks käsitleda sisemise põhjusena), vaid remonditeenuse osutaja poolt töökorras

mitteoleva sõidukiga sõitmine. Sõiduki mootori purunemise põhjustas turboseadme

vahetusel sisselaskekollektori puhastamata jätmine ning seejärel töökorras mitteoleva

sõidukiga sõitmine, mis mõlemad on käsitletavad väliste sündmustena. Kui turboseadme

vahetusel oleks toimitud vastavalt juhenditele, oleks põhjuslik ahel katkenud ning kahju

poleks tekkinud. Kui proovisõidul suitsemise avastamisel oleks sõiduki mootor seisatud

ning selgitatud välja suitsemise põhjus, oleks samuti põhjuslik ahel katkenud ning kahju

poleks tekkinud. Hageja küsis hinnapakkumise mootori vahetuse teostamiseks vajalike

tööde kohta Land Rover margiesinduselt Eestis, s.o I OÜ, kellelt saadud info kohaselt

maksab mootor 25 782 eurot, vajalikud tihendid, torud, mutrid, poldid, vedelikud

vastavalt tehase juhistele ligikaudu 3 000 eurot, mootori vahetuse töö 1 540 eurot. I OÜ

selgituste kohaselt on tegemist uue mootori hinnaga. Tavapäraselt on võimalik tehasest

tellida ka taastatud mootoreid, kuid tulenevalt asjaolust, et käesoleval hetkel pole

taastatud mootoreid tehasel pakkuda, on võimalik pakkuda asendusena vaid uut mootorit.

Seega on sõiduki taastamise kuluks 30 322 eurot. Kuna taastamise kulu on võrreldes asja

(sõiduki) väärtusega ebamõistlikult suur, tuleb lugeda asi majanduslikus mõttes hävinuks.

Kaskotingimuste kohaselt sõiduki täiskahju korral hüvitatakse kindlustussumma, millest

on maha arvatud omavastutus. Sõiduki kokkuleppeline väärtus on lepingu kohaselt 21

151 eurot, vähenedes kindlustusperioodi alguspäevast 1% kuus. Kindlustusjuhtumi

toimumise päevaks oli kindlustusperiood kestnud 9 kuud ning sõiduki kokkuleppeline

väärtus oli 19 321,80 eurot (summast on omavastutus maha arvatud). Hageja palubki

välja mõista kostjalt kahjuhüvitis summas 19 131,80 eurot. Samuti on hageja teinud

kulutusi õigusabile kohtueelselt nõuete esitamisel ning hageja palub välja mõista kulud

õigusabile summas 720 eurot. Hageja palub välja mõista kostjalt ka sissenõutavaks

muutunud viivis hagiavalduse esitamise seisuga summas 1518 eurot ja jooksev viivis

seaduses sätestatud määras.

2. Hageja leidis 06.11.2020 seisukohas, et remonditöökoja poolt ebakvaliteetse remondi

tegemine on varavastane tegu, kuna kaskotingimustes ei ole kirjas, et selliseks teoks

peaks olema just omastamine, vandalism või vargus. Samuti ei ole tingimustest ette

nähtud, et varavastane tegu peaks olema toime pandud tahtlikult või teadlikult. Samuti on

üldteada, et vara kahjustamine on ka võõra asja rikkumine. Samas ei ole tingimustes

2-20-14017

4(9)

nõuet, et vara peaks olema kahjustatud üldteada oleval viisil. Remondiettevõtte poolne

tegu on ilmselgelt väline sündmus kaskotingimuste mõttes. Hageja leiab ka, et kahju

suurus on põhjendatud ning hageja ei pea otsima odavamaid lahendusi ning kuna Eestis

on Land Roveri ametlik esindus ainult üks, siis hageja juhindubki selle esinduse poolt

antud hinnapakkumisest.

Kostja vastus hagile ja kostja seisukohad

3. Kostja

leidis

22.10.2020

vastuses,

et

tegemist

pole

kindlustusjuhtumiga.

Kaskokindlustuse tingimuste kohaselt on kindlustusjuhtumiks mistahes äkiliselt toimunud

ettenägematu

sündmus,

näiteks

tulekahju,

liiklusõnnetus,

vandalism,

loodusõnnetus, vargus ja rööv, mille tagajärjel saab kindlustatud ese kahjustada või hävib.

Antud juhul on ekspert tuvastanud, et mootor purunes ja vajab vahetust turboseadme

vahetamisel tegemata jäänud sisselaskekollektori puhastamata jätmise tõttu. Seega on

kahju tekke põhjus sisselaskekollektori puhastamata jätmine, mitte aga autoga

proovisõidu tegemine ja selle tagajärg. Hagiavalduses esitatud rõhuasetus suitseva

sõidukiga sõitmise osas on eksitav, sest see ei olnud kahju tekke põhjus. Sõiduki mootor

võinuks kinni kiiluda ka proovisõitu tegemata. Sõiduki remondi käigus millegi tegemata

jätmine ei ole aga äkiliselt toimunud ettenägematu sündmus, mida saaks pidada

kindlustusjuhtumiks. Seega ei ole kõnealuse juhtumi näol tegemist varavastase teoga, vaid

ebakvaliteetse remonttööga. Üldteada varavastased teod on näiteks omastamine,

vandalisim, vargus, s.o teadlik/tahtlik asja kahjustamine. Ebakvaliteetne/puudulik

remonttöö ei ole varavastane tegu. Sõiduki remontimise eesmärk ei olnud vara

kahjustamine, vaid selle töökorda saamine. Kaskokindlustuse üldpõhimõtetest lähtuvalt ei

loeta ebakvaliteetset remonttööd ja selle tagajärjel tekkinud kahju kindlustusjuhtumiks ning

sarnased põhimõtted on omased ka teistele kindlustusseltsidele. Kaskokindlustuse

tingimuste kohaselt ei ole kindlustusjuhtumiks kindlustatud eseme sisemised rikked, kui

neid ei põhjustanud väline sündmus (tingimuste lk 5). Antud juhul on hageja poolt esitatud

avalduse ja ekspertarvamuse põhjal leidnud tuvastamist, et sõidukil tuvastatud

kahjustused ei ole tekkinud välise sündmuse tagajärjel, vaid sõiduki sisemise rikke tõttu,

mistõttu puudub kostjal kahju hüvitamise kohustus. Mootori kinni kiilumise põhjuseks oli

sisemine rike, mis sai võimalikuks ebakvaliteetse remonttöö tõttu. Ebakvaliteetne

remonttöö ei ole väline sündmus kaskokindlustuse tingimuste tähenduses. Olukorda, kus

remondiettevõtte töötajad on jätnud turboseadme vahetusel sisselaskekollektori

puhastamata ning teinud sellise sõidukiga proovisõitu, ei saa käsitleda välise sündmusena

kindlustustingimuste tähenduses. Väline sündmus kindlustustingimuste tähenduses on

näiteks autoavarii. Välistest sündmustest põhjustatud sisemise rikkega on tegemist näiteks

juhul kui autoavarii tagajärjel tekib mootori rike ja auto taaskäivitamisel jookseb mootor

kokku. Kõnealuse sisemise rikke puhul ei ole väline sündmus aset leidnud, seega ei ole

tegemist kindlustusjuhtumiga ning kostjal puudub kahju hüvitamise kohustus. uigi kostja

hinnangul ei oma proovisõidu tegemine käesoleval juhul asjas tähtsust, peab kostja

vajalikuks selgitada ka järgmist. Üldteada on asjaolu, et sõiduki remondiprotsessi käigus on

vajalik muuhulgas sõiduki käivitamine ning proovisõidu tegemine, mida ka käesoleval

juhul tehti. Kostja hinnangul ei ole proovisõidu tegemisel kasutatud sõidustiil kahju

tekitanud ning mootori kokkujooksmine oleks võinud toimuda vaatamata proovisõidule.

Seega ei ole tegemist sündmustega, mida saaks pidada teadlikuks/tahtlikuks sõiduki

kahjustamisele suunatud tegevuseks. Ilmselgelt ei olnud remondiettevõtte eesmärk

sõiduki kahjustamine, vaid vastupidi, selle töökorda saamine, mida kinnitab kostja

2-20-14017

5(9)

hinnangul selgelt hageja esitatud pardakaamera video, kust nähtub, et proovisõit on

teostatud eesmärgiga mõista, kas sõiduk on töökorras või mitte ning probleemide

esinemisel (suitsema hakkamisel) on sõiduk peatatud ning üritatud mõista probleemi

olemust. Siinkohal on väär ning kohut eksitav hageja väide, et „Pardakaamera salvestustest

nähtuvalt sõitsid remonditöökoja töötajad pikema aja vältel silmnähtavalt suitseva autoga

ning ei katkestanud oma tegevust ka suitsemise avastamisel“. Pardakaamera salvestis

hageja väiteid ei kinnita. Eeltoodust tulenevalt ei ole tegemist kindlustusjuhtumiga ning

kostjal puudub hageja ees kahju hüvitamise kohustus. Tekkinud olukorra peab hageja

lahendama remondiettevõttega. Arusaamatu on, mis põhjusel on hageja otsustanud suunata

oma nõude kostja vastu, mitte aga remondiettevõtte vastu, kes on eksperdi arvamuse

kohaselt kahju põhjustanud. Kostjale teadaolevalt on remondiettevõte pakkunud hagejale

lahendust, kuid täpsemad asjaolud kokkuleppele mittejõudmise osas ei ole kostjale teada.

Kostja ei ole nõus ka kahju suurusega. Asja materjalidest nähtuvalt on riiklikult

tunnustatud ekspert Raul Põdersalu poolt kindlaks tehtud, et kasutatud mootori (ka hageja

sõiduki mootor oli kasutatud) maksumus on ca 3000£, s.o 3 305,79 eurot (vastavalt Eesti

Panga valuutakalkulaatorile), mis on kordades väiksem hageja nõutavast. Hagejal puudub

mistahes alus eeldada, et müüdavate kasutatud mootorite näol on tegemist madalama

kvaliteediga mootoritega kui oli tema kasutatud sõiduki mootor. Eeltoodust tulenevalt on

kostja seisukohal, et eksperdi poolt on tuvastamist leidnud, et antud juhul saab

remondieelse olukorra taastada oluliselt soodsamalt kui on hageja nõutav summa. Kostja on

seisukohal, et on põhjendamatu ka hageja õigusabikulude hüvitamise nõue, kuna kostja ei

ole kindlustuslepingut rikkunud. Kostja ei nõustu ka viivise suurusega ning leiab, et on

alusetu lugeda viivist alates 28.09.2019.

4. Kostja selgitas 08.02.2022 seisukohas täiendavalt, et sisemine rike, mis tekib remonttööde

käigus, ei ole risk, mida vabatahtlik kindlustus katab. Tegemist ei ole äkiliselt toimunud

ettenägematu sündmusega. Seega ei ole tegemist kindlustusjuhtumiga, vaid tavapärase

võlaõigusliku suhtega vara omaniku ja remondiettevõtte vahel. Kostja esitas ka teiste

kindlustusseltside kaskotingimused, et tõendada oma seisukohta. Kindlustusjuhtumiks ei

ole olukord, kus töökorras mitteoleva sõidukiga sõidetakse ja selle tulemusena mootor

kinni kiilub. Kostja kindlustustingimuste kohaselt ei ole kindlustusjuhtumiks kindlustatud

eseme või selle osade sisemised rikked. Tingimuste kohaselt hüvitatakse kahju, mille on

põhjustanud tulekahju, ärandamine, vargus või muu äkiliselt toimunud ettenägematu

(näiteks

liiklusõnnetus,

lõhkumine,

loodusõnnetus,

õnnetusjuhtum)

sündmus.

Ebakvaliteetne remonttöö ei ole väline sündmus, sest see ei ole äkiliselt toimunud

ettenägematu sündmus. Samuti ei ole see varavastane tegu. Hageja ei ole ka tõendanud, et

ta ei saanud mootorit osta välismaalt, kust on võimalik mootori soetada märkimisväärselt

madalama hinnaga.

Kohtuistungid 16.02.2022, 30.03.2022, 26.05.2022 ja kolmandate isikute seisukohad

5. Kohtuistungil 16.02.2022 selgus, et pooled ei vaidle selle üle, et hageja sõiduauto Land

Rover Range Rover Sport registreerimismärgiga XXX kahjustumise põhjustas OÜ Toreks

Auto tegevus. Pooled vaidlevad aga, kas sõiduauto kahjustamine on käsitletav

kindlustusjuhtumina vastavalt hageja ja kostja vahel sõlmitud kindlustuslepingule. Kostja

leidis istungil, et kuna kindlustusjuhtumiks on äkiliselt toimunud ettenägematu sündmus,

siis ei ole ebakvaliteetne remonttöö kunagi olnud kindlustusjuhtum. Tegemist on remondi

2-20-14017

6(9)

ettevõtte ja vara omaniku vahel tsiviilvaidlusega, mitte tahtliku sõiduki kahjustamisega.

Kostja on seisukohal, et remondiettevõte peab vastutama.

6. Hageja esitas 22.02.2022 kirjaliku taotluse kolmanda isiku kaasamiseks. Kohus rahuldas

25.02.2022 määrusega hageja taotluse ja kaasa kolmanda isikuna menetlusse OÜ Toreks

Auto. Kohtuistungil 30.03.2022 ja kirjalikus seisukohas selgitas OÜ Toreks Auto, et tema

ei ole hageja autot remontinud ning tema on vale isik. Remondi tegi OÜ Ideal Disain,

kellel on OÜ-ga Toreks Auto sama juhatuse liige M B. Hageja esitas taotluse kaasata

kolmanda isikuna menetlusse ka OÜ Ideal Disain. Kohus kaasas 11.04.2022 määrusega

menetlusse ka OÜ Ideal Disain.

7. OÜ Ideal Disain ei tunnistanud võimalikku hageja nõuet tema vastu, kahju hüvitamise

nõude esitamine kolmanda isiku vastu on alusetu. Hageja ja OÜ Ideal Disain vahel oli

vaidlus Tarbijakaitseametis. Kolmas isik II selgitas, et tema leppis hagejaga kokku

turbiini vahetamises ja teostas töö nõuetekohaselt. Pärast turbiini vahetust on tavapärane

tegevus, et tuleb teha proovisõitu kontrollimaks, kuidas sõiduk töötab. Hageja oli ise

süüdi selles, et tema autos polnud piisavalt õli. Kolmanda isiku II ülesandeks oli turbiini

vahetus ning pärast vahetust ei esitanud hageja kolmandale isikule II pretensioone, mis

puudutaks turbiini vahetust ja kolmas isik II oleks selles osas töövõtulepingut rikkunud.

OÜ Ideal Disain ei leppinud hagejaga kokku õli vahetamises või õlisüsteemi pesemises.

OÜ Ideal Disain leiab ka, et hageja ei tõendanud, et mootor läks katki just OÜ Ideal

Disain tegevuse tõttu. OÜ Ideal Disain arvates võib mootori rike olla põhjustatud sellega,

et enne sõiduki remondiks paigaldamist sõitis hageja sõidukiga evakuaatorile ja

evakuaatorilt. Lisaks sellele ei kontrollinud hageja õli olemasolu mootoris. OÜ Ideal

disain leidis, et hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks kahju suurust.

8. Kohtuistungil 26.05.2022 selgitas hageja täiendavalt, et kuna sõiduk oli kahjustatud siis,

kui see oli OÜ Ideal Disain valduses ja tema teostas remonditööd, siis OÜ Ideal Disain

vastutab ka sõiduki säilimise eest, tegemist on lepingu rikkumisega. Ning tegemist on

kindlustusjuhtumiga, kuna hageja ei osanud ette näha, et ta annab sõiduki remonti ja

remondikoda lõhub sõiduki ära. Kostja leidis, et ei saa rääkida ettenägematu sündmusest,

kui hageja teadis, et õli on vähe ja vaatamata sellele sõitis sellega, samuti teadis hageja, et

turbiini tuleb vahetada, milleks ta viis sõiduki remonti. Seega ei saa rääkida

ettenägematust ja äkilisest sündmusest. Auto remonti viimine ei ole kasko juhtum. Hageja

soovis istungil esitada alternatiivse nõude, seejärel leidsid pooled, et tuleks teha

vaheotsuse vastamaks küsimusele, kas tegemist on kahjujuhtumiga või mitte ja seejärel

arutada kahju suuruse küsimust.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

9. Kohus, tutvunud hagiavalduse, poolte seisukohtade ja menetluse käigus esitatud

tõenditega ja hinnates tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt

tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab

oma siseveendumuse kohaselt, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

10. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et sõiduk oli kahjustatud remonditöökoja tegevuse

tulemusena. Samuti ei ole pooltel vaidlust asjaolude üle. Poolte vahel on sisuliselt

õiguslik vaidlus kaskotingimuste üle - kas remonditöökojas tehtud ebakvaliteetne remont

2-20-14017

7(9)

on käsitletav varavastase teo ja nn välise sündmusena kaskotingimuste mõttes ning kas on

tegemist kaskokindlustusjuhtumiga.

11. Poolte vahel ei ole ka vaidlust, et pooled sõlmisid 09.10.2018 kindlustuslepingu

võlaõigusseaduse (VÕS) § 422 lg 1 mõttes. VÕS § 422 lg 1 kohaselt kohustub

kindlustuslepinguga üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama

kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt

või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise

kohustus).

Teine

isik

(kindlustusvõtja)

kohustub

tasuma

kindlustusandjale

kindlustusmakseid.Vaidlust ei ole ka selles, et hageja on oma lepingulised kohustused

nõuetekohaselt täitnud.

12. VÕS § 423 järgi on kindlustusjuhtum eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise

korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse.

Kindlustusrisk on oht, mille vastu kindlustatakse. VÕS § 424 alusel on kindlustatud isik

kindlustusvõtja või nimeliselt määratletud või määratlemata kolmas isik, kellega seotud

kindlustusriski on kindlustatud. Eeldatakse, et kindlustatud on kindlustusvõtjaga seotud

kindlustusriski. Kindlustatud ese on ese, millega seotud kindlustusriski on kindlustatud.

13. Kahtlust ei ole selles, et hageja on kindlustusvõtja ning kindlustatud esemeks on hageja

sõiduk (dtl 19-21), mis oli remondi käigus kahjustatud. Vaidlus on aga selles, kas

remondi käigus auto kahjustamine on käsitletav kindlustusjuhtumina või mitte. Hageja

tugineb kasko üldtingimustele (dtl 22-31) leheküljele 5, mille kohaselt on

kindlustusjuhtumiks mistahes äkiliselt toimunud ettenägematu sündmus, näiteks

tulekahju, liiklusõnnetus, vandalism, loodusõnnetus, vargus ja rööv, mille tagajärjel saab

kindlustatud ese kahjustada või hävib. Kindlustusjuhtumiks ei ole järgmised sündmused:

1) varavastane tegu, kui sõiduk, sõiduki võtmed või signalisatsioonipuldid on antud üle

vabatahtlikult; kuid erandina hüvitatakse kahju, kui sõiduki võtmed on antud üle teenuse

(nt remondi- ja hooldustööd, parkimine, autopesu) osutajale; 2) kindlustatud eseme

sisemised rikked, kuid erandina hüvitatakse välistest sündmustest või isesüttimisest

põhjustatud kahju. Hageja on seisukohal, et auto remonti viimine ja seal kahjustamine on

käsitletav varavastase teona ning remondi tegemine on ka väline sündmus. Kostja

vastupidi sellega ei nõustu.

14. VÕS § 29 lg-te 1 ja 4 alusel lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest

tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest,

on määrav lepingupoolte ühine tahe. Kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa

kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda

samadel asjaoludel pidi mõistma.

15. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kuna hageja on tarbija ei saa kostja tugineda

majandus- ja kutsetegevuses väljakujunenud tavale, seetõttu jätab kohus tähelepanuta

kostja esitatud teiste kindlustusseltside kasko tingimused (dtl 218-274). Üldtingimuste

kohaselt hüvitatakse kahju siis, kui kahju on tekkinud äkilise ettenägematu sündmuse

tagajärjel. Seega tulebki kõigepealt analüüsida, kas antud asjas esines äkiline ja

ettenägematu sündmus.

16. Kohus leiab, et auto viimine remonti ei ole iseenesest äkiline sündmus, vaid see on

plaaniline, teadlik ja tahtlik tegevus eesmärgiga autot parandada. Vastasel juhul oleks

kindlustusjuhtumiga tegemist alati siis, kui auto ei ole korras, mille tõttu viiakse auto

2-20-14017

8(9)

remonti, kuid remondikojas mingil põhjusel ei teostata nõuetekohast remonti. Äkiliseks

sündmuseks ei saa pidada olukorda, kus auto omanik sõlmib lepingu auto suhtes mingite

tööde teostamiseks ning vastaspool oma lepingulisi kohustusi ei täida. Lepinguliste

suhete puhul võib äkiliseks sündmuseks olla vääramatu jõud, mida antud asjas ei ole aga

esinenud. Lepingu rikkumine ei ole aga, kohtu arvates, äkiline sündmus, mida poolel ei

ole võimalik ette näha.

17. Kohus leiab, et auto remontimine on väline sündmus, sest autot nö mõjutatakse

väljaspoolt – kui autot kahjustatakse väljaspoolt, siis on tegemist sisuliselt vandalismiga

ning seda asjaolu ei saa muuta see, et auto on olnud sel ajal remondikojas ja polnud

jäetud tänavale seisma. Selles osas nõustub kohus hagejaga, et auto kahjustamine võib

toimuda erinevatel viisidel. Kui remontimise käigus juhtuks midagi erakorralist, mida

polnud kellelgi võimalik ette näha, leiab kohus, et võiks sellist sündmust kvalifitseerida

kahjujuhtumina. Seega tulebki vastata küsimusele, kas remondi käigus on juhtunud

midagi sellist, mida keegi ei osanud ette näha.

18. Kohtule esitatud eksperdi arvamuse (dtl 40-41) kohaselt pumbati turboseadme

purunemisel,

12.06.2019

selle

õlituse

kaudu

mootoriõli

osaliselt

mootori

sisselaskekollektorisse, kus see ladestus madalamaisse ossa – coolerisse ja osaliselt

väljalaskesüsteemi, kus see jäi pidama katalüsaatorisse. Kuna mootori sisselaskekollektor

jäeti mootori remondi käigus sinna ladestunud õli jääkidest puhastamata, imeti

proovisõidul korduvalt kolvipelasetesse põlemiskambritesse õli, mis seal ära ei põlenud

ning mille tõttu väljus summutist aeg - ajal sinine suits (seda kinnitab eksperdile esitatud

videoülesvõte proovisõidust). Mootori pöörete tõstmisel saavutas mootori sellise

temperatuuri, et põlemiskambrisse sattunud mootoriõli süttis, mootori pöörded muutusid

kontrollimatuks ning mootorisse hakati imema ka seda õli, mis oli ladestunud

sisselaskekollektori madalaimasse ossa - turbo vahejahutisse. Kuna mootorisse sisse

imetava õli kogus ületas kolvipealse põlemiskambri ruumala, tekkis hüdrolöök, kepsud

deformeerusid ja mootor purunes (seda kinnitab eskperdile esitatud videoülesvõte).

Eeltoodut saab kinnitada täiendava ülevaatuse käigus, mis on võimalik teha peale

sõidukilt mootori eemaldamist ja selle täielikku osandamist. Kokkuvõtteks on sõiduki

Land Rover Ranger Rover Sport reg. märk XXX mootor purunenud ja vajab vahetust

turboseadme vahetusel tegemata jäänud sisselaskekollektoripuhastamata jätmise tõttu.

19. Hageja on tõendina esitanud mitu turbokompressori paigaldamisjuhendit (dtl 43, 45-53),

millest selgub, et turbo vahetamisel tuleb mitu korda kontrollida õlitaset (samm 2 dtl 45,

samm 6, samm 17 dtl 53, samm 18 dtl 53). Võttes arvesse eksperdi arvamuses toodut,

leiab kohus, et turbo vahetamise juhendis on selgelt öeldud, kuidas tuleb turbo vahetada

ning antud juhul ei olnud juhend järgitud. Kui remonditegija ei järgi paigaldamisjuhendit,

võib see viia asja kahjustamiseni, mis antud juhul toimuski. Nõuetekohase remondi

tegemata jätmine ei ole aga äkiline sündmus ning remonditegijal on võimalik ette näha, et

paigaldamisjuhendi täitmata jätmise korral võib mootor puruneda. Arusaadav on see, et

hageja, kui tarbija, lootis sellele, et remondikoja poole pöördumisel teostatakse

nõuetekohast remonti ja järgitakse vastavaid juhendeid. Kuid hageja ootused ei tähenda

ettenägematust kaskokindlustuse tingimuste mõttes. Kohus on seisukohal, et auto

remontimine on väline sündmus ja selle puhul võib olla tegemist varavastase teoga

kaskokindlustuse tingimuste mõttes, kuid antud juhul puudub ettenägematuse element,

mille tõttu ei saa hagiavalduses toodud olukorda käsitleda kindlustusjuhtumina.

2-20-14017

9(9)

20. Kohus leiab, et seda tõlgendust kinnitab ka kostja esitatud Sõidukikindlustuse Hea Tava

(dtl 275-285) p 5.1 – äkiline sündmus on selline, mis toimub kiiresti ja klient ei saa seda

mõjutada. Antud juhul ei saanud klient ehk hageja remonti mõjutada, kuna tema seda ei

teostanud. Kuid remondi tulemust võisid mõjutada remonditegijad, kui oleks järginud

paigaldamisjuhendit. Kuna hageja on remondikoja ise valinud, siis kannab hageja

kindlustuse seisukohalt ka vastutust remonditeostajate nõuetekohaselt tegemata töö eest.

Sama olukord oleks siis, kui hageja oleks ise mootori vahetunud järgimata

paigaldusjuhendit. Kohus jõuab seega järeldusele, et tegemist ei olnud äkilise

ettenägematu sündmusega, mida hageja ei saanud mõjutada. Kohus leiab, et tegemist ei

ole kahjujuhtumiga.

21. TsMS § 449 lg-te 1 ja 2 kohaselt kui menetluses on hagi raha saamiseks, eelkõige

tekitatud kahju hüvitamiseks ja nõutava rahasumma suuruse tõendamine on väga kulukas

või keerukas ja nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on kohtul võimalik otsust

teha, võib kohus poole taotlusel teha vaheotsuse nõude põhjendatuse või põhjendamatuse

kohta. Vaheotsus nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on edasikaebamise

tähenduses samane lõppotsusega. Nõude põhjendatuse vaheotsusega tunnustamise korral

jätkab kohus menetlust nõude suuruse üle ja teeb selle kohta otsuse. Kui kohus tunnustab

nõude põhjendamatust, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.

22. Kuna kohus leiab, et hageja nõue ei ole põhjendatud, ei tee kohus vaheotsust, vaid teeb

lõppotsuse ning asja edasi ei menetle.

23. Kõik otsuses kajastamata jäänud dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning

seisukohad ei oma kohtu arvates tähtsust, kuna kohus ei analüüsi muid asjaolusid peale

otsuse kajastatut.

24. Eelneva alusel leiab kohus, et hageja nõue ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab

hagi täies ulatuses rahuldamata.

MENETLUSKULUD

25. TsMS § 173 lg-te 1 ja 4 alusel märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus

ette, millised menetluskulud menetlusosalised peavad kandma.

26. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses

menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

27. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Sellest tulenevalt jäävad nii hageja, kostja kui ka kolmandate isikute menetluskulud

hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liina Naaber-Kivisoo

kohtunik