3-22-655/13 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(5)

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Otsuse tegemise aeg ja koht

27. juuni 2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-655 Haldusasi ATKO Transport OÜ kaebus Politseija Piirivalveameti 17. veebruari 2022. a mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollkaardil nr th-2022-01082/1 sisalduva otsustuse tühistamiseks või alternatiivselt õigusvastasuse tuvastamiseks Menetlusosalised Kaebaja –ATKO Transport OÜ, esindaja v.adv Aldo Vassar Vastustaja – Politseija Piirvalveamet, esindaja Agne Niido Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Jätta ATKO Transport OÜ kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 27.07.2022. a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseija Piirivalveamet (PPA) kontrollis 17.02.2022 ATKO Transport OÜ-le kuuluva mootorsõiduki ISUZU NOVO reg.nr 538BSF (edaspidi mootorsõiduk) tehnonõuetele vastavust, mille käigus tuvastati vaid ühe tulekustuti olemasolu ja ABS märgutuli süttimise viga – ABS märgutuli ei lülitunud sisse. Vaatluse tulemusena protokolliti kontrollkaardil th-2022-01082/1 tuvastatud puudused. PPA suunas mootorsõidukit erakorralisele ülevaatusele.

2. ATKO Transport OÜ esitas 18.03.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 17.02.2022 mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollkaardil nr th-2022-01082/1 sisalduva otsustuse tühistamiseks või alternatiivselt õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebuse põhjendused:

1. Haldusaktist ei nähtu, mis olid haldusakti andmise kaalutlused, faktilised ja õiguslikud asjaolud. PPA on rikkunud uurimiskohustust (HMS § 6), põhjendamiskohustust (HMS § 56) ning tõendamiskohustust (HMS § 56 lg 2). Haldusakt ei ole selge ja üheselt mõistetav HMS § 55 lg 1 mõttes; haldusaktis puudub viide õigusnormile ning haldusaktis ei ole välja toodud millist nõuet rikuti.

2. PPA on ebaseaduslikult nõudnud kaebajalt mitme tulekustuti olemasolu ning PPA väljastatud haldusakt tulekustuti osas ei ole tõendatud. Kaebaja rõhutab, et vähemalt üks 6 kg tulekustutusaine massiga tulekustuti oli sõidukis enne kontrollimise ajal, kui ka kontrolli käigus ja ka pärast. PPA edastatud videosalvestises ei nähtu politseiametniku poolt teostatud tulekustuti kontrolli.

2(5)

3. Lisaks jääb kaebajale arusaamatuks PPA väide ABS märgutule rike kohta. Kaebaja selgitab, et ABS märgutule rike ei tähenda automaatselt pidurisüsteemi riket (st hüpoteetiliseks probleemiks võib olla andurid või anduri pirn on läbi põlenud vms). Arvestades erakorralise ülevaatuse tulemused on kaebaja pöördunud ISUZU tehase poole, kes kinnitas, et sõiduki vastav märgutuli süttib mootori käivitamisel siis, kui on mingisugune rike. Kinnituse saamisel 22.03.2022. a on kaebaja korraldanud kordusülevaatuse ning esitas ülevaatuse teostajale vastava tootja selgituse. Kordusülevaatuse käigus ei ole muid rikkeid (sh pidurisüsteemiga seotud rikkeid) tuvastatud. Seega on ülevaatus läbitud edukalt, kuna ABS märgutuli ei peagi mootori käivitamisel põlema.

4. Haldusakti andmisega kaasneb kaebajale negatiivne mõju ning võib viia ka negatiivsete tagajärgedeni. Negatiivne mõju ja negatiivsed tagajärjed avalduvad kaebajal tulenevalt autokaubaveo komisjoni tööst ning Lääne-Harju valla bussiliinide avaliku teenindamise lepingust, mille on kaebaja sõlminud MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskusega (reg. nr 80213342) 15.07.2019. aastal. Lepingu p 7.3.9. kohaselt võib MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus leppetrahvi nõuda või lepingu üles ütelda lepingurikkumise korral mh ka siis, kui avalikuks liiniveoks kasutati tehniliselt mittekorras olevat bussi või kui buss ei vasta HD tehnilise kirjeldusele ega õigusaktide nõuetele.

3. Politseija Piirivalveamet palub jätta ATKO Transport OÜ kaebus rahuldamata.

1. PPA pädevuses on suunata mootorsõiduk erakorralisele ülevaatusele (või rakendada mootorsõidukeeldu), kui esinevad olulised või ohtlikud rikked/puudused, mida ei ole võimalik kohapeal kõrvaldada. Antud asjas, PPA tuvastas kontrolli käigus olulise rike ABS pidurisüsteemis (ABS märgutuli sisse ei lülitu), mida ei olnud võimalik kohapeal likvideerida ja mida ei kõrvaldatud ka vahetult enne erakorralisele ülevaatusele suundumist (Transpordiameti andmetel mootorsõiduk ei läbinud erakorralisele ülevaatuse 18.02.2022 piduririkke kõrvaldamata jätmise tõttu).

2. Tehnoülevaatuste andmetest nähtub, et pidurisüsteemis esineb oluline viga (märgutuli on defektne, ei sütti).

3. PPA menetlustoiming mootorsõiduki kontrolli teostamisel ning sellele järgnevalt erakorralisele ülevaatusele suunamisel on läbi viidud liiklusseaduse ja määruse nr 114 sätetega kooskõlas ning vastavalt selle alusel kehtestatud nõuetele.

4. PPA poolt väljastatud kontrollkaart on õiguspärane. Mootorsõiduki tehnonõuetele vastavuse kontroll toimus määruse nr 114 „Politseiametniku poolt liiklusjärelevalve käigus mootorsõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrollimise ulatus ja kord“ § 2 lõike 4 kohaselt kooskõlas määruse §§-ga 3-5 ning millest tulenevalt vastab kontrollkaardi vorm määrusega kehtestatud nõuetele.

5. Tehnoülevaatuse positiivne läbimine ei muuda mootorsõiduki saatmist õigusvastaseks, kui erakorralisele ülevaatusele saatmise toimingud on läbi viidud õiguspäraselt.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmisel hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Tallinna Ringkonnakohus on korduvalt selgitanud:

- Liiklusjärelevalve käigus sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrollimist tuleb pidada menetlustoiminguks ning määruse nr 1141 lisa 1 kohase kontrollkaardi lahtreid 1–10 koos lisas 2 märgitud kontrollitavate detailide loeteluga kõnealuse toimingu protokolliks (korrakaitseseadus § 12 lg 1; haldusmenetluse seadus (HMS) § 18 lg 1 p 4). Sõiduki tehnonõuetele esmane vastavus tuvastatakse kohapealse vaatluse teel. Vaatluse tulemusena avastatud rike või puudus vormistatakse kontrollkaardil (määrus nr 114 lg 3 ja lg 5). Tegemist on vaatluse protokollimisega ning selline protokoll on tõend HMS § 38 mõistes.

1 Majandusja kommunikatsiooniministri 15.12.2011 määrus nr 114 „Politseiametniku poolt liiklusjärelevalve käigus

sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrollimise ulatus ja kord“ - https://www.riigiteataja.ee/akt/102072021003?leiaKehtiv

3(5)

- Lisa 1 kontrollkaardi lahtrites 11–16 vormistatakse avastatud rikke või puuduse täpsem kirjeldus ning sellel põhinev liiklusjärelevalve teostaja ettekirjutus, milleks võib olla mh sõidukeelu kohaldamine või sõiduki suunamine erakorralisele ülevaatusele, sõltuvalt rikke või puuduse raskusastmest. Nimetatud osa kontrollkaardist on käsitatav haldusaktina, sest sellega kehtestatakse kontrollitava sõidukiga seoses siduvaid kohustusi ja piiranguid (vt LS §-d 73 ja 731) (Tallinna Ringkonnakohtu 19. juuni 2020. a otsus asjas nr 3-19-271, p 16; 19. juuni 2020. a otsus asjas nr 3-19-1338, p 13, 2. veebruari 2021 otsus asjas nr 3-19-1339, p 11).

5. Liiklusseaduse § 1962 lg 1 punkti 9 kohaselt politseinikul või abipolitseinikul on õigus suunata mootorsõiduk või selle haagis erakorralisse tehnonõuetele vastavuse kontrolli, kui liiklusjärelevalve käigus tehnonõuetele vastavuse kontrollimisel avastatakse oluline või ohtlik rike või puudus ja seda ei ole võimalik kohapeal kõrvaldada. Oluline rike või puudus on rike või puudus, mille esinemine eeldab tehnonõuetele vastavuse kontrolli (LS § 73 lg 71).

Kontrollaktis on toodud kaks puudust:

- ABS märgutule rike;

- olemas ainult 1 kustuti.

Määruse nr 114 lisa 2 ja 3 koostoimes tuleneb, et

- märgutule rike (p 1.6) on oluline rike või puudus;

- ühissõidukis – kui tulekustuti puudub, ei vasta nõuetele või on kohustuslikus korras kontrollimata (p 7.2) on see oluline rike või puudus.

Lisa 2 allmärkuses 2 on selgitatud, et kontrollimisel avastatud olulise rikke või puudusega mootorsõiduk või selle haagis tuleb 30 päeva jooksul esitada erakorralisele ülevaatusele ülevaatuspunkti või liiklusregistri andmete täpsustamiseks Maanteeametisse.

Kohus märgib, et tulekustuti osas ei ole ka haldusaktis tuvastatud puudus ka selgusetu – haldusakti resolutsiooni on küll kopeeritud määruse lisa 3 punktis 7.2 toodud puudus tervikuna, kuid sulgudesse on lisatud – olemas ainult 1 kustuti. Seetõttu on arusaadav, mis on kaebajale etteheidetav puudus. Puuduse tõendatust hindab kohus edaspidi.

6. Määruse nr 114 koos lisadega ei anna PPA-le kaalutlusõigust osas, kas konkreetsed puudused lugeda üksnes väheoluliseks (määruse nr 114 lisa 2 allmärge 1) või kas jätta olulise rikke või puuduse korral sõiduk erakorralisele ülevaatusele suunamata. Määruse lisad 2 ja 3 määratlevad täpselt ära puuduse n.ö astme (väheoluline, oluline või ohtlik), ilma PPA-le kaalumisruumi jätmata. PPA-l tuleb üksnes tõendada puuduse olemasolu ja kontrollida selle kõrvaldatavust.

Määruse nr 114 § 5 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et politseiametnik võib anda mootorsõidukijuhile võimaluse kontrollimisel avastatud rikke või puuduse kõrvaldamiseks kohapeal, kui seda riket või puudust on võimalik kohapeal kõrvaldada. Kui rike või puudus kõrvaldatakse kohapeal, võib mootorsõiduki lugeda tehnonõuetele vastavaks. Sellisel juhul ei pea politseiametnik suunama liiklusregistrisse kantud mootorsõidukit erakorralisele ülevaatusele. Kaebaja ei väida, et toodud puudused olid kohapeal kõrvaldatavad või et kaebaja kõrvaldas need kohapeal. Arvestades ka puuduste iseloomu (märgutule rike ja ühe tulekustuti puudumine) ei ole need rikked ka eelduslikult kohapeal kõrvaldatavad.

7. Kuivõrd kontrollkaardil on toodud kaks olulist riket või puudust, piisas erakorralisele ülevaatusele suunamisest üksnes ühe puuduse tõendatusest.

8. PPA vaatluse käigus tuvastatud puudus – ABS märgutule rike – on protokollitud kontrollkaardil ning jäädvustanud videosalvestil (vastustaja esitatud 26.04.2022). Videost on üheselt tuvastatav, et

4(5) ABS märgutuli ei sütti süüte sissekeeramisel. Nagu kohus eelnevalt sedastas, on puuduse kohta tõendiks ka kontrollkaardile märgitu iseseisvalt.

Vastustaja viitas vastuses kohtule ka Transpordiameti registrist nähtuvale, mille kohus võttis 15.05.2022 määrusega asja juurde. Registriandmete väljavõttest nähtub, et sõiduk suunati 17.02.2022 erakorralisele ülevaatusele. Järgmisel päeval, 18.02.2022 toimunud ülevaatuse otsuseks on – esitada korduvalt ülevaatusele. Kokkuvõtte kohaselt on tuvastatud oluline viga: blokeerumatu pidurisüsteem (ABS): Märgutuli on defektne; ei sütti.

Eeltoodust tulenevalt ei ole vaidlust ABS süsteemivea olemasolu osas, kuna see on üheselt fikseeritud videosalvestisega ja kontrollkaardil tooduga ning sama viga oli olemas ka järgmisel päeval ülevaatusel.

9. Kohus leiab, et kaebaja esitatud tehase tõend ei tõenda märgutule rikke puudumist. Kohus selgitab, et eraldiseisvaks puuduseks ei ole üksnes ABS pidurisüsteemi rike, vaid ka märgutule rike, mis võib olla olemas sõltumata sellest, kas ABS pidurisüsteem toimib.

Tehase tõendis on selgitatud, et märgutuli armatuuril ei põle, kui mootor on käivitatud. Ka vastustaja esitatud videol (alates 00.54) on selgitatud, et süüte sissekeeramisel ei läinud ABS pidurisüsteemi märgutuli põlema; ning sama märgutuli peaks mootori käivitamisel ära kustuma, kui kõik on korras. Seega tehase tõend on esitatud mootori käivitamise, mitte süüte sissekeeramise kohta; ning selles osas ei ole ka poolt vahel vaidlust, et käivitatud mootori korral ei peagi tuli põlema.

Kohus märgib ka, et tõend on koostatud viisil, mis viitaks justkui sellele, et konkreetne sõiduk (kindla VIN-koodiga) ongi ehitatud viisil ja nõuetekohane siis, kui tal märgutuli ei sütti. Kohus nõustub ka vastustajaga, et ei ole eluliselt usutav, et sõiduki kohta, mis on Eestis registrisse kantud juba 19.09.2016, ei ole 2022. aastani teada eripära ABS tulede kohta. Selline eripära ei peaks eksisteerima üksnes konkreetse sõiduki osas, vaid laienema siis mudelile tervikuna. Sealjuures on sõiduk varem tehnilise kontrolli läbinud (15.05.2022 juurdevõetud registriandmed).

10. Majandusja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määruse nr 422 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ lisa 1, kood 108, tulekustuti alapunkt 3 sätestab, et koos juhiga üle 17 istekoha M2 ja M3 kategooria sõidukis peab olema üks vähemalt 6 kg tulekustutusaine massiga tulekustuti või kaks vähemalt 2 kg tulekustutusaine massiga tulekustutit, seejuures peab üks olema juhi läheduses.

Tulekustuti puudumise kohta on iseseisev tõend vaatluse kui menetlustoimingu kohta vaidlusalune kontrollkaart. Kohus möönab, et kontrollkaardilt ei tulene üheselt, milline kustuti oli olemas (massiga

2 kg või massiga 6 kg), kuid sõnastusest lähtuvalt saab järeldada, et olemas oli tulekustuti massiga

2 kg, kuivõrd 6 kg massiga tulekustuti olemasolul puudunuks alus puuduse fikseerimiseks.

Kontrollkaardil puuduvad viited, et bussijuht oleks tulekustuti puuduse tuvastamisele vastu vaielnud. Varasemas analoogses kohtupraktikas on selgitatud, et bussijuhtidelt tuleb eeldada piisavad teadmised, et saada aru tema juhitava sõiduki tehnonõuete kontrolli olemusest ja esitada vajadusel kontrolli läbiviimise või tulemuste kohta vastuväiteid. Mootorsõidukijuhi teadmiste kvalifikatsiooninõuded on sätestatud määruse nr 58 „Mootorsõidukijuhi teadmiste, oskuste ja käitumise liiklusalased kvalifikatsiooninõuded“ § 2 p 7, § 5 p 4, § 10 p 1. Lisaks on sõiduki vastutav kasutaja kohustustatud tagama tema valduses oleva sõiduki õige kasutamise, tehnilise korrasoleku ja nõuetekohase hoidmise (LS §

72 lg 1). Järelikult, kui kontrolli käigus või peale vaatlust bussijuhid ei ole kommentaare ega vastu-

2 https://www.riigiteataja.ee/akt/117052022006?leiaKehtiv

5(5) väiteid esitanud, tähendab see, et kontrollkaartidele märgitud rikete või puudustega on nad nõus (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 3-19-1338).

Kohtumenetluse jooksul ei ole esitatud ühtegi täiendavat tõendit tulekustuti olemasolu või puudumise kohta. Kohus selgitas 15.05.2022 määruses vastava asjaolu tõendamisega seonduvat, sh võimalust esitada fotosid või seletuskirju. Kumbki pool ei ole täiendavaid tõendeid esitanud. Seega tuleb kontrollkaardi kui ainsa tõendi alusel jääda selle juurde, et tulekustuti puudumine on tõendatud; arvestades ka bussijuhi märkuste puudumist. Siiski, juba ühe puuduse videosalvestamise korral on haldusorganil mõistlik foto või videosalvestisena fikseerida ka teised puudused.

11. Kokkuvõttes leiab kohus, et tõendatud on mõlemad olulised rikked/puudused, mille esinemisel oli vastustaja kohustatud suunama sõiduki elakorralisele ülevaatusele. Ka üksnes ühe puuduse/rikke korral puudus vastustajal otsustusdiskretsioon jätta sõiduk ülevaatusele suunamata. Niisiis on vastustaja tegevus õiguspärane ning kaebus tuleb jätta tervikuna rahuldamata.

HKMS § 108 lg 1 ja haldusorganist vastustaja põhitegevust arvestades jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin