2-21-141225/20 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. juuni 2022, Kuressaare kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-141225

Tsiviilasi

Inkassoteenused OÜ hagi R P vastu võlgnevuse nõudes

Hagihind

5621,59 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Inkassoteenused OÜ (registrikood 14997899, asukoht

Tartu mnt 25–46, Tallinn), lepinguline esindaja Julia Vaganova

Kostja: R P

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista R Pilt Inkassoteenused OÜ kasuks põhivõlg 4545,25 eurot, intress 331,16

eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 380,56 eurot, kokku summas 5256,97 eurot.

3. Välja mõista R Pilt Inkassoteenused OÜ kasuks viivis põhinõudelt 4545,25 eurot VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse tegemisest, s.o alates

27.06.2022 kuni põhinõude 4545,25 euro täitmiseni.

Menetluskulud

4. Jätta menetluskulud R P kanda.

5. Määrata kostja hüvitatavate menetluskulude suuruseks 1343,80 eurot ning mõista

nimetatud summa R Pilt Inkassoteenused OÜ kasuks välja. Hagejalt kostja kasuks

menetluskulusid nende puudumise tõttu välja ei mõisteta

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates käesoleva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab,

et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Asjaolud, hageja nõue ja poolte seisukohad

1. Inkassoteenused OÜ esitas 09.12.2021 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale

maksekäsu kiirmenetluse avalduse R Pilt 6076,96 euro saamiseks. Võlgnik R P esitas nõudele

vastuväite ning sellest tulenevalt lõpetati 03.01.2022 maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle Pärnu

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas Pärnu Maakohtule 24.01.2022

hagiavalduse kostjalt võlgnevuse, intressi ja viivise nõudes.

2. Hageja põhiväited

Hageja palub mõista kostjalt R P hageja kasuks välja võlgnevus 5256,97 eurot, millest

põhivõlgnevus 4545,25 eurot, intressid 331,16 eurot, hagiavalduse esitamise päeva seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis summas 380,56 eurot; mõista kostjalt R P kasuks välja tulevikus

sissenõutavaks muutuvad viivised võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

tasumata põhisummalt alates 25.01.2022 kuni põhinõude rahuldamiseni; kõik menetluskulud jätta

kostja R P kanda; mõista kostjalt R P väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt; rahuldada hagi tagaseljaotsusega, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Hageja taotlus tuleneb

järgmisest.

-

Mogo OÜ (esialgne võlausaldaja) ja kostja sõlmisid 23.08.2023 laenu- ja tagatisomandmise

lepingu nr FL23082016/0109 (edaspidi Leping), mille alusel sai kostja 5817 eurot laenu, mis sisaldas

lepingutasu 277 eurot (vastavalt Lepingu punktile 8) ning kohustus laenu tagastama osamaksetena

hiljemalt 23.08.2022. Kostja on teinud põhisumma katteks tasumisi summas 1383,76 eurot. Seega

põhisumma jääk on 4433,24 eurot (5817 eurot – 1383,76 eurot = 4433,24 eurot).

-

Kuna Kostja ei täitnud Lepingut nõuetekohaselt, esitas Mogo OÜ Kostjale 24.10.2019

Lepingu ülesütlemise avalduse. Kostja esitas Mogo OÜ-le taotluse Lepingu jätkamiseks. Seoses

sellega Mogo OÜ ja Kostja sõlmisid 18.11.2019. a laenulepingu lisa nr FL23082016/0109-N1,

millega leppisid kokku, et Mogo OÜ ülesütlemisavaldus on algusest peale kehtetu, Leping ning kõik

sellest tulenevad poolte õigused ja kohustused on lisa jõustumise seisuga poolte suhtes katkematult

ja järjepidevalt kehtivad. Samuti fikseerisid pooled, et laenu tagastamata põhiosa moodustab

4433,24 eurot, mida Kostja kohustus tagastama osamaksetena hiljemalt 18.07.2022. Kostja on

teinud põhisumma katteks tasumisi summas 588,34 eurot. Seega põhisumma jääk on 3844,90 eurot

(4433,24 eurot – 588,34 eurot = 3844,90 eurot).

-

Mogo OÜ ja Kostja sõlmisid 27.07.2020. a laenulepingu lisa nr IL24012020/0039-N2

laenulepingu muutmiseks. Laenulepingu lisas fikseerisid pooled, et laenu tagastamata osa

moodustab 4617,96 eurot, mis sisaldab sissenõutavaks muutunud ja Kostja poolt tasumata jäänud

intressid kokku 567,30 täiendavalt ning lepingutasu 205,76 eurot (lisa punkti 8 kohaselt) (3844,90

eurot + 567,30 eurot + 205,76 eurot = 4617,96 eurot), mida Kostja kohustus tagastama osamaksetena

hiljemalt 07.08.2025. Kostja on teinud põhisumma katteks tasumisi summas 72,71 eurot. Seega

põhisumma jääk on 4545,25 eurot (4617,96 eurot – 72,71 eurot = 4545,25 eurot).

-

Kostja ei ole nõuetekohaselt oma lepingulisi kohustusi täitnud, sh jättis osaliselt tasumata

osamakseid, ei teostanud Lepingu tagatiseks oleva sõiduki tehnoülevaatust ning ei sõlminud

kindlustuslepingut. Kostja ei ole reageerinud Mogo OÜ poolt tehtud meeldetuletustele ega täitnud

oma kohustust täiendava tähtaja jooksul. Mogo OÜ oli sunnitud ütlema laenulepingu üles.

Laenuleping on üles öeldud alates 08.01.2021, mille seisuga moodustas võlgnevus järgnevalt:

põhiosa 4545,25 eurot ja tasumata intress summas 336,63 eurot.

-

26.08.2021 loovutas Mogo OÜ Laenulepingust tuleneva võlanõude Inkassoteenused OÜ-le

ning teavitas Kostjat nõude loovutamisest. Ülejäänud võlgnevus jäi tasumata, vaatamata Hageja

poolt tehtud korduvatele meeldetuletustele. Kostja võlgneb Hagejale Laenulepingust tulenevalt

järgnevad summad: 1) põhivõlgnevus 4545,25 eurot; 2) intressid summas 331,16 eurot

(Laenulepingu ülesütlemise kuupäeva seisuga). Vastavalt Laenulepingu punktile 5.1. Laenusaaja

maksab Laenuandjale Laenult intressi Eritingimuste p-s 3 sätestatud määras, mida arvestatakse

Laenu tagastamata põhiosalt iga päeva eest alates Laenu väljamaksmise päevast (kaasa arvatud) kuni

Lepingu järgse viimase tagasimakse päevani (välja arvatud). Intressi arvutamisel lähtutakse 30-

päevasest kuust ja 360-päevasest aastast. Laenulepingu eritingimuste p-s intressi määraks on

sätestatud 3,65% kuus. Intressi arvestamine toimub alates 08.11.2020 kuni Laenulepingu

ülesütlemise kuupäevani, s.o 07.01.2021. Kokku Kostja võlgneb Hagejale Laenulepingust tulenevalt

intressid summas 259,77 eurot. 3) viivised summas 380,56 eurot. Hageja nõuab Kostjalt viivise

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates laenulepingu ülesütlemisest

järgnevalt: viivise arvestamise periood: 08.01.2021–24.01.2022, s.o 382 päeva, intressimäär 8%,

seega intressi summa on 380,56 eurot.

-

Käibes vajaliku hoolsusega, kooskõlas VÕS §-i 4032 sätestatud põhimõttega, on Hageja

teostanud Laenutaotluse ning Kostja maksevõime analüüsi veendumaks, et Kostja ei tee tehingut

tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest

asjaolust. Kostja poolt täidetud laenutaotluse ja Hageja poolt läbiviidud taustauuringu ning kogutud

informatsiooni analüüsi tulemusena tuvastas Hageja, et Kostja ei tee tehingut tulenevalt oma

erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust ning

taotletav laen on Kostjale jõukohane.

-

Kohustuse täitmata jätmisega rikkus Kostja poolte vahel sõlmitud Lepingut VÕS § 100

mõttes. Sama paragrahv loeb võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmist või mittekohast

täitmist, sh ka täitmisega viivitamist kohustuse rikkumiseks. Kui võlgnik on kohustust rikkunud

VÕS § 100 tähenduses, siis VÕS § 100 loeb kohustuste mittekohase täitmise ja täitmisega

viivitamise kohustuste rikkumiseks, mille puhul üheks õiguskaitsevahendiks on VÕS § 101 lõike 1

p 6 alusel võlausaldaja õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult

viivist. VÕS § 101 lõike 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi

või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt

kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.

-

Oma 23.03.2022 vastuses kostja seisukohale, pöörab hageja tähelepanu sellele, et Leping oli

ülesöeldud esialgse võlausaldaja Mogo OÜ poolt vaid 24.10.2019, s.o rohkem kui 2,5 kuud hiljem,

kui sai selgeks, et Kostja ei suuda oma lepingulisi kohustusi täita. Alles kuu pärast, s.o 18.11.2019

esitas Kostja Mogo OÜ-le taotluse Lepingu jätkamiseks. Seoses sellega Mogo OÜ ja Kostja sõlmisid

18.11.2019. a laenulepingu lisa nr FL23082016/0109-N1. Hageja selgitab, et 24.10.2019.a.

laenulepingu ülesütlemise aluseks oli Kostja poolne tagatislepingu oluline rikkumine:

Laenulepingust tulenevate nõuete tagamiseks olnud mootorsõidukil XXXXXXXXXXXXXXX,

puudus liikluskindlustus ja tehnoülevaatus. Vastavalt Laenu- ja tagatislepingu punktile 5.1.2. Kostja

oli kohustatud tagama, et kogu tagatislepingu kehtivuse ajal kehtib tagatise suhtes kohustuslik

liikluskindlustus. Kostja on antud kohustust rikkunud. Vastavalt Laenu- ja tagatislepingu punktile

4.1.7. Kostja oli kohustatud tagama, et kogu Tagatislepingu kehtivuse ajal vastab Tagatis

õigusaktidega kehtestatud tehnonõuetele ning on läbinud tähtaegselt riikliku tehnonõuetele

vastavuse kontrolli ehk tehnoülevaatuse. Kostja on rikkunud ka antud Lepingu järgset kohustust.

Kostja ülalpool mainitud kohustuste rikkumist tõendavad Kostja poolt koos vastusega hagile

esitatud tõendid: kindlustuspoliisid, mis olid väljastatud enne või juba pärast toimunud ülesütlemist

ning ei hõlmanud vaidlusalust (ülesütlemise) perioodi. Vastavalt Laenulepingu punktidele 10.2. ja

10.2.5. Laenuandjal on õigus Laenuleping mõjuval põhjusel erakorraliselt viivitamatult üles öelda

tagatislepingust tuleneva ühe või mitme kohustuse olulise rikkumise tõttu Laenusaaja poolt. Kostja

on oluliselt rikkunud kaks kohustust.

-

14.07.2020. a lepingu ülesütlemise aluseks oli Kostja poolne laenu tagasimaksete tasumisega

viivitamine. Vastavalt Laenulepingu punktidele 10.2. ja 10.2.1. Laenuandjal on õigus Laenuleping

mõjuval põhjusel erakorraliselt viivitamatult üles öelda juhul, kui Laenusaaja ei ole täielikult või

osaliselt nõuetekohaselt tasunud kolme üksteisele järgnevat Laenulepingujärgset makset ja ei ole

võlgnevust tasunud ka Laenuandja poolt antud täiendava, vähemalt kahenädalase tähtaja jooksul,

mis oli antud koos avaldusega, millega Laenuandja teavitas, et täiendava tähtaja jooksul

Laenulepingujärgsete maksete tasumata jätmise korral ütleb ta Laenulepingu üles ning nõuab kogu

võlgnetava summa tasumist. 18.06.2020 Mogo OÜ andis Kostjale täiendava tähtaja antud kohustuse

täitmiseks ning esitas ülesütlemise hoiatuse. Vaatamata sellele ei täitnud Kostja oma rahalist

kohustust, millega seoses oli Laenuleping ülesöeldud alles 14.07.2020. 27.07.2020 esitas Kostja

Mogo OÜ-le korduva taotluse Lepingu jätkamiseks. Mogo OÜ tuli Kostjale vastu ning pooled

sõlmisid 27.07.2020. a laenulepingu lisa nr IL24012020/0039-N2.

-

07.01.2021. a laenulepingu ülesütlemise aluseks oli Kostja poolne korduv tagatislepingu

oluline rikkumine: Laenulepingust tulenevate nõuete tagamiseks olnud mootorsõidukil

XXXXXXXXXXXXXXXX puudus liikluskindlustus ja tehnoülevaatus. Vastavalt Laenu- ja

tagatislepingu punktile 5.1.2. Kostja oli kohustatud tagama, et kogu tagatislepingu kehtivuse ajal

kehtib tagatise suhtes kohustuslik liikluskindlustus. Kostja on antud kohustust rikkunud. Vastavalt

Laenu- ja tagatislepingu punktile 4.1.7. Kostja oli kohustatud tagama, et kogu Tagatislepingu

kehtivuse ajal vastab Tagatis õigusaktidega kehtestatud tehnonõuetele ning on läbinud tähtaegselt

riikliku tehnonõuetele vastavuse kontrolli ehk tehnoülevaatuse. Kostja on rikkunud ka antud

Lepingu järgset kohustust. Kostja ülalpool mainitud kohustuste rikkumist tõendavad Kostja poolt

koos vastusega hagile esitatud tõendid: kindlustuspoliisid, mis olid väljastatud enne või juba pärast

toimunud ülesütlemist ning ei hõlmanud vaidlusalust (ülesütlemise) perioodi. Enne Laenulepingu

ülesütlemist andis Kostjale täiendava tähtaja antud kohustuse täitmiseks ning esitas ülesütlemise

hoiatuse. Vaatamata sellele ei täitnud Kostja oma kohustusi täiendava tähtaja jooksul, millega seoses

oli Laenuleping ülesöeldud alles 08.01.2021. Vastavalt Laenulepingu punktidele 10.2. ja 10.2.5.

Laenuandjal on õigus Laenuleping mõjuval põhjusel erakorraliselt viivitamatult üles öelda

tagatislepingust tuleneva ühe või mitme kohustuse olulise rikkumise tõttu Laenusaaja poolt. Kostja

on korduvalt oluliselt rikkunud kaks kohustust.

-

Samuti selgitab hageja oma vastuses, et Kostja väide, et: „/…/ sõiduki XXXXXXXXXXX

šassii taastamine läheb maksma kuus tuhat kuni kaheksa tuhat eurot, ning kostjal ei ole rahaliselt

võimalik seda remonti teostada“, ei ole tõendatud. Teiseks, vastavalt Tagatislepingu punktile 4.1.8.

kohustus Kostja tegema tagatise kahjustumise, hävimise, kaotsimineku, varguse või muul moel selle

väärtuse olulisel vähenemisel oma kulul võimalikult lühikese aja jooksul kõik vajaliku Tagatise

väärtuse taastamiseks või Tagatise asendamiseks vähemalt samaväärse esemega. Seega

mootorsõiduki remondikulud on Kostja kulud ning antud kulude kandmine ei vabasta Kostjat oma

rahaliste kohustuste täitmisest. Hageja soovib pöörata tähelepanu ka sellele, et Kostja eeldatavasti

kasutas mootorsõidukit oma äritegevuses (kaubavedu) ning selle abil kasu (teenis raha), mida

tõendavad Kostja poolt tõendina esitatud kirjavahetus Lääne Prefektuuriga.

-

Vastuseks kostja väitele, et „05.2020 teavitas kostja olles tasumata jätnud ühe kuu makse

Mogo OÜ-d, et Eesti peaminister Jüri Ratas on kuulutanud seoses Covid 19-levikuga eriolukorra

riigis ning sulges saared. Seoses sellega palus kostja maksepuhkust edastades Mogo OÜ-le ka

vastava e-kirja Politsei ja Piirivalveameti ametniku ja kostja vahel“, palub Hageja pöörata

tähelepanu sellele, et Kostja poolt esitatud kirjavahetusest on selgelt kajastatud, et Kostja oli

teavitatud 10.04.2020 sadamas, et Saaremaale kodu minekuga peab ta seal viibima kuni eriolukorra

lõpuni. Seega võttis Kostja teadlikult vastu otsuse liikuda oma elukohta arvestades võimalust, et

mandrile saamine on ilma erisusteta ei ole võimalik. Seoses sellega ei saa Kostja tugineda antud

asjaolule, kui negatiivsele. Samas oli Kostjale Lääne prefektuuri poolt teatatud, et: „Tekkinud

olukorra lahendamiseks on võimalik Teil suhelda mandril asuvate kolleegidega ja võimalusel leida

asendusjuht ja kaubavedu selliselt korraldada“. Kostja poolt esitatud väidetest saab järeldada, et

Kostja teadlikult tegi oma valikut. Hageja on seisukohal, et Kostja tuginemine COVID-19 levikule

on seotud vaid sellega, et leida õigustuse oma õigusvastastele tegevustele, mis on suunatud

erakordselt oma rahaliste kohustuste täitmisest kõrvale kaldumisele ja kohut eksitusse viimisele.

-

Kostja väitele, et „Mogo OÜ /…/ tekitades kostjale lisakulutusi liikluskindlustuse ja

raskeveomaksu näol, kuna olles sõiduki omanik keeldub sõidukit ajutiselt arvelt kustutamast /…/“.

Vastuseks soovib Hageja rõhutada, et pärast Lepingu lõpetamist jäi Laenulepingust tulenevate

nõuete tagamiseks olnud mootorsõiduk Kostja valdusesse ning on Kostja valduses ja kasutuses

käesoleva ajani. Seoses sellega, Kostja kui sõiduki kasutaja peab kandma ka liikluskindlustuse ja

raskeveoki maksud. Hageja juhib tähelepanu sellele, et juhul, kui Kostja oleks tagastanud

mootorsõidukit pärast Lepingu lõpetamist, oleks pooltel võimalus võõrandada mootorsõidukit

turuhinnaga ning võõrandamisest saadud raha arvestada Kostja võlgnevuse katteks.

-

Oma 05.05.2022 seisukohas rõhutab Hageja veel kord, et kõik Kostja väited on

paljasõnalised ning ei ole tõendatud mitte ühtegi tõendiga. Esiteks, esialgsel võlausaldajal puudub

informatsioon, et sõiduk vajas remonti. Kostja ei esitanud mitte ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et auto

vajas remonti ning et remondi maksumus oli 6000–8000 eurot. Kostja väide, et Kostja on veoauto

alal töötanud juba 19 a ja tean/tunnen hästi autode tehnikat ei tõenda Kostja väiteid. Teiseks, Hageja

selgitab, et poolte vahel oli sõlmitud laenu- ja tagatisomandmise leping, s.t tegemist on sõidukiga,

mis kuulus Kostjale ning on tema kasutuses ja valduses käesoleva ajani. Kolmandaks, vastavalt

Tagatislepingu punktile 4.1.8. kohustus Kostja tegema tagatise kahjustumise, hävimise,

kaotsimineku, varguse või muul moel selle väärtuse olulisel vähenemisel oma kulul võimalikult

lühikese aja jooksul kõik vajaliku Tagatise väärtuse taastamiseks või Tagatise asendamiseks

vähemalt samaväärse esemega. Seega mootorsõiduki remondikulud on Kostja kulud ning antud

kulude kandmine ei vabasta Kostjat oma rahaliste kohustuste täitmisest.

-

Hageja pöörab Kostja tähelepanu sellele, et Hageja ja tema lepinguline esindaja ei pea olema

kursis veoauto juhi tööga. Kostja oli teavitatud 10.04.2020 sadamas, et Saaremaale koju minekuga

peab ta seal viibima kuni eriolukorra lõpuni. Seega oli see ainult Kostja otsus ja valik ning on seotud

isiklikult ainult temaga, mitte võlausaldajaga. Kostja käitumine ei vabasta teda enda rahaliste

kohustuste täitmisest.

-

Hageja veel kord rõhutab, et sõiduki oli ja on Kostja valduses, kasutuses ja mõju all. Seoses

sellega, ei ole võlausaldajale teada, mis tegelikult sõidukiuga toimub. Seoses sellega on

Laenulepingus lepitud kokku, et Kostja on kohustatud tagama, et kogu Tagatislepingu kehtivuse ajal

vastab Tagatis õigusaktidega kehtestatud tehnonõuetele ning on läbinud tähtaegselt riikliku

tehnonõuetele vastavuse kontrolli ehk tehnoülevaatusekogu ning et tagatise suhtes kehtib

kohustuslik liikluskindlustus, selleks, et võlausaldaja oleks kindel, et tagatisvara seisund on korras.

-

30.05.2022 seisukohas teatab hageja järgmist: „Kostja väidab, et: „Kostja rõhutab, et lepingu

ennistamisega rikkus Mogo OÜ vastutustundliku laenamise põhimõtet“. Antud Kostja väide on

esitatud esimest korda ning ei ole tõendatud mitte ühtegi tõendiga, aga Hagejal puudub

protsessuaalne võimalus esitada täiendavaid tõendeid.“

3. Kostja seisukohad

Kostja vaidleb hagile vastu, palub jätta hageja esitatud rahaline nõue rahuldamata ega soovi kanda

menetluskulusid. Oma seisukohta põhjendab kostja järgmiselt.

-

Kostja teavitas 08.2019 Mogo OÜ-d ajutisest makseraskusest telefoni teel. Sellest olenemata

soovis Mogo OÜ ühepoolsest lepingu lõpetada. Kostja ei ole kunagi esitanud taotlust uue lepingu

sõlmimiseks, vaid selgitas hetkelist majandusliku olukorda, paludes maksepuhkust, millest Mogo

OÜ keeldus põhjust toomata. Samuti Kostja selgitas Mogo OÜ esindajale, et sõiduki

XXXXXXXXXX šassii taastamine läheb maksma kuus tuhat kuni kaheksa tuhat eurot ning kostjal

ei ole rahaliselt võimalik seda remonti teostada. Sõiduki VIN-kood on loetamatu, mis on

registreeritud ka XXXXXXXXXX

-

OÜ poolt. Manipulatsiooni ning vaimse väljapressimise teel kostja siiski maksis kolmsada

kakskümmend viis eurot lepingu ennistamise tasu. Sellega Mogo OÜ tekitas kostjale olemasoleva

võla olulise suurenemise uue lepingu näol. 05.2020 teavitas kostja, olles tasumata jätnud ühe kuu

makse, Mogo OÜ-d, et Eesti peaminister Jüri Ratas on kuulutanud seoses Covid-19 levikuga

eriolukorra riigis ning sulges saared. Seoses sellega palus kostja maksepuhkust, edastades Mogo

OÜ-le ka vastava e-kirja Politsei ja Piirivalveameti ametniku ja kostja vahel. Kostjal ei olnud

võimalik enam teenida elatist, rääkimata Mogo OÜ-le maksete tegemist. Kostja selgitas veelkord

tekkinud olukorda ja palus veelkord maksepuhkust. Mogo OÜ keeldus maksepuhkust pakkumast.

Selle asemel pakus Mogo OÜ veelkord tasulist lepingu ennistamist. Kostja on palunud selgitada ka

Hugo Legal juristil Mogo OÜ nõudeid ning leidnud, et Mogo OÜ ei ole käitunud seaduspäraselt ja

kasutanud valeväiteid ja ähvardusi, et manipuleerida kostjaga ning panna kostja veel suuremasse

võlga.

-

Mogo OÜ on rikkunud hea laenamistava põhimõtet, tekitades teadlikult kostjale veel

suurema nõude, mitte paludes kostjal esitada konto väljavõte, mitte arvesse võttes riigis kehtestatud

piiranguid, lõpetades lepingu, kuigi võlg ei ületa kolme järjestikust makset tuues põhjuseks sõiduki

TÜV puudumise, esitades seadusega vastuolus olevaid viiviseid maksmata arvetelt, tekitades

kostjale lisakulutusi liikluskindlustuse ja raskeveoki maksu näol, kuna olles sõiduki omanik, keeldub

sõidukit ajutiselt arvelt kustutamast, arvestamata kostja korduvat teavitust, et on töötu ning hetkel

sissetulek puudub. Kostja on antud lepingut tasunud summas 9942,9 eurot Mogo OÜ arveldusarvele

nii kostja kui ka kostja abikaasa arveldusarvelt.

-

Kostja ei leia, et oli vale teavitada Mogo OÜ-d oma makseraskusest. Laenulepingu

nr L04092017/0166, enne kui Mogo OÜ 24.10.2019 ülesöeldud lepinguga seoses sain maili, olin

eelnevalt helistanud Mogo OÜ sse ja saime kokkuleppele, et kui tasun summa 24.10.2019 220 eurot,

jätkavad lepingut nr FL23082016/0109 tavapäraselt ning kui sain maili Mogo OÜ-lt 24.10.2019

lepingu üleseütlemise kohta, saatsin koheselt maili neile, millele ei vastatud, siis jätkas lepingu

tasumine endiselt ja hiljem siis andsin teada, et on taas makseraskused ja siis pakkus Mogo OÜ

lepingu ennistamist (lepingu nr FL23082016/0109, lisa nr FL23082016/0109-N2, mis sai

vormistatud 27.07.2020).

-

Kindlustuskohustus info LKF: Sõidukil on sundkindlustus (automaatne liikluskindlustus).

Kui sõiduk osaleb liikluses, on mõistlik sõlmida liikluskindlustuse leping. Kui sõiduk liikluses ei

osale, on mõistlik see liiklusregistrist kustutada. (Seda olen ka palunud Mogo OÜ-l teha , aga nad

on keeldunud sellest!) Kindlustuskohustust ei ole, kui sõiduk liikluses ei osale. Kui sõiduk osaleb

liikluses, siis on kindlustuskohustus täitmata, ka automaatne liikluskindlustus ei rakendu. Sõiduk,

mida ei kasutata ega plaanitagi kasutama hakata, tuleb liiklusregistrist kustutada. (Mogo OÜ keeldub

seda tegemast). LKF teavitab sõiduki omanikku või vastutavat kasutajat sundkindlustuse tekkimisest

või selle võimalusest ja selle teate saamisel oleme teinud üheks päevaks kindlustuse, et vältida

sundkindlustust. Kindlustuse ja raskeveokimaksuga seoses tekitab Mogo OÜ kostjale rahalist

kohustust. Sõiduki taastamine läheb maksma nii palju, kuna kere on roostetanud ja mina, kostja,

oman vastavat kutsetunnistust ning olen veoaoto alal töötanud juba 19 a ja tean/tunnen hästi autode

tehnikat. Konsulteerides erinevate remondiettevõtetega veoauto XXXXXXXXXXX, teemal ning

taastamissumma on 6000–8000 eurot ja minul seda raha ei ole võtta. Mogo OÜ-l ei ole mingit

seadusliku alust nõuda minult sellist väljaminekut. Sõiduki taustakontroll tõestab VIN-koodi

puudulikust.

-

On ilmselge, et hageja esindaja ei ole kursis veoauto juhi tööga ja seadustega, mis on seotud

töö- ja puhkeaja seadusega. 08.03.2020 läksin tööle mandrile ja töölt koju tulin 28.03.2020; on

ilmselge, et kui 20 päeva olen tööl/sõidus Euroopas, soovin minna koju, kus on minu elukoht/kodu

ja see asub Saaremaal, kus on minu pere (abikaasa ja lapsed), ning kui on seadusega ettenähtud

puhkeaeg kas 24H või 45H, siis loomulikult on mul õigus koju pere juurde minna, kuna olla ei oleks

mul kuskil mandril (ei oma korterit/maja mandril ja ei tea ka mingit seadust, mis oleks eriolukorrast

tulenevalt keelanud mul minna oma koju) – kas oleksin pidanud siis kuuse alla jääma? Olles puhanud

kodus, pidin minema tööle, kuid nagu eelnevalt vastuväites tõestasin 12.04.2020 mailivahetuses, kui

pole kaubavedu, siis saarelt minna ära ei saanud.

-

Hageja poolt 14. jaanuar 2021 lepingu ülesütlemismailis on viidatud punktile 4.1.7 ja 5.1.2,

mis kostja poolt vaadates, on tegemist väljapressimisega, kuna kindlustuskohustust ei pea olema,

kui sõiduk liikluses ei osale. Sõiduk XXXXXXXX, alates 2018. a ei läbinud juba tehnoülevaatust.

Seega ei osale sõiduk liikluses ja ei pea tegema, mida kinnitab ka LKF info. Kostja rõhutab:

Laenuleping oli juba sõlmitud 2016. a ning kui sõidukil XXXXXXXXXXXXXXXXXX, alates

2018. a ei ole kehtivat tehnoülevaatust ja kostja tasus endiselt laenumakseid, siis ei olnud mingit

probleemi, kuni 2021. a. Kostja rõhutab, et laenu maksed olid tasutud ja ei ole Eesti Vabariigis sellist

seadust, mis sunniks tegema sõidukõlbmatu sõiduki korda nii, et see läbiks tehnoülevaatust või et

tehnoülevaatuseta sõidukil peab olema kehtiv liikluskindlustus, kui sõiduk ei osale liikluses. See on

Mogo OÜ poolt väljapressimine! Mogo OÜ on rikkunud hea laenamistava põhimõtet, tekitades

teadlikult kostjale veel suurema nõude, mitte paludes kostjal esitada konto väljavõte, mitte arvesse

võttes riigis kehtestatud piiranguid, lõpetades lepingu, kuigi võlg ei ületa kolme järjestikust makset,

tuues põhjuseks sõiduki TÜV puudumise, esitades seadusega vastuolus olevaid viiviseid maksmata

arvetelt, tekitades kostjale lisakulutusi liikluskindlustuse ja raskeveokimaksu näol, kuna olles

sõiduki omanik, keeldub sõidukit ajutiselt arvelt kustutamast, arvestamata kostja korduvat teavitust,

et on töötu ning hetkel sissetulek puudub. Kostja on antud lepingut tasunud summas 9942,9 eurot

Mogo OÜ arveldusarvele nii kostja kui ka kostja abikaasa arveldusarvelt. Kostja ei ole

hagiavaldusega nõus.

-

Kostja rõhutab oma 27.05.2022 seisukohas, et lepingu ennistamisega rikkus Mogo OÜ

vastutustundliku

laenamise

põhimõtet,

kuna

lepinguennistamise

muutusega

suurendati

laenusummat 440,99 eurot + 126,31 eurot = 567,30 eurot, millega tekitas kostjale olulisi raskusi ja

kahjulikke majanduslikke tagajärgi. Krediidiandjal on kohustus koguda andmeid ja hinnata

erapooletult, kas krediidist võib tekkida krediiditaotlejale olulisi raskusi ja kahjulikke majanduslikke

tagajärgi. Krediidiandja põhikohustuse sisuks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt,

tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast

sissetulekust või muust maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“,

mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara. Laenusaaja

krediidivõime hindamisel saab arvestada selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult

ka tulevikus ja mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimise eesmärgiks on kaitsta laenuvõtjat üle jõu käiva krediidilepingu sõlmimise eest

ja selle rikkumise tagajärjeks on esmajoones laenusaaja võimalus leping tühistada või nõuda

rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamist. Kehtiva seaduse järgi on vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja

muude kulude maksmise kohustuse äralangemine. Kui laenuandja laenusaaja krediidivõimet ei

hinda või rikub teavitamiskohustust, võib krediidisaaja mh nõuda sellega tekitatud kahju hüvitamist

VÕS § 14 ja § 115 lg 1 alusel.

Kohtu seisukoht

4. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lõike 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes

asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib kohus tugineda otsust

tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel

võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lõike 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud

õiguslike väidetega. Tulenevalt TsMS § 436 lõikest 4 ei või kohus otsust tehes tugineda asjaolule,

mida ei ole menetluses arutatud. Vastavalt TsMS § 438 lõike 1 sätetele hindab kohus otsust tehes

tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi

kuulub rahuldamisele.

Kostja esitas oma lõplikus seisukohas 27. mail 2022 uue vastuväite, et hageja rikkus

vastutustundliku laenamise põhimõtet ehk kohtu antud tähtaja viimasel päeval.

TsMS § 330 lõige 1 sätestab, et avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited tuleb kirjalikus

menetluses esitada enne taotluste esitamise tähtaja möödumist. TsMS kommenteeritud väljaandes

on öeldud, et tõlgendus, mille kohaselt oleks menetlusosalistel õigus esitada uusi tõendeid, taotlusi

ja vastuväited veel § 403 lõikes 1 sätestatud avalduste ja dokumentide esitamise tähtaja jooksul, ei

ole kooskõlas § 436 lõigetega 3 ja 4 ega §-de 329–331 regulatsiooni eesmärgiga. Seetõttu tuleb

kõnealust sätet tõlgendada selliselt, et avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited tuleb

menetlusosalistel esitada eelmenetluse lõpuks, s.t enne seda, kui kohus on andnud pooltele tähtaja

lõplike seisukohtade esitamiseks.

TsMS § 330 lõike 3 kohaselt menetletakse pärast eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses

pärast taotluste esitamise tähtaja möödumist esitatud uusi asjaolusid või taotlusi sisaldavat avaldust,

samuti tõendeid TsMS §-s 331 sätestatud juhul ja korras. TsMS § 331 lõige 1 sätestab, et kui

menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või §-s 329 või 330 sätestatut

rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui

menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline

põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus.

Kohus leiab, et kostja ei ole käesoleval juhul põhistanud, mis oli mõjuv põhjus selle vastuväite

hilinemiseks, niisiis kohus otsust tehes sellele asjaolule ei tugine.

6. Pooled ei vaidle, et hageja on andnud kostjale laenu, seda lepingut on hiljem kaks korda

muudetud. Samuti puudub vaidlus küsimuses, et nõue on loovutatud Mogo OÜ-lt hagejale.

7. Vaidlus on küsimuses, kas Mogo OÜ oleks pidanud pakkuma kostjale maksepuhkust seoses

tema makseraskustega (ja hiljem seoses kehtestatud eriolukorraga). Sellega seonduvalt leiab kostja,

et maksepuhkuse mitteandmise ja laenulepingu ennistamisega tekitas Mogo OÜ talle kahju.

Kohus märgib, et maksepuhkuse andmine ei ole laenuandja kohustus ning seda ei saa laenuandjale

ette heita. Arvestades, et kostja teavitas laenuandjat oma makseraskustest augustis 2019 ja leping

öeldi üles oktoobris 2019, siis peab möönma, et laenuandja on siiski püüdnud kostjale vastu tulla,

öeldes lepingu üles kolme kuu pärast kostja makseraskuste tekkimist. Samas on hageja välja toonud,

et kostja rikkus oma lepingulisi kohustusi tagada laenu tagatiseks oleva sõiduki tehniline korrashoid,

läbida sellega tehnoülevaatus ja sõlmida liikluskindlustusleping, ka on kostja jätnud tasumata

lepingujärgsed tagasimaksed.

VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, mille kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest

tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

VÕS § 101 lg 1 punkt 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist. VÕS § 108 lõike 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõude omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS §

164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel

tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lõige 2 sätestab, et nõude

loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.

Hageja on veenvalt põhistanud, et tal on õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist vastavalt seadusele

ja nõude aluseks olnud lepingule, niisiis mõistab kohus kostjalt välja hageja nõude summas 5256,97

eurot, millest põhivõlgnevus on 4545,25 eurot ja intress 331,16 eurot. Võlgnik on viivituses olnud

perioodil 08.01.2021–24.01.2022 (võla sissenõutavaks muutumisest kuni hagiavalduse esitamiseni),

s.o 382 päeva, intressimääraga 8% on intressi summa 380,56 eurot, mis on põhjendatud kostjalt välja

mõista. Ning lisaks on hageja taotlenud, et kostjalt mõistetaks välja tulevikus sissenõutavaks

muutuvad viivised võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata

põhisummalt alates 27.06.2022 kuni põhinõude rahuldamiseni ning kohus mõistab selle välja.

8. Pooled vaidlevad ka küsimuses, kas Mogo OÜ-l oli õigus nõuda laenulepingu tagatiseks

oleva sõiduki tehnilist korrasolekut, seda tõendava ülevaatuse läbimist ja liikluskindlustuslepingu

sõlmimist, kuigi sõiduk oli sõidukõlbmatu. Nii hageja kui ka kostja on oma seisukohtade lisana

esitanud sõlmitud laenu- ja tagatisomandamise lepingu nr FL23082016/0109 koos lisadega ning

hageja on osundanud lepingu punktidele 4.1.7. (laenusaaja on kohustatud tagama, et kogu

Tagatislepingu kehtivuse ajal vastab Tagatis õigusaktidega kehtestatud tehnonõuetele ning on

läbinud tähtaegselt riikliku tehnonõuetele vastavuse kontrolli ehk tehnoülevaatuse) ja 5.1.2.

(laenusaaja on kohustatud tagama, et kogu Tagatislepingu kehtivuse ajal kehtib Tagatise suhtes

kohustuslik liikluskindlustus), mille rikkumise tõttu laenuandja lepingu üles ütles. Ja kuigi kostja on

osundab, et ükski seadus ei nõua liikluses mitte osaleva sõiduki kindlustamist, siis on ta sõlminud

lepingu, millega endale võtnud kohustused hoida laenulepingu tagatiseks antud sõidukit sama heas

seisukorras nagu see oli lepingu sõlmimisel, läbida sõidukiga tehnoülevaatus ning sõlmida

laenulepingu kehtivuse ajal tagatise kohta liikluskindlustusleping. Seega nõustub kohus siin

hagejaga, et kostja ei ole oma kohustusi täitnud ja hagejal oli õigus nõuda nimetatud kohustuste

täitmist ning kohustuste täitmata jätmisel leping üles öelda.

9. Kostja lõplikus seisukohas osundatud hageja võimaliku vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumisele kohus siinkohal sisulist hinnangut ei anna, kuivõrd see väide esitati pärast

tähtaega ja selgituseta, mis oli mõjuv põhjus selle hilinenud esitamiseks.

10. Seega rahuldab kohus hagi täielikult, rahuldades põhivõla, intressi- ning viivisenõude

vastavalt esitatud hagiavaldusele.

Menetluskulud

11. TsMS § 162 lõike 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti,

seega tuleb menetluskulud täies ulatuses tasuda kostjal.

12. TsMS § 177 lg 1 punkti 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv ja asja

läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib TsMS § 144 ja selle kohaselt on

kohtuvälisteks kuludeks näiteks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste

sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Vastavalt

TsMS § 174 lõikele 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja

vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et taotlus on põhjendatud. Hageja on teinud vajaliku kulutuse

maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 192 eurot ja hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõivu

näol 403 eurot, kokku 595 eurot. Hageja taotles õigusabikulu summas 624 eurot 6,5 tunni eest

määraga 96 eurot tund käibemaksuta. Kostja leidis, et ei soovi menetluskulusid tasuda, aga ei

esitanud sisulisi vastuväited menetluskulude põhjendatuse kohta. Kohus leiab, et hageja tunnitasu

määr ei ole ülemäärane ning esitatud menetlusdokumentide mahtu arvestades ei leia, et esitatud

ajakulu oleks üle paisutatud. Kokku on hageja vajalikeks ja põhjendatud menetluskuludeks seega

1343,80 eurot (495 + 748,80). Kostja ei ole menetluskulude nõuet esitanud.

13. TsMS § 177 lõikest 4 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Sellise

taotluse on hageja esitanud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Reena Undrest

Kohtunik