2-20-126090/37 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Imbi Sidok-Toomsalu

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. juuni 2022. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-126090

Kohtuasi

Purgo OÜ hagi Tallinn, V. Reimani tn 4 korteriühistu

vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks ning

Tallinn, V. Reimani tn 4 korteriühistu vastuhagi Purgo

OÜ vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14.10.2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Tallinn, V. Reimani tn 4 korteriühistu apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

9693,18 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): Purgo OÜ (registrikood 14124013),

lepinguline esindaja Peeter Malve

Kostja (apellant): Tallinn, V. Reimani tn 4 korteriühistu

(registrikood 80088960), lepinguline esindaja Sofja

Pevzner-Belošitski

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 14.10.2021 otsus ja saata tsiviilasi samale maakohtule

uueks läbivaatamiseks.

2. Apellatsioonkaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

2-20-126090

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Purgo OÜ esitas 24.08.2020 Harju Maakohtule Tallinn, V. Reimani tn 4 korteriühistu vastu

hagi, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 4264,50 eurot ja sissenõutavaks muutnud

viivised 735,50 eurot.

2. 2019. a oktoobris helistas hageja esindajale kostja juhatuse liige ja tellis järgmised tööd:

traktoritööd (maja vundamendi ümbruse lahtikaevamine, mittevajaliku väljakaevatud materjali

(ehituspraht)

teisaldamine

jäätmejaama;

soojustamine

(sokli

soojustamine

soojustusmaterjaliga); hüdroisolatsiooni paigaldus; prügivedu ja utiliseerimine; lisatööd

(vastavalt kokkuleppele). 27.10.2019 sõlmisid pooled töövõtulepingu nr 27-10/19, mille

valmistas ette kostja. Kostja tasus hagejale lepingujärgselt ära ettemaksu kokkulepitud tööde

eest, s.o 2 622 eurot. Kokkulepitud tööde (v.a lisa- ja vaegtööd) tegemise järel esitas hageja

kostjale 10.12.2019 arve nr 201912102, summale 2622 eurot.

3. Pärast vundamendi lahtikaevamist selgus, et maja vundamendi äärde oli maetud suurel hulgal

ehitusprahti, mille kostja esindaja käskis hagejal ära vedada ja milles algselt kokku lepitud ei

olnud. Kuivõrd selles töös kokku lepitud ei olnud ning muutusid ka muud kokkulepitud tööd,

esitas hageja kostjale 06.03.2020 veoteenuse kohta eraldi arve nr 200362 summale 1530 eurot,

sh käibemaks. Pärast vundamendi lahtikaevamist selgus ka, et seda ei saa algse plaani kohaselt

EPS soojustusplaatidega katta ilma krohvimata ning kostja otsustas kasutada vundamendi

soojustamiseks pihustatavat PUR soojustusvahtu. Kostja tellis PUR vahuga soojustamise ise

vastavast firmast ja ka tasus selle eest ise, seega PUR vahuga vundamendi katmine ei olnud

käesoleva töövõtu esemeks.

4. Hageja tegi kõik kokkulepitud tööd ära, st maja vundament sai lahti kaevatud, soojustatud ja

uuesti täidetud. Selleks pidi hageja tooma majaümbruse tasandamiseks lisaks tasuta juurde 2-3

masinatäit mulda ja 3-4 koormat liiva vundamendi ääre täitmiseks ja soojustuskihi katmiseks,

mida hinnapakkumine ei sisaldanud. Lisaks puhastas hageja kostja nõudel lisatööna ühe

kanalisatsioonikaevu ja mille kohta esitas kostjale 14.02.2020 arve nr 2002141, summale

112,50 eurot, sh käibemaks.

5. Pärast lisatööde valmimist soovis hageja, et kostja võtaks tehtud tööd vastu ja saatis talle

18.02.2020 vastava akti. Kostja keeldus akti allakirjutamisest ning tööde vastuvõtmisest ja

hakkas nõudma lisatöid, milles kokku ei olnud lepitud, näiteks kõnnitee kivide parandust

(hageja tegi ära), mustuse koristamist territooriumilt (hageja tellis traktori, see pühkis prahi

kokku ja viis ära). Seejärel nõudis kostja, et hageja peseks kogu platsi üle veel survepesuga,

millest hageja keeldus, sest oli kevadine aeg ning pealegi selles polnud kokku lepitud, seejärel

nõudis kostja lisaks veel sõelutud mulda ja uut muru, millest hageja keeldus, sest kokkulepitud

eelarvest selle töö jaoks ei piisanud. Lisaks nõudis kostja kõrgemale maja soklile EPS

lisasoojustust, mille hageja tegi ära kuigi selles polnud kokkulepitud.

6. Kostja ei ole esitanud töövõtulepingus kokkulepitud tööde osas mitte ühtegi pretensiooni.

Tööde üleandmises oli kokku lepitud poolte töövõtulepingu p-s 9, kuid kostja keeldus sellest

põhjendamatult. Seega tuleb lugeda tehtud tööd kostja poolt vastuvõetuks.

2-20-126090

7. Hageja nõuab kostjalt lisatööde eest kahe arve tasumist (arved 2002141 ja 2003629, milles

ei ole esialgses lepingus kokku lepitud).

8. Poolte töövõtulepingu p 6.3 kohaselt on töövõtjal õigus nõuda tellijalt tasumata jäetud arve

summalt viivist 0,1% päevas. Kostja võlgneb hagejale kolme arve alusel kokku 4264,50 eurot.

Seisuga 08.07.2020 moodustasid sissenõutavaks muutunud viivised kokku 884,12 eurot.

Hageja piirdub sissenõutavaks muutnud viiviste nõudmisega 735,50 euro ulatuses.

9. Kostja ei ole tõendanud, et hageja on süüdi kanalisatsioonikaevu lõhkumises, mis oli vana ja

ilmselt on see aastakümnete pikkuse ekspluatatsiooni käigus amortiseerunud loomulikul teel.

Vastuhagi pole arusaadav. Sellest ei nähtu, millal ja millises dokumendis sellistes töödes üldse

kokku lepiti, kas tööd võeti vastu puudustega või mitte ja palju kostja selle töö eest hagejale

tasu maksis või siis maksmisest keeldus jne. Puuduste likvideerimist vastuhagis kirjeldatud

objektide osas ei ole kostja hagejalt varem nõudnud, seega tegu on otsitud iseloomuga nõudega,

lootuses leiutada midagi põhihagi tasaarvestamiseks.

Kostja vastuväited ja vastuhagi

10. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja ei eita arvete

tasumata jätmist, kuid põhjendab tasumata jätmist sellega, et tegemist ei olnud lisatöödega, hageja

ja kostja vahel puudub leping lisatööde teostamiseks. Lisaks olid hageja poolt teostatud tööd

puudustega ja tähtaega rikkudes, lisaks hageja lõhkus kanalisatsioonikaevu. Poolte vahel on

sõlmitud siduva eelarvega leping ning kostja hinnangul on ta hagejale lepingu hinna täies ulatuses

tasunud.

11. Kostja esitas 27.01.2021 hageja vastu vastuhagi, milles palub hagejalt kostja kasuks välja

mõista 4345,54 eurot ja viivised alates vastuhagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni.

11.1. Lepingu alusel oli hageja kohustatud teostama tööd vastavalt kostja nõuetele, kehtivatele

õigusaktidele, heale ehitustavale, kvaliteedinõuetele ja muudele lepingus sätestatud nõuetele.

Hageja ei ole enda kohustusi täitnud. Hageja on lepingut rikkunud sellega, et teostas töö

ebakvaliteetselt, mille tulemusel ei saavutanud hageja teostatud töö lepingu eesmärki. Hageja

tööd on senini aktsepteerimata.

11.2. Hageja lepingujärgsed rikkumised tõid kaasa kostjale kahju tekkimise järgmiselt:

11.2.1. Kaevetööde käigus purustas hageja kanalisatsiooni. Majaga külgneval kollektoril

puudus kaugem osa. Hageja üritas seda viga parandada, kuid hoopis muld ja mustus hakkasid

kollektorisse tungima. Vea parandamiseks oli kohale kutsutud Toruabi OÜ, kes koristas

kollektori ja tegi edasisteks töödeks hinnapakkumise summale 1129,54 eurot. Hädaremonti on

teinud Antelika Group OÜ (arve summa 380 eurot). Kokku kahju 1509,54 eurot.

11.2.2. Raketise, maa, haljastuse ja raketise fassaadi puudused. Hageja on jätnud need tööd

lõpetamata, mille tõttu pidi kostja tellima tööd My Property OÜ-lt ja kandma kulusid summas

2070 eurot. Maa oli rikutud, maja fassaad on viimistlemata (teisel pool puudusid isegi fassaadi

osad) ja karniisid (akna veeplekid) ei olnud paigaldatud. Karniisid ja fassaadi avariitööd tegi

Antelika Group OÜ. Kokku kahju 2836 eurot.

12. Kostja on mitmekordselt hageja poole pöördunud puuduste kõrvaldamise nõudega.

11.03.2020 on kostja edastanud hageja aadressile pretensiooni, mis oli jäänud vastuseta.

2-20-126090

Maakohtu otsus ja põhjendused

13. Harju Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse

summas 4264,50 eurot ning seisuga 08.07.2020 sissenõutavaks muutunud viivise summas

735,50 eurot. Vastuhagi jättis maakohus rahuldamata ning menetluskulud jättis maakohus

kostja kanda.

14. Hageja esitas kostjale 10.12.2019 arve nr 201912102 summas 2 622 eurot. 06.03.2020 esitas

hageja kostjale arve nr 200362 summas 1 530 eurot lisatööde eest, mis olid tingitud asjaolust,

et vundamendi lahtikaevamisel tuli vundamendi äärest välja sinna maetud prügi, mille kostja

soovis ära vedada. 14.02.2020 esitas hageja kostjale arve nr 2002141 summas 112,50 eurot

lisatööde eest, mille tingis vajadus puhastada kostja tellimusel kanalisatsioonikaev. 18.02.2020

saatis hageja kostjale teostatud tööde akti. Kostja akti ei allkirjastanud.

15. Kohtu hinnangul ei ole kostjal alust teostatud tööde eest tasumisest keelduda. Hageja on

oma lepingulised kohustused täitnud. Lisaks on hageja teostanud lisatööd kostja tellimisel.

Kostja väiteid selle kohta, et tööd on teostatud oluliste puudustega, kohus veenvaks ei pea.

16. Samuti on väär kostja väide selle kohta, et ta on lepingu hinna hagejale täies ulatuses

tasunud. Kostja on teostanud hagejale kuus makset. Perioodil 28.10.2019 kuni 30.10.2019 on

kostja tasunud hagejale 25.10.2019 väljastatud arvete alusel 2622 eurot ja perioodil 18.11.2019

kuni 20.11.2019 on kostja tasunud 17.11.2019 väljastatud arvete alusel 3000 eurot. Makse

selgitusest nähtub, et 50% ettemaks summas 2622 eurot on tasutud käesolevas menetluses

vaidlusalusest lepingust tuleneva kohustuse täitmiseks. Perioodil 18.11.2019 kuni 20.11.2019

on kostja kolme maksega tasunud arve nr 201911071. Käesolevas menetluses on vaidlusalused

arved nr 201912102, nr 200362 ja 2002141 väljastatud kostjale vastavalt 10.12.2019,

06.03.2020 ja 14.02.2020, seega alles pärast perioodil 18.11.2019 kuni 20.11.2019 tehtud

makseid. Kohus järeldab sellest, et need makseid ei saanud seega olla tehtud hiljem esitatud

arvete alusel.

17. Hageja on esitanud 18.02.2020 kostjale paberkandjal tööde üleandmise akti, lisaks saatnud

akti kostjale 10.03.2020 elektrooniliselt. Kohtule on esitatud hageja ja kostja vaheline e-

kirjavahetus, millest nähtub, et akt on kostja poolt kätte saadud. 05.10.2020 on kostja hagejale

teatanud, et kaetud tööde aktid on esitamata ja keeldub arve tasumisest. Ilmnenud puudustest

peab tellija teatama VÕS § 644 lg 1 esimese lause järgi mõistliku aja jooksul pärast puuduse

avastamist. Vaidlusaluse lepingu p 7.14. ja 9.2. kohaselt kohustus kostja töövõtja poolt aktiga

vastuvõtmiseks esitatud töö üle vaatama ja vastu võtma 3 päeva jooksul või esitama kirjaliku

motiveeritud keeldumise sama tähtaja jooksul. Kohtu hinnangul ei ole kostja esitanud

pretensioone mõistliku aja jooksul, samuti on kostja eiranud vaidlusaluse lepingu p 9.2.

kokkulepet. Kohtule on esitatud hageja ja kostja vaheline e-kirjavahetus, millest nähtub, et

seisuga 07.01.2020 oli kostja hinnangul tegemata puu juures teepiire, fassaad osaliselt

kahustatud, praht murualal, muruplatsid tegemata ja muld koristamata parkimisalal. Ühtegi

pretensiooni tööde üleandmise-vastuvõtmise akti osas kostja hagejale seitsme kuu jooksul ei

esitanud.

18. Lepingu p 11.1 kohaselt pidi tööde kvaliteet vastama Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele

ja normidele. VÕS § 77 lg 1 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele

vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või

seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise

kvaliteediga. Kohtu hinnangul on töövõtja seda ka teinud.

2-20-126090

19. Kostja on jätnud alusetult tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamata. Tööd tuleb

lugeda vastuvõetuks, kuivõrd kostja on asunud teostatud tööd kasutama ning väidetav

hagejapoolne lepingurikkumine on käesolevas menetluses jäänud tõendamata. Seega on hageja

arvetest nr 200362, 2002141, 201912102 tulenev tasunõue muutunud sissenõutavaks.

20. Hageja arvest nr 201912102 tulenev nõue muutus sissenõutavaks 18.12.2019. Kostja on

viivitanud arve tasumisega 203 päeva. Hageja arvest nr 2002141 tulenev tasunõue muutus

sissenõutavaks 21.02.2020. Kostja on viivitanud arve tasumisega 138 päeva. Hageja arvest nr

200362 tulenev tasunõue muutus sissenõutavaks 13.03.2020. Kostja on viivitanud arve

tasumisega 117 päeva. Lepingu p 6.3 järgi on tähtaegselt tasumata arve eest töövõtjal õigus

nõuda viivist 0,1 % kalendripäevas. Kohustuse täitmata jätmise korral, peab võlgnik arvestama

sellega, et viivitamisel järgnevad VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st

kohustus maksta viivist seaduse või lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Eeltoodust

tulenevalt kuulub hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue seisuga 08.07.2020 summas

735,50 eurot rahuldamisele.

21. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et hageja ülesandeks oli elamu vundamendi

soojustamine ja kokkuleppelised lisatööd. Kostja nõudel puhastas hageja kanalisatsioonikaevu

lisatööna, mille eest esitas ka kostjale arve. Arve saamisel kostja selles osas pretensioone ei

esitanud. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul pahatahtlikud kostja väited selle kohta, et

hageja purustas kanalisatsioonikaevu, selliseid tõendeid kohtule esitatud ei ole. Käesolevas

menetluses kogutud tõenditest nähtub, et kostja võimalik kahju tekkis kostja enda tegevuse

tulemusel, nimelt on tellitud kolmandatelt isikutelt tööd, kuid kohtule esitatud tõenditest

nähtuvalt ei seostu need hageja poolt teostatud töödega. Seetõttu tuleb vastuhagi jätta

rahuldamata.

Apellatsioonkaebus

22. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus,

millega jätta hagiavaldus rahuldamata ning rahuldada kostja vastuhagi kahju hüvitamiseks.

Alternatiivselt saata asi maakohtule tagasi uueks arutamiseks.

23. Maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi ja

rikutud menetlusõiguse normi, mis oluliselt mõjutas lahendit.

24. Tasunõude sissenõutavaks muutmise eelduseks on töö vastuvõtmine. Selleks pidi hageja

esitama kostjale tööde üleandmise akti, aga kostja pidi kas akti allkirjastama või pretensiooni

esitama. Kohtuotsusest jääb arusaamatuks, millise tõendi alusel kohus tuvastas 18.02.2020

kostjale paberkandjal akti üleandmise. Toimikus olev kirjavahetus kinnitab ainult seda, et akt

oli 10.03.2020 elektrooniliselt edastatud. 10.03.2020 kirjale vastas kostja 11.03.2020, esitades

pretensiooni ebakvaliteetselt teostatud tööde osas. Kostja on seisukohal, et esitas oma

pretensioonid õigeaegselt, s.o kolme päeva jooksul pärast töö üleandmise akti kättesaamist.

Esimest korda esitas kostja hagejale pretensioonid 13.12.2019. Lisaks on kohus jätnud

tähelepanuta asjaolu, et kostja on ka korduvalt kirjavahetuses selgitanud, milles seisneb

ebakvaliteetne tööde teostamine ning pakkunud erinevaid lahendusi, mis võimaldaksid lõpetada

tööd ning anda tööd kostjale üle.

25. Kohus ei ole pooltega vajalikul määral arutanud võimalikke õiguslikke tagajärgi ja kostja

nõude õiguslikku kvalifikatsiooni. Kohus pole juhtinud kostja tähelepanu sellele, et tuleb

täiendavalt tõendada, et kahju seondub hageja poolt teostatud töödega. Kostja on kohtule

esitanud ka asjatundja arvamuse, mille kohus on jätnud arvestamata. Kohus ei andnud kostjale

2-20-126090

täiendavalt võimalust tõendada vastuhagis märgitud asjaolusid. Kostja sai keelduda lõpliku tasu

maksmisest, sest tal on rahaline nõue hageja vastu. Väär on kohtu seisukoht, et kostja võimalik

kahju tekkis kostja enda tegevuse tulemusel. Kohus on korduvalt kirjutanud, et on nõus hageja

väidetega, kuid kohtuotsusest ei selgu, milliste asjaolude või tõendite alusel jõudis kohus

vastavate järeldusteni.

Vastustaja seisukoht

26. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.

27. Kostja etteheiteid maakohtule on põhjendamatud. Isegi kui heita maakohtule ette seda, et ta

kõiki kostja tõendeid põhjalikult ei käsitlenud, ei anna see alust väiteks, et kohus neid ei

vaadanudki ja neid vaadates oleks teistsuguse lahendi teinud. Kõikide kostja tõendite üksipulgi

otsusesse toomine ei oleks asja lõpplahendit kuidagi muutnud, sest ka kostja enda poolt esitatud

tõendid kinnitasid tema enda väidete vastuolulisust ja hageja väidete õigsust. Kostja etteheiteid

maakohtule tõendamiskoormise selgitama jätmise kohta on põhjendamatud, sest ta ei ole

menetluses sellekohast taotlust või vastuväidet esitanud. 03.09.2021 kohtuistungil kostja

esindaja kinnitas, et nad on kõik tõendid esitanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

28. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.

Apellatsioonkaebus rahuldatakse.

29. Maakohtu otsuse tühistamise ja maakohtule asja uueks läbivaatamiseks saatmise tingivad

olulised menetlusnormide rikkumised, mida ei ole mõistlikult võimalik kõrvaldada

apellatsioonimenetluses. Maakohus on lahendanud nõude, mis ei olnud lahendamiseks valmis

ja rikkus sellega TsMS § 435 lõiget 1. Maakohus on jätnud kostja vastuhagi nõuded ja nende

aluseks olevad asjaolud ning vaidluse lahendamisele kohaldatava õiguse nõuetekohaselt välja

selgitamata. Vaidlustatud otsus ei ole ka nõuetekohaselt põhjendatud, st rikutud on ka TsMS

§ 436 lõiget 1 ja § 442 lõiget 8. Lisaks on maakohus vääralt kohaldanud materiaalõigust.

30. 27.10.2019 töövõtulepingus nr 27-10/19 on pooled kokku leppinud, et hageja kohustub

tegema järgmised tööd: traktoritööd; soojustamine; hüdroisolatsiooni paigaldus; prügivedu ja

utiliseerimine; lisatööd (vastavalt kokkuleppele). Maakohus tuvastas, et hageja esitas kostjale

10.12.2019 arve nr 201912102 summas 2622 eurot, 06.03.2020 arve nr 200362 summas 1530

eurot lisatööde eest ja 14.02.2020 arve nr 2002141 summas 112,50 eurot lisatööde eest. Samuti

tuvastas maakohus, et 18.02.2020 saatis hageja kostjale teostatud tööde akti, kuid kostja akti ei

allkirjastanud. Seejärel asus maakohus seisukohale, et kostja on jätnud alusetult tööde

üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamata ning tööd tuleb lugeda vastuvõetuks, kuivõrd

kostja on asunud teostatud tööd kasutama ja väidetav hagejapoolne lepingurikkumine on

käesolevas menetluses jäänud tõendamata. Ringkonnakohtu hinnangul jõudis maakohus selliste

järeldusteni ennatlikult, selgitamata välja kõik asja lahendamiseks vajalikud asjaolud.

31. Töövõtulepingust tuleneva lepingujärgse tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuli

maakohtul kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes

sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas kostja on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis

välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest

2-20-126090

ajutiselt keelduda (vt nt Riigikohtu 02.03.2015 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 14;

28.10.2008 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 16).

32. Maakohus ei ole ringkonnakohtu hinnangul õigesti tuvastanud asjaolu, kas hageja tasunõue

on muutunud sissenõutavaks. Pooled leppisid töövõtulepingu punktis 9.1 kokku, et tööde

vastuvõtmine toimub sellekohase üleandmise-vastuvõtmise akti alusel ning akti allakirjutamise

järgselt tekib töövõtjal õigus esitada tellijale üleantud tööde ja materjalide kohta arve (dtl 43-

47). Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 638 on dispositiivne säte ehk pooled võivad kokku

leppida, millistel tingimustel loetakse töö vastuvõetuks. See aga ei välista VÕS § 638

kohaldamist juhul, kui kohus leiab, et poolte kokkulepitud tingimused töö vastuvõetuks

lugemiseks ei ole täidetud (vt Riigikohtu 18.04.2018 otsust tsiviilasjas nr 2-14-61484, p 15).

Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei ole tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastanud.

VÕS § 637 lg 4 sätestab, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on

tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse

vastuvõetuks. Kostja ei ole antud juhul töid VÕS § 637 lg 4 järgi vastu võtnud. Küll on

võimalik, et kostja saab lugeda tööd vastuvõtnuks VÕS § 638 teise lause kohaselt (vt Riigikohtu

28.10.2008 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 16). Esmalt märgib ringkonnakohus, et

maakohus tuvastas ebaõigesti, et kostja on jätnud alusetult tööde üleandmise-vastuvõtmise akti

allkirjastamata. Hageja väitel saatis ta kostjale 18.02.2020 vastava akti, kuid kostja keeldus akti

allakirjutamisest. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et akti käest-kätte andmist kostjale ei ole

hageja tõendanud. Seejuures on arusaamatu, millest maakohus järeldas, et hageja andis kostjale

akti kätte käest-kätte. Selle kohta ei ole kohtule tõendeid esitatud ja kostja ei ole seda asjaolu

omaks võtnud. Poolte väidetest ja tõenditest saab lugeda tuvastatuks, et kostja sai tööde

üleandmise-vastuvõtmise akti kätte elektroonselt 10.03.2020. Kostja esitas hagejale

pretensiooni 11.03.2020, seega tähtaegselt, kuna töövõtulepingu p 9.2 kohaselt tuleb

pretensioon esitada 3 päeva jooksul alates akti saamisest. Seega sai kostja puudustele tugineda,

kuna lepingus kokkulepitud tähtaeg ei olnud möödunud. Ebaõige on seejuures maakohtu

seisukoht, et tööd tuleb kostja poolt lugeda vastuvõetuks, kuivõrd kostja on asunud teostatud

tööd kasutama. Võlaõigusseadusest ei tulene, et ehitise kasutuselevõtuga tuleks iseenesest

lugeda töö vastuvõetuks. Töö vastuvõetuks lugemise jaoks on oluline üksnes see, kas tellija

rikkus töö vastuvõtmise kohustust vastuvõtmiseks antud mõistliku tähtaja jooksul (VÕS § 638

teine lause) (vt eelnevalt viidatud Riigikohtu otsuse p 22). Kolleegium leiab, et olukorras, kus

tellija on tuginenud puudustele, ei saa tööde kasutamisest järeldada, et kostja oleks tööd vastu

võtnud. Seega tuleb hageja tasunõude sissenõutavaks muutumiseks tuvastada, et hageja on

lepingujärgse töö valmis teinud (VÕS § 638 lg 1 esimene lause) ja kohustus on kohaselt

täidetud.

33. Riigikohus on selgitanud, et üksnes juhul, kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena

pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena

pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Kuna töövõtja peab VÕS § 638 teise lause

järgi tõendama, et tellija keeldus tööd vastu võtmast alusetult, peab ta tõendama ka selle, et

vastuvõtmiseks esitatud töö on lepingukohane (vt nt Riigikohtu 02.03.2015 otsust tsiviilasjas

nr 3-2-1-145-14, p 19; 28.10.2008 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 22). Antud juhul ei ole

kostja tööd vastu võtnud. Seega on hageja ülesandeks tõendada, et kokkulepitud tööd on valmis

ja tehtud nõuetekohaselt (vt Riigikohtu 14.10.2015 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-93-15, p 11).

Selline tõendamiskoormis on töövõtjal sõltumata sellest, kas töö vastuvõetuks lugemise eeldusi

reguleerib leping või VÕS § 638 teine lause (vt Riigikohtu 18.04.2018 otsust tsiviilasjas nr 2-

14-61484, p 18). Eeltoodud tõendamiskoormuse jaotust ei ole maakohus hagejale selgitanud.

34. Samuti ei ole maakohus hinnanud, kas kostja vastuväited välistaksid hageja nõude

maksmapaneku kestvalt ning kas täielikult või osaliselt. Tellijal on õigus töö vastuvõtmisest

2-20-126090

keelduda, kui töö ei vasta lepingutingimustele (sealhulgas kui esineb vaegtöid). Praegusel juhul

on kostja sellele tuginenud. Seega saaks kostja keelduda töö vastuvõtmisest kui töös esineb

olulisi puudusi. Riigikohus on selgitanud, et tellija ei saa keelduda kogu kokkulepitud tasu

maksmisest üksnes põhjusel, et tehtud töös on puudusi, kuid need on kogu maksmisele kuuluvat

tasu arvestades ebaolulised (vt Riigikohtu 28.10.2008 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 34).

Maakohus viitas õigesti sellele, et kohustuse täitmisest ei või VÕS § 111 lg 3 kohaselt keelduda,

kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui

teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Maakohus

pole aga seejuures hinnanud kostja väiteid töös esinevate puuduste kohta ja kas tegemist on

oluliste puudustega. Kostja on tuginenud sellele, et ta juhtis vähemalt kahel korral hageja

tähelepanu puudustele (13.12.2019 ja 11.03.2020). Kostja väitel on kaevetööde käigus hageja

purustanud kanalisatsiooni ning puudused esinevad raketise, maa, haljastuse ja fassaadi osas.

Kostja väitel on hageja jätnud need tööd lõpetamata, mille tõttu pidi kostja tellima tööd

kolmandatelt isikutelt ja kandma kulusid. Kostja poolt hagejale esitatud pretensioonides on

kostja märkinud järgmist: „Pakkumises oli penoplast EPS80 900.-+km, mida Te ei

paigaldanudki! Fassaadile on vaja teostada parandus ja värvimistööd, soojustus akendele ja

aknaplekid on paigaldamata; Hüdroisolatsioon on paigaldatud erinevatel kõrgustel;

Muruplats on rikutud! Prahti ja killustikku, suuri kive täis, mulda pole. Haljastustööd ja prahi

koristus on tegemata; Traktori kopaga lõhkusite kanalisatsiooni kollektori seina, teine kollektor

on mulda ja muda täis. Vajalik on kollektori vahetus! Kollektori kaevukaas, samuti lõhutud

tööde käigus; Teie poolt on lõhutud raketis- vajalik taastamine.“ (dtl 212-213). Maakohus

tegeles üksnes kostja väitega kanalisatsioonitööde puuduste kohta, kuid väiteid raketise, maa,

haljastuse ja fassaadi tööde puuduste kohta ei ole käsitlenud ega nende tõendamiseks esitatud

kostja tõendeid hinnanud.

35. Seejuures on maakohus jätnud selgitamata välja, milles pooled kokku leppisid ja kas kõik

need tööd, mille tegemata jätmisele või puudustele kostja tugineb ning hüvitist nõuab, olid

hõlmatud poolte vahel sõlmitud töövõtulepinguga. Kostja tugineb puudustele seoses maja

fassaaditöödega. Hageja väitel ei olnud poolte vahel fassaaditööde osas kokkulepet, kuna

hageja töö puudutas üksnes maja soklit. Töövõtulepingus on pooled kokku leppinud, et hageja

teostab muuhulgas soojustamise töid ja ka lisatöid vastavalt kokkuleppele (dtl 43-47), mistõttu

tuleb kohtul hinnata, kas kostja poolt viidatud fassaaditööd olid poolte kokkuleppega hõlmatud.

Seda, et pooled leppisid kokku ka fassaaditöödes tuleb tõendada antud juhul kostjal. Seejärel

saab hinnata, kas nimetatud töödes esinesid puudused ja kas hageja vastutab nende eest.

36. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et tööde vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine ei

mõjuta iseenesest kostja õigust tugineda lepingurikkumisele ja kasutada sellest tulenevalt

õiguskaitsevahendeid. Küll peab kostja arvestama, et need asjaolud on tema tõendada, st kui ta

ei suuda tõendada tehtud tööde lepingutingimustele mittevastavust ja sellest tulenevalt hageja

nõuet välistava õiguskaitsevahendi kasutamist (mh selle kasutamise eeldusi), peab ta hagejale

kokkulepitud tasu maksma (vt ka nt Riigikohtu 2. märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-

14, p 22; 28. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 31). Seega juhul, kui saab

lugeda kostja poolt tööd vastuvõetuks, tuleb kostjal esitada tõendid selle kohta, et tehtud tööd

ei vasta lepingutingimustele. Seejärel saab hinnata, kas kostja on kasutanud hageja nõuet

välistavat õiguskaitsevahendit ning kuidas kostja nõudeid kvalifitseerida. Kostja tugineb

puudustele hageja poolt tehtud töödes, mille kõrvaldamiseks kandis kostja kulusid. Lisaks on

kostja tuginenud lepinguga ettenähtud töövõtja garantiile (töövõtulepingu p 8). Seega saab

kostjal olla nõue mitmel erineval alusel (kahju (VÕS § 115 lg 1) või kulutuste hüvitamise

(VÕS § 646 lg 5) nõue või garantiist tuleneva lepingu täitmise nõue). Maakohus pole selgeks

teinud, millisel õiguslikul alusel saab kostjal olla nõue hageja vastu. Asja uuel arutamisel on

vajalik ka see puudus kõrvaldada.

2-20-126090

37. Kostja esitas hageja vastu vastuhagi, milles palub hagejalt kostja kasuks välja mõista

4345,54 eurot ja viivised alates vastuhagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Maakohtu

istungil on kostja esile toonud hoopis muud summad (kokku kahju summas 6977 eurot) ja on

esile toonud, et lisaks varasemalt vastuhagis märgitule on kostjal tekkinud kahju sellest, et

lepingu järgi pidi hageja vundamendi soojustamiseks paigaldama penoplast EPS80, summas

1080 eurot, kuid jättis selle tegemata. Samuti on kostja 23.03.2021 menetlusdokumendis

tuginenud sellele, et kostjale tekitatud kahju on kokku 6797,14 eurot. Maakohus ei ole

selgitanud välja, kas kostja on vastuhagi täiendanud või muutnud. Ringkonnakohus selgitab, et

kui kostja esitab kohtule vastuolulisi asjaolusid, on maakohtu ülesanne eelmenetluses sellele

kostja tähelepanu pöörata ja anda talle võimalus tuua välja selged nõude aluseks olevad asjaolud

ja nõuet vajadusel täpsustada ning vastuolud kõrvaldada (TsMS § 392 lg 1 p-d 1 ja 3 ning §

3401 lg 1).

38. Kohus teeb TsMS § 435 lg 1 järgi otsuse alles siis, kui asja on arutatud ammendavalt ja asi

on lõpliku lahendi tegemiseks valmis. Seejuures hindab kohus TsMS § 438 lg 1 esimese lause

järgi tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja

kas hagi kuulub rahuldamisele. Eelnevat arvestades jättis maakohus vaidluse lahendamiseks

tähtsad asjaolud olulises ulatuses välja selgitamata ja on teinud ennatliku kohtulahendi, mistõttu

tühistab kolleegium maakohtu otsuse. Oluliste menetluslike minetuste tõttu tuleb tsiviilasi saata

maakohtule uueks lahendamiseks. Maakohtul tuleb hinnata, kas hageja tasunõue on muutunud

sissenõutavaks ning kui on, siis kas kostjal oli õigus keelduda lepingujärgse tasu maksmisest

tulenevalt enda vastuväidetest ja kas vastuhagi kuulub rahuldamisele või mitte.

Ringkonnakohtul ei ole maakohtu otsuse puudulikkuse tõttu võimalik asja ise sisuliselt

lahendada, sest apellatsiooniastmes esmakordsel asja lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude

kogumi olulises ulatuses tuvastamine rikub kassatsioonimenetluse eripära arvestades poolte

õigust kohtuotsuse peale faktiliste asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas edasi

kaevata. Sellises olukorras ei ole ringkonnakohtu hinnangul võimalik asja lahendada

apellatsioonimenetluses, vaid asi tuleb saata maakohtule uueks lahendamiseks eelmenetluses

staadiumis. Menetlusökonoomistel kaalutlustel pole vaja käsitleda kaebuse ülejäänud väiteid.

39. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 järgi maakohus vastavalt asja lahendamise

tulemusele.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Imbi Sidok-Toomsalu