3-21-2567/37 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number

Otsuse kuupäev

Kohtunik

Haldusasi

3-21-2567

30. juuni 2022

Kadri Palm

X.X.-i kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks seonduvalt 30. augustil 2021 aset leidnud

sündmustega

Menetlusosalised

Kaebaja – X.X.

Vastustaja – Tartu Vangla, seaduslik esindaja Edvard Remsel

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X.X.-i kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud välja mõistmata.

3. Delikaatsete isikuandmete kaitseks asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi

tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 1. augustil 2022

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181, tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 136 lg

8).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida.

Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X. esitas 7. novembril 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu

õigusvastasuse tuvastamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1500 eurot (dtl 1-

3-21-2567

5). Koos kaebusega esitas kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks

ja riigi õigusabi taotluse kaebajale esindaja määramiseks (dtl 6-10).

2. Tartu Halduskohus kuulutas 19. novembri 2021. a määrusega haldusasja nr 3-21-2567

menetluse kinniseks, jättis rahuldamata kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks

(resolutsiooni p 3) ning andis kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja (dtl 36-41).

Lisaks jättis kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

3. Kaebaja esitas 26. novembril 2021 puuduste kõrvaldamise avalduse ja määruskaebuse

Tartu Halduskohtu 19. novembri 2021. a määruse resolutsiooni p-i 3 peale (dtl 48).

4. Tartu Ringkonnakohus tagastas 30. novembri 2021. a määrusega kaebaja määruskaebuse

(dtl 194-195).

5. Tartu Halduskohus tagastas 22. detsembri 2021. a määrusega kaebuse osas, milles kaebaja

nõudis kahju hüvitamist selle eest, et kaebaja toit oli külm ja ei olnud isuäratav ning valvurid

edastasid meditsiiniosakonnale puuduliku informatsiooni kaebaja kohta (dtl 78-83). Lisaks

jättis kohus kaebuse teist korda käiguta ja andis kaebuse esitajale puuduste kõrvaldamiseks,

s.o kahjunõude täpsustamiseks, aega viis päeva määruse kättesaamisest arvates.

6. Kaebaja esitas 28. detsembril 2021 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles märkis, et jätab

rikkumise tuvastamisel hagi summa kohtu otsustada (dtl 85-88). Samuti sisaldus avalduses

taotlus vabastada kaebaja jätkuvalt kaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumise

kohustusest ning taotlus tõendi kogumiseks.

7. Tartu Halduskohus tagastas 4. jaanuari 2022. a määrusega kaebuse osas, milles kaebaja

nõudis kahju hüvitamist inimväärikuse alandamise eest, võttis ülejäänud osas kaebuse

menetlusse ning tunnistas vastustajaks Tartu Vangla (dtl 91-96). Sealjuures kohustas kohus

vastustajat kaebusele vastama ning jättis kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks

läbi vaatamata.

8. Kaebaja esitas 6. ja 18. jaanuaril 2022 täiendavad tõendid ning 24. jaanuaril 2022

täiendavad seisukohad (dtl 98-105, 114-121, 124-127).

9. Tartu Vangla esitas 7. veebruaril 2022 vastuse kaebusele (dtl 158-161).

10. Kaebaja esitas 4. aprillil 2022 täiendavad selgitused ja tõendi (dtl 162-163).

11. Tartu Vangla esitas 3. mail 2022 täiendavad tõendid (dtl 180-186).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3-21-2567

12. Kaebaja nõuab Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist, põhjendades oma kaebust

kokkuvõtvalt järgmiselt:

12.1. Tartu Vangla vastusest nr 1-13/259-2 nähtub ilmekalt, et kaebajal oli terviserike –

kaebaja lõhkus kambriust ja uputas kambri veega üle.

12.2. Piret Kool tunnistab, et psühhiaatrilist ravi ei olnud kaebajale võimalik osutada.

12.3. Ametnikud on võtnud üle arstide rolli ja annavad visuaalse vaatluse põhjal hinnanguid.

Inimene on agressiivne ja lõhub kambrit, kuid ametnike arvates ei ilmne vältimatu abi

vajadust.

12.4. Arst teab, et kaebaja vaimne tervis on halb, kuid ikka jäeti abi osutamata. Kaebaja pidi

kannatama füüsiliste valude käes, sest süda valutas ja jalg samuti, seega abivajadus on olnud

ilmselge. Pideva psüühilise pinge ja ärevuse tõttu oli ka süvenenud abivajadus psühhiaatri

järele.

12.5. Ametnikud viisid kaebaja ilma arsti ettekirjutuseta kambrisse nr 1192 rahunema.

Kaebaja jäeti toidust ilma.

12.6. Tõele ei vasta väide, et kaebajale osutati kvaliteetset teenust.

12.7. Haigusloos on välja toodud, et kui kaebaja on olnud agressiivne, on antud talle

rahustuskambri asemel Diazepam tilkasid.

12.8. Kaebaja tahtis psühhiaatrit, sest tal oli halb olla, kuna tal oli paanikahoog ja ärevus ning

hirmutunne.

12.9. Samuti hoiti kaebajat jalutusboksis, kus ta pidi külmetama. Kaebaja vajas arstiabi ja ei

mõelnud sellele, et peaks hakkama külmatunde vältimiseks liikuma.

13. Tartu Vangla vaidleb kaebusele vastu ning leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Vastuses kaebusele märkis vastustaja järgmist.

13.1.

Valvur L. Tähnase 30. augusti 2021. a ettekande nr 2-21-4182 kohaselt nõudis kaebaja

enda kohest psühhiaatri juurde viimist või muidu võivad ametnikud ta rahunema viia. L.

Tähnas teavitas kaebajat, et psühhiaatri juurde minek ei käi nii, mille peale vastas

vahistatu ebaviisaka väljendiga ja hakkas vastu kambri ust taguma nii, et seda oli kosta

valveruumi. Valvur teavitas peavalvekeskust, et isik tuleb rahunema viia, aga selleks ajaks

kui meesametnikud olid kohale jõudnud, oli kaebaja oma tegevuse lõpetanud.

13.2.

Valvur L. Tähnase sama päeva ettekande nr 2-21-4189 kohaselt läks valvur

eluosakonda ja avastas, et kambri nr 2141 põrand oli vett täis. Valvur kutsus teised üksuse

ametnikud appi, et vesi kinni keerata. Kui kaks ametnikku kohale jõudsid, hakkas kaebaja

vastu kambri ust peksma. Valvur kutsus appi ka III üksuse ametnikud, et kaebaja

rahunema viia. Samal ajal, kui valvurid I. Etverk ja A. Nugis vett kinni keerasid, märkas

valvur, et kaebaja kambri nr 2144 ukse alt tuli korraga väga suur kogus vett. Vett tuli

sellises koguses ja sellise kiirusega nagu oleks just sel hetkel mingi takistus ukse alt ära

võetud, et siis sai vesi voolata. Kui III üksuse ametnikud K. Kaldvee, S. Siniaas ja G.

Kelder kohale jõudsid, paigaldati kaebajale saatmise ajaks ametnike ohutuse tagamiseks

käerauad ja viidi jalutusboksi. Veekraanide lingid läksid katki ja kamber nr 2141 muutus

kasutuskõlbmatuks.

13.3.

Inspektor-kontaktisik T. Laulu selgituste kohaselt viibis kaebaja jalutusboksis

ajavahemikul 16.42– 18.22. Seejärel viidi kaebaja jalutusboksist kambrisse nr 1192.

Üksuse juhi E. Tarkuse kinnitusel paigutati kaebaja tagasi kambrisse kella 19.45 ajal.

13.4.

Inspektor-kontaktisik S. Joala teavitas 26. augustil 2021. a kinnipeetavate, vahistatute,

arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogus (edaspidi vangiregister)

meditsiiniosakonda kaebaja soovist saada psühhiaatri vastuvõtule. Kaebajale registreeriti

aeg psühhiaatri vastuvõtule 23. septembril 2021. a, kuna psühhiaatri vastuvõtt toimub

3-21-2567

järjekorra alusel. Plaanilise ravijärjekorra alusel toimuva ravi puhul on tavapärane, et

vastuvõttu tuleb oodata. Seega 30. augusti 2021. a seisuga oli kaebaja juba psühhiaatri

vastuvõtu järjekorras ja vastuvõtuootel.

13.5.

Üksnes isiku soovist saada viivitamatult soovitud tervishoiutöötaja vastuvõtule ei saa

järeldada vastustaja kohustust sellist vastuvõttu viivitamatult võimaldada. Üldjuhul

toimub psühhiaatri vastuvõtt eelregistreerimisega plaanilise ravijärjekorra alusel.

Nimetatut kinnitas ka meditsiiniosakonna juhataja P. Kool oma 25. oktoobri 2021. a e-

kirjas. Sarnaselt käib tervishoiuteenuse osutamine ka väljaspool vanglat. Seetõttu ei saa

kohese vastuvõtu võimaldamata jätmist pidada automaatselt õigusvastaseks.

13.6.

Kui vahistatu ei allu ametnike korraldustele, ei ole see selliseks asjaoluks, mis tingiks

vältimatu abi vajaduse. Kaebaja tegutsemine viitab pigem manipulatiivsele käitumisele

kui vältimatu arstiabi vajadusele.

13.7.

Valvur J. Visnapuu 9. septembri 2021. a e-kirja kohaselt helistas kaebaja tõesti

jalutusboksist valveruumi ning kurtis, et tal on halb olla ja et „katus sõidab“. Selgituse

kohaselt vahistatu meedikut ei tahtnud, soovis psühhiaatrit ning teave edastati ka

peavalvekeskusele. Menetluse käigus on selgunud, et peavalvekeskusest teavitati kell

16.54 meditsiiniosakonda, et kaebaja soovis psühhiaatrit. Valvemeedik lubas jätta

meditsiiniosakonda sellekohase teate. Seega edastati kaebaja soov meditsiiniosakonnale,

kuid erakorralist ja viivitamatut sekkumisvajadust ei nähtud.

13.8.

Ebaselgeks jääb, kuidas ja mil viisil on kaebaja tervis viivitamatu psühhiaatrilise abi

andmata jätmisega kahjustunud. Kaebaja avaldab, et terviseriketeks olid paanika, hirm,

psühhoos, ärevus, meeltesegadus ja agressiivsushoog. Samas kirjeldab kaebaja, et samade

asjaolude tõttu ta sooviski psühhiaatrit. Kui kaebajal esinesid sellise kaebused juba enne

psühhiaatri nõudmist, siis ei saa need olla põhjustatud psühhiaatri viivitamatu vastuvõtu

võimaldamata jätmisest.

13.9.

Vaidlust ei ole selles, et peale seda, kui kaebaja kambrist nr 2144 avastati vee

voolamine osakonna koridori, siis viidi kaebaja jalutusboksi. Kaebajal oli seljas pikkade

varrukatega jakk, jalas lühikesed püksid ja plätud paljaste jalgade peal. Kaebaja

jalutusboksi viimise tingis asjaolu, et tema kambris oli uputus ja vanglal oli vaja selle

tagajärgi kontrollida. Kuivõrd kaebajaga samaaegselt tekitas kambris uputuse ka teine

kinnipeetav, kes vajas samuti kiiret kambrist äratoimetamist ja kes viidi kambrisse nr

1192, siis pidas vangla võimalikuks paigutada kaebaja lühiajaliselt jalutusboksi.

Arvestades jalutusboksis viibimise aega (vähem kui 2 tundi) ning seda, et 30. augusti

2021. a keskmine õhutemperatuur oli 18,35 soojakraadi, siis ei saa kaebaja tingimusi

jalutusboksis viibimise ajal pidada õigusvastaseks. Selline lühiajaline jalutusboksis

viibimine ei saa kahjustada kaebaja tervist. Ka ei selgu kaebusest üheselt mõistetavalt, mil

viisi kaebaja tervis seetõttu kahjustada sai. Kaebaja viitab küll külmatundele, kuid

sellistele asjaoludele, et ta oleks seetõttu haigestunud/külmetunud, kaebaja ei tugine.

13.10. Vastustajal ei ole võimalik objektiivselt kontrollida, kas kaebaja kannatab

kõhulahtisuse käes või mitte. Menetluse käigus selgus, et kaebaja avaldas soovi kasutada

tualetti (vanemvalvur K. Kaldvee 11. septembri 2021. a e-kiri), kuid oli nõus minema

ainult oma kambrisse ning ei rahuldunud selgitusega, et sinna ei saa teda viia, kuna ta

lõhkus selle sisustust. Kinni peetavat isikut ei ole võimalik viia kambrisse, mida ta on

vahetult enne uputanud. Selleks, et oleks võimalik ta kambrisse tagasi paigutada, tuleb

esmalt uputuse tagajärjed likvideerida. Seega ei keeldunud vangla kaebajale tualeti

võimaldamisest ja seda oleks saanud temale võimaldada mõnes lähedal olevas kambris.

Kuivõrd kaebaja nõustus minema ainult enda kambrisse, siis ei saa sellest järeldada, et

vangla tegevusetuse tõttu oleks kaebaja pidanud kannatama.

13.11. Kaebaja paigutati tõesti kambrisse nr 1192. Tegemist on ühekohalise kambriga, mida

kasutatakse üldjuhul kinnipeetavate lühiajaliseks eraldamiseks eluosakonnast. Nimetatud

3-21-2567

kambrisse paigutatakse isikuid, kel ei esine haigusest tingitud segasusseisundit, kuid kes

lõhub elukambrit ja/või karjub, millega segatakse nii teiste eluosakonnas paiknevate

kinnipeetavate rahu kui häiritakse ametnike teenistusülesannete täitmist; kui isik on

ametnike suhtes agressiivne või manipulatiivsel eesmärgil vigastab end korduvalt.

Kuivõrd kaebaja oli kambris tekitanud uputuse, siis selle tagajärgede kõrvaldamise ajaks

oli vajalik kaebaja ajutiselt mujale paigutada. Kaebaja paiknes 30. augustil 2021. a selles

kambris lühiajaliselt (ca tund ja 20 minutit) kuni ajani, mil teda oli taas võimalik temale

määratud kambrisse paigutada.

13.12. Kambrisse nr 1192 paigutamise näol ei ole tegemist isiku ohjeldamisega

psühhiaatrilise abi seaduse tähenduses. Nimetatud kambris viibimise ajal ei olnud kaebaja

kuidagi fikseeritud ja kaebajal oli võimalik kambri piires liikuda. Seetõttu on kaebaja

arusaam kambrisse nr 1192 paigutamisest kui ohjeldamisest ekslik. Konkreetsesse

kambrisse paigutamine iseseisvalt tervise kahjustust ei tekita. Kaebaja avaldab kaebuses,

et kambris nr 1192 viibimise ajal tekkis tal südamesse torkiv valu ja süda läks pahaks.

Selliseid tõendeid, millest nähtuks, et kaebaja oleks ametnikele kaevanud torkivat valu

südames, varasema menetluse käigus ei ole ilmnenud. Kaebaja viibis 2. septembril 2021. a

meditsiiniosakonna juhataja dr P. Kooli vastuvõtul ja ka tervisekaardi anamneesist ei

nähtu, et kaebaja oleks kurtnud arsti vastuvõtul selliseid terviseprobleeme.

13.13. Vangistusseaduse (VangS) § 70 lg 1 kohaselt on saatmisel lubatud kasutada

ohjeldusmeetmeid. Seetõttu ei saa saatmise ajal kaebaja suhtes käeraudade kasutamist

pidada õigusvastaseks. Olukorras, kus kaebaja käitumine oli olnud problemaatiline – ei

allunud ametniku korraldustele, lõhkus vastu kambri ust, tekitas uputuse – oli ametnikel

piisavalt põhjust arvata, et kaebaja käitumine võib olla ettearvamatu. Seetõttu ei saa ka

saatmise ajal käeraudade kasutamist saatmise turvaliseks ja ametnike jaoks ohutuks

lõpuleviimiseks pidada põhjendamatuks või ülemääraseks. Ka jääb ebaselgeks, kuidas ja

millist kahju kaebaja tervisele ohjeldusmeetmete kasutamine tekitas ja millised tõendid

sellise kahju tekkimist kinnitaksid.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

14. Arvestades kaebuse tagastatud osa, on praeguses asjas esitanud kaebaja hüvitamisnõude

selle eest, et 30. augustil 2021 kahjustati tema tervist järgmiste asjaoludega: 1) kaebajale ei

osutatud vältimatut arstiabi, mistõttu jäi kaebajal psühhiaatriline abi saamata; 2) kaebaja

paigutati õigusvastaselt rahustuskambrisse; 3) jalutusboksis viibides pidi kaebaja tundma

külmatunnet, kuna talle ei antud dresse ja kannatama kõhulahtisuse käes; 4)

rahustuskambrisse paigutamisel kasutati kaebaja suhtes ülemäärast jõudu käeraudade

paigaldamise näol.

15. Kohus, hinnanud poolte seisukohti, asjassepuutuvaid õigusnorme ja kohtupraktikat ning

asjas esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebaja

hüvitamisnõue on alusetu ja tema kaebus ei kuulu rahuldamisele. Kohtu hinnangul ei ole

tõendatud, et kaebajal oleks selle juhtumi tõttu tekkinud vigastus või tervisekahjustus.

Sealjuures nõustub kohus põhimõtteliselt vastustaja seisukohtadega neid üle kordamata,

pidades vajalikuks oma lõppjärelduse põhistamiseks rõhutada eelkõige järgmist.

16. Avalik-õiguslike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise alused on sätestatud

riigivastutuse seaduses (RVastS). RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku

võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle

tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada

sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9

3-21-2567

lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt

väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse

või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. RVastS § 13 lg-s 1

sätestatakse, et hüvitise suuruse määramisel arvestatakse kahju tekkimise ettenägematust,

objektiivseid takistusi kahju ärahoidmisel, õiguste rikkumise raskust, eraõiguses sätestatud

piiranguid seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel ning muid asjaolusid, millest tulenevalt

kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. Eeltoodust tulenevalt kuulub mittevaralise

kahju hüvitamise nõue rahuldamisele, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu

sooritati avalikõiguslikus suhtes, tegemist on süülise õigusvastase teoga, millega rikuti

RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud isiku subjektiivseid õigusi (tekitati tervisekahju); õiguste

rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju; esineb põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud

kahju vahel ning kahju ei ole võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega.

Juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus mittevaralise kahju

hüvitamise nõude rahuldamiseks.

17. RVastS ei ava tervise kahjustamise mõistet. Võlaõiguses on kehavigastus või

tervisekahjustus isiku kehalise või vaimse heaolu seisundi rikkumine. Siia alla kuulub inimese

normaalsetesse kehalistesse, vaimsetesse, aga ka hingelistesse eluprotsessidesse sekkumine,

mille tagajärjeks on inimese kehalise või vaimse heaoluseisundi häiritus. Kehavigastusega on

tegemist juhul, kui füüsilise mõjutusega rikutakse isiku kehalist terviklikkust (nt vigastatakse

kätt), tervisekahjustusega aga juhul, kui kehalist terviklikkust kui sellist ei rikuta, kuid esineb

muu, nt viirusest, bakterist vms põhjustatud organismi seesmine patoloogiline seisund (nt

kopsupõletik, psüühikahäire) (Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne; juuraveeb.ee; §

129 kommentaar 4.2). Karistusõiguses on tervisekahjustus inimese kehalise või vaimse heaolu

häirituse seisund, mis objektiivsel hinnangul vajab väljaravimist, s.t tervise taastamine eeldab

meditsiinilist sekkumist (Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne; juuraveeb.ee; § 118

kommentaar 3).

18. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et selleks, et tegemist oleks väärikuse

alandamisega RVastS § 9 lg 1 tähenduses, peab väidetava kahju tekitanud tegevuse või

tegevusetuse mõju isikule ületama teatava raskusastme või intensiivsuse. Kohtu hinnangul on

selline lähenemine võimalik ka tervise kahjustamise puhul, sarnaselt otsuse p-s 17 viidatud

seisukohaga karistusõiguses (sama on leitud ka Tartu Halduskohtu 3. veebruari 2022. a

otsuses asjas nr 3-21-512, p 7). Seega igasugune ebamugavustunne ei ole veel tervise

kahjustamine.

19. Kaebaja tugineb juhtumile, mis leidis aset 30. augustil 2021. Valvur L. Tähnase 30.

augusti 2021. a ettekande nr 2-21-4182 (dtl 134) kohaselt „Vahistatu X.X. on päev otsa olnud

problemaatiline. Ei allu korraldustele lõpetada akna peal karjumine. Vastas ühel korral mulle,

et tal ongi kõva hääl. Siis helistas kella 14:00 ajal valveruumi ja nõudis valjuhäälselt kohest

psühhiaatri vastuvõttu või muidu võime ta rahunema viia. Ütlesin vahistatule, et psühhiaatri

juurde minek ei käi nii, mispeale ütles mulle, et kuule debiilik oled vä. Ja siis hakkas vastu

kambri ust taguma nii, et seda oli valveruumi kuulda. Teavitasin peavalvet, et isik tuleb

rahunema viia, aga selleks ajaks kui meesametnikud kohale jõudsid oli ta oma tegevuse

lõpetanud.“ (dtl 134). Samal päeval kella 16:30 paiku toimus seoses kaebajaga veel teinegi

sündmus, mille kohta on L. Tähnas 30. augusti 2021. a ettekandes nr 2-21-4189 märkinud

järgmist: „Samal ajal kui I.Etverk ja A.Nugis vett kinni keerasid tuli kambrist 2144 ukse alt,

kus paikneb vahistatu X.X. , korraga väga suur kogus vett. Vett tuli sellises koguses ja sellise

kiirusega, nagu oleks just sel hetkel mingi takistus ukse alt ära võetud, et siis sai vesi

voolama. /---/ Vahistatu X.X.-ile paigaldati käerauad ja viidi jalutusboksi. /---/ Selle

3-21-2567

juhtumiga seoses läksid katki veekraanide lingid ja kinnipeetavast san.tehnik ütles, et homme

tuleb tööd edasi teha, kuna tänasega ei saa seda kõike korda.“ (dtl 135).

20. Kaebaja leiab, et ta oli agressiivne, lõhkus kambri ust ja uputas kambri veega üle

terviserikke tõttu. Kaebaja väidab, et tal oli paanika, hirm, psühhoos, ärevus, meelesegadus ja

agressiivsushoog (dtl 29). Vastustaja on seisukohal, et kui vahistatu ei allu ametnike

korraldustele, ei ole see selliseks asjaoluks, mis tingiks vältimatu abi vajaduse. Kaebaja

käitumine viitab pigem manipulatiivsele käitumisele kui vältimatu arstiabi vajadusele ning

sellisest olukorra kirjeldusest ei saa välja lugeda erakorralise või vältimatu arstiabi vajadust.

Kaebajale ei osutatud 30. augustil 2021 vältimatut arstiabi, mistõttu jäi kaebajal

psühhiaatriline abi saamata

21. Kaebaja leiab, et kuna ta on psühhiaatripatsient, peab talle olema psühhiaatri teenus

tagatud vastavalt Tartu Vangla Meditsiiniosakonna psühhiaatri tööjuhendile (dtl 85). Kaebaja

leiab, et rikuti juhendi punkte 2-4, 6, 8, 12-15 (dtl 2). Õigusaktidest ei tulene, et

kinnipeetavale, kes avaldab soovi arstiabi saamiseks, tuleb see tingimata koheselt ka

võimaldada. VangS § 53 lg 1 kohaselt tagatakse kinnipeetavale ööpäevaringse vältimatu abi

kättesaadavus. Vältimatu abi on tervishoiuteenuse korraldamise seaduse (TTKS) § 5

tähenduses tervishoiuteenus, mida tervishoiutöötaja osutab olukorras, kus abi edasilükkamine

või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse.

Kinnipeetava meditsiiniline teenindamine Tartu Vanglas on asutusesiseselt reguleeritud Tartu

Vangla kodukorra p-s 20. Kodukorra p 20.2. kohaselt teostatakse vanglas kinnipeetavatele

esmatasandi ambulatoorset üld-ja eriarstiabi vastavalt võimalusele ning statsionaarset

psühhiaatrilist ja hooldusravi. Võimaluse puudumisel suunatakse kinnipeetavad plaanilises

korras lähimasse üldraviasutusse, kellega on sõlmitud tervishoiuteenuse osutamise leping.

Kodukorra p 20.3. kohaselt toimub haigete ambulatoorne vastuvõtt eelregistreerimisega

ravijärjekorra alusel. Kinnipeetav teavitab oma osakonna vanglateenistujat vajadusest

meditsiiniosakonna teenistuja konsultatsioonile või arstiabile. Vanglateenistuja registreerib

vastuvõtule elektroonilisel teel. Meditsiiniosakonna töötaja vastab elektroonilisel teel esimesel

võimalusel, kuid mitte hiljem kui 5 tööpäeva jooksul. Kodukorra p 20.4. kohaselt teavitatakse

vältimatu abi vajadusest koheselt valvemeedikut. Kodukorra p 20.5. kohaselt osutatakse

töövälisel ajal, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel kinnipeetavatele ainult erakorralist ja

vältimatut meditsiinilist abi.

22. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta vajas vältimatut abi TTKS § 5 mõttes.

Ka kohtule esitatud kaebaja tervisekaardi väljavõtetest, sh 2. septembri 2021. a haigusjuhust

nr A15347 202 ja muudest tõenditest ei nähtu, et 30. augustil 2021 oleks kaebaja vajanud

vältimatut meditsiiniabi või et psühhiaatrilise abi mittesaamine põhjustas talle püsiva

tervisekahjustuse. Kaebaja agressiivne käitumine, kambri ukse pihta löömine ja kambri

uputamine selliseks vältimatu abi vajaduseks ilmselgelt ei liigitu. Samuti ei saa asjaolu, et

kaebajal olid varasemalt agressiivsushood või hilisemalt ärevus, samastada vältimatu abi

vajadusega 30. augustil 2021. Viha ja agressiivsus ei ole seisund, mida on võimalik pidada

vältimatut meditsiiniabi ja seega kohest kutsumist vajavaks. Ilmselgelt ei oleks vastustajal ka

võimalik igale agressiivselt käituvale kinnipeetavale pakkuda vältimatut meditsiiniabi.

23. Riigikohus on selgitanud, et kehtivate õigusaktide kohaselt ei ole kinnipeetaval

subjektiivset õigust nõuda meditsiinilisi uuringuid või ravi enda soovi järgi. Kinnipeetava

eriarstiabi osutaja juurde saatmise otsustab tervishoiuteenuse osutamise vajadusest lähtudes

üksnes arst (tervishoiutöötaja) (vt Riigikohtu 21. detsembri 2010 otsus haldusasjas nr 3-3-1-

3-21-2567

69-10, p 8; 15. detsembri 2010 otsus haldusasjas nr 3-3-1-53-10, p 7). Tervishoiutöötaja

otsustab mh ravivajadusest lähtudes tervishoiuteenuse osutamise aja üle (vt Riigikohtu

erikogu 19. novembri 2018 määrus asjas nr 3-18-1757/30, p 13). Seega ei tähenda vangla

kohustus kinnipeetavale arstiabi tagada seda, et iga kinnipeetav, kes soovi avaldab, peab igal

juhul ja viivitamatult pääsema arsti vastuvõtule.

24. Ka Tartu Vangla meditsiiniosakonna juhataja P. Kooli 25. oktoobri 2021. a e-kirja (dtl

143) kohaselt on psühhiaatri plaaniline ravijärjekord 1-2 nädalat. Kui kinni peetav isik

avaldab soovi, siis inspektor-kontaktisik informeerib sellest vaimse tervise õde, kes isiku

psühhiaatri vastuvõtule registreerib. Erakorralisel vajadusel tegeleb olukorraga valveõde.

Psühhiaater ei ole vanglas pidevalt kohal, mistõttu ei ole võimalik iga kaebusega koheselt

psühhiaatri vastuvõtule saada. Seega ei saa isiku sooviavalduse alusel talle kohest psühhiaatri

juurde toimetamist võimaldada.

25. Menetluses on kinnitust leidnud asjaolu, et 30. augustil 2021. a teavitati peavalvekeskust

kaebaja soovist saada koheselt psühhiaatri vastuvõtule. Kell 16.54 on sellesisuline

informatsioon edastatud peavalvekeskusest meditsiiniosakonda (dtl 141). Peavalvekeskusele

teadaolevalt lubas valvemeedik jätta meditsiiniosakonda sellekohase teate. Vastustaja,

viidates P. Kooli seisukohale, on seisukohal, et igal meedikul õigus teha otsus, kas isik vajab

psühhiaatrilist abi ning vajadusel registreerida isik psühhiaatri vastuvõtule. Valvemeediku

selline otsus viitab asjaolule, et kaebajal puudus vältimatu psühhiaatrilise sekkumise vajadus,

mistõttu ei ole alust pidada psühhiaatri kohese vastuvõtu võimaldamata jätmist

õigusvastaseks. Kohus nõustub selle seisukohaga.

Kaebaja paigutati õigusvastaselt rahustuskambrisse

26. Vaidlust pole selles, et kaebaja paigutati kambrisse nr 1192. Vastustaja on vastuses

kaebusele selgitanud, et tegemist on ühekohalise kambriga, mida kasutatakse üldjuhul

kinnipeetavate lühiajaliseks eraldamiseks eluosakonnast. Nimetatud kambrisse paigutatakse

isikuid, kel ei esine haigusest tingitud segasusseisundit, kuid kes lõhub elukambrit ja/või

karjub, millega segatakse nii teiste eluosakonnas paiknevate kinnipeetavate rahu kui häiritakse

ametnike teenistusülesannete täitmist; kui isik on ametnike suhtes agressiivne või

manipulatiivsel eesmärgil vigastab end korduvalt. Samuti on vastustaja selgitanud, et kuivõrd

kaebaja oli kambris tekitanud uputuse, siis selle tagajärgede kõrvaldamise ajaks oli vajalik

kaebaja ajutiselt mujale paigutada.

27. Kaebaja peab kambrit nr 1192 rahustuskambriks ja leiab, et see kamber on pime,

uriinihaisune, külm ja räpane. Kaebaja leiab, et rahustuskamber on vangla loodud

piinakamber. Kaebaja ei rahunenud seal, vaid paanikast tekkis südamevalu, mis vaevas

kaebajat terve öö.

28. Asja materjalidest nähtuvalt viibis kaebaja kambris nr 1192 lühiajaliselt (ca tund ja 20

minutit) kuni ajani, mil teda oli taas võimalik temale määratud kambrisse paigutada.

Kambrisse nr 1192 paigutamise näol ei ole tegemist isiku ohjeldamisega psühhiaatrilise abi

seaduse tähenduses. Vaidlust ei ole, et selles kambris viibimise ajal ei olnud kaebaja kuidagi

fikseeritud ja kaebajal oli võimalik kambri piires liikuda.

29. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et seal kambris viibimine tekitanuks

kaebajale tervisekahju, mida saaks RVastS § 9 alusel kaebajale hüvitada. Kaebaja

vastupidised väited on paljasõnalised.

3-21-2567

Jalutusboksis viibides pidi kaebaja tundma külmatunnet, kuna talle ei antud dresse ja

kannatama kõhulahtisuse käes

30. Poolte vahel pole vaidlust selles, et kaebaja viidi pärast kambri uputamist jalutusboksi.

Kaebaja viibis jalutusboksis ajavahemikus kell 16.42-18.22 (dtl 183). Kaebaja selgitab, et pidi

18,35 + kraadiga külmetama, talle ei toodud dressipükse ning ärevusest läks kaebajal kõht

lahti.

31. Tõendatud on, et kaebaja avaldas soovi kasutada tualetti, kuid oli nõus minema ainult oma

kambrisse ning ei rahuldunud selgitusega, et sinna ei saa teda viia, kuna ta lõhkus selle

sisustust (dtl 136). Kui kaebajal oleks tõesti olnud kõhulahtisus, siis on usutav, et ta oleks

olnud nõus minema tualetti, mida valvur talle pakkus. Pealegi ei ole ärevusest tekkinud

kõhulahtisus selline inimese kehalise häirituse seisund, kus tervise taastamine vajab

meditsiinilist sekkumist või mille tõttu oleks põhjust hüvitada kaebajale tervisekahju RVastS

§ 9 alusel.

32. Samuti ei ole tõendatud, et kaebajale tekkis tervisekahju, kuna ta pidi lühikeste pükstega

viibima umbes kaks tundi jalutusboksis, kus oli 18 soojakraadi.

Rahustuskambrisse paigutamisel kasutati kaebaja suhtes ülemäärast jõudu käeraudade

paigaldamise näol

33. Kinnipeetava saatmisel on vanglateenistuse ametnikul lubatud ohjeldusmeetmena

käeraudade kasutamine (VangS § 70, § 701 lg 1 p 1). Kohus nõustub vastustajaga, et

olukorras, kus kaebaja käitumine oli 30. augustil 2021. a olnud problemaatiline, oli ametnikel

piisavalt põhjust arvata, et kaebaja käitumine võib olla ettearvamatu. Seetõttu ei saa ka

saatmise ajal käeraudade kasutamist pidada põhjendamatuks või ülemääraseks. Mistõttu ei saa

saatmise ajal kaebaja suhtes käeraudade kasutamist pidada õigusvastaseks. Kaebaja leiab, et

ohjeldusmeetmena käeraudade kasutamine tekitas talle tervisekahjustuse. Selline väide on

paljasõnaline ja ükski kohtule esitatud tõend ei kinnita kaebaja väiteid.

34. Kokkuvõttes ei ole kahju hüvitamise eeldused täidetud. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.

Menetluskulud. Selgitused

35. HKMS § 109 lg 2 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et

menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri ja

kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral

menetluskulusid välja ei mõisteta. Pooled ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente

esitanud. Kohtule menetluskulusid teada ei ole. Menetluskulude väljamõistmine ei ole

võimalik. Sel juhul puudub vajadus ka menetluskulude jaotuse määramiseks. Kui pooltel

menetluskulusid oli, siis jäävad need poolte endi kanda.

36. Tartu Halduskohus kuulutas 19. novembri 2021. a määrusega haldusasja menetluse

kaebaja eraelu kaitseks kinniseks. Kohtu hinnangul piisab käesoleva otsuse avaldamisel

kaebaja eraeluliste andmete kaitsmiseks sellest, et kaebaja nimi asendatakse tähemärgiga

(HKMS § 175 lg 3).

3-21-2567

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Palm

kohtunik