3-21-2301/44 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(2)

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht

28. juuni 2022. a, Tallinn Haldusasja number 3-21-2301 Haldusasi X kaebus Eesti Taristuehituse Liidu Teedeehituse Inseneeria kutsekomisjoni 09.09.21 protokollilisele otsuse tühistamiseks ning MTÜ Eesti Taristuehituse Liidu Teedeehituse Inseneeria kutsekomisjoni kohustamiseks tegema uut otsust kaebaja 01.03.2018 taotluse osas RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu kaebusest loobumine ja lõpetada haldusasja menetlus.

2. Jätta 09.02.2022 esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

3. Tagastada kaebajale 09.02.2022 esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv 20 eurot.

4. Jätta menetlusosaliste muud võimalikud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on X kaebus Eesti Taristuehituse Liidu Teedeehituse Inseneeria kutsekomisjoni 09.09.21 protokollilisele otsuse tühistamiseks ning MTÜ Eesti Taristuehituse Liidu Teedeehituse Inseneeria kutsekomisjoni kohustamiseks tegema uut otsust kaebaja 01.03.2018 taotluse osas.

2. Kaebaja ja vastustaja on pidanud asjas alates 16.02.2022 läbirääkimisi kohtuvälise lahenduse leidmiseks. Kohus palus kaebajalt 01.06.2022 kohtunõudega tagasisidet, kuidas soovib kaebaja kohtumenetlusega jätkata, sj selgitades, et plaanitav kokkulepe ei oleks tõenäoliselt, sh arvestades menetlusse kaasatud haldusorgani selgitusi, õiguspärane. Kaebaja esitas 22.06.2022 kohtule avalduse kaebusest loobumiseks

3. HKMS § 152 lg 1 p 3 alusel lõpetab kohus haldusasja menetluse, kui kohus võtab vastu kaebusest loobumise. Kuigi HKMS § 153 lg 2 kohaselt teavitab kohus väljaspool kohtuistungit esitatud loobumisavalduse esitamisest vastustajat ja kolmandaid isikuid ja määrab neile vastamiseks tähtaja, leiab kohus, et loobumisavaldus on võimalik lahendada ilma vastustajat ja kaasatud haldusorganit teavitamata. Sätte eesmärk on anda vastustajale ja menetlusse kaasatud kolmandatele isikutele võimalus taotleda menetluskulude väljamõistmist ja esitada kuludokumente (vt Riigikohtu 15.10.2015 määruse nr 3-3-1-21-15 p 12). Olenemata sellest, et nii vastustajat kui ka kaasatud haldusorganit on menetluses esindanud advokaadid, ei ole õigusabikulude kaebajalt väljamõistmine

2(2) kummaltki põhjendatud. Vaidlus ei välju vastustaja igapäevase põhitegevuse raamidest (vt ka Riigikohtu 12.12.2017 otsuse nr 3-11-1355 p 55) ja kaasatud haldusorgani menetluskulude väljamõistmist HKMS § 108 ette ei näe (vt ka HKMS kommenteeritud väljaande lk 120; § 24, osa IV). Viimast on kohus menetluses kutsenõukogule ka selgitanud (vt 07.01.2022 määrus). Seega on kaebaja loobumisavaldus võimalik lahendada ilma vastustajat ja kaasatud haldusorganit sellest teavitamata.

4. Kaebaja on avaldanud selget soovi kaebusest loobuda. Kohus võtab kaebusest loobumise vastu ja lõpetab haldusasja menetluse. Kuivõrd kaebajat on menetluses esindanud advokaat, ei pea kohus eraldi selgitama menetluse lõpetamise tagajärgi (HKMS § 155 lg 1). Kaebajal ei ole uuesti võimalik sama nõudega samal alusel kohtusse pöörduda (HKMS § 43 lg 1 p 2).

5. Kaebaja on kaebuselt tasunud riigilõivu 15 eurot, mistõttu kohu riigilõivu ei tagasta (HKMS §

104 lg 6 p 2). Viimaselt (09.02.2022) esialgse õiguskaitse taotluselt on kaebaja tasunud riigilõivu 20 eurot. Kuivõrd võttis taotluse 07.04.2022 avaldusega tagasi ja kohus ei ole taotlust läbi vaadanud, tagastab kohus kaebajale taotluselt tasutud riigilõivu (HKMS § 104 lg 5 p 1). Menetlusosaliste muud menetluskulud jäävad nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin