Legislator Case Law & Legislation
2-20-10544/54 AI generated

2-20-10544/54 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-20-10544/54
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta rahuldamata X hagi osaühingu Y vastu 2020.a märtsi töötasu 2511 euro (bruto) ja Jätta rahuldamata X hagi osaühingu Y vastu 01.04.2013 sõlmitud töölepingu nr 714

Legislator headnote

AI generated

2-20-10544/54 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Jätta rahuldamata X hagi osaühingu Y vastu 2020.a märtsi töötasu 2511 euro (bruto) ja Jätta rahuldamata X hagi osaühingu Y vastu 01.04.2013 sõlmitud töölepingu nr 714

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 27.juunil 2022 Lubja

4 Tallinnas tsiviilkantselei ja avaliku e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-20-10544

Kohtuasi

X hagi osaühingu Y vastu töövaidluses

Hagihind

12 179,41 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja:

X

(isikukood

xxxxxxxxxxx,

elukoht

xxx)

lepinguline esindaja vandeadvokaat Rando Maisvee

Kostja: osaühing Y (registrikood xxxxxxxx, asukoht xxx),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Hanna Pahk ja

vandeadvokaat Aarne Ots

Kohtuistungi aeg ja koht

16.mai 2022 Tallinnas

Resolutsioon

1. Jätta rahuldamata X hagi osaühingu Y vastu 2020.a märtsi töötasu 2511 euro (bruto) ja

viivise 30.11.2021 seisuga 346,72 eurot ning viivise põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1

kohases määras arvates 01.12.2021 (k.a) kuni 2020.a märtsi töötasu 2511 euro tasumiseni

väljamõistmiseks.

2. Jätta rahuldamata X hagi osaühingu Y vastu 01.04.2013 sõlmitud töölepingu nr 714

22.06.2020 erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu TLS § 107 lg 2

alusel lõpetamiseks ja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise 5878,70 euro (bruto) ning viivise

30.11.2021 seisuga 676,45 eurot ning viivise põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 kohases

määras arvates 01.12.2021 (k.a) kuni TLS § 109 lg 1 sätestatud hüvitise 5878,70 eurot

tasumiseni väljamõistmiseks.

3. Lõpetada menetlus X hagis osaühingu Y vastu lõpparve 2852,09 euro (bruto), mis sisaldab

2020.a juuni töötasu 1913,50 euro, kasutamata puhkuse hüvitise 938,59 euro, viivise

30.11.2021 seisuga 328,19 eurot ja viivise põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 kohases määras

arvates 01.12.2021 (k.a) kuni lõpparve 2852,09 euro tasumiseni väljamõistmiseks.

Menetluskulude jaotus

Jätta hagimenetluse kulud hagi rahuldamata jätmise osas hageja kanda. Jätta menetluskulud

osas, milles kohus menetluse lõpetas kostja kanda. Jätta tõendi hilisemast esitamisest ja sellega

03.05.2022 kohtuistungi edasilükkamisest põhjustatud menetluskulud kostja kanda. Määrata

menetluskulud kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Haginõuded

1. X (edaspidi hageja või töötaja) palus osaühingu Y (edaspidi kostja või tööandja) vastu esitatud

hagis:

1. mõista kostjalt hagejale välja 2020.a. märtsi töötasu 2511 eurot (bruto) ja viivis 30.11.2021

seisuga 346,72 eurot ning viivis põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 kohases määras arvates

01.12.2021 (k.a) kuni 2020.a. märtsi töötasu 2511 euro tasumiseni;

2. tuvastada 01.04.2013 sõlmitud töölepingu nr 714 kostja poolt 22.06.2020 erakorralise

ülesütlemise tühisus, lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel ja mõista kostjalt hagejale

TLS § 109 lg 1 alusel välja hüvitis 5878,70 eurot (bruto) ning viivis 30.11.2021 seisuga

676,45 eurot ning viivis põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 kohases määras arvates

01.12.2021 (k.a) kuni TLS § 109 lg 1 sätestatud hüvitise 5878,70 eurot tasumiseni;

3. mõista kostjalt hagejale välja lõpparve 2852,09 eurot (bruto), mis sisaldab 2020. a. juuni

töötasu 1913,50 eurot ning kasutamata puhkuse hüvitust 938,59 eurot, ning viivis 30.11.2021

seisuga 328,19 eurot ja viivis põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 kohases määras arvates

01.12.2021 (k.a) kuni lõpparve 2852,09 euro tasumiseni.

Hagiavalduse asjaolude kokkuvõte

2. Hageja töötas kostja juures 01.04.2013 sõlmitud töölepingu nr 714 alusel. 01.06.2016

allkirjastatud ametijuhendi kohaselt oli töö sisuks erinevate haldusülesannete täitmine, samuti

tegeles hageja kostja toodete müümisega. Töölepingu p 6.5 kohaselt oli palgapäevaks iga

töötatud kuule järgneva kuu üheksas päev. 2020.a märtsi töötasu on kostjal maksmata.

Töölepingu 01.06.2016 muudatuste kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale igakuiselt töötasu

2511 eurot (bruto), s.h töötasu 1940 ja lisatasu 611 eurot algselt kuni 31.05.2017, kuid

kokkulepet täideti kuni töösuhte lõppemiseni. 2020. a. märtsi töötasu nõue 2511 eurot muutus

sissenõutavaks 09.04.2020. Kuna kostja jättis 2020.a märtsi töötasu maksmata, võlgneb ta

arvates 09.04.2020 töötasu 2511 eurot ja sellelt VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi arvestatud

viivised.

3. Hagejale esitati ootamatult ja eelneva hoiatuseta 22.06.2020 avaldus töölepingu erakorraliseks

ülesütlemiseks usalduse kaotuse tõttu. Töösuhte kestel kostjal etteheited puudusid. Hageja

kavatses kolmel viimasel aastal töölt lahkuda, kuid kostja veenis tulemuslikult hagejat jätkama.

Ülesütlemise põhjendused on alusetud, sest hageja ei ole põhjustanud ülesütlemisavalduses

kirjeldatud kahju, rikkunud konkurentsipiirangut ega konfidentsiaalsuskohustust. Samuti on vale

ülesütlemisavaldusse märgitu, justkui hageja oleks saanud palka töö eest, mida ta tegelikkuses ei

teinud. Veel töölepingu lõpetamise päeval enne ülesütlemisavalduse saamist müüs hageja kostja

klientidele kostja kaupa. Tööandja esindajate survel allkirjastas hageja 22.06.2020 avalduse, sest

hagejat ähvardati ja allkirjastamine oli advokaadi selgitusel läbirääkimiste eelduseks, mida

tegelikkuses ei järgnenud ning, mistõttu hageja tühistab 22.06.2020 antud kinnituse. Avaldus

sisaldab ebaõiget kinnitust, justkui hageja oleks 22.06.2020 avaldusse märgituga nõus. Juhuks,

kui kohus peaks hageja allkirjale tuginedes tuvastama, justkui hageja oleks nõustunud

ülesütlemisavaldusse märgituga, esitab hageja ülaltoodud asjaoludel ja TsÜS § 90 lg 1 ning § 98

lg 1 alusel nõustumise tühistamise avalduse eksimuse või pettuse tõttu, vastavalt TsÜS § 92 lg 2,

lg 3 ja lg 4 või § 94 lg 1, lg 2, lg 3 ja lg 5. Kostja põhjendas töölepingu ülesütlemist usalduse

kaotusega. Töölepingu erakorraline ülesütlemine on TLS § 104 lg 1 alusel tühine, sest kostja

jättis ülesütlemise eelselt hoiatuse esitamata, nagu sätestab § 88 lg 3. Samuti on kostjal

tõendamata ülesütlemise avalduses toodud vallandamise asjaolud. Töölepingu ülesütlemise

kaitse põhimõtte kohaselt on töölepingu lõpetamine viimane abinõu, millele peab eelnema

hoiatus, vastavalt TLS § 88 lg 3. Hageja sai oodata, et kostja teda enne töölepingu ülesütlemist

hoiataks, kuna ta töötas katkematult ja eeskujulikult üle viie aasta ega varjanud kostja ees oma

tegevust. Hageja eitab kategooriliselt kostja ärisaladuste lekitamist. Hageja hinnangul on

ülesütlemisavalduses kirjeldatud kahju seostamatu töölepingu täitmisega ja kahju on tõendamata

isegi kui eeldada ülesütlemisavalduses kirjeldatud asjaolude õigsust.

4. Kostja väljastatud 2020.a juuni palgalipiku kohaselt arvestati hagejale lõpparvena kokku 2852,09

eurot (bruto), mis peeti kogu ulatuses kinni. Lõpparve sisaldas palgalipiku kohaselt töötasu

1913,50 eurot ja puhkusekompensatsiooni 938,59 eurot. Kostja jättis hageja nõusoleku lõpparve

kinnipidamiseks taotlemata ja hageja ei ole selleks ka nõusolekut andnud. Seetõttu võlgneb

kostja nii eelviidatud lõpparve kui sellele lisanduvad viivised.

Kostja vastuväidete kokkuvõte

5. Kostja on seisukohal, et hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata, alternatiivselt kui töölepingu

ülesütlemine oli tühine, lõpetada tööleping kohtu otsusega 22.06.2020. Tööandja ütles

töölepingu üles TLS § 88 lg 1 p 5 alusel töötaja suhtes usalduse kaotamise tõttu, millele on

tööandja viidanud ülesütlemisavalduses ja märkinud, et usalduse kaotuse tingis töötajapoolne

lojaalsuskohustuse rikkumine, ärisaladuse õigusvastane avaldamine ja kasutamine ning varjatult

tööandjale konkurentsi osutamine. Töötaja ei teavitanud tööandjat ärisaladuse väljaviimisest

tööandja asukohast (arvutisüsteemidest) ega sellest, et ta tegeleb töösuhte kõrval teiste

ettevõtmistega, mis osutavad tööandjale konkurentsi. Saladuse hoidmise kohustus tulenes

töölepingu punktist 8.2, mis sisaldab loetelu teabest, mille suhtes töötajal kehtib saladuse

hoidmise kohustus. Muu hulgas on selliseks teabeks nimekirjad, lepingud, formularid,

hinnakirjad, tööandja ettevõtte sees kasutamiseks mõeldud info jne. Töötajal oli keelatud ilma

tööandja eelneva kirjaliku nõusolekuta avaldada kolmandatele isikutele või kasutada isiklikul

või muul otstarbel talle töö tegemise käigus teatavaks saanud tööandja tootmis- ja ärisaladusi,

tööandja ettevõttesiseseks kasutamiseks mõeldud informatsiooni ja informatsiooni, mille

saladuses hoidmise kohustus on tööandjal (nt tööandja koostööpartnerite ärisaladused).

Vaatamata sellele edastas töötaja ilma tööandja loata ja teda sellest teavitamata tööandja e-posti

aadressilt oma isiklikule e-posti aadressile ja/või kolmandatele isikutele massiliselt salajast infot.

Tööandja oli väljastanud töötajale sülearvuti, mis võimaldas töötajal vajadusel töötada ka

kodukontoris /kaugtööna, st töötajal puudus igasugune vajadus saata infot ja faile oma isiklikule

e-posti aadressile. Konkurentsipiirangu kokkulepe oli ette nähtud töölepingu punktis 9.1, mis

sätestas, et töötajal oli töölepingu kehtivuse ajal keelatud ilma tööandja kirjaliku loata töötada

tööandja konkurentide juures, tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal või

osutada muul viisil tööandjale konkurentsi. Vaatamata sellele osutas töötaja tööandja loata ja

teda teavitamata tööandjale konkurentsi olles seotud Leedu äriühinguga UAB "Resta ES", kelle

UAB "Resta ES" koduleheküljel https://restamodular.lt/en/ olevatel andmetel on UAB "Resta

ES" põhitegevusalaks moodulehitiste (sh soojakute ja moodulmajade) tootmine ja paigaldamine.

Konkurentsipiirangu kohustuse rikkumine töötaja poolt on niivõrd tõsine rikkumine, et

seadusandja on selle eraldi välja toonud kui iseseisva ülesütlemise aluse, millele tuginedes

tööandjal on õigus tööleping erakorralisel üles öelda. Olukorras, kus tööandja on töötaja

käitumise tõttu kaotanud töötaja suhtes usalduse, ei saa eeldada, et ta teeks töötajale selle kohta

hoiatuse ning annaks täiendava tähtaja rikkumise lõpetamiseks. Sellist rikkumist ei ole võimalik

lõpetada – kaotatud usaldust ei ole võimalik hoiatuse põhjal taastada. Tööandja ei pidanud

ülesütlemisest ette teatama, sest tööandjalt ei saa mõistlikult nõuda, et ta taluks

mitteusaldusväärse töötaja töötamist ettevõttes veel mingi aja jooksul.

6. Kuna töötaja on lojaalsus- ja saladuse hoidmise kohustuse ning konkurentsipiirangu kokkuleppe

rikkumise tulemusena tekitanud tööandjale kahju hinnanguliselt vähemalt 1,3 miljoni euro

ulatuses, on töötaja nõuded 2020.a märtsi töötasu ja viivise, töölepingu ebaseadusliku

ülesütlemise hüvitise ja viivise ning lõpparve ja viivise väljamõistmiseks põhjendamatud ja

tuleb jätta rahuldamata. Kui kohus peaks leidma, et töötaja nõuded on põhjendatud, esitame

taotluse nende nõuete tasaarvestamiseks tööandja kahju hüvitamise nõudega töötaja vastu.

Kohtuotsuse põhjendused

7. Pooltel ei ole vaidlust, et hageja töötas kostja juures 01.04.2013 sõlmitud töölepingu nr 714

alusel tehase juhi ametikohal; et 01.06.2016 allkirjastatud ametijuhendi järgi oli töö sisuks

erinevate haldusülesannete täitmine, samuti tegeles hageja kostja toodete müümisega; et

töölepingu 01.06.2016 muudatuste kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale igakuiselt töötasu

2511 eurot (bruto), s.h töötasu 1940 ja lisatasu 611 eurot algselt kuni 31.05.2017, kuid

kokkulepet täideti kuni töösuhte lõppemiseni; et palgapäevaks oli iga töötatud kuule järgneva

kuu üheksas päev; et tööleping lõpetati 22.06.2020 erakorraliselt tööandja algatusel eelneva

hoiatuseta ja etteteatamiseta; et töötaja sai töölepingu ülesütlemisavalduse kätte 22.06.2020; et

töötasu ei ole hagejale 2020.a märtsikuu eest makstud.

8. Pooltel on vaidlust selles, kas hagejaga töölepingu erakorraline ülesütlemine on kehtiv ning, kas

hagejal on õigus saada hüvitisi ja töötasu.

9. Vastavalt TLS § 87 võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töölepingu seaduses ettenähtud

mõjuval põhjusel, TLS § 104 lg 1 järgi on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele

mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. TLS § 88 lg 1 p 5 sätestab, et tööandja võib

töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa

mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on pannud toime

varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu.

10. 22.06.2020 töölepingu erakorralise ülesütlemisavaldusega on tõendatud, et hagejaga sõlmitud

tööleping öeldi üles 22.06.2020 TLS § 88 lg 1 p 5 alusel töötaja suhtes usalduse kaotamise tõttu.

Avalduse põhjendustest nähtuvalt rikkus töötaja tahtlikult töölepingu punktidest 2.4 alapunktist

(h), 8.1 ja 91 tulenevaid kohustusi sellega, et ta asutas UAB „Resta ES“, kelle näol on tegemist

ettevõttega, kes on sisuliselt identsete toodete ja teenuste pakkuja tööandjaga samal kaubaturul,

ja on läbi DMI Capital OÜ nimelise vahendusettevõtte selle üheks põhiosanikuks; et töötaja on

enda poolt varjatult asutatud UAB „Resta ES“ majandustegevuse läbiviimiseks ja arendamiseks

õigusvastaselt kasutanud ning avaldanud tööandja ärisaladust; et töötaja on varjatult ja otseselt

rikkunud töölepingust tulenevat konkurentsikeeldu, alusetult rikastunud ja tekitanud sellega

tööandjale suures ulatuses varalist kahju. Seega tingis usalduse kaotuse töötajapoolne

lojaalsuskohustuse rikkumine, ärisaladuse õigusvastane avaldamine ja kasutamine ning varjatult

tööandjale konkurentsi osutamine kogumis (I kd lk 11-12).

11. Tööandja poolt töölepingu erakorraline ülesütlemisavaldus vastab TLS § 95 sätestatud

vorminõuetele ja töölepingu ülesütlemist on põhjendatud.

12. TLS § 15 lg 1 sätestab, et töötaja täidab oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt. Töölepingulises

suhtes võivad kohaldamisele kuuluvad kohustused tuleneda nii töölepingust kui ka

õigusaktidest. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 01.02.2017 otsuse nr 3-2-1-142-16, p-s 14 on

kolleegium märkinud, et „Töötaja kohustus teavitada tööandjat töötamisega seotud olulistest

asjaoludest (sh töötamisega seotud terviseprobleemidest) ning hoiduda oma tervise

kahjustamisest tuleneb ka töölepingu seadusest (TLS § 15 lg 1 ja lg 2 p 5).“. TLS § 15 lg 2 p 8

sätestab, et tööandja soovil teavitab tööandjat kõigist töösuhtega seonduvatest olulistest

asjaoludest, mille vastu tööandjal on õigustatud huvi. 01.04.2013 sõlmitud töölepingu p 2.4.

alapunkti (h) kohaselt on töötaja kohustatud teavitama tööandjat tema soovil kõigist töösuhtega

seonduvatest olulistest asjaoludest, mille vastu on tööandjal õigustatud huvi.

13. TLS § 22 lg 1 sätestab, et vastavalt võlaõigusseaduse §-s 625 sätestatule ja arvestades käesoleva

seaduse § 6 lõikes 3 sätestatud teavitamise kohustust, võib tööandja määrata, millise teabe kohta

kehtib töötajal tootmis- või ärisaladuse hoidmise kohustus. Töölepingu p 8.1 kohaselt on töötaja

kohustatud lepingu kehtivuse ajal ja tähtajatult pärast lepingu lõppemist hoidma saladuses ning

ilma tööandja eelneva kirjaliku nõusolekuta mitte avaldama kolmandatele isikutele ega

kasutama isiklikul ega muul otstarbel talle töö tegemise käigus teatavaks saanud tööandja

tootmis- ja ärisaladusi, samuti tööandja ettevõttesiseseks kasutamiseks mõeldud informatsiooni,

mille saladuses hoidmise kohustus on tööandjal. punkti 8.2. loetelust nähtuvalt on teabe, mille

suhtes töötajal kehtib saladuse hoidmise kohustus hulgas tööandja töötajate, klientide, tarnijate

ja

äripartnerite

kohta

käiv

info

(nimekirjad,

lepingud,

formularid,

know-how,

arveldusdokumendid, hinnakirjad, toodete hinnad ja hinnakujundusmehhanismid, tööandja

ettevõtte sees kasutamiseks mõeldud info jms).

14. TLS § 23 lg-d 1-3 sätestavad, et konkurentsipiirangu kokkuleppega võtab töötaja kohustuse mitte

töötada tööandja konkurendi juures või mitte tegutseda tööandjaga samal majandus- või

kutsetegevuse alal; konkurentsipiirangu kokkuleppe võib sõlmida, kui see on vajalik, et kaitsta

tööandja erilist majanduslikku huvi, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi,

eelkõige kui töösuhe võimaldab töötajal tutvuda tööandja klientidega või tootmis- ja

ärisaladusega ning nende teadmiste kasutamine võib tööandjat oluliselt kahjustada;

konkurentsipiirang peab olema ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale

äratuntavalt piiritletud. Töölepingu punkt 9.1. sätestas, et töötajal on keelatud lepingu kehtivuse

ajal töötada ilma tööandja kirjaliku loata tööandja konkurendi juures, tegutseda tööandjaga

samal majandus- või kutsetegevuse alal või osutada muul viisil tööandjale konkurentsi (I kd lk

6-7).

15. Eelnevatest töölepingu sätetest nähtub, et tööandja on kooskõlas TLS § 22 lg-ga 1 kindlaks

määranud, millise teabe kohta kehtib töötajal tootmis- või ärisaladuse hoidmise kohustus ning, et

töötajal on keelatud lepingu kehtivuse ajal töötada ilma tööandja kirjaliku loata tööandja

konkurendi juures, tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal või osutada

muul viisil tööandjale konkurentsi, millest töötaja on ka teadlik alates töölepingu sõlmimisest.

Kuna saladuse hoidmise kohustus ja konkurentsipiirang on töölepingus kahes peatükis

sätestatud, siis pidi töötaja mõistlikult võttes aru saama, et need on töösuhtega seonduvad

olulised asjaolud, mille vastu on tööandjal õigustatud huvi TLS § 15 lg 2 p 8 ja töölepingu p 2.4.

alapunkti (h) mõttes. Töölepingu punktis 9.1. sätestatud konkurentsipiirang on ruumiliselt,

ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud, kuna see kehtib

töölepingu kehtivuse ajal ja konkurentsikeeld kehtib samale majandus- või kutsetegevusele.

16. Kostja etteheited, et hageja edastas tööandja e-posti aadressilt oma isiklikule e-posti aadressile ja

ka kolmandatele isikutele palju infot, mis poolte vahel sõlmitud töölepingu p-de 8.1 ja 8.2 järgi

oli salajane, on tõendatud hageja e-kirjade väljavõtetega ja/või lisatud manustega, millest

nähtub, et hageja edastatud info sisaldas näiteks valvurisoojaku jooniseid, mooduli jooniseid,

Rootsi peatöövõtjate nimekirja, ehitusprojekti tehnilist informatsiooni, infot Yi moodulehitiste

kohta, infot formaatsaagide kohta, soojakute kasumi andmeid, hinnakirju ja standardlahendusi,

soojakute pakkumise infot, infot soojaku kappide kohta ja soojaku akna hinnapakkumisi,

metallraamide jooniseid, tellimusi jms, ka nähtub, et hageja on edastanud e-kirjade teel

lepingute ja kirjade näidiseid, seejuures ka võõrkeelseid. Kolmandatele isikutele info edastamine

on tõendatud näiteks e-kirjaga pealkirjaga „FW: Altendorfi formaatsaed“, saadetud 10.09.2019

kell 13.50 IK e-posti aadressile xxx; e-kiri pealkirjaga „akna mõõdud ja andmed“, saadetud

02.10.2019 kell 10.51 koostööpartnerile Aktsiaselts KLAASMERK juhatuse liikmele RUle ja

pimekoopiana IK e-posti aadressile xxx jt. (I kd lk 33-83, 167-198, tõlked II kd lk 15-25).

Esitatud tõenditest nähtuvalt ei olnud tegemist üksikjuhtudega, vaid hageja edastas aasta jooksul

enne töölepingu ülesütlemist järjepidevalt kostja salastatud informatsiooni enda e-postile ja

kolmandatele isikutele.

17. Et kostja pidas põhjendatult hageja ja IKga seotud äriühinguid temale konkurentsi osutavateks

on tõendatud helisalvestisega töötaja ja tööandja 22.06.2020 kohtumisel toimunud vestlusega,

UAB "Resta ES" Leedu äriregistri väljavõttega 04.06.2020, DMI Capital äriregistri väljavõttega

25.09.2020,

UAB

„Resta

ES“

kodulehe

väljavõttega

https://restamodular.lt/en/

ja

registriväljavõttega, millest nähtub, et hageja ja IK olid osanikeks UAB-s „Resta ES“, mis on

Leedu äriregistris registreeritud 16.04.2015 ja hageja hiljem läbi ettevõtte DMI Capital OÜ

(UAB "Resta ES" 90% osanik), et UAB-s „Resta ES“ tegeles samasuguste toodete ja teenuste

(moodulehituste, sh soojakute ja moodulmajade tootmine ja paigaldamine) pakkumisega

kostjaga samal kaubaturul. Vastavalt UAB "Resta ES" kodulehel olevale informatsioonile on

nende peamiseks turuks Leedu, kuid kliendi soovil tarnivad ja paigaldavad nad oma tooteid ka

mujale üle kogu Euroopa. Kostja kodulehel https://www.Y.ee/ettevottest/ oleva info kohaselt

tegutseb ta samal tegevusalal peamiselt Eestis, Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis, Norras, Taanis,

Saksamaal ja Hollandis (I kd lk 84-88, 199-202). Hagejale kui kostja tehase- ja haldusjuhile pidi

vastav info teada olema. Järelikult olles seotud Leedu äriühinguga UAB "Resta ES" osutas

töötaja ilma tööandja loata ja ilma tööandjat sellest teavitamata tööandjale konkurentsi. Hageja

ei ole tõendanud, et ta oleks teavitanud kostjat osalustest UAB-s „Resta ES“ ega ärisaladuse

saatmisest enda ja kolmandate isikute e-posti aadressidele. Põhjendatud ei ole seejuures hageja

seisukoht, et ta ei ole töölepingut rikkunud kuna kostja ei esitanud temale tööväliste tegevuste

kohta päringuid, sest ta omas ja osales tööandjaga konkureeriva äriühingu juhtimises tööandja

kirjaliku loata ja tööandjat teavitamata.

18. Juhatuse liikme AT vande all antud ütlustega, mille kohaselt oli hagejale antud kõik

töövahendid, arvuti ja tööülesannete täitmiseks ei olnud vajadust kasutada isiklikku arvutit, et

isikliku seadme ühendamine arvutivõrku oli keelatud kõigil töötajatel, ka hagejal, et hageja on

edastanud valimatult faile oma isiklikule meiliaadressile, tunnistaja HRi ütlustega, mille

kohaselt turvakaalutlustel ei ühendatud isiklikke seadmeid tööandja ettevõtte võrku, et tunnistaja

selgitas hagejale, miks ei tohi kasutada isiklikke seadmeid, et hagejale anti tööalaseks

kasutamiseks nn standardkomplekt - sülearvuti, dokk ja monitor, klaviatuur, hiir; et kõiki

töötajaid koolitati süsteeme kasutama, et kaugtöö oli võimalik VPN kaudu, et hagejal ei

esinenud probleeme töövahendite kasutamisel, et hagejal puudus vajadus töötada oma

sülearvutiga (03.05.2022 kohtuistungi protokoll lk 2-5). Järelikult ei ole hageja väited, et ta

saatis e-kirjad oma isiklikule e-posti aadressile vajadusest teha isikliku sülearvutiga tööd, kuid

tööandja ei suutnud tagada tööks vajalikele failidele ligipääsu, põhjendatud, vaid vastupidi

hagejale ei olnudki lubatud töötamine isikliku sülearvutiga.

19. Eeltoodud tõenditega loeb kohus tööandja poolt ülesütlemisteatises esile toodud usalduse

kaotamist põhjustanud hageja rikkumised s.o, et hageja osutas UAB „Resta ES“ tegevuses

osalemisega kostjale konkurentsi ning rikkus lojaalsus- ja saladuse hoidmise kohustust,

tõendatuks.

20. Töölepingu erakorralise ülesütlemise vaidlustamise ja hüvitise nõude seisukohalt võttes ei ole

asjassepuutuvad hageja väited kostja juhatuse liikme ja IK omavaheliste suhete kohta, selle

kohta, et hageja töötas kostja juures üle viie aasta ja töö suhtes puudusid varasemalt etteheited

ega see, et ta avaldas töölepingu lõpetamiseks korduvalt soovi, kuid kostja mõjutas hagejat tööle

jääma, et ta tegi tööd veel töölepingu lõpetamise päeval enne ülesütlemisavalduse saamist

müües kostja klientidele kaupa ja sellekohased tõendid, mille kohus jätab tähelepanuta. Kuivõrd

kohus tuvastas, et töölepingu ülesütlemine on kehtiv arvestamata hageja 22.06.2020 antud

kinnitust, siis ei oma asja lahendamise seisukohalt tähtsust, et hageja tegi 22.06.2020 antud

kinnituse tühistamise avalduse eksimuse või pettuse tõttu.

21. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud ülesütlemisavalduses märgitud etteheidet, et hageja on

alusetult rikastunud ja tekitanud sellega tööandjale suures ulatuses varalist kahju, mistõttu on

sisutu ka 28.09.2020 tehtud tasaarvestuse avaldus. Seega on antud etteheide põhjendamatu ja

alusetu ning töölepingu erakorraline ülesütlemine antud asjaoludel TLS §104 alusel tühine.

22. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagejaga 22.06.2020 töölepingu erakorraliseks

ülesütlemiseks oli tööandjal õiguslik alus ja ülesütlemine on kehtiv, sest täidetud on nii

formaalsed kui ka materiaalõiguslikud alused. Kuivõrd ülesütlemine usalduse kaotuse tõttu oli

seotud mitmete etteheidetega kogumis, mis on põhjendatud ja tõendatud, siis asjaolu, et tööandja

ei ole tõendanud hageja alusetut rikastumist ja tööandjale kahju tekitamist, ei too kaasa

tervikuna ülesütlemise tühisust. Seega tuleb hagi töölepingu erakorraliselt TLS § 88 lg 1 p 5

alusel ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks jätta rahuldamata. Kuna hageja tööleping on üles

öeldud õiguspäraselt, mistõttu jätab kohus hageja nõude töölepingu ülesütlemise tühisuse

tuvastamiseks rahuldamata, siis puudub hagejal õiguslik alus nõuda kohtult TLS 107 lg 2 alusel

töölepingu lõpetamist ja TLS § 109 lg 1 sätestatud hüvitise väljamõistmist 5878,70 euro ja

viivise VÕS § 113 lg 1 kohases määras hüvitiselt väljamõistmiseks kuni hüvitise tasumiseni.

23. Hageja on seisukohal, et töölepingu erakorraline ülesütlemine on TLS § 104 lg 1 alusel tühine,

sest kostja jättis ülesütlemise eelselt hoiatuse esitamata, nagu sätestab § 88 lg 3. TLS § 88 lg 3

sätestab, et tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime

vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat

hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise

raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata.

24. Riigikohtu tsiviilkolleegium on otsuse nr 3-2-1-187-15 p-s 13 märkinud järgmist: “Kolleegium

leiab, et ainuüksi asjaolu, et tööandjal on õigus tööleping erakorraliselt üles öelda töötajast

tuleneval mõjuval põhjusel (nt usalduse kaotuse tõttu), mille tõttu ei saa töösuhte jätkamist

eeldada (TLS § 88 lg 1), ei tähenda üldjuhul, et tööandja võib töölepingu üles öelda töötajat

enne hoiatamata. Tööandja kohustus töötajat hoiatada tuleneb TLS § 88 lg-te 1 ja 3

koostoimest. Seisukohta, et tööandjal on kohustus hoiatada töötajat mh TLS § 88 lg 1 p-s 5

sätestatud rikkumise korral, toetab tööõiguses kehtiv ülesütlemiskaitse põhimõte, mille kohaselt

tuleb võimalusel töölepingu ülesütlemisest hoiduda ja kasutada seda viimase meetmena, kui

töösuhte jätkamine ei ole enam võimalik. Hoiatamise eesmärk on anda töötajale võimalus oma

käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda. Eelnevat hoiatamist ei ole TLS § 88 lg 3 teise

lause kohaselt vaja, kui töötaja ei saa rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea

usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Sellise rikkumisega on eelkõige hõlmatud

võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 2 p-des 2-4 sätestatud asjaolud (VÕS § 196 lg 2). Kolleegiumi

arvates võimaldab TLS § 88 lg 3 teine lause jätta töötaja hoiatamata ka juhul, kui hoiatamisega

ei ole võimalik saavutada eesmärki anda töötajale võimalus oma käitumist parandada. Seega,

kui töötaja on käitunud viisil, mis põhjustas tööandja usalduse kaotuse tema vastu, tuleb

asjaolude kohaselt hinnata, kas töötaja sai oodata, et tööandja teda enne töölepingu

ülesütlemist hoiataks.“.

25. Kohus on seisukohal, et lojaalsuskohustuse, saladuse hoidmise ja konkurentsi keelu kohustuse

rikkumist saab pidada töötaja kohustuste raskeks rikkumiseks TLS § 88 lg 3 teise lause mõttes,

mis ei vaja eelnevat hoiatust. Arvestades, et töötaja oli väga pika aja vältel olnud tööandja suhtes

ebalojaalne, kohustusi rikkunud ja salajast infot avaldanud, siis ei oleks hoiatamine enam

eesmärki täitnud, sest TLS § 88 lg 1 p 3 sätestatud hoiatuse eesmärgiks on töötajale võimaluse

andmine oma käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda. Seega oli hagejaga töölepingu

erakorraliselt ülesütlemine töölepingu olulise rikkumise tõttu ilma hoiatamata põhjendatud ja

tõendatud.

26. TLS § 87 sätestab, et töölepingu võib erakorraliselt üles öelda üksnes käesolevas seaduses

ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides käesolevas seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu. TLS

§ 97 lg 2 p-i 3 kohaselt peab erakorralisest ülesütlemisest tööandja töötajale ette teatama 60

päeva, kui töösuhe tööandja juures on kestnud viis kuni kümme tööaastat. Tulenevalt TLS § 97

lg-st 3 võib tööandja töölepingu üles öelda ilma etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki

asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist

kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Töölepingu erakorralise ülesütlemise

teates on tööandja põhjendanud, millistest asjaoludest lähtudes ta leidis, et töölepingu

ülesütlemise etteteatamistähtaja järgimist antud juhul arvestades kõiki asjaolusid ja

mõlemapoolset huvi ei või mõistlikult nõuda, märkides avalduses, et arvestades töötaja olulist

rikkumist ei peeta võimalikuks tema töötamise jätkamist etteteatamistähtaja lõppemiseni. Kohus

on seisukohal, et antud juhul ei saa kostjalt mõistlikult võttes nõuda, et ta oleks pidanud taluma

ebalojaalset ning saladuse hoidmise kohustust ja konkurentsipiirangut rikkunud töötajat veel

mingi aja jooksul. Seega oli töölepingu ülesütlemine usalduse kaotuse tõttu päevapealt

põhjendatud ja järelikult ei ole töötajal TLS § 100 lg 5 alusel õigust saada hüvitist ulatuses, mida

tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel.

27. Tähtsust ei oma, et tööandja oli töötajat veennud mitu korda tööle jääma ega tööülesannete

täitmine kuni ülesütlemisest teada saamiseni, kuna töötaja pidigi TLS § 15 lg 2 p1 järgi

töölepingust lähtudes oma tööülesandeid tööandja juures igapäevaselt täitma. Asjaolu, et kostja

veenis hagejat tööle jääma, kuigi hageja soovis töölt lahkuda tõendab, et tööandjale ei olnud

töötaja töökohustuste rikkumised sellel ajal teada ja et töötaja ei teavitanud tööandjat töölt

lahkumise põhjustest.

28. Hagiavalduse kohaselt võlgneb kostja hagejale 2020.a märtsi töötasu 2511 eurot, mis muutus

sissenõutavaks 09.04.2020, ja sellelt arvestatud VÕS § 113 lg 1 alusel viivised.

29. Töölepingu seaduse § 28 lg 2 p 2 alusel on tööandja kohustatud maksma töö eest töötasu

kokkulepitud tingimustel ja ajal. TLS § 33 lg 1 alusel maksab tööandja töötasu üks kord kuus,

kui tasu maksmiseks ei ole kokku lepitud lühemat tähtaega. TLS § 33 lg 4 alusel peab tööandja

kandma töötasu ja muu tasu töötaja määratud pangakontole, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

Töölepingu p 6.5 kohaselt kohustus kostja tasuma eelneva kuu eest välja teenitud töötasu hageja

pangakontole kuu üheksandaks kuupäevaks. Töölepingu 01.06.2016 muudatuste kohaselt

kohustus kostja tasuma hageja igakuiselt töötasu 2511 eurot (bruto).

30. Puudub vaidlus, et hagejale 2020.a märtsi töötasu 2511 eurot makstud ei ole. Kostja 02.05.2022

avaldusest nähtuvalt viibis hageja 2020.veebraurist kuni aprillini palgata puhkusel, mistõttu on

2020.a märtsikuu töötasu nõuded alusetud. TLS § 15 lg 2 p 2, § 19 p 1 ja § 28 lg 2 p 2

koostoimest tulenevalt võivad töötaja ja tööandja kokku leppida, et töötaja kasutab mingil

ajaperioodil palgata puhkust, mille ajal ta tööülesandeid ei täida ja tööandja sama aja eest talle

ka töötasu ei maksa. Kostja on esitanud oma väidete tõendamiseks hageja puhkuseavalduse

perioodiks 01.02.2020 kuni 30.04.2020 ja palgalehe sama perioodi kohta, millelt nähtub, et

töötaja viibis palgata puhkusel ja talle ei arvestatud palka. Maksu- ja Tolliametile esitatud tulu-

ja sotsiaalmaksu jm deklaratsiooni (vorm TSD) kohaselt ei maksnud kostja hagejale 2020 märtsi

eest mitte ühtegi summat. Esitatud tõenditega loeb kohus tõendatuks, et hageja viibis 2020.a

märtsikuus palgata puhkusel, millise aja eest ei pidanudki kostja talle töötasu maksma. Järelikult

tuleb hageja hagi kostja vastu 2020.a märtsi töötasu 2511 euro (bruto) euro väljamõistmiseks

jätta rahuldamata. Kuna kohus jätab hageja töötasu nõude rahuldamata, siis tuleb rahuldamata

jätta ka kõrvalnõudena VÕS § 101 lg 1 p 6, VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367 järgi esitatud viivise

nõue kuni põhinõude täitmiseni.

31. TsMS § 429 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega

ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine

protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus

toimikusse. 02.05.2022 esitas kostja kohtule avalduse ja maksekorralduse, millest nähtus, et ta

maksis hagejale välja lõpparve 2852,09 euro (brutosummas), mis sisaldas 2020.a. juuni töötasu

ja kasutamata puhkuse hüvitust ning viivist. Hageja tegi kohtule 03.05.2022 kohtuistungil

omaksvõtu avalduse lõpparve ja viivise väljamaksmise ja hagi nõudest p.1.3 loobumise kohta,

mis protokolliti. Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel otsust tegemata

menetluse hageja hagi p-s 1.3 kostja vastu esitatud lõpparve 2852,09 euro (bruto), mis sisaldab

2020.a. juuni töötasu 1913,50 eurot, kasutamata puhkuse hüvituse 938,59 euro, viivise

21.07.2020 seisuga 18,75 eurot ja viivise põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 kohases määras

arvates 22.07.2020 (k.a) kuni lõpparve 1913,50 euro tasumiseni väljamõistmiseks, kuna hageja

loobus hagist ja hagist loobumine ei ole vastuolus TsMS § 428 lg 1 p-ga 4.

Menetluskulude jaotus

32. Kuna kohus jättis hagi kahe nõudepunkti s.o töölepingu erakorralise ülesütlemise tuvastamise ja

hüvitiste ning 2020.a märtsikuu töötasu osas rahuldamata, siis tuleb hagi rahuldamata jätmise

osas jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna kostja rahuldas hageja

lõpparve nõude 02.05.2022 pärast hagi esitamist, mistõttu hageja loobus ühest nõudest, siis tuleb

menetluskulud osas, milles kohus menetluse lõpetas, jätta TsMS § 168 lg 4 kohaselt kostja

kanda. TsMS § 169 lg-te 1 ja 3 alusel jätab kohus tõendi hilisemast esitamisest ja sellega

03.05.2022 kohtuistungi edasilükkamisest põhjustatud menetluskulud kostja kanda. Kohus on

seisukohal, et menetluskulude suurus tuleb TsMS § 174 lg 4 ja TsMS § 177 lg 2 määrata

kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.

Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 02.12.2022. a otsusega nr 2-20-

10544.