3-20-2572/24 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.06.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-20-2572

Haldusasi

X kaebus pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X, esindaja vandeadvokaat Rando Maisvee

Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, esindaja LS

Kaasatud haldusorgan – Sotsiaalministeerium, esindajad

PE ja LS

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 03.11.2021 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 03.11.2021 otsus

haldusasjas nr 3-20-2572 muutmata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 01.08.2022 (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-20-2572

2(6)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas Sotsiaalkindlustusametile (SKA) 19.06.2020 avalduse soodustingimustel

vanaduspensioni määramiseks soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 p 2

alusel.

2. SKA jättis 22.07.2020 otsusega soodustingimustel vanaduspensioni määramata, sest X-l

puudub sellise pensioni saamiseks vajalik staaž. SKA tunnistas selle otsuse 04.12.2020 otsusega

kehtetuks, uuendas haldusmenetluse ja peatas pensioniavalduse menetluse kuni kohtulahendi

saamiseni seoses pensioniõigusliku staaži tõendamisega kohtus.

3. X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille lõplikuks nõudeks jäi tuvastada, et ta töötas

täistööajaga ajavahemikul 16.07.1984–19.08.1985 ametikohal, mis vastab Vabariigi Valitsuse

16.07.1992 määrusega nr 206 „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate

tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelude kinnitamise kohta“ (määrus nr 206)

kinnitatud nimekirja nr 1 XII peatükis koodiga 13417 märgitud ametikohale „jootja ja

kuumtinataja, kes joodab ja tinatab tooteid joodistega, mis sisaldavad pliid“, ning ajavahemikul

14.12.1987–30.09.1989 ametikohal, mis vastab määrusega nr 206 kinnitatud nimekirja nr 2

XVII peatükis koodiga 12751 märgitud ametikohale „vinüülplastija“.

4. Sotsiaalkindlustusamet

selgitas

SVPS

kohaldamise

praktikat

ja

leidis,

et

haldusmenetluses kogutud dokumentide põhjal ei ole tõendatud kaebaja töötamine

soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvatel ametikohtadel.

5. Sotsiaalministeerium selgitas, et 01.07.1992 jõustunud SVPS koostamise aluseks olid

Nõukogude Liidus kehtinud seadused ja määrused. SVPS seletuskirja kohaselt on õigus

soodustingimustel vanaduspensionile isikul, kelle töötamine teatud tingimustes, kutsealal või

ametikohal üle teatud aja võib põhjustada terviserikkeid ja töövõime langust või täielikku

kaotust. Konkreetne kutsealade ja ametikohtade loetelu on kehtestatud määrusega nr 206 ja

sinna ei ole hiljem uusi ametikohti lisatud. Kuna puuduvad selgitavad materjalid või

ametikohtade tööülesannete kirjeldused, ei ole teada, milline oli seadusandja tahe määruse nr

206 kehtestamise ajal. Teda on, et määruses nr 206 toodud tehnoloogiliste protsesside

kirjelduste või ametite koodid kehtestati Nõukogude Liidu kutsete ja ametite nomenklatuuri

alusel. Tol ajal lähtuti sooduspensionite määramisel mh ametijuhenditest (Nõukogude Liidus

olid kõigi tööliskutsealade ametikohtade kirjeldused toodud tariifi-kvalifikatsiooni teatmikes).

Soodustingimustel vanaduspensioni eesmärk on maksta tavapärasest soodsamatel tingimustel

(üldisest pensionieast varem) vanaduspensioni isikutele, kelle puhul on tõendatud seaduses ette

nähtud perioodi vältel töötamine tervist kahjustavates tingimustes ja kokkupuude

ohuteguritega. Sooduspensionile õigust andvaid töökohti tuleb tõlgendada grammatiliselt ja

kitsalt,

lähtuvalt

määruses

nr

esitatud

konkreetsete

ametikohtade

loetelust.

Sotsiaalministeeriumil või SKA-l ei ole õigust laiendada loetelu nimekirjas nimetamata

ametikoha või tehtava tööga, isegi kui tegemist on mõnevõrra sarnaste tööde või

tööprotsessidega ja töötajal oli kokkupuude ohuteguritega.

Kaebaja töötas 14.12.1987–30.09.1989 metalliplastijana. Määruses nr 206 ei ole sellist

ametinimetust ja selle töö sisu kohta ei ole õnnestunud materjale leida, kuid ilmselt ei

peetud määruse nr 206 ja selle aluseks oleva Nõukogude Liidu määruse kehtestamise ajal

metalliplastimist potentsiaalselt tervist kahjustavaks või erines selle tootmise protsess sedavõrd,

et sellel tootmisalal ei sätestatud ühtegi ametikohta, mis oleks tervist eriti kahjustav ja eriti

raskete töötingimustega. Kaebaja töötas K AS õiguseellase ETKVL Kaubandusliku Inventari

Tehases ja tema töö seisnes kaubanduse jaoks toodetavate ostukorvide vinüülkattega (PVC)

3-20-2572

3(6)

katmises. Nimekirja nr 2 VII peatükis „Metalli töötlemine“ ei ole nimetatud vinüülplastija tööd.

Selline ametikoht on nimetatud XVII peatükis „Hoonete ja rajatiste ehitus, rekonstrueerimine,

ümberseadmestamine, restaureerimine ja remont“, kuid kaebaja tööandja ei tegutsenud

ehitamise valdkonnas. Nimekirjad nr 1 ja nr 2 on koostatud tootmisaladest ja tööstusharudest

lähtuvalt ning iga peatükk vastab konkreetsele tootmisalale või tööstusharule. Kui töö või

ametikoht ei ole seotud kindla tootmisala või tööstusharuga, siis käsitletakse neid peatükis või

alajaotises „Ühiskutsed“, milles ei ole märgitud vinüülplastija või metalliplastija ametikohta.

Määruses nr 206 nimetamata ametikohtade puhul ei saa eeldada tööst põhjustatud haigestumist,

kutsehaigust või töövõime vähenemist ning selle seost töökeskkonnaga, vaid seda tuleb eraldi

hinnata. Tööst põhjustatud haigusi ja kutsehaigusi diagnoosib töötervishoiuarst. Töötajal on

õigus pöörduda kahjuhüvitise saamiseks tööandja poole, kui tema töövõime on tööst tingituna

vähenenud, või SKA-sse, kui tööandja on õigusjärglaseta likvideeritud. Samuti võib pöörduda

töövõime hindamiseks ja töövõimetoetuse saamiseks Eesti Töötukassasse. Lisaks kehtib praegu

töötervishoiu ja tööohutuse seadus, mille järgi on tööandjal kohustus maandada töökeskkonnas

esinevaid ohutegureid ja riske ning kui sellest hoolimata peaks töötajal tekkima tööst tingitud

tervisekahju, on tal õigus nõuda tööandjalt kahju hüvitamist võlaõigusseaduse alusel.

6. Tallinna Halduskohus rahuldas 03.11.2021 otsusega kaebuse osaliselt ning tuvastas, et

kaebaja töötas ajavahemikul 16.07.1984–19.08.1985 täistööajaga ametikohal, mis vastab

määrusega nr 206 kinnitatud nimekirja nr 1 XII peatükis koodiga 13417 märgitud ametikohale

„jootja ja kuumtinataja, kes joodab ja tinatab tooteid joodistega, mis sisaldavad pliid“

(resolutsiooni p 1). Kaebus jäi rahuldamata osas, milles kaebaja palus tuvastada, et ta töötas

ajavahemikul 14.12.1987–30.09.1989 ametikohal, mis vastab määrusega nr 206 kinnitatud

nimekirja nr 2 XVII peatükis koodiga 12751 märgitud ametikohale „vinüülplastija“

(resolutsiooni p 2). Halduskohus mõistis SKA-lt kaebaja kasuks välja menetluskulud 807 eurot

ja jättis muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (resolutsiooni p 3).

Kogutud tõendite põhjal saab tuvastada, et kaebaja töötas ajavahemikul 16.07.1984–19.08.1985

ametikohal, mis vastab määruse nr 206 nimekirja nr 1 XII peatükis koodiga 13417 märgitud

ametikohale.

Kaebus jääb rahuldamata nõudes tuvastada, et kaebaja töötas ajavahemikul 14.12.1987–

30.09.1989 ametikohal, mis vastab määruse nr 206 nimekirja nr 2 XVII peatükis koodiga 12751

märgitud vinüülplastija ametikohale. Tööraamatu kannete järgi töötas kaebaja 14.12.1987–

01.10.1989 metalliplastijana. K AS selgitas 16.09.2020, et tegemist on metalli kummeerimisega

võrreldava protsessiga, mis sisaldab metalli kuumutamist kuni 250 kraadini, vedela plastmassi

sisse uputamist, välja võtmist ja üles riputamist. Kaebaja tööülesandeid on kirjeldanud ka

kaebaja endine töökaaslane C. Need tõendid kirjeldavad kaebaja tööülesandeid

metalliplastijana, kuid seda ametikohta ei ole määruses nr 206 nimetatud. Nimekirjas nr 2 on

vinüülplastija

ametikoht

nimetatud

XVII

peatükis

„Hoonete

ja

rajatiste

ehitus,

rekonstrueerimine, ümberseadistamine, restaureerimine ja remont“ koodiga 12751. Kaebaja

tööandja selgitusest ei nähtu, et ta oleks tegelenud hoonete ja rajatiste ehituse,

rekonstrueerimise, ümberseadmestamise, restaureerimise ja remondiga. Seega ei vasta kaebaja

tööandja tegevus tootmisharule, mille alajaotises on märgitud vinüülplastija ametikoht.

Kohtupraktika järgi on määruse nr 206 nimekirjade nr 1 ja nr 2 loetelud ammendavad ning

SKA-l ega kohtul ei ole õigust täiendada Vabariigi Valitsuse kehtestatud tööde ja ametikohtade

loetelu ega võrdsustada mõnda nimekirjades nimetamata tööd või ametikohta soodusstaaži

andva töö või ametikohaga pelgalt selle tõttu, et tegemist oli töötamisega tervist kahjustavates

tingimustes ja kokkupuutel ohuteguritega (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 14.04.2020 otsus nr

3-19-175, p-d 8 ja 9). Kaebajal on õigus pöörduda Sotsiaalministeeriumi poole taotlusega

3-20-2572

4(6)

täiendada määruse nr 206 loetelu selles määruses ettenähtud korras (Tallinna Ringkonnakohtu

14.04.2020 otsus nr 3-19-175 ja 17.09.2021 otsus nr 3-20-981). Määruses nr 206 loetlemata

ametikohtade puhul ei saa eeldada tööst põhjustatud haigestumist, kutsehaigust või töövõime

vähenemist ning selle seost töökeskkonnaga, vaid seda tuleb eraldi hinnata. Tööst põhjustatud

haigusi ja kutsehaigusi diagnoosib töötervishoiuarst, kes tuvastab põhjusliku seose isiku

haigestumise ning töökeskkonna ohutegurite või töö laadi vahel. Töötajal on õigus pöörduda

temale tekitatud kahju hüvitamiseks tööandja poole, kui tema töövõime on tööst tingituna

vähenenud, või SKA poole, kui tööandja on õigusjärglaseta likvideeritud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. X palub Tallinna Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu

otsus osas, milles kaebus jäi rahuldamata, ning teha tühistatud osas uus otsus, millega tuvastada,

et kaebaja töötas ajavahemikul 14.12.1987–30.09.1989 täistööajaga ametikohal, mis vastab

määrusega nr 206 kinnitatud nimekirja nr 2 XVII peatükis koodiga 12751 märgitud ametikohale

„vinüülplastija“. Alternatiivselt palub kaebaja lubada kaebuse muutmist ja tuvastada, et ta töötas

ajavahemikul 14.12.1987–30.09.1989 täistööajaga ametikohal, mis vastab määrusega nr 206

kinnitatud nimekirja nr 1 III peatüki p-s B 1 toodud ametikohale.

Kaebaja esitas tõendid, mis kinnitavad töötamist vinüülplastija ametikohal, kuid halduskohus

jättis need hindamata. Tõendid ei kinnita halduskohtu üllatuslikku järeldust, et ETKVL

Kaubandusliku Inventari Tehas ei tegelenud ehituse, rekonstrueerimise, ümberseadistamise,

restaureerimise või remondiga. Kui tõendite esitamine selle asjaolu kohta oli oluline, oleks

halduskohus pidanud seda kaebajale selgitama ja tegema ettepaneku tõendite esitamiseks. Viide

Tallinna Ringkonnakohtu otsusele haldusasjas nr 3-19-175 ei ole asjakohane, sest see puudutas

teistsugust olukorda. Vinüülplastija töö ja sellega kaasnevad ohud on samasugused, sõltumata

tööandja tegevusalast. Oluline on see, kas kaebaja töötas täistööajaga tervist kahjustavates

tingimustes ja puutus kokku ohuteguritega (vt Riigikohtu 21.04.2008 otsus nr 3-3-1-10-08, p

11). Sellest eesmärgist lähtumine ei tähenda määruse nr 206 laiendavat tõlgendamist.

Kui ringkonnakohus leiab, et ETKVL Kaubandusliku Inventari Tehase tegevusala ei kattu

nimekirja nr 2 XVII peatüki pealkirjaga, soovib kaebaja kaebust muuta ja esitada alternatiivse

nõude. Kaebaja töö vastas ka nimekirja nr 1 III peatüki p-s B 1 toodud ametikohale, sest

tootmisprotsessis uputati kõrgele temperatuurile kuumutatud ostukorvid vinüültolmu sisse,

kusjuures vinüül on plastmass, täpsemalt polüvinüülkloriid (PVC) kui polümeer.

8. Sotsiaalkindlustusamet

jäi

varasemate

seisukohtade

juurde

ja

palus

jätta

apellatsioonkaebus rahuldamata.

9. Sotsiaalministeerium jäi varasemate selgituste juurde ja lisas alternatiivse nõude kohta

järgmist.

Määrusega nr 206 kinnitatud nimekirja nr 1 III peatükk puudutab keemiatööstust ning selle p B

alap 1 teiste majandusharude ettevõtete töölisi ja meistreid, kes töötavad täistööpäeva tsehhides,

osakondades, jaoskondades ja seadmetel (kui töökoha õhus on 1. või 2. ohuklassi kahjulikke

aineid või kantserogeene) tehnoloogiaprotsessis järgmiste toodete tootmisel: anorgaanilise,

nafta- ja olmekeemia-, orgaanilise sünteesi saadused; keemiareaktiivid; ülipuhtad ained; lakid

ja värvid; plastid (sh liitmaterjalid, klaasplastid, polüuretaanid); polümeerid; sünteesvärvained;

tehnilised kummitooted; väetised. Kaebaja töötas ETKVL Kaubandusliku Inventari Tehases ja

tema töö seisnes kaubanduse jaoks toodetavate ostukorvide vinüülkattega (PVC) katmises.

Sellist tööd ei saa samastada plasti kui keemilise materjali tootmisega. Haldusasja materjalide

kohaselt kasutatakse ostukorvide katmisel vinüülkatet (PVC), mis on juba eelnevalt toodetud.

Määrusega nr 206 kinnitatud nimekirju ei saa tõlgendada laiendavalt.

3-20-2572

5(6)

10. Tallinna Ringkonnakohus lubas 03.06.2022 määruses kaebuse täiendamist alternatiivse

nõudega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Halduskohus jättis kaebuse õigesti rahuldamata osas, milles kaebaja palus tuvastada, et ta

töötas ajavahemikul 14.12.1987–30.09.1989 ametikohal, mis vastab määrusega nr 206

kinnitatud nimekirja nr 2 XVII peatükis koodiga 12751 märgitud vinüülplastija ametikohale.

Ringkonnakohus nõustub selles osas halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid kõiki

(HKMS § 201 lg 4).

12. Kaebaja töötas ajavahemikul 14.12.1987–30.09.1989 ETKVL Kaubandusliku Inventari

Tehases metalliplastijana, kuid nimekirjas nr 2 ei ole sellist ametikohta. Vinüülplastija

ametikoht, mis kaebaja arvates sarnaneb metalliplastija ametikohaga, on nimetatud XVII

peatükis, mis puudutab hoonete ja rajatiste ehitust, rekonstrueerimist, ümberseadistamist,

restaureerimist ja remonti (kood 12751). K AS veebilehel1 avaldatud teabe järgi tegeles ETKVL

Kaubandusliku Inventari Tehas 1950. a-test alates pagaritööstustele masinate ja seadmete

tootmisega ning 1970. a-tel hakati tootma ka kaubandussisustust (nt plastifitseeritud

viimistlusega traatkorvid ja rataskonteinerid). Hiljem lisandusid tootmisse laiatarbekaubad

(elektri- ja gaasipliitide plaadid, garaažiuste kinnitused, laste kiiktoolid, juurviljakorvid jne).

Nimetatud veebilehele viitas Sotsiaalministeerium 04.10.2021 seisukohas (lk 1), samuti esitas

SKA 26.01.2021 menetlusdokumendi lisas K AS personalijuhi Y 22.09.2020 seletuse

protokolli, mille kohaselt valmistati kõnealuses tehases ETKVL-i süsteemi kaupluste jaoks

erinevaid tooteid, nt ostukorve ja piike nende korvide hoidmiseks. Kaebaja ei ole esitanud

tõendeid, mis kinnitaks, et tema kunagine tööandja tegutses lisaks nimekirja nr 2 XVII peatükis

kirjeldatud ehitamise ja remondi valdkonnas, samuti ei taotlenud kaebaja kohtult selliste

tõendite kogumist. Kuna kaebaja endise tööandja tegevusala ei kattu nimekirja nr 2 XVII

peatükis nimetatud tegevusalaga, ei saa soodustingimustel vanaduspensioni määramisel

võrdsustada töötamist metalliplastija ja vinüülplastija ametikohal, isegi kui neil ametikohtadel

võis olla töökeskkonna ohutegurite aspektist mõningaid sarnasusi. Eeltoodut arvestades ei ole

selle nõude lahendamisel tähtsust ka C 25.08.2021 seletusel, milles ta on kirjeldanud kaebaja

tööülesandeid metalliplastijana.

13. Kaebaja alternatiivne nõue ei ole samuti põhjendatud, sest nimekirja nr 1 III peatükk

puudutab keemiatööstust ning selle p B alap 1 teiste majandusharude ettevõtete töölisi ja

meistreid, kes töötavad täistööpäeva tsehhides, osakondades, jaoskondades ja seadmetel (kui

töökoha õhus on 1. või 2. ohuklassi kahjulikke aineid või kantserogeene) tehnoloogiaprotsessis

järgmiste toodete tootmisel: anorgaanilise, nafta- ja olmekeemia-, orgaanilise sünteesi

saadused; keemiareaktiivid; ülipuhtad ained; lakid ja värvid; plastid (sh liitmaterjalid,

klaasplastid, polüuretaanid); polümeerid; sünteesvärvained; tehnilised kummitooted; väetised.

Seega hõlmab nimekirja nr 1 III peatüki p B alap 1 selliseid töölisi ja meistreid, kes töötavad

keemiatööstuses eeltoodud tehnoloogiaprotsessis ja toodavad kõnealuses normis nimetatud

tooteid, sh plaste. Kaebaja töö seisnes kaubanduse tarbeks toodetavate ostukorvide

vinüülkattega (PVC) katmises. Sellist tööd ei saa samastada plasti kui materjali tootmisega.

Haldusasja materjalide järgi kasutas kaebaja ostukorvide katmisel vinüülkatet (PVC), mis oli

juba eelnevalt toodetud: valmis korvid kuumutati ja kasteti plastmassi sisse; plastmass oli

algselt pulbri kujul ja kuumutamisel sai sellest vedel plastmass; plastmassiga tooted pandi

1 https://kitmanthulema.ee/ettevottest/ajalugu-kohanemisvoimeline-ettevote-metallitootjast-

avaliku-ruumi-sisustajaks/

3-20-2572

6(6)

seejärel teise ahju kuivama, et plastmass kinnistuks (vt K AS personalijuhi 22.09.2020 seletus;

C 25.08.2021 seletus).

14. Halduskohus selgitas õigesti, et määrusega nr 206 kehtestatud nimekirjad on üksikasjalikud

ja kohtupraktika järgi ei saa neid tõlgendada laiendavalt. Soodustingimustel vanaduspensionile

õigust andva pensionistaaži hulka saab arvata töötamise sellisel ametikohal, mis vastab

määrusega nr 206 kehtestatud nimekirjale mh tööandja tegevusala osas. Apellatsioonkaebuses

viidatud Riigikohtu 21.04.2008 otsus nr 3-3-1-10-08 on tehtud teistsugustel asjaoludel. Selles

asjas täitis kaebaja vulkaniseerija ülesandeid esialgu töötajana ja hiljem füüsilisest isikust

ettevõtjana ning vaidlus käis selle üle, kas soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva

staaži hulka saab arvata ka tegutsemise füüsilisest isikust ettevõtjana. Riigikohus selgitas, et

puudub alus kohelda erinevalt isikuid, kes tegid sama tööd samasugustes tingimustes (s.o

vaidlusalusel juhul vulkaniseerijana), kuid erineval õiguslikul alusel. Praeguses asjas ei ole

küsimus töö tegemise õiguslikus vormis, vaid tööandjate erinevates tootmisalades ja ka

erinevates ametinimetustes.

15. Eeltoodu põhjal jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

16. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et määrus nr 206 on jätkuvalt kehtiv õigusakt ja selle

p 3 alap 3 järgi on kaebajal võimalik esitada Sotsiaalministeeriumi kaudu ettepanekuid

nimekirjade nr 1 ja nr 2 muutmiseks või täiendamiseks, kusjuures ettepanekud peavad eelnevalt

läbima ekspertiisi ministeeriumis. Kui Sotsiaalministeeriumile on esitatud ettepanek määruse

nr 206 nimekirjade täiendamiseks, kuid ministeerium keeldub menetluse alustamisest (sh

asjakohase ekspertiisi läbiviimisest), on avaldajal võimalik pöörduda kohustamiskaebusega

halduskohtusse. Kui määruses nr 206 ettenähtud menetlus selle täiendamiseks ei ole enam

asjakohane, on Vabariigi Valitsusel võimalik määrust selles osas muuta.

17. Kuna otsus tehakse X kahjuks, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda (HKMS §

108 lg 1). Vastustaja ja kaasatud haldusorgan ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist

ega esitanud kuludokumente. Seega jäävad ka nende võimalikud menetluskulud nende endi

kanda (HKMS § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)