2-19-10787/113 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(27)

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-19-10787

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. juuni 2022, Tartu

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest

Tsiviilasi

Osaühingu Instigo Eesti hagi Eesti Vabariigi vastu

kahjuhüvitisena

või

alternatiivselt

üleantu

tagastamisena 651 228 euro 78 sendi ja viivise

saamiseks ning Eesti Vabariigi vastuhagi Osaühingu

Instigo Eesti vastu 192 894 euro 29 sendi ja viivise

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 1. novembri 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Osaühingu Instigo Eesti apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

1 011 356 eurot 22 senti

Kohtuistungi toimumise aeg

24. mai 2022

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (apellant): Osaühing Instigo Eesti (registrikood

10650874), esindaja vandeadvokaat Villu Otsmann

Kostja

(vastustaja):

Eesti

Vabariik

(Eesti

Lennuakadeemia kaudu), esindaja vandeadvokaat Raiko

Lipstok

Iseseisva nõudeta kolmandad isikud kostja poolel: Siim

Maripuu (isikukood XXXXXXXXXXX) ja Siim

Heering (isikukood XXXXXXXXXXX), ühine esindaja

vandeadvokaat Andrei Svištš

2(27)

RESOLUTSIOON:

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 1. novembri 2021. a

otsus muutmata.

2. Jätta apellatsiooniastmes kantud menetluskulud Osaühingu Instigo Eesti kanda.

3. Määrata kindlaks Eesti Vabariigi (Eesti Lennuakadeemia kaudu) ning Siim

Maripuu ja Siim Heeringu apellatsiooniastmes kantud menetluskulud. Mõista

Osaühingult Instigo Eesti Eesti Vabariigi (Eesti Lennuakadeemia kaudu) kasuks

välja menetluskulude katteks 8100 eurot (sh käibemaks). Mõista Osaühingult

Instigo Eesti Siim Maripuu kasuks välja menetluskulude katteks välja 2906 eurot

25 senti (sh käibemaks). Mõista Osaühingult Instigo Eesti Siim Heeringu kasuks

välja menetluskulude katteks välja 2906 eurot 25 senti (sh käiemaks).

4. Määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Osaühingul Instigo

Eesti tasuda Eesti Vabariigile, Siim Maripuule ja Siim Heeringule viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu

möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi

ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse

või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Osaühing Instigo Eesti (hageja) esitas 18. juulil 2019 Tartu Maakohtule hagi Eesti

Vabariigi (Eesti Lennuakadeemia kaudu; kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista

kahjuhüvitisena või alternatiivselt üleantu tagastamisena 651 228 eurot 78 senti,

sissenõutavaks muutunud viivise 79 931 eurot 64 senti ja edasise täitmisega viivitamisel

viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude kohase täitmiseni.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda koos kohustusega tasuda menetluskuludelt

alates nende suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

3(27)

Hagiavalduse kohaselt töötas hageja koos kostjaga 2016. a alguses välja arendus- ja

äriplaani, et taotleda mehitamata lennunduse rakendusuuringu läbiviimiseks insenerseire

jaoks toetust Sihtasutuselt Archimedes (Archimedes). Sellest võtsid osa kostja projektijuht

E.K. ning Siim Maripuu ja Siim Heering (iseseisva nõudeta kolmandad isikud kostja

poolel), kes plaaniti uuringusse kaasata uurimisgrupi liikmetena.

Hageja avaldas 23. mail 2016 riigihangete registris hanketeate rakendusuuringu ostmiseks.

E.K. saatis 30. mail 2016 kostja esindajale Karl-Eerik Seegelile elektronkirja koos

"Rakendusuuringu

tehniline

kirjeldus

täitmiseks

–

täiendatud"

pealkirjastatud

dokumendiga (täiendatud tehniline kirjeldus). Sellega mh täpsustati, et pakutav lahendus

peab põhinema GAUI GX-9 platvormil, kasutatakse lasergüroskoopi IMU KVH 1725 ja

eraldi Skookumi stabilisatsioonisüsteemi, samuti toodi välja eeldatavad tulemuste

kriteeriumid.

Kostja esitas 1. juunil 2016 pakkumuse hageja hanketeatele, märkides, et rakendusuuringu

programm ja ajakava on hinnangulised ning täpsustatakse lepingu sõlmimisel.

Pooled allkirjastasid 21. juulil 2016 hankelepingu rakendusuuringu teostamiseks

mehitamata lennukilahenduste väljatöötamiseks insenerseire jaoks (rakendusuuring).

Hankelepingu p 2.2 järgi oli lepingu objektiks ka E.K.i 30. mail 2016 saadetud täiendatud

tehniline kirjeldus (mida lepingus nimetati täpsustatud tööplaaniks). Kostja kohustus läbi

viima rakendusuuringu hankele esitatud arendusplaani tegevuskava ja täpsustatud

tööplaani alusel ning andma hagejale üle uurimistulemused, sh füüsilised lahendused ja

intellektuaalse omandi õigused. Samuti kohustus kostja mh tagama ärisaladuse kaitse.

Kostja hanke tulemusena said S. Maripuu ja S. Heering uurimisgrupi liikmeteks. Kostja

ostis OÜ-lt Flaperon, mille juhatuse liikmeteks S. Maripuu ja S. Heering olid, kogu

oskusteabe GAUI GX-9 platvormile tehtud arenduse kohta.

Arendustöö pidi toimuma 3. aprillist 2016 kuni 30. septembrini 2017. Kostja esitas

rakendusuuringu käigus kolm vahearuannet tehtud töödest, kuid töid aruannetega üle ei

antud. Teisest vahearuandest selgus, et tegevuskavast ollakse maas. Seetõttu pikendati

rakendusuuringu tähtaega kuni 31. detsembrini 2017. Rakendusuuringu käigus saavutati

uudne töötav lahendus – GAUI GX-9 platvormi automaatlennuvõime. Hageja esindaja,

E.K. ja uurimisgrupiliikmed viisid 2017. a augustis läbi demolennu. Vastavaid lahendusi

ei ole hagejale üle antud.

2017. a sügisel selgus, et rakendusuuringu töö/lahendused (sh ärisaladus) olid S. Maripuu

ja S. Heeringu tegevuse tulemusena sattunud kolmandate isikute – Hepta Group Airborne

OÜ ja Hepta Group Energy OÜ (Hepta Group) valdusesse. Nende drooni kirjeldati

meedias

täpselt

samade

parameetritega,

millised

tulemused

olid

saavutatud

rakendusuuringus. S. Maripuu ja S. Heering olid ka Hepta Grupi rakendusuuringu

töömeeskonna liikmed. Hageja oli teadlik, et kolmandad isikud tegutsevad

rakendusuuringut teostades üksnes hageja huvides. Hageja kaebuse alusel algatati 16.

jaanuaril 2018 kriminaalmenetlus.

23. oktoobril 2017 toimus töö üleandmise katse. E.K.i 30. oktoobri 2017. a ülevaate

kohaselt ei vastanud aruanne täpsustatud tööplaanile. 13. novembril 2017 hagejale üle

antud täiendatud aruanne oli E.K.i ülevaate järgi samuti puudulik. 4. jaanuaril 2018 esitas

4(27)

kostja rakendusuuringu lõpparuande. Reaalse lahenduse demonstratsiooni ei toimunud.

Hageja keeldus töö vastu võtmisest, sest see ei vastanud hankelepingule, täpsustatud

tööplaanile ning aruanne teadus- ja arendustöö nõuetele (Technology Rediness Level 6

(TRL 6) tasemele). Tulemused ei olnud kontrollitavad, järgitavad ega korratavad, need

esitati valikuliselt ning puudus uuringu metoodika ja mõõtmistulemused. Hagejal ei ole

võimalik selle alusel jätkata edasist uurimist ega tootearendust.

Kostja on hankelepingut kui käsunduslepingut rikkunud. Kostja ei lähtunud hankelepingu

objektiks olevast täpsustatud tööplaanist, lõpparuanne ei vasta hankelepingu tingimustele

ega üldisele rakendusuuringutelt nõutavale tasemele ega ole hagejale üle andnud kõiki

leitud lahendusi. Samuti on kostja rikkunud ärisaladuse hoidmise, huvide konflikti

vältimise ja konfidentsiaalsuskohustust. Kostja rikkumisi kinnitavad A.A. ja M.J. ning J.P.

ekspertarvamused. Kui kohtu arvates ei olnud täpsustatud tööplaan hankelepingu

objektiks, oli kostja enne rakendusuuringu täitmist VÕS § 620 lg 1 järgi kohustatud selgeks

tegema täpsustatud lähteülesande. Kuna kostja seda ei teinud, on ta rikkunud VÕS § 620

lg-st 1 tulenevat hoolsuskohustust.

Hankelepingu kohaselt vastutab kostja tekitatud kahju eest tahtlikul süülisel rikkumisel.

Kostja on praegusel juhul oma kohustusi tahtlikult rikkunud. Ta jättis teadlikult

rakendusuuringu tulemuste otsustava osa hagejale üle andmata. Samuti on ta ise väitnud,

et ei järginud täpsustatud tööplaani. Kostja ei ole ka vaatamata korduvalt antud

võimalustele aruannet viinud vastavusse elementaarse teadustöö tasemega. Lisaks ei

võtnud kostja kasutusele meetmeid kolmandate isikute õigusvastase tegevuse peatamiseks

ega toetanud hagejat kuriteokaebuse esitamisel. Kostja sai aru või pidi aru saama, et tema

tegevus kahjustab hagejat. Seega vastutab kostja tahtliku süülise rikkumise eest, k.a

uuringugrupi liikmete rikkumiste eest (VÕS § 104 lg 5 ning tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) § 132 ja § 133). Vastupidisel poolte tahte tõlgendamisel tuleb kohaldada

VÕS § 106 lg-t 2, mille kohaselt on vastutust ebamõistlikult välistavad või piiravad

kokkulepped tühised.

Hagejale tekkis kostja rikkumise tõttu mh otsene varaline kahju. Hageja on tasunud

kostjale lepingu alusel 651 228 eurot 78 senti, kuid sai vastu väärtusetu soorituse. Hagejal

ei ole enam võimalik saada uut toetust. Seega on hagejale tekkinud kahju 651 228 eurot 78

eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist. Kui kohus ei pea kahju hüvitamise nõuet

põhjendatuks, taganeb hageja alternatiivselt hankelepingust ja nõuab olulise rikkumise

tõttu tagasi kogu hankelepingu alusel makstu (651 228 eurot 78 senti) ning viivised summa

tasumisega viivitamise eest.

2. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud

hageja kanda.

Rakendusuuring ei pidanud vastama täiendatud tehnilisele kirjeldusele (mida hageja

nimetab täpsustatud tööplaaniks), sest pooled ei ole selles kokku leppinud. Hankelepingu

p-s 2.2 pidasid pooled silmas lepingu täitmise käigus kokku lepitavat võimalikku tööplaani

täpsustust. E.K.i 30. mail 2016 saadetud täiendatud tehnilist kirjeldust ei saa selle punkti

tähenduses täpsustatud tööplaaniks pidada. See dokument ei saanud lepingu osaks ning

kostja ei pidanud lepingu täitmisel sellest lähtuma. Pooled ei ole seda ka allkirjastanud.

Lisaks puudus kostjal alus sellest kirjast eeldada, et hageja soovib muuta või täiendada

5(27)

riigihangete registris avaldatud tehnilist kirjeldust. Samuti olnuks sellest lähtumine

riigihangete seaduse järgi keelatud. Rakendusuuring pidi vastama 1. juuni 2016.a

pakkumusele ja riigihanke tehnilisele kirjeldusele. Rakendusuuring nendele tingimustele

ka vastab.

Samuti vastab rakendusuuring TRL 6 tasemele, teadustavale ja käibehoolsusele.

Rakendusuuringu nõuetekohasust kinnitavad Tallinna Tehnikakõrgkooli (TTK) teadlaste

22. oktoobri 2019. a ekspertarvamus ning 16. märtsi 2021. a täiendatud arvamus. Ühtlasi

kinnitab seda hageja käitumine, kes on 46-s allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise aktis

kinnitanud tööde teostatust lepingus ette nähtud kvaliteedis ja mahus. Samuti on hageja

pärast kostjalt rakendusuuringu lõpparuande saamist Archimedesele 28. veebruaril 2018

esitatud lõpparuandes kinnitanud, et kõik riigihanke tehnilises kirjelduses planeeritud

tegevused on kostja poolt teostatud. Seega lähtus hageja ka ise riigihanke tehnilisest

kirjeldusest, mitte selle täiendustest. Kui E.K. oleks lepingu täitmise käigus järginud 30.

mail 2016 saadetud täiendatud tehnilist kirjeldust, oleks ta pidanud selle järgimist nõudma

ka S. Maripuult ja S. Heeringult. E.K. seda ei teinud. Lisaks ei ole hageja põhistanud oma

väiteid selle kohta, et kostja on jätnud hagejale midagi üle andmata. Kõik rakendusuuringu

käigus vastavalt hanke tehnilistele tingimustele loodu on hagejale üle antud. Hageja

etteheited tootearenduse tegemata jätmise kohta on alusetud, sest kostja ülesandeks oli

üksnes rakendusuuringu läbiviimine.

Kostja ei vastuta huvide konflikti vältimise, konfidentsiaalsus- ja ärisaladuse hoidmise

kohustuse rikkumise eest. Kostja ei ole rakendusuuringu tulemusi kolmandatele isikutele

avaldanud. Seejuures ei olegi hageja kostjale konkreetset tegu ette heitnud, vaid tuginenud

üksnes sellele, et hageja väidetav konkurent on jõudnud sarnase lahenduseni, nagu on

soovinud jõuda hageja. Lisaks ei ole hageja oma ärisaladust määratlenud ega võtnud

kasutusele piisavaid meetmeid oma selle hoidmiseks. Kostja ei saanud ühestki

dokumendist eeldada, et rakendusuuringu käigus tekkiv teave on käsitatav hageja

ärisaladusena. Hageja ei saa hiljem väita, et vastav teave vastas ärisaladuse tunnustele.

Hageja etteheite eelnimetatud kohustuste rikkumise kohta puudutab S. Maripuud ja

S. Heeringut, kellega hageja ei ole eraldi konfidentsiaalsuskokkuleppeid sõlminud. Kuna

need isikud kaasati uuringusse hageja soovil ja heakskiidul, hageja on ostnud OÜ-lt

Flaperon oskusteavet ning teinud nendega rakendusuuringu väliselt koostööd enne kostja

uuringusse kaasamist, millest kostja ei teadnud, pidi hageja olema teadlik, et nad on seotud

väidetava konkurendiga. Samas ei ole hageja tõendanud, et Hepta Group ei oleks saanud

enda lahenduseni jõuda ilma hageja ärisaladust kasutamata. Ainuüksi sarnase lahenduse

väljatöötamine ei tõenda hageja ärisaladuse ebaseaduslikku kasutamist. Lisaks on

S. Maripuu ja S. Heering kinnitanud, et nad ei ole rakendusuuringu käigus loodut

kolmandale isikule avaldanud ega kasuta ühtegi uuringu käigus loodud lahendust. Kuna

kostja ise ei ole rakendusuuringuga seonduvat avaldanud, ei ole tema hagemine kohane.

Kostja ei vastuta S. Maripuu ja S. Heeringu käitumise eest TsÜS § 132 ja § 133 alusel,

kuna ta ei kasutanud neid isikuid pidevalt oma majandustegevuses ning väidetav rikkumine

ei seondu kostja põhikohustusega.

Isegi kui tuvastataks kostja lepingu rikkumine, ei ole hageja tõendanud temale kahju

tekkimist summas 651 228 eurot 78 senti. Kostjale makstud rahast 542 690 eurot 66 senti

6(27)

on hageja saanud Archimedeselt. Enda raha on hageja panustanud 167 404 eurot 25 senti

(käibemaksuta). Samuti ei ole hageja tõendanud rakendusuuringu väärtusetust. Seega

saaks hageja kahjuks olla 167 404 eurot 25 senti, kuid ka sellisel juhul ei kuuluks see

hüvitamisele, kuna kostja pole kahju tekitanud tahtlikult, mis hankelepingu kohaselt on

kahju hüvitamise eelduseks. Lisaks ei ole hageja andnud kostjale täitmiseks täiendavat

tähtaega ega esitanud ühtegi nõudmist väidetud puuduste likvideerimiseks.

Kuna kostja ei ole hankelepingut rikkunud, on hageja alternatiivne lepingust taganemise

nõue alusetu. Lisaks on hageja kaotanud õiguse lepingust taganeda, kuna ta ei esitanud

taganemisavaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui sai teada väidetavast lepingu

rikkumisest või pidi teada saama, ega andnud kostjale enne taganemist täitmiseks

täiendavat tähtaega. Seega puudub hagejal alus nõuda kostjalt kahju hüvitamist või lepingu

alusel üleantud raha tagastamist ja viivist.

3. Kolmandad isikud vaidlesid hagile vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

Kolmandad isikud nõustuvad valdavas osas kostja seisukohtadega. Hageja ei ole

tõendanud hankelepingu rikkumist ning talle tekkinud kahju. E.K.i 30. mail 2016 edastatud

täiendatud tehniline kirjeldus ei saanud hankelepingu osaks ning pooled ei ole sellest

lepingu täitmisel lähtunud. Vastupidine seisukoht oleks vastuolus poolte tegeliku tahte ja

kehtiva õigusega. Hagejale on üle antud nõuetekohane rakendusuuring ning kostja ega

kolmandad isikud ei ole rikkunud ärisaladuse hoidmise, konfidentsiaalsus- ega huvide

konflikti vältimise kohustust.

Kolmandad isikud on mehitamata õhusõidukite (UAV) eksperdid ning tegelevad nende

platvormide arendamise ja tootmisega. Nad arendasid välja lendava UAV, millega osutasid

OÜ Flaperon kaudu 2015. a-l pilootprojekti raames elektriliinide inspekteerimisteenust

Hepta Group Energy OÜ-le, kes omakorda osutas sama teenust Elektrilevi OÜ-le

(Elektrilevi). Enne Archimedese rakendusuuringut arendas OÜ Flaperon GAUI GX-9

platvormi automaatlennuvõimeliseks. Pärast seda kavandasid hageja ja temaga seotud

isikud osutada OÜ Flaperon poolt juba osutatavat teenust mastaapsemalt.

Hageja teadis kolmandate isikute tegevusvaldkonnast ning nende oskusteabe ja nendega

seotud ühingu intellektuaalse omandi kaasamine rakendusuuringusse on olnud hageja

soov. Seetõttu sõlmis kostja kolmandate isikutega käsunduslepingud uuringu läbiviimiseks

ja 16. septembril 2016 OÜ-ga Flaperon lihtlitsentsi lepingu intellektuaalse omandi

kasutamiseks. Selleks hetkeks oli OÜ-le Flaperon kuuluv GAUI GX-9 platvorm võimeline

teostama stabiilset ja automatiseeritud lendu. Rakendusuuringu vältel asusid hageja ja

temaga seotud isikud pidama läbirääkimisi uue koostöö tegemiseks, kasutades

OÜ Flaperon GAUI GX-9 platvormi, kuid kolmandad isikud seda ei soovinud. Hageja

jätabki eksliku mulje, nagu oleks GAUI GX-9 platvorm arendatud välja rakendusuuringu

käigus.

Rakendusuuringu keskne ese ei olnud platvormi ega tootearendus, vaid andmetöötlus.

Rakendusuuringu eesmärgiks oli analüüsida olemasolevat tarkvara ja sobitada seda

parimal viisil, et tagada kõrgem ohutuse tase, parem side jne. Ebaõige on hageja väide,

nagu oleks rakendusuuringu käigus loodud midagi erakordselt uudset, mis on hageja

ärisaladus. Intellektuaalse omandina on rakendusuuringu käigus loodud tarkvara, mis on

7(27)

hagejale üle antud ja mida ei ole rakendusuuringuga mitteseotud isikutele avaldatud.

Avalik või OÜ-lt Flaperon rakendusuuringu tarbeks ostetud teave ei saa olla hageja

ärisaladuseks. Lisaks ei kasuta Hepta Group rakendusuuringu tulemusel valminud

tarkvara, sh GAUI GX-9 platvormi ja bensiinimootoriga jõuajamise kombinatsiooni.

Hepta Group arendas välja elektrimootoriga X7 platvormil lendava ning hiljem GX-9

platvormil hübriidajamiga kopteri.

4. Kostja esitas 4. novembril 2020 maakohtule vastuhagi, milles palus hagejalt tema

kasuks välja mõista põhinõude 192 894 eurot 29 senti ja alates 12. novembrist 2020 viivise

0,05% päevas tasumata põhinõudelt kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

Vastuhagi kohaselt on hankelepingu p 4.1 järgi rakendusuuringu läbiviimise maksumuseks

969 426 eurot 024 senti (käibemaksuga). Tegemist on fikseeritud tasuga kostjale käsundi

täitmise eest. Tasu maksmine ei sõltu seega tegelikult kantud kuludest. Kostjale on kokku

makstud 776 531 eurot 74 senti, millest 651 228 eurot 78 senti maksis hageja ja

125 302 eurot 96 senti hageja partner AS Reach-U. Hagejal on kostjale tasumata

192 894 eurot 29 senti. Kostja nõudis hagejalt selle summa tasumist 9. veebruari 2018. a

nõudekirjas, kuid hageja on tasumisest keeldunud. Hagejal aga puudub alus keelduda

eelnimetatud summa tasumisest, kuna 4. jaanuaril 2018 üle antud lõpparuanne vastab

hankelepingule ja kostja pakkumusele. Hankelepingu kohaselt on hageja kohustatud

tasuma esitatud arve viie tööpäeva jooksul ning arvete mittetähtaegse tasumise korral

maksma viivist 0,05% tasumata summast iga viivitatud päeva eest.

5. Hageja vaidles vastuhagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

Kostjal puudub alus nõuda täiendavat tasu. Pooled leppisid hankelepingus kokku

rakendusuuringu eeldatava (maksimaalse) maksumuse ning tasumise vastavalt kostjale

tekkinud kuludele ja kuluaruannetele. Kostja on esitanud üksnes arve. Kuluaruannet ega

osutatud teenuste loetelu kostja esitanud ei ole. Kostjale ei ole ka nõutud summas kulu

tekkinud, samuti ei ole ta hankelepingut nõuetekohaselt täitnud ning töid planeeritud

mahus teostanud. Seega ei ole tasu sissenõutavaks muutunud. Lisaks on hageja maksnud

kostjale alusetult kulu (18 709 eurot 68 senti (käibemaksuta)) eest, mille on kostja oma

lepingpartnerilt (Infrainsenerid OÜ-lt) tagasi nõudnud, kuna teenust ei osutatud.

Infrainsenerid OÜ on vastava summa ka tagastanud. Seega ei ole kostjale vastavas summas

kulusid tekkinud.

MAAKOHTU LAHEND

6. Maakohus jättis hagi 1. novembri 2021. a otsusega rahuldamata. Kohus rahuldas

vastuhagi ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja põhivõla 192 894 eurot 29 senti,

1. novembri 2021. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 34 238 eurot 74 senti ja

alates 2. novembrist 2021 viivise tasumata põhivõlalt 0,05% päevas kuni põhivõla

tasumiseni. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja

menetluskulude katteks välja 40 736 eurot 80 senti, S. Maripuu menetluskulude katteks

9259 eurot 90 senti ja S. Heeringu menetluskulude katteks 9259 eurot 90 senti. Hagejal

tuleb temalt kostja ja kolmandate isikute kasuks välja mõistetud menetluskuludelt tasuda

viivist alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

määras.

8(27)

Otsuse põhjenduste kohaselt puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle:

▪ 2016. a alguses koostas hageja koos kostjaga arendus- ja äriplaani, et taotleda

Archimedeselt toetust mehitamata lennukilahenduste rakendusuuringu inseneriseire

jaoks;

▪ arendus- ja äriplaani koostamisel osalesid mh S. Maripuu, S. Heering ja E.K., kes

plaaniti kaasata rakendusuuringu uurimisgruppi;

▪ hageja avaldas 23. mail 2016 riigihangete registris hanketeate rakendusuuringu

ostmiseks, pakkumuste esitamise tähtajaks oli 30. mai 2016. Koos hanketeatega

avaldati hanke alusdokumendid, sh hanke tehnilised tingimused;

▪ hageja avaldas 27. mail 2016 muudetud hanketeate pakkumuste esitamise tähtajaga

1. juuni 2016;

▪ E.K. saatis 30. mail 2016 kostja esindajale K.-E. Seegelile elektronkirja, mille

manuses oli fail pealkirjaga "Rakendusuuringu tehniline kirjeldus täitmiseks –

täiendatud";

▪ kostja esitas 1. juunil 2016 hageja hanketeatele pakkumuse rakendusuuringu

teostamiseks maksumusega 807 855 eurot 015 senti (käibemaksuta) ja selle teostamise

tingimused, lähtudes hanketeatega avaldatud tehnilistest tingimustest;

▪ hageja ja kostja sõlmisid 20. juulil 2016 mehitamata lennunduse rakendusuuringu

hankelepingu. Hagejat esindas lepingu sõlmimisel juhatuse liige Anti Purre ja kostjat

arendusprorektor rektori ülesannetes K.-E. Seegel;

▪ hanke tulemusena said S. Maripuu ja S. Heering kostja rakendusuuringu meeskonna

liikmeteks.

Kostja

sõlmis

nendega

25. augustil

2016

käsunduslepingud

rakendusuuringu teostamiseks;

▪ kostja andis 4. jaanuaril 2018 hagejale üle rakendusuuringu lõpparuande;

▪ hageja on tasunud kostjale rakendusuuringu teostamise eest 651 228 eurot 78 senti

(käibemaksuga);

▪ kostja vastutab hagejale tekkinud kahju hüvitamise eest üksnes tahtlikul süülisel

rikkumisel.

Poolte vahel sõlmitud hankeleping on kvalifitseeritav VÕS § 619 mõttes

käsunduslepinguna, mille esemeks on rakendusuuringu läbiviimine.

Poolte vahel on vaidlus ennekõike selle üle, kas E.K.i 30. mail 2016 kostjale saadetud

täiendatud tehniline kirjeldus on hankelepingu osa ja kas kostja pidi sellest lepingu

täitmisel juhinduma. Kohus leidis, et pooled leppisid kokku sõlmida hankeleping koos

hanketeatega avaldatud tehnilistel ja kostja pakkumuses märgitud tingimustel. Hageja ei

ole tõendanud, et eelnimetatud täiendatud tehniline kirjeldus sai lepingu osaks, mida tuli

kostjal järgida. Oluline on, et tegemist on hankelepinguga, mille sõlmimiseks korraldas

hageja riigihanke ning mida rahastati struktuuritoetustest. Hankelepingu sõlmimise ajal

kehtinud riigihangete seaduse (RHS2007) § 69 lg 1 järgi peavad lepingu olulised tingimused

riigihankega korraldatud lepingu sõlmimiseks olema hankes avaldatud, et kõik pakkujad

saaksid sellest lähtuda. Hankelepingut ei saa hiljem hankes avaldamata oluliste

tingimustega muuta. E.K.i edastatud dokumendis on rakendusuuringu ülesandeid

võrreldes hanke tehniliste tingimustega olulises osas täiendatud. Lisaks ei ole hageja

tõendanud, et kostja oleks nõustunud sõlmima lepingu täiendatud tingimustel ning

täiendatud tehnilist kirjeldust järgiti. Hageja väitel kasutas kostja küll täiendatud tehnilistes

9(27)

tingimustes märgitud GAUI GX-9 platvormi, lasergüroskoop-IMU ja eraldi kontrolleriga

stabilisatsioonisüsteemi, kuid see ei tõenda kostja aktsepti täiendatud tehnilisi tingimusi

täita. Hanke tingimustes ei olnud täpsustatud katsetustes kasutatavate seadmete tüüpi,

samuti polnud nende seadmete kasutamine välistatud. Seega ei olnud kostja kohustatud

täiendatud tehnilisi tingimusi järgima ning ta ei ole lepingut nende järgimata jätmisel

rikkunud. Samuti ei saa kostjale kui käsundisaajale ette heita hoolsuskohustuse

rikkumisena seda, et ta ei selgitanud välja käsundiandja täpsemaid juhised. Juhised käsundi

täitmiseks annab käsundiandja (VÕS § 621 lg 1).

Poolte vahel on vaidlus ka selle üle, kas rakendusuuring vastab hankes avaldatud

tehnilistele tingimustele ja rakendusuuringult nõutavale TRL 6 tasemele. Kohus leidis, et

hageja ei ole tõendanud, et kostja rikkus hankelepingu tingimusi või hoolsuskohustust

nende täitmisel. Kohus nõustus kostja ja kolmandate isikutega, et A.A. ja M.J.

eksperthinnang ei ole rakendusuuringu lepingutingimustele mittevastavuse tõendamiseks

asjakohane, kuna eksperdid on arvamuse andmisel lähtunud sellest, et lähteülesanded olid

märgitud täiendatud tehnilistes kirjeldustes. Nende ekspertide poolt istungil tunnistajana

antud ütlused ei olnud usaldusväärsed. J.P. ja TTK ekspertarvamused rakendusuuringu

tulemuste kohta on vastandlikud, kuid TTK ekspertarvamused on usutavamad ja lükkavad

ümber J.P. hinnangud. TTK ekspertarvamused tõendavad, et rakendusuuring vastab

hankelepingus ning pakkumuses märgitud tehnilistele tingimustele. TTK eksperdid on

tuvastanud lõpparuandes küll mõningaid puudusi tulemuste kirjeldamise osas, kuid see on

uuringu kogumahust väike osa. TTK ekspertarvamused tõendavad ka seda, et lõpparuanne

vastab TRL 6 tasemele ning uuringu tulemused võimaldavad jätkata tootearendust. Lisaks

kinnitab rakendusuuringu hankelepingu tingimustele vastavust hageja Archimesele

esitatud lõpparuanne, mille kohaselt on planeeritud tegevused teostatud. Hageja on küll

selles välja toonud, et kõiki uurimistulemusi ei ole üle antud ning teave on sattunud

kolmandate isikute valdusesse, kuid need ei puuduta rakendusuuringu hankelepingu

tingimustele vastavust.

Hageja tugines rakendusuuringu pakkumuse tehnilistele tingimustele mittevastavusele

alles 4. novembri 2020. a menetlusdokumendis ning tõi konkreetsemad puudused esile

24. novembri 2020. a menetlusdokumendis. Sisuliselt on hageja hagi alust pärast hagi

esitamist muutnud, lähtudes kostja vastuväidetest. Seega ei pidanud hageja hagi esitamise

ajal rikkumiseks seda, et rakendusuuring ei vasta pakkumuse tingimustele. Lisaks ei ole

hageja tõendanud kostja tahtlust kohustusi rikkuda või motiivi hagejale kahju tekitada.

Hageja ei ole põhistanud ega konkreetselt välja toonud, millised rakendusuuringu

tulemused jäid hagejale üle andmata. Mingi füüsilise lahenduse üleandmata jätmist ei saa

kostjale ette heita, kuna hankelepingu esemeks oli rakendusuuringu teostamine. Kostja pidi

hagejale üle andma aruande uuringu käigu ja tulemuste kohta. Hankelepingu esemeks ei

olnud tootearendus. Seda on hageja ise kinnitanud. Vaidlust ei ole selles, et kostja on

andnud hagejale 4. jaanuaril 2018 üle lõpparuande koos failide ja videotega.

Hageja heidab kostjale ette ärisaladuse hoidmise, huvide konflikti vältimise ja

konfidentsiaalsuskohustuse rikkumist. Kohus leidis, et hageja ei ole põhistanud, et kostja

oleks S. Maripuu ja S. Heeringu uuringusse kaasamisega rikkunud huvide konflikti

vältimise kohustust. Nad olid seotud mehitamata lennukilahendustega tegelevate

10(27)

ühingutega, millest pidi hageja hankelepingu sõlmimise ajal teadlik olema. Samuti osalesid

nad enne lepingu sõlmimist hageja arendus- ja äriplaani koostamisel, pakkumusele olid

lisatud ka nende CV-d.

Samuti ei ole hageja põhistanud ega tõendanud seda, et kostja või kolmandad isikud

oleksid rikkunud ärisaladuse hoidmise kui konfidentsiaalsuskohustust. Kohus nõustus

hagejaga, et kostja võib vastutada TsÜS § 132 lg 2 alusel lepingulise kohustuse täitmisel

kasutatud kolmandate isikute tegevuse eest ning selle eelduseks on kolmandate isikute

poolt ärisaladuse hoidmise kohustuse rikkumine. Pooled on hankelepingu p-s 6.3

kõnealuses kohustuses kokku leppinud, kuid ei ole ärisaladuse mõistet täpsustanud.

Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (TRIPS) art 39 lg 2 ja Riigikohtu

praktika järgi saaks hageja ärisaladusena käsitleda rakendusuuringu käigus leitud

lahendusi (teavet), mis ei olnud üldteada või kergesti kättesaadav. Hageja on küll

tõendanud, et Hepta Groupiga seotud kolmandad isikud on avalikult esitlenud GAUI GX-

9-le sarnasel platvormil arendatud drooni, kuid ei ole tõendanud seda, et Hepta Group oleks

drooni arendamiseks kasutanud hankelepingu täitmise käigus loodud ja hageja

ärisaladusena käsitletavat unikaalset lahendust või teavet. Eksperimentideks kasutatud

GAUI

GX-9

tüüpi

droon

oli

arendatud

juba

enne

rakendusuuringut

automaatlennuvõimeliseks. Hepta Group osutas Elektrilevile teenust teist tüüpi droonidega

kui GAUI GX-9. Kuna hankelepingu esemeks ei olnud GAUI GX-9 platvormil töötava

lahenduse väljaarendamine, ei saanud vastav oskusteave olla hageja ärisaladuseks.

Kuna hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks oma kohustusi rikkunud, ei ole kahju

hüvitamise nõude esmane eeldus täidetud (VÕS § 115 lg 1). Isegi kui rikkumine oleks

tuvastatav, ei ole hageja tõendanud otsese varalise kahju tekkimist (lõpparuande

väärtusetust, selle alusel teadus- või tootearenduse jätkamise võimatust ja kohustust

maksta Archimedeselt saadud toetus tagasi) ega põhjendanud, kuidas tasutud käibemaks

saab olla kahju. Samuti ei ole hageja tõendanud, et ta oleks andnud kostjale täitmiseks

täiendava tähtaja (VÕS § 115 lg 2). Põhinõude rahuldamata jätmise tõttu jääb rahuldamata

ka hageja viivisenõue.

Samuti jättis kohus rahuldamata hageja alternatiivse nõude kostja vastu 651 228 euro

78 sendi tagastamiseks VÕS § 189 lg 1 alusel, kuna hankelepingust taganemine ei ole

kehtiv. Hageja avaldas 4. jaanuaril 2018, et rakendusuuringu tulemus ei ole nõuetekohane.

Hageja oli seega samal päeval taganemise aluseks olevast lepingurikkumistest teadlik.

Taganemisavalduse esitas hageja alles 18. juuli 2019. a hagis, s.o rohkem kui poolteist

aastat hiljem. Lepingu kohaseks täitmiseks täiendavat tähtaega ei ole hageja kostjale üldse

andnud. Hageja ei ole seega esitanud hankelepingust taganemise avaldust VÕS § 118 lg-s

1 sätestatud nõudeid järgides ning on kaotanud õiguse lepingust taganeda. Samuti ei ole

hageja tõendanud, et esineks VÕS § 116 lg-s 1 sätestatud lepingust taganemise materiaalne

eeldus – kostja poolt lepingust tuleneva kohustuse oluline rikkumine.

Kostja vastuhagis esitatud põhinõue on kvalifitseeritav VÕS § 108 lg 1 järgi lepingu

täitmise nõudena, mille eeldusteks on hageja poolt raha maksmise kohustuse rikkumine ja

selle sissenõutavaks muutumine. Kohus leidis, et eelnimetatud eeldused on täidetud.

Hageja ei ole tõendanud, et hankelepingus lepiti kokku rakendusuuringu eeldatav

maksumus, hankelepingu mahtu oleks võrreldes kostja pakkumusega vähendatud ning

11(27)

kostjale tasumine pidi toimuma kulupõhiselt. Hankelepingu p 5.2.3 järgi pidi hageja

tasuma vastavalt kostja esitatud arvetele 5 tööpäeva jooksul. Kuna kostja on tõendanud, et

ta täitis hankelepingut kohaselt, andis hagejale üle lõpparuande 4. jaanuaril 2018 ning on

hagejale esitanud arve 4. novembril 2020, on kostjal õigus nõuda hagejalt rakendusuuringu

eest tasumata 192 894 eurot 29 senti. Hageja vastuväited Infrainsenerid OÜ-lt kulu

tagasinõudmise kohta ei ole vastuhagi osas asjakohased. Põhjendatud on ka kostja

viivisenõue.

Kohus jättis menetluskulud hageja hagi rahuldamata jätmise ja kostja vastuhagi

rahuldamise tõttu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

7. Hageja palub 1. detsembril 2021 esitatud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse

tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning jätta kostja vastuhagi

rahuldamata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

7.1.

Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja ei pidanud täpsustatud tööplaani järgima.

Kohus kohaldas ekslikult ja üllatuslikult RHS2007 §-i 69. Hageja ei ole hankija riigihangete

seaduse tähenduses. Mittehankijast toetuse saaja ei ole kohustatud järgima riigihangete

seaduses hankijale sätestatut. Seega ei ole poolte privaatautonoomia lepingu sisustamisel

täpsustatud tööplaaniga piiratud. Läbirääkimiste pidamine ja ettepanekute tegemine oli

pakkumiste kohandamiseks võimalik. Lepingu tekst loodigi läbirääkimiste käigus ja

tulemusena. Lisaks ei sätesta RHS2007 § 69 hankelepingu muutmise absoluutset keeldu.

Keelatud on hankelepingu oluline muutmine. Praegusel juhul ei ole hankelepingut hiljem

ega oluliselt muudetud.

Kohus on jätnud poolte tahte täpsustatud tööplaani järgimise osas välja selgitamata. Ainus

teadaolev täpsustatud tööplaan on E.K.i poolt kostjale 30. mail 2016 edastatud. Kuna E.K.

oli kostja projektijuht ja dokumendihaldur, pidi kostja olema sellest täpsustatud tööplaanist

teadlik (TsÜS § 133). Lisaks viitas kostja oma pakkumuses samuti lähteülesande

täpsustamisele. Pärast seda allkirjastatud hankelepingu järgi on täpsustatud tööplaan p 2.2

järgi lepingu objektiks. Kostja on lepingu allkirjastamisega nõustunud täpsustatud

tööplaani järgima. Kui kostja väitel ta ei järginud ega pidanud järgima E.K.i saadetud

täiendatud tehnilist kirjeldust, tuleb tal tõendada, millist täpsustatud tööplaani ta järgis.

Tegelikkuses kostja täpsustatud tööplaanist lähtus (v.a tehtu üleandmisel). Seda tõendavad

E.K.i tunnistajana antud ütlused ning see, et kostja korraldas riigihanke rakendusuuringu

teostajate leidmiseks, märkides, et uuringu teostamisel tuleb järgida täpsustatud tööplaani.

Kui kohus leiab, et täpsustatud tööplaan ei olnud lepingu objektiks, oli kostjal selle

järgimise kohustus VÕS § 620 lg 1 järgi. Maakohus on VÕS § 621 lg-t 1 tõlgendanud

ebaõigesti. Juhiste väljaselgitamise kohustus ja riisiko lasub käsundisaajal. Kuna

täpsustatud tööplaan oli hankelepingu objektiks, siis hoolas käsundisaaja (kostja) oleks

pidanud enne lepingu täitmist lähteülesande täpsustuse välja selgitama.

7.2.

Hagejale üleantu ei vasta hankedokumentides avaldatud tehnilistele tingimustele

(algsele lähteülesandele, kostja pakkumusele) ega teadustöö elementaarsetele nõuetele.

Seejuures ei ole hageja hagi alust pärast hagi esitamist muutnud. Hageja on algusest peale

12(27)

eeltoodud rikkumisele tuginenud ning korduvalt märkinud, et üleantu on nõuetekohaselt

dokumenteerimata. Lisaks ei ole kohus kordagi arutanud hagi aluse muutmise küsimust.

Kostja kohustuste rikkumist tõendavad A.A. ja M.J. ning J.P. ekspertarvamused, mille

kohaselt ei ole üleantu kontrollitav ega korratav, selle alusel ei ole võimalik jätkata edasist

uurimistööd ega tootearendust. Eelnimetatud arvamused, ekspertide ning E.K.i ütlused

kinnitavad kostja kohustuste rikkumisena ka seda, et kogu tehtud tööd ei ole hagejale üle

antud. Samas on kohus põhjendamatult ja üllatuslikult jätnud nende arvamuste ja ütlustega

arvestamata. Kohtu põhjendus arvamuste ebausaldusväärsusest on otsitud. A.A. ja M.J.

arvamus ei kontrolli üksnes üleantu vastavust täpsustatud tööplaanile, vaid on antud ka

üleantu vastavuse kohta kostja pakkumusele ja teadustöö elementaarsetele nõuetele

(sõltumata täpsustatud tööplaanist). Lisaks ei ole kohus hagejat teavitatud tõendite

ebausaldusväärse põhjustest ega andnud hagejale võimalust esitada selle kohta

vastuväited. Ka kostja käitumine on olnud vastuoluline – suhetes hageja väidab, et kõik on

dokumenteeritud ja üle antud nõuetekohaselt, kuid oma lepingupartnerile (Osaühingule

Rohelohe) teatas, et rakendusuuringut ei ole nõuetekohaselt dokumenteerinud.

Kohus on vääralt lähtunud TTK arvamusest, mis üleantu teadustöö elementaarsetele

nõuetele vastavuse küsimusele ei vasta ning on ebausaldusväärne, kuna selles on

pisendatud lähteülesannet, viidatud videotele, mis pärinevad rakendusuuringu eelsest ajast.

Ühtlasi ei ole arvamuse andnud isikutel vajalikke teadmisi ega kogemusi vaidlusaluses

valdkonnas. Seega ei saa see arvamus ümber lükata J.P. ekspertarvamust.

Hageja ei ole Archimedesele esitatud lõpparuandes kinnitanud, et üleantu vastab

lepingutingimustele. Seejuures ei ole kohus eristanud lõpparuande ja vahearuande tekste.

Kohus on jätnud tähelepanuta vaidluse põhisisu – töid teostati, kuid tegelikult tehtu jäeti

dokumenteerimata ja hagejale üle andmata.

7.3.

Kohus on ärisaladuse hoidmise kohustuse rikkumise hindamisel jätnud

tähelepanuta, et hagejal ei ole võimalik eelnevalt defineerida ärisaladust, kuna uuringu

tulem ja tekkiv oskusteave ei ole enne rakendusuuringu algust teada. Vastav teave tekib

alles rakendusuuringu käigus, mis tuleb dokumenteerida ja nõuetekohaselt üle anda.

7.4.

Hageja on tõendanud huvide konflikti vältimise kohustuse rikkumist. Selles ei saa

vaidlust ka olla, sest kolmandad isikud ei eita, et nad tegutsesid rakendusuuringu

teostamisega samal ajal konkureeriva äriühingu huvides. Kostja vastutab TsÜS § 132

alusel oma meeskonna liikmete tahtliku kohustuste rikkumise eest. Hageja ei oleks

nõustunud neid isikuid uuringusse kaasama, kui oleks teadnud, et nad jätkavad samaaegselt

drooni arendustegevusega konkureeriva ühingu huvides. Seega on ekslik kohtu järeldus,

nagu oleks hageja aktsepteerinud kolmandate isikute huvide konfliktis tegutsemist.

7.5.

Kohus leidis ekslikult, et hageja ei ole kostjale täiendavat tähtaega kohustuse

täitmiseks andnud. Hageja pikendas lepingu tähtaega kolme kuu võrra kostja

tegevuskavast mahajäämuse tõttu, korduvalt teavitas kostjat töös esinevatest puudustest

ning andis talle täitmiseks täiendavad tähtajad (30. oktoobril 2017, 2017. a detsembris ja

9. jaanuaril 2018). Hageja teatas alles 2018. a märtsis, et lepingut ei ole kohaselt täidetud

ja loeb üleandmise kostja poolt lõpetatuks.

13(27)

7.6.

Kostja on hankelepingut tahtlikult rikkunud. Ta on teadlikult ja eesmärgipäraselt

jätnud uurimistulemused dokumenteerimata ja üle andmata, sh pärast korduvaid hageja

nõudeid ja puudustest teavitusi. Kostja eitas täpsustatud tööplaani järgimise kohustust ning

eiras hageja teateid uurimisgrupi liikmete huvide konfliktis tegutsemise kohta. Lisaks

vastutab kostja kolmandate isikute tahtliku tegevuse eest TsÜS § 132 alusel. Kui kohus ei

tuvasta kostja tahtlust, on vastutuse piiramise kokkulepe VÕS § 106 alusel tühine.

7.7.

Ebaõige on kohtu järeldus, et hageja ei ole tõendanud lepingulise soorituse

väärtusetust. Kuna tehtu ei vasta teadustöö nõuetele, on üleantu kasutu. See ei võimalda

jätkata edasist teadusuuringut või tootearendust. Seega on tõendatud hagejale tekkinud

kahju ning põhjuslik seos lepingu rikkumise ja hagejale tekkinud kahju vahel. Hagejale on

tekkinud kahju vähemalt rakendusuuringu eest tasutud summas.

7.8.

Kohus on ebaõigesti leidnud, et hageja alternatiivse lepingust taganemise nõude

formaalsed ja materiaalsed eeldused on täitmata. Hageja on andnud kostjale korduvalt

võimaluse lepingu nõuetekohaseks täitmiseks. Lisaks on hageja lepingust taganenud

mõistliku aja jooksul, arvestades keerulist vaidlust ning ekspertarvamuse tellimise ja

koostamise ajakulu. Taganemise õigust lõpetava tähtaja küsimust ei ole kohus aga pooltega

arutanudki. Sellele tuginemine oleks ka hea usu põhimõtte vastane (VÕS § 6), arvestades

kostja poolse lepingu rikkumise tõsidust mitmel erineval alusel ja tagajärgi hagejale.

7.9.

Kohus on kostja vastuhagi ebaõigesti rahuldanud. Kohus ei ole vastuhagiga

seonduvaid küsimusi pooltega arutanud ega otsuses põhjendanud, miks ta hageja

vastuhagile esitatud vastuväidete ja nende kohta esitatud tõenditega ei nõustu. Hageja

kahju on suurenenud veelgi temalt kasutuskõlbmatu töö eest välja mõistetud 192 894 eurot

29 senti tõttu.

Vastuhagi rahuldamine on ebaõige ka seetõttu, et kostja tasunõude eeldused ei ole täidetud

(VÕS § 108 lg 1). Tasunõue ei ole sissenõutavaks muutunud, kuna kostja ei ole tõendanud,

et talle oleks tekkinud reaalne kulu. Poolte vahel oli kulupõhine maksekokkulepe, mida

tõendab nii lepingu tekst kui ka pooltevaheline praktika – kogu tasumine toimus

kulupõhiselt. Lisaks vähenes hankelepingu maht, kuna kostja ei teostanud kõiki

planeeritud uurimisülesandeid. Seejuures oli kostjale teada, et hageja finantseerib

rakendusuuringu läbiviimist koos partneritega. Kostja ei ole aga tõendanud, mille alusel ta

nõuab tasu üksnes hagejalt. Kostja tasunõue on ka vastuolus hea usu põhimõttega

(VÕS § 6 lg 1). Kostja pahatahtlikkust ilmestab see, et on esitanud hageja vastu tasunõude

osas, mille ta on ise oma lepingupartnerilt tagasi nõudnud. Seda ei ole kostja ka eitanud.

8. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

8.1.

Rakendusuuring ei pidanud vastama E.K.i poolt 30. mail 2016 saadetud täiendatud

tehnilisele kirjeldusele. Asjaolu, kas hageja oli riigihangete seaduse tähenduses hankija ja

kohustatud riigihanke läbiviimiseks, ei oma tähtsust, sest sel ajal kehtinud RHS2007 16 lg 9

järgi, kui hankija alustab hankemenetlust ilma seadusest tuleneva kohustuseta, on ta

kohustatud järgima seaduses sätestatud hankemenetluse korda. Hageja poolt kasutatud

lihthanget reguleeriva RHS2007 § 18² lg 8 kohaselt oli RHS2007 § 69 lg-te 2–6 järgimine

hagejale kohustuslik. Hageja ka ei eita RHS2007 §-s 3 sätestatud üldpõhimõtete järgimise

kohustuslikkust. Seejuures ei saanud maakohtu tuginemine RHK2007 §-le 69 olla üllatuslik,

14(27)

kuna kostja ja kolmandad isikud tuginesid sellele sättele. Kui hageja soovinuks tehnilist

kirjeldust muuta või täiendada, pidanuks ta seda tegema riigihangete registri kaudu. Lisaks

poleks hageja saanud kostja pakkumust edukaks tunnistada, kui see pidanuks vastama

E.K.i saadetud täiendatud tehnilisele kirjeldusele, sest need olid olulises vastuolus.

Mingeid apellatsioonkaebuses väidetud läbirääkimisi kostja pakkumuse üle ka ei peetud.

Hageja esitatud ekspertarvamuses on asjatundjad samuti mõistnud hankelepingu p 2.2

selliselt, et täpsustatud tööplaanis pidid pooled leppima kokku hankelepingu sõlmimise

järgselt. Lisaks ei olnud kostjat teavitatud, et E.K. tegutseb kirja saatmise ajal hageja

esindajana või tema huvides. E.K. oli enne hankelepingu allkirjastamist kostja nõustaja

ning alates 10. oktoobrist 2016 meeskonna liige. Hageja juhtis kostja tähelepanu

kõnealusele kirjale alles 4. jaanuaril 2018 rakendusuuringu tulemuste üleandmisel.

Pooled ei ole uuringu teostamisel täiendatud tehnilisest kirjeldusest lähtunud, mida

kinnitavad hageja Archimedesele esitatud aruanded, hageja poolt allkirjastatud

üleandmise-vastuvõtmise aktid ja kolmandate isikute poolt kohtus vande all antud

seletused. E.K.i tunnistajana antud ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna need on vastuolus

dokumentaalsete tõendite ja kolmandate isikute ütlustega. A.A. ja M.J. arvamus ei oma

vaidluse lahendamisel tähtsust, kuna selles on analüüsitud rakendusuuringu vastavust

üksnes täiendatud tehnilisele kirjeldusele, millele uuring ei pidanudki vastama. Nende

ekspertide arvamuse ja ütluste kõrvalejätmine ei saanud olla hagejale üllatuslik, kuna

kostja juhtis eelnimetatud probleemile tähelepanu juba 24. oktoobril 2019. Seepeale

esitaski hageja 24. novembril 2020 J.P. arvamuse.

Hageja heidab apellatsioonkaebuses kohtule alusetult ette VÕS § 621 lg 1 ebaõiget

kohaldamist ja VÕS § 620 kohaldamata jätmist. Kui hageja soovinuks kostja pakkumuses

märgitud tegevusi ja ülesandeid muuta või täiendada, pidanuks hageja tegema kostjale

vastavasisulise ettepaneku. Samas poleks kostja pakkumuses toodud eelarve ja meeskonna

suurusega E.K.i 30. mail 2016 saadetud ülesannete täitmine olnud võimalik.

8.2.

Rakendusuuring vastab riigihangete registris avaldatud tehnilisele kirjeldusele ja

TRL 6 tasemele. Seda tõendavad TTK ekspertarvamused. Apellatsioonkaebuse etteheide

video rakendusuuringu eelsele kuupäevale ei mõjuta aruande 6 peatüki nõuetekohasust,

kuna see on lisatud demonstreerimaks sarnase piloodivaba maandumissüsteemiga

varustatud multirootorkopteri maandumist fikseeritud alusele. Alusetu on ka etteheide

lähteülesande esitamisest TTK poolt. Lisaks on kostja hagejale kõik rakendusuuringus

välja töötatud lahendused üle andnud.

Hageja etteheite järgi ei teostanud kostja rakendusuuringu käigus tootearendust, mida

kostja aga ei tohtinudki teha. Riigiabi ja omafinantseeringu määrad on rakendusuuringu ja

tootearenduse puhul erinevad. Kui hageja eesmärgiks oli tootearendus, on tegemist

soodustuskelmusega.

Lisaks väitis hageja alles 24. novembril 2020, et rakendusuuring ei vasta riigihangete

registris avaldatud tehnilisele kirjeldusele, esitades selle tõendamiseks J.P. arvamuse.

Samas on J.P. on oma arvamuses eksinud – selles on analüüsitud üksnes aruande teksti ja

sedagi puudulikult, kuid üldse ei ole analüüsinud videosid ega tarkavara. Samuti pole J.P.

tutvunud rakendusuuringu käigus loodud demonstraatoritega.

15(27)

8.3.

Hageja etteheited ärisaladuse hoidmise, huvide konflikti vältimise ning

konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise kohta ei puuduta kostjat, vaid kolmandaid isikud.

Nad on hageja etteheited ümber lükanud.

8.4.

Kostja vastutuse eelduseks on vaid tahtlik lepingu rikkumine. Hageja ei ole seda

tõendanud. Lisaks on täitmata muud kahju hüvitamise nõude eeldused. Hageja ei ole

tõendanud otsese varalise kahju suurust ega andnud kostjale täitmiseks täiendavat tähtaega.

Enne rakendusuuringu tulemuste hagejale üleandmist antud tähtajad ei oma tähtsust.

Rakendusuuringu nõuetekohasuse hindamisel omab tähtsust üksnes lõpptulemuse

nõuetekohasus 4. jaanuaril 2018. Hageja esitas 9. jaanuaril 2018 küll kriitika, kuid sellest

pöördumisest ei saa tuletada puuduste likvideerimiseks täiendava tähtaja andmist.

8.5.

Hageja alternatiivnõudeks olev üleantu tagastamise nõue on alusetu. Kostja ei ole

lepingut rikkunud, hageja ei ole kostjale täitmiseks täiendavat tähtaega andnud ning hageja

taganes lepingust ebamõistlikult pika aja jooksul pärast lõpparuande üleandmist.

8.6.

Kohus on vastuhagi põhjendatult rahuldanud. Seejuures ei soovinud hageja

maakohtu istungitel vastuhagi arutada, väites, et on vastuväited kirjalikult esitanud. Samas

on hageja väited tasu kulupõhise maksmise kohta ebaõiged. Lähtuda tuleb hankelepingu

p-des 4.1–4.2 kokkulepitud tingimustest, mis vastab VÕS § 628 lg-s 1 esimeses

alternatiivis sätestatule. Seega tuli kostjale maksta tasu igakuiselt esitatavate arvete alusel.

Arvestades, et kostja pidi täitma lepingut kuni 31. detsembrini 2017, oli hageja teadlik, et

selle perioodi lõpuks peab ta tasuma lepingu p-s 4.1 märgitud summast tasumata osa.

Asjaolu, et arved esitati pärast kuluaruannete esitamist, ei oma tähtsust ega välista kostja

nõuet. Kuigi lepingus viidatakse ka hageja partneritele, oli kostja lepingupartneriks hageja,

kellelt on kostjal lepingu järgi õigus tasu maksmist nõuda. Lisaks on kostja lõpetanud töö

kokkulepitud ajal ja mahus. Infrainsenerid OÜ maksis kostjale summa tagasi seetõttu, et

kostja oli Infrainsenerid OÜ-ga sõlmitud lepingust taganenud temapoolse rikkumise tõttu.

9. Kolmandate isikute arvates tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja maakohtu

otsus muutmata. Menetluskulud paluvad kolmandad isikud jätta hageja kanda.

Hageja on rakendusuuringu tulemuse ja kvaliteedi suhtes rahulolematu, kuna tal puudub

vajalik oskusteave uuringu tulemustega edasitöötamiseks. Samuti ei saavutanud hageja

kolmandate isikutega kokkulepet uue koostöö tegemiseks. Kuna menetluses on tõendatud

ja põhistatud, et GAUI GX-9 platvormi automaatlennuvõime saavutati enne

rakendusuuringut, on hageja keskendunud rakendusuuringu nõuete mittevastavusele.

Hageja on püüdnud muuta menetluse kestel ka hagi alust. Kohus analüüsis seejuures

põhjalikult hankelepingu sõlmimisel poolte ühise tahte kujunemist ning on põhjendatult

leidnud, et hankelepingu osaks oli tehniline kirjeldus ja rakendusuuring on olnud nõuetele

vastav, samuti seda, et kostja ei ole rikkunud muid nõudeid (ärisaladuse hoidmise,

konfidentsiaalsus- ega huvide konflikti vältimise kohustust).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning

apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-

le 1 tuleb otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.

16(27)

11. Ringkonnakohtu hinnangul ei eksinud maakohus materiaalõiguse kohaldamisel.

Samuti ei tuvastanud ringkonnakohus maakohtu menetluses menetlusnormide selliseid

rikkumisi, mis võiksid anda aluse otsuse osaliseks või täielikuks tühistamiseks.

Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ning ei pea TsMS § 654 lg-st 6

juhindudes vajalikuks neid korrata.

12. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on eksinud kostja isiku tähistamisel. Eesti

Lennuakadeemia ei ole iseseisev juriidiline isik, vaid haridus- ja teadusministri 5. jaanuari

2015. a määrusega nr 4 kehtestatud Eesti Lennuakadeemia põhimäärusest nähtuvalt

Haridus-

ja

Teadusministeeriumi

hallatav

riigiasutus.

Seega

puudub

Eesti

Lennuakadeemial ka iseseisev tsiviilkohtumenetlusõigusvõime ja -teovõime (TsMS §-

d 201 ja 202). Eelmärgitu ei mõjuta siiski maakohtu otsuse sisu. Sarnaselt on kostja isiku

tähistamisel eksinud ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel.

13. Vastusena apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus esmalt, et hageja

peamiselt kordab kaebuses juba maakohtu menetluses esitatud väiteid, sh õiguslikke

väiteid. Maakohus on enamikku neist väidetest otsuses piisava põhjalikkusega käsitletud

ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks väidetele veelkord vastata. Hageja mittenõustumine

maakohtu järeldustega ei anna alust otsuse tühistamiseks, kui kohus on otsust tehes

materiaalõigust õigesti kohaldanud ega ole rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme.

13.1. Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses jätkuvalt selle üle, kas rakendusuuring

pidi vastama E.K.i poolt 30. mail 2016 saadetud täiendatud tehnilisele kirjeldusele (I kd,

tl-d 81–86 ja 87). Maakohus jõudis selle vaidlusküsimuse osas järeldusele, et hageja ei ole

tõendanud (TsMS § 230 lg 1), et pooled oleksid sõlminud lepingu E.K.i 30. mai 2016. a e-

kirjaga saadetud täiendatud tehnilises kirjelduses toodud tingimustel, vastavad tingimused

ei olnud kostjale lepingu täitmisel seega siduvad ning hageja etteheited nende järgimata

jätmise kohta lepingu täitmisel ei ole põhjendatud.

13.1.1. Hageja leiab sellega seonduvalt, et teda ei saa pidada hankelepingu sõlmimisele

eelnenud riigihanke läbiviimisel hankijaks riigihangete seaduse tähenduses, riigihangete

korraldamise reeglitele tuginemine maakohtu poolt oli väär ning poolte privaatautonoomia

lepingu sõlmimisel ei olnud piiratud. Ringkonnakohtu hinnangul hankelepingu sõlmimise

ajal kehtinud RHS2007 § 69 asjas kohaldub. Isegi kui hagejal ei olnud kohustust viia

rakendusuuringu teostaja leidmiseks läbi riigihanget, siis hankemenetluse korraldamisel

(vabatahtlikult) oli ta RHS2007 § 16 lg 9 järgi ikkagi kohustatud järgima vastavat samas

seaduses sätestatud hankemenetluse korda. Hankijal võib sellisel juhul olla küll võimalus

teha hanketeates reservatsioon, et mingis osas jäetakse hankemenetluse kord järgimata.

Praegusel juhul selliseid reservatsioone RHS2007 § 69 sätete osas hanketeatest (I kd, tl-

d 78–80) ei nähtu. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on otsuse lk-l 12 ekslikult

refereerinud kehtiva riigihangete seaduse 69 lg 1 teksti. Samas ei mõjuta see otsuse sisu,

kuna järgnevalt on kohus siiski sisuliselt analüüsinud 2016. a-l kehtinud riigihangete

seaduse sätteid, sh asjakohast kohtupraktikat.

Lisaks ei ole riigihanke korraldamise reeglite laienemisel hageja korradatud hankele asja

lahendamise seisukohalt määravat õiguslikku tähtsust. Ka maakohus ei omistanud RHS2007

§-le 69 keskset tähtsust. Maakohtu peamine järeldus oli see, et hageja ei ole tõendanud

poolte VÕS § 9 lg-te 1 ja 2 kohast kokkulepet selle kohta, et kostja pidi hankelepingu

17(27)

täitmisel juhinduma E.K.i poolt 30. mail 2016 kostjale saadetud täiendatud tehnilisest

kirjeldusest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate järelduste ja põhjendustega

otsuse p-s 6.2.1.1.

Maakohus ei ole asja materjalidest nähtuvalt RHS2007 § 69 kohaldamist küll

menetlusosalistega eraldi arutanud, kuid apellatsioonkaebuse põhjendustest ei nähtu, et see

iseenesest võinuks viia kohtu ebaõigete lõppjäreldusteni. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole

kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Lisaks on kostja

RHS2007 §-le 69 hagile esitatud vastuväidetes tuginenud, mistõttu ei saanud sätte

rakendamine olla hagejale, keda esindasid ka maakohtu menetluses vandeadvokaadid,

üllatuslik.

13.1.2. Põhjendamatu on hageja etteheide, nagu ei oleks maakohus selgitanud välja poolte

tahet täiendatud tehnilise kirjelduse järgmisel ning jätnuks vastavad järeldused otsuses

olulises osas põhjendamata (TsMS § 436 lg 2 ja § 442 lg 8). Maakohus on tõlgendanud

lepingut kooskõlas VÕS §-s 29 sätestatuga ning oma järeldusi otsuses piisavalt

põhjendanud, vastates mh ka hageja väidetele (mida hageja apellatsioonkaebuses valdavalt

kordab). Maakohus ei ole eksinud tõendite hindamisel (TsMS § 232 lg-d 1 ja 2) ega

lähtunud ebaõigest tõendamiskoormisest.

Ringkonnakohus ei nõustu hageja käsitlusega, nagu tähendaks hankelepingu p-s 2.2

märgitud "täpsustatud tööplaan" E.K.i 30. mai 2016. a e-kirjaga saadetud täiendatud

tehnilist kirjeldust. VÕS § 29 lg 1 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte

ühisest tegelikust tahtest. Milline oli lepingupoolte ühine tegelik tahe, seda peab tõendama

TsMS § 230 lg 1 järgi pool, kes sellele tahtele tugineb. Juhul kui ei ole võimalik kindlaks

teha poolte ühist tahet, siis VÕS § 29 lg 3 kohaselt, kui üks lepingupool mõistis

lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda

tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu

esimene pool seda mõistis. Seega peab pool, kes tugineb lepingu tõlgendamisel VÕS § 29

lg-le 3, tõendama, et tema mõistetud lepingutingimuse tähendust teine lepingupool lepingu

sõlmimisel teadis või pidi teadma (vt nt Riigikohtu 13. novembri 2017. a otsus tsiviilasjas

nr 2-10-4395, p 16 koos selles osutatud praktikaga).

Hankelepingus (I kd, tl-d 121–123) puudub viide E.K.i 30. mai 2016. a e-kirjale ning

hageja ei ole tõendanud väidet, et hankelepingu p-s 2.2 märgitud "täpsustatud tööplaani"

all pidasid pooled silmas E.K.i kõnealuse e-kirjaga saadetud täiendatud tehnilist kirjeldust.

Hageja poolt p-le 2.2 antud tõlgendus oleks ka vastuolus lepingu p-ga 5.1.1, mille kohaselt

kohustus kostja viima läbi hankelepingu punktis 2.2 nimetatud rakendusuuringu hankele

esitatud arendusplaani tegevuskava alusel. Pooled ei vaidle, et kostja pakkumuses esitatud

arendusplaani tegevuskava vastas riigihangete registris avaldatud tehnilisele kirjeldusele,

kuid ei vastanud E.K.i saadetud täiendatud tehnilisele kirjeldusele. Maakohtu tuvastatu

järgi ei ole poolte vahel ka vaidlust ka selles, et hanketingimusi ei muudetud ning E.K.i

30. mai 2016. a e-kirjaga kostjale saadetud täiendatud tehnilist kirjeldust haneke

alusdokumendina ei avaldatud. Seda maakohtu järeldust ei ole apellatsioonkaebuses

vaidlustatud.

Kostja väitel peeti hankelepingu p-s 2.2 "täpsustatud tööplaani" all silmas hankelepingu

järgselt kokku lepitavat võimalikku tööplaani täpsustust (mis jäi siiski kokku leppimata).

18(27)

Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et kui hankelepingu sõlmimise ajaks olnuks pooled

hankelepingu p-s 2.2 viidatud täpsustatud tööplaani juba kokku leppinud, siis sisaldunuks

lepingus eelduslikult ka viide vastava kokkulepe kuupäevale. Kokkuleppe kuupäeva

puudumisest võib järeldada, et taolist kokkulepet lepingu sõlmimise ajal veel ei

eksisteerinud.

13.1.3. Hageja väidab, et E.K.i teadmine täpsustatud tööplaanist on TsÜS § 133 lg-te 1 ja

2 alusel kostjale omistatav. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole sellel väitel hankelepingu

tõlgendamise seisukohalt tähtsust. Hageja märgib apellatsioonkaebuses, et tugineb nõuete

esitamisel hankelepingu allkirjastatud tekstile ega väida, et lepingut oleks hiljem

muudetud. 30. mai 2016. a e-kirja saatmise aja ega hankelepingu sõlmimise aja seisuga ei

saa E.K.i pidada hageja ega kostja esindajaks ega omistada kostjale E.K.i teadmisi TsÜS

§ 133 lg 1 või lg 2 alusel. Kostja projektijuhina asus E.K. tööle hiljem, s.o 2016. a

oktoobris. Viimatinimetatut kinnitavad mh E.K.i vande all antud seletused (VI kd, tl 172).

13.1.4. Sellest, et kostja rakendusuuringutes täiendatud tehnilist kirjeldust teatud

aspektides faktiliselt järgis (nt kasutas GAUI GX-9 platvormi, lasergüroskoopi-IMU ja

eraldi kontrolleriga stabilisatsioonisüsteemi), ei saa järeldada, et kõnealused tingimused

olid kostjale hankelepingu täitmisel siduvad. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et

täiendatud hanke tingimustes ei olnud katsetustes kasutatavate seadmete tüüpi määratletud

ega välistatud selliste seadmete kasutamist, mis on märgitud täiendatud tehnilistes

tingimustes.

13.1.5. Hageja heidab maakohtule ette VÕS § 621 lg 1 ebaõiget tõlgendamist.

Ringkonnakohtu hinnangul on hageja etteheide põhjendamatu. VÕS § 620 lg 1 järgi peab

käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist

tuleneva vajaliku hoolsusega ning järgima VÕS § 621 lg 1 esimese lause kohaselt

käsundiandja juhiseid. Hageja märgib iseenesest õigesti, et olukorras, mil juhiste osas

valitseb ebaselgus, peab hoolas käsundisaaja enne käsundi täitmist välja selgitama täpsed

juhised. Samas ei saa nõustuda hageja seisukohaga, nagu olnuks käsundiandja (st hageja)

juhised praegusel juhul ebaselged. Hankelepingu p-de 2.1 ja 2.2 kohaselt pidi kostja

teostama rakendusuuringu 1. juuni 2016. a pakkumusest lähtudes (pakkumus oli kooskõlas

riigihangete registris avaldatud tehnilise kirjeldusega). Kostja pakkumuses olid põhjalikult

loetletud kõik rakendusuuringu teostamise käigus kostja poolt teostatavad tegevused ja

täidetavad ülesanded. Kostja pidi neid lepingust tulenevaid juhiseid käsundi täitmisel

järgima (VÕS § 621 lg-d 1–3). Juhul kui hageja oleks soovinud hankelepingust tulenevaid

juhiseid muuta või täiendada, pidanuks hageja ise kostjat sellest esmalt teavitama. E.K.i

30. mai 2016. a e-kirja ja sellega saadetud täiendatud tehnilist kirjeldust ei saanud kostja

mõistlikult pidada hageja juhiseks või tahteavalduseks. E.K.i ei ole alust pidada hageja

esindajaks, nagu on põhjendatult märkinud ka maakohus.

13.2. Pooled on vaielnud menetluses ka selle üle, kas rakendusuuring (uuringu tulemuste

kohta koostatud lõpparuanne) vastas riigihangete registris avaldatud tehnilisele

kirjeldusele ning teadustöö tavapärastele nõuetele. Pooled vaidlevad selle üle ka

apellatsioonimenetluses.

13.2.1. Hageja leiab, et maakohus jättis lubamatult ja üllatuslikult kõrvale hageja poolt

esitatud kirjalikud asjatundjate arvamused ning asjatundjate A.A., M.J. ja J.P. poolt

19(27)

tunnistajatena antud ütlused. TsMS § 238 lg 5 esimesest lausest tuleneb, et kohus võib jätta

menetluses vastu võetud või kogutud tõendi asja lahendamisel sama paragrahvi lõigetes

1–3 sätestatud juhtudel arvestamata. TsMS § 238 lg 5 teise lause alusel võib tõendi selle

hindamise järel jätta arvestamata ka siis, kui see on ilmselt ebausaldusväärne.

Maakohtu otsuse põhjendustest (lk-d 21–22) nähtub, et maakohus jättis A.A. ja M.J.

koostatud kirjaliku arvamuse (IV kd, tl-d 41–44) arvestamata põhjusel, et A.A. ja M.J.

lähtusid arvamuse andmisel sellest, et hankelepingu lähteülesanded tulenesid täiendatud

tehnilisest kirjeldusest (mis aga ei ole aga saanud hankelepingu osaks) ning seetõttu ei saa

arvamus rakendusuuringu lepingutingimustele mittevastavust tõendada. A.A. ja M.J. poolt

kohtuistungil tunnistajatena kirjalikus arvamuses käsitlemata küsimuste kohta antud ütlusi

(VI kd, tl 178 pöördel – tl 182 pöördel) ei pidanud kohus usaldusväärseks, tunnistajad

põhjendasid oma istungil antud arvamusi üksnes üldsõnaliselt (kuid eeldatavalt vajab

rakendusuuringu lepingutingimustele vastavuse ja ka teadustöö tasemele vastavuse

hindamine põhjalikku analüüsi, sh tehtud töö võrdlemist antud lähteülesande ja selles

püstitatud eesmärkidega).

Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud A.A. ja M.J. kirjaliku arvamuse ning tunnistajana

antud ütluste täies ulatuses arvestamata jätmine (TsMS § 238 lg 5 esimese ja teise lause

alusel) põhjendatud. Kuigi A.A. ja M.J. kirjalik arvamus lähtub eelkõige täiendatud

tehnilisest kirjeldusest (mis kostjale lepingu täitmisel siduv ei olnud) ning keskendub

seetõttu suures osas uuringutes kasutatud seadmetele (mitte arendatud tarkvarale), on

arvamuses analüüsitud ka seda, kas uuringu tulemuste vormistus (lõpparuanne) vastab hea

teadustava nõuetele ning on eesmärgipäraselt kasutatav. Samas nõustub ringkonnakohus

maakohtuga, et kirjalikust arvamusest tuletatavad seisukohad ning A.A. ja M.J. ütlused

lõpparuande vastavuse kohta teadustöö tavapärastele nõuetele on väga üldsõnalised.

Selliselt ei anna need kokkuvõttes midagi sisulist juurde J.P. arvamusele (VI kd, tl-d 54–

56). Lõpparuande sisu vastavust TRL 6 tasemele ei ole A.A. ja M.J. oma kirjalikus

arvamuses üldse analüüsinud.

Kokkuvõttes ei saanud A.A. ja M.J. kirjaliku arvamuse ega tunnistajana antud ütluste

põhjendamatu arvestamata jätmine muuta ringkonnakohtu arvates ebaõigeks maakohtu

lõppjäreldusi uurimuse (lõpparuande) vastavusest hankelepingule. Apellatsioonkaebusest

ei nähtu, et hagejal jäi maakohtu minetuse tõttu mõni tõend või tõendite kogumise taotlus

esitamata. Ringkonnakohus märgib, et hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus.

TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hageja taotles

maakohtult A.A. ja M.J. ülekuulamist nende koostatud kirjaliku arvamuse esitatud

seisuhtade selgitamiseks (V kd, tl 141). Kohus rahuldas selle taotluse (VI kd, tl-d 133–

137) ning hagejal oli võimalik nimetatud isikuid istungil küsitleda. Hageja ei ole

apellatioonkaebuses taotlenud A.A. ja M.J. (täiendavat) ülekuulamist ega ekpertiisi

korraldamist (TsMS § 633 lg 6).

Hagimenetluse võistlevat olemust arvestades ei olnud maakohtul kohustust küsida A.A.lt

ja M.J.lt ise täiendavaid küsimusi ütluste usaldusväärsuse kahtluse kõrvaldamiseks ning

maakohtu otsuses esitatud põhjendusi arvestades ei oleks sellised küsimused tõenäoliselt

20(27)

vastavaid kahlusi kohtu jaoks kõrvaldanud. A.A. ja M.J. kirjaliku arvamuse ning ütluste

kui tõendite kõrvale jätmine ei saanud olla iseenesest hagejale üllatuslik, sest nii kostja kui

ka kostja poolel kaasatud kolmandad isikud on hageja nende tõendite asjakohasuse

menetluses läbivalt kahtluse alla seadnud.

13.2.2. J.P. kirjalikku arvamust ega kohtule antud ütlusi (VI kd, tl 182 pöördel–tl 184) ei

ole maakohus tõendina kõrvale jätnud. Maakohus on hinnanud neid kooskõlas TsMS §

232 lg-tega 1 ja 2 kogumis ning vastastikuses seoses teiste asjakohaste tõenditega, eelkõige

TTK 22. oktoobri 2019. a arvamuse (IV kd, tl-d 133–139) ning 16. märtsi 2021.a

täiendatud arvamusega (VI kd, tl-d 114–121) ning Archimedesele 28. veebruaril 2018

esitatud lõpparuandega (IV kd, tl-d 76–100). Kohus on jõudnud kokkuvõttes põhjendatud

järeldusele, et J.P. arvamus ning TTK arvamused rakendusuuringute tulemuste kohta on

vastandlikud. Sellises olukorras peab kohus kujundama seisukoha siseveendumuse alusel.

Maakohus on otsuses (lk-del 31–33) nõuetekohaselt põhjendanud, miks ta peab TTK

arvamusi

usutavamaks

ning

omistab

nendele

suurema

tõendusliku

kaalu.

Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid maakohtust erinevalt.

13.2.3. Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, nagu ei vastaks TTK arvamused

küsimusele, kas üleantu vastab teadustöö elementaarsetele nõuetele. TTK arvamused

vastavad mh küsimusele, milline oli hankes nõutud ja kostja juhtimisel läbi viidud uuringu

tehnoloogia valdmidusaste (TRL). Rakendusuuringu vastavus nõutavale (TRL 6) tasemele

on vaidluse eset arvestades asjakohane küsimus. See on peamine (kui mitte ainus)

rakendusuuringu teostustaseme vastavuse kriteerium, milles pooled hankelepingus (p-

s 6.7) kokku leppisid. Kuna TRL 6 seab uuringu teostusele kõrged nõudmised, täidab

sellele valmidusastmele vastav uuringu lõpparuanne eelduslikult ka teadustöö

elementaarseid nõudeid ning on eesmärgipäraselt kasutatav. Tegelikult on sisustanud

uuringu tavapäraseid nõudeid selliselt ka hageja ise, esitades kohtule mh J.P. arvamuse,

mis samuti käsitleb lõpparuande vastavust TRL 6 nõuetele (sarnaselt TTK arvamustega).

Alles apellatsioonkaebuses on hageja asunud väitma, justkui oleks TRL ja teadustöö

elementaarsetele nõuetele vastavus kaks eri asja.

13.2.4. Samuti ei saa nõustuda hageja väitega, nagu oleks maakohus teinud Archimedesele

28. veebruaril 2018 esitatud lõpparuandest ebaõiged järeldused. Maakohus on

ringkonnakohtu arvates õigesti leidnud, et viidatud aruandes on hageja kinnitanud kõigi

aja- ja tegevuskavades planeeritud rakendusuuringu tegevuste teostamist. Hageja ei ole

kirjeldanud

Archimedesele

selliseid

probleeme,

millest

võiks

järeldada,

et

rakendusuuringu teostuse tase hankelepingule ei vasta. Sarnaselt kohtumenetluses

väidetule on hageja Archimedesele esitatud aruannetes välja toonud, et kõiki projekti

uurimistulemusi ei antud tellijale üle ning uurimisinfo on sattunud kolmandate isikute kätte

(kes on alustanud selle kommertsialiseerimisega). Samas ei ole hageja menetluses esitanud

kontrollitavaid väiteid selle kohta, millised uurimistulemused on jäänud kostja poolt

hagejale üle andmata. Seda ei osanud hageja esindaja täpsustada ka ringkonnakohtu

istungil (VIII kd, tl 11 pöördel). Ringkonnakohus ei nõustu hageja käsitlusega, nagu ei

saaks hagejale ette heita, et viimane ei ole täpselt välja toonud, millised olid need

lahendused, mis on jäetud üle andmata. TsMS § 5 lg 1 järgi lähtutakse hagi lahendamisel

poolte esitatust ning TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool üldjuhul oma väiteid

(vaidlusaluses osas) tõendama. Kuna lepingu p-s 6.9 on ette nähtud kostja vastutus ainult

21(27)

tahtlikult tekitatud kahju eest (VÕS § 104 lg 5), peaks hagi lahendamisel leidma

tuvastamist, et kostja on mingeid uuringu tulemusi või lahendusi hageja eest varjanud

(sooviga hagejale kahju tekitada). See eeldab hageja piisavalt määratletud väiteid selle

kohta, millised lahendused on jäänud üle andmata. Maakohus on ka õigesti märkinud, et

kohus ei saa hakata tõendite põhjal tuvastama selliseid asjaolusid, mida hageja ise ei ole

hagi alusena välja toonud.

Hageja heidab maakohtule ette, et viimane käsitles otsuses ka Archimedesele esitatud

lõpparuandes

kajastatud

varasemate

vahearuannete

tekste.

Apellatsioonkaebuse

põhjendustest jääb samas arusaamatuks, kuidas võis see mõjutada maakohtu poolt

kõnealusele tõendile antud hinnangut.

13.2.5. Hageja hinnangul vähendab TTK arvamuse usaldusväärsust asjaolu, et arvamus

tugineb demovideole, mis pärineb 2015. aastast, seega rakendusuuringu eelsest ajast.

Ringkonnakohtu arvates see asjaolu TTK arvamuse kui tõendi väärtust oluliselt ei

vähenda. Hageja ei ole sellele väidetavale vastuolule asja sisulise arutamise käigus

maakohtu menetluses ka tuginenud. hageja on sellele esmakordselt tähelepanu juhtinud

kohtukõne teeside p-s 1.69.2 (VII kd, tl-d 52–53). TsMS § 436 lg-tes 3 ja 4 sätestatut

arvestades ei saanud kohus otsust tehes tugineda asjaolule, mida ei ole pooltega menetluses

arutatud. Kostja on vastuses apellatsioonkaebusele selgitanud, et hageja viidatud video

kuupäevaga 17. septmeber 2015 lisati lõpparuandele demonstreerimaks sarnase

piloodivaba maandumissüsteemiga varustatud multirootorkopteri maandumist fikseeritud

alusele (nt ilmastikukindel kapsel, laadimisjaam, statsionaarne maandumisplatvorm vms).

13.2.6. Põhjendatud ei ole hageja väide, nagu oleks TTK arvamuses pisendatud

rakendusuuringu lähteülesannet. Asjaolust, et TTK arvamuses on lähteülesandes

sisalduvaid nõudeid arvamuse parema jälgitavuse huvides kokkuvõtlikult esitatud, ei saa

järeldada, et nendest nõuetest täies ulatuses ei lähtutud. Arvamuse tekstis on loetletud,

milliseid dokumente on analüüsitud, lisaks on samad dokumendid esitatud koos

arvamusega samas TTK arvamuse koostajate poolt allkirjastatud digikonteineris.

13.2.7. Hageja arvates seab TTK arvamuse usaldusväärsuse kahtluse alla ka see, et

Haridus- ja Teadusministeeriumi üks allasutus on kontrollinud teise allasutuse tehtut. See

tekitab hageja hinnangul küsitavusi esitatu erapooletuses ja usaldusväärsuses.

Ringkonnakohtu hinnangul on ministeeriumi haldusalas tegutsevad rakenduskõrgkoolid

on oma õppe- ja teadustegevuses piisaval määral iseisvad, et välistada käesolevas asjas

mõistlikud kahtlused TTK arvamuse kallutatuses. Ringkonnakohus märgib võrdlusena, et

kohtuekspertiise tegev Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (EKEI) on Justiitsministeeriumi

hallatav riigiastusus. See asjaolu iseenesest ei ole aga senises kohtupraktikas seadnud

kahtluse alla EKEI ekspertide poolt antud arvamusi asjades, kus üheks menetlusosaliseks

on riik.

13.2.8. Hageja heidab kostjale ette, et viimane ei ole pidanud TTK arvamuse andnud

isikute tunnistajana ülekuulamist vajalikuks ega pakkunud kohtule ja vastaspoolele

võimalust TTK arvamuse andnud isikutele küsimuste esitamiseks. Ringkonnakohtu

hinnangul ei ole see etteheide põhjendatud. Kui hageja leidis, et TTK arvamustes esines

palju küsitavusi ja tõsiseid vigu, olnuks hagejal endal võimalik taotleda kirjaliku arvamuse

andnud isikute tunnistajana ülekuulamist. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks

22(27)

vastavaid taotlusi esitanud (ning kostja nendele vastu vaielnud). Ringkonnakohtu arvates

ei saa aprioorselt väita, et kirjaliku arvamuse andnud asjatundjate ülekuulamine

kohtuistungil annab arvamusele alati suurema tõendusliku kaalu.

13.2.9. Ringkonnakohus märgib, et hagiavalduse p-dest 3.17 jj nähtuvalt on hageja

menetluses algusest peale tuginenud ka sellele, et rakendusuuringu lõpparuanne ei vasta

kostja pakkumisele ega rakendusuuringutelt üldiselt nõutavale tasemele. Seega on ekslik

maakohtu otsuses märgitu, nagu oleks hageja pärast hagiavalduse esitamist hagi alust

muutnud. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja menetluse käigus neid väiteid üksnes

TsMS § 376 lg 4 p 1 mõttes täiendanud ja täpsustanud. Samas ei saanud see eksimus

mõjutada maakohtu lõppjäreldusi, kuna kohus hindas otsuses lõppartuande vastavust ka

kostja pakkumisele ja rakendusuuringutelt üldiselt nõutavale tasemele.

13.3. Pooled on vaielnud menetluses ka selle üle, kas kostja poolt uuringu läbiviimisse

kaasatud S. Heering ja S. Maripuu on rikkunud ärisaladuse hoidmise ja huvide konflikti

vältimise kohustusi ning konfidentsiaalsuskohustust. Maakohtu hinnangul ei leidnud need

rikkumised tõendamist. Apellatsioonkaebuse väited puudutavad eelkõige S. Heeringu ja

S. Maripuu huvide konfliktis tegutsemist.

13.3.1. Kaebusest võib järeldada, et hageja peab selleks S. Heeringu ja S. Maripuu seotust

Hepta Groupi kuuluvate ühingutega. S. Heeringu ja S. Maripuu seotus Hepta Groupiga ei

ole olnud asjas vaidluse all ning tõenditest ringkonnakohtu arvates iseenesest ei nähtu, et

hageja oleks olnud hankelepingu sõlmimise ajal teadlik S. Heeringu ja S. Maripuu

seotusest Hepta Groupiga. Vastupidist ei ole ka maakohus tuvastanud. Samas ei ole hageja

välja toonud ega selgitanud, kuidas on S. Heeringu ja S. Maripuu seotus Hepta Groupi

ühingutega (kui võimalik rikkumine) põhjuslikus seoses (VÕS § 127 lg 4) hagetava

kahjuga.

Ringkonnakohus märgib samuti, et kuigi kostja põhimõtteliselt vastutab hankelepingu

täitmist puudutavalt TsÜS § 132 lg 2 alusel S. Heeringu ja S. Maripuu käitumise ning

nendest iskutest tulenevate asjaolude eest, on nimetatud sättest tuleneva kaitsekohustuse

eesmärgiks lepinguliste kohustuste täitmine selliselt, et kohustuste täitmisest ei tekiks

teisele lepingupoolele kahju. Kaitsekohustuse eesmärgiks ei ole igasuguste lubamatute

tegude (nt vargus) ärahoidmine (vt nt Riigikohtu 17. juuni 2009. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-73-09. p 11), nagu ka kostja on õigesti märkinud. Kostja ei vastuta TsÜS § 132

lg 2 alusel selle eest, kui S. Heering ja S. Maripuu on hankelepingu täitmise väliselt asunud

osalema võimalikes konkureerivates projektides, kasutanud lubamatult hankelepingu

täitmise käigus loodud intellektuaalomandit vms. Maakohus on menetlusõiguse norme

rikkumata tuvastanud, et S. Maripuu ja S. Heeringu vande all antud seletused koos nende

esitatud dokumentaalsete tõenditega, lükkavad ümber hageja väited selle kohta, et Hepta

Group äriühingud on esitlenud või kasutusele võtnud mingit rakendusuuringu käigus

loodud unikaalset lahendust või saadud teavet, mida saaks käsitleda hageja ärisaladusena.

13.3.2. Sarnaselt kostja ja maakohtuga leiab ringkonnakohus, et hageja väidete õigsust

eeldades võivad Hepta Groupi äriühingud olla asunud osutama hagejale ebaausat

konkurentsi, värvates hageja väidetava ärisaladusega kokku puutunud isikud, kuid sellega

seonduvate nõuete osas ei ole põhjendatud kostja hagemine (kohasteks kostjateks võivad

selles osas olla Hepta Groupi kuuluvad ühingud).

23(27)

13.4. Hankelepingu p 6.9 kohaselt vastutab kostja hageja ees kahju hüvitamise eest

üksnes lepingu tahtlikul süülisel rikkumisel. Sarnaselt maakohtuga leiab ringkonnakohus,

et kostja lepingurikkumised ei ole asjas tõendamist leidnud, rääkimata tahtlikest

rikkumistest. Hageja tugineb hankelepingu p 6.9 osas mh VÕS § 106 lg-le 2, mille kohaselt

on tühine on kokkulepe, millega välistatakse vastutus või piiratakse seda kohustuse

tahtliku rikkumise puhuks, samuti kokkulepe, mis võimaldab võlgnikul täita kohustuse

oluliselt erinevana võlausaldaja poolt mõistlikult eeldatust või mis muul viisil

ebamõistlikult välistab vastutuse või piirab seda.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hankelepingu p-s 6.9 sisalduv vastutuse piiramise

kokkulepe tühine, mh ei ole see tühine VÕS § 106 lg 2 alusel. Hageja esindaja kinnitas

ringkonnakohtu istungil, et teadusuuringute puhul on sellised vastutuse piiramise

kokkulepped tavapärased (VIII kd, tl 11 pöördel). Leping on sõlmitud mõlema poole jaoks

nende majandustegevuses ning lepingus ei ole vastutust piiratud ainult teatud liiki

rikkumiste puhuks. Hankelepingu punkti 6.9 ei ole alust ka selliselt tõlgendada

(VÕS § 29). Ringkonnakohus märgib, et asja materjalidest ei nähtu, et tegu oleks kostja

tüüptingimustel (VÕS § 35 lg 1) sõlmitud lepinguga. Ka hageja esindaja selgitas

ringkonnakohtu istungil, et leping (lepingudokument) valmis poolte koostöös, lepingu

teksti vahetati omavahel, punkte sõnastati ümber jne. Seetõttu ei kohaldu VÕS §-dest 42

ja 44 tulenevad võimalikud tühisuse alused, sh VÕS § 42 lg-s 3 nimetatud tühisuse alused.

Iseenesest võib vastutuse piiramise kokkuleppele tuginemine olla võlgniku jaoks ka hea

usu põhimõttest lähtuvalt (VÕS § 6 ja TsÜS 138) välistatud, kuid selle üle saaks otsustada

seoses konkreetse rikkumisega (praegusel juhul ei ole lepingurikkumised tuvastamist

leidnud).

13.5. Menetlusökonoomia kaalutlustel ei käsitle ringkonnakohus apellatsioonkaebuse

väiteid, mis puudutavad kahju hävitamise teiste eelduste täidetust (sh kohustuse täitmiseks

täiendava tähtaja andmist) ja kahju suurust. Need väited ei annaks eelmärgitut arvestades

alust maakohtu otsuse tühistamiseks ning hagi täielikuks või osaliseks rahuldamiseks.

Iseenesest puudus ka maakohtul sisuline vajadus nende küsimuste analüüsimiseks.

13.6. Hageja alternatiivse nõude – lepingu alusel üleantu tagastamine – on maakohus

jätnud õigesti rahuldamata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna ka selles osas alust

maakohtu otsuse muutmiseks. Hageja ei ole teinud taganemisavaldust VÕS § 118 lg 1 p 1

tähenduses mõistliku aja jooksul pärast väidetavatest lepingurikkumistest teadasaamist.

Lisaks ei ole kostja lepingurikkumised ka tõendamist leidnud.

13.7. Seonduvalt kostja vastuhagi rahuldamisega leiab hageja apellatsioonkaebuses, et

kostja tasunõude eeldused (VÕS § 108 lg 1) ei ole täidetud. Hageja hinnangul on maakohus

kostja tasunõude sissenõutavuse eelduste tuvastamisel rikkunud menetlusõiguse norme (sh

põhjendamiskohustust), mis on viinud kohtu ebaõigete lõppjäreldusteni. Tasunõue ei ole

hageja arvates sissenõutavaks muutunud, sest esiteks ei ole kostjale reaalset kulu tekkinud

ning teiseks ei ole kostja nõuetekohaselt lepingut täitnud.

13.7.1. Hageja leiab jätkuvalt, et hankelepingus on kokku lepitud rakendusuuringu

eeldatav maksumus ning tasumine kulupõhiselt vastavalt kostjale reaalselt tekkinud,

akteeritud kuludele (millele lisandub 10 % kostja üldkulu). Sellist järeldust toetab hageja

hinnangul nii lepingu tekst (lepingu p-d 4.1–4.3 ja 5.1.2) kui ka pooltevaheline praktika

24(27)

(VÕS § 29 lg 1 ja lg 5 p 6). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja sellised tõlgendused

põhjendatud.

Lepingu p 4.1 järgi on p-s 2.2 nimetatud rakendusuuringu läbiviimise maksumus

käibemaksuta 807 855 eurot 2 senti vastavalt hankele esitatud eelarvele. Punkti 4.2

kohaselt on akteerimise ja arvete esitamise sagedus üks kord kuus ning vastavalt p-le 4.3

kohustus hageja kostja esitatud akti aktsepteerima või koos kirjalike põhjendustega tagasi

lükkama viie päeva jooksul arvates akti esitamisest. Juhul, kui hageja ja projekti partnereid

nimetatud tähtaja jooksul kostja poolt esitatud akti koos kirjalike põhjendustega tagasi ei

lükka, loetakse akt sama lepingupunkti järgi aktsepteerituks. Hankelepingu p 5.1.2 nägi

ette kostja kohustused pidada lepingu p-s 2 nimetatud lepingu objekti kohta kuluarvestust

ning esitada hagejale igakuiselt aruandeid ja akte teostatud tööde ning p-s 4.1 nimetatud

eelarve kasutamise kohta.

Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et hankelepingu p-des 4.1 ja 4.2 kokku lepitu vastab

sisuliselt VÕS § 628 lg 1 esimeses alternatiivis sätestatule ehk kostjale tuli maksta tasu

igakuiselt esitatavate arvete alusel. Lepingu p-d 4.1 ja 4.2 reguleerivad tasu küsimust

ammendavalt. Lepingu p 5.1.2 tasu maksmist ei reguleeri. Lepingu p-s 5.1.2 sätestatu on

kooskõlas VÕS § 624 lg-ga 2, mille kohaselt peab käsundisaaja (praegusel juhul kostja)

käsundi täitmisel esitama käsundiandjale ülevaate käsundi täitmisega seotud kuludest ja

tuludest koos selle aluseks olevate tõenditega. Lepingu p-st 5.1.2 ega asjaolust, et praktikas

(hageja peab siin silmas vaidlusaluse lepingu täitmist) kostja kulude kohta aruandeid

hagejale ka esitas, ei tulene hageja väidetud tingimust, et hagejal tekkis kohustus tasuda

lepingust tulenevat tasu üksnes juhul, kui kostja oli esitanud kuluaruande. Hagejal on

lepingu p-de 4.1 ja 4.2 alusel kohustus tasuda kostjale täiendavalt 192 894 eurot 29 senti.

13.7.2. Kuna hankelepingu p-s 4.1 oli kokku lepitud kindlas suuruses tasu maksmises, siis

ei ole tasunõude eelduseks kulude kantus ega kulude kokkuhoid. Seetõttu ei sõltu tasunõue

ka sellest, kas kostja on Infrainsenerid OÜ-lt kantud kulud tagasi nõudnud.

Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et kulutuste tegemine ja nende võimalik

tagasinõudmine oli kostja riisiko.

13.7.3. Iseenesest on õige apellatsioonkaebuses märgitu, et maakohus on jätnud andmata

hinnangu kostja 11. detsembri 2017. a e-kirjale (VI kd, tl 72). Samas ei saa sellest tõendist

teha hageja soovitud järeldust. Sellest, et kostja on avaldanud arvamust võimaluse kohta

teha tasaarvestamata ettemaksu osa kohta kreeditarve, ei järeldu kokkulepet kulupõhise

tasuarvestuse kohta. Seega ei rikkunud maakohus kõnealuses osas menetlusnormi oluliselt.

Tasutud ettemaksu osa on kostja vastuhagi esitamisel arvesse võtnud (hageja ei ole ka

väitnud vastupidist).

13.7.4. Samuti on kostja vastuhagis arvestanud Reach-U AS-i poolt (keda pooled peavad

hankelepingu p-s 5.2 ja 5.2.1 nimetatud hageja partneriks) kostjale tasutud 125 302 euro

96 sendiga. Samas kohustab hankeleping üksnes selle pooli, st hagejat ja kostjat (VÕS § 8

lg 2). Seetõttu on tasu maksmise kohustus hankelepingu alusel kostja ees üksnes hagejal.

See, millises ulatuses võib olla hagejal oma partneritega omavahel kokku leppinud kostja

ees oleva tasumiskohustuse jagamine, ei võta kostjalt nõudeõigust hageja suhtes.

13.7.5. Hankelepingu nõuetekohast täitmata jätmist puudutavaid hageja väiteid on

ringkonnakohus juba eespool käsitlenud.

25(27)

14. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu poolt määratud

menetluskulude jaotust ega kulude kindlaksmääratud rahalist suurust.

Apellatsioonkaebuse

esitamisest

tingitud

menetluskulud

jätab

ringkonnakohus

TsMS § 171 lg 1 alusel hageja (apellandi) kanda. TsMS § 167 lg 1 alusel kannab hageja

ka iseseisva nõudeta kolmandate isikute menetluskulud.

15. Kuna maakohus on oma otsuses menetluskulud kindlaks määranud, määrab

ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 174 lg-s 3 sätestatuga käesolevas otsuses kindlaks

apellatsiooniastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse.

15.1. Kostja poolt 24. ja 27. mail 2022 ringkonnakohtule esitatud menetluskulude

nimekirjade kohaselt on kostja kandnud apellatsioonimenetluses menetluskulusid kokku

8100 eurot (7776 + 324) (sh käibemaks). Menetluskulud koosnevad esindajakulust.

Nimekirjadest nähtuvalt on esindaja teinud apellatsiooniastmes toiminguid 37,5 tunni

ulatuses järgmiselt: apellatsioonkaebuse analüüs (8 t); kaebusele vastamine (20 t);

kolmandate isikute poolt apellatsioonkaebusele esitatud seisukohaga tutvumine ja

apellatsioonkaebusele vastamine (4 t); ringkonnakohtu istungiks ettevalmistus, sh

menetluskulude nimekirja koostamine (4 t); ringkonnakohtu istungil osalemine (1,5 t).

Kostja esindaja tunnitasu on 180 eurot (lisandub käibemaks)

Kostja kinnitab, et kuna talle käesolevas menetluses osutatud õigusabi ei ole seotud kostja

maksustatava käibega, siis ei saa ta tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada

(TsMS § 174 lg 10). Sellest tulenevalt palub kostja menetluskulude hüvitamist koos

käibemaksuga. Kostja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva

kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5).

15.2. Kolmandate isikute poolt 24. mail 2022 ringkonnakohtule esitatud menetluskulude

nimekirja

kohaselt

on

kolmandad

isikud

kandnud

apellatsioonimenetluses

menetluskulusid kokku 5526 eurot 6 senti (lisanduvad ringkonnakohtu istungil

osalemisega seonduvad kulud). Menetluskulud koosnevad esindajakulust. Nimekirjast

nähtuvalt on esindaja teinud apellatsiooniastmes järgmisi toiminguid: maakohtu otsusega

tutvumine, analüüs, tagasiside kliendile (1 t 9 min); tutvumine apellatsioonkaebusega

(1 tund); riigihangete regulatsiooni ja kohalduvate üldpõhimõtete täiendav analüüs

(49 min); apellatsioonkaebuse analüüs, maakohtu otsuse analüüs apellatsioonis esitatud

etteheidete

osas,

ettevalmistused

kolmandate

isikute

vastuse

koostamiseks

apellatsioonkaebusele (7 tundi); vastuse koostamine (9 t 42 min); seisukoha koostamine

apellatsioonkaebuse osas, telefoninõupidamised kliendiga (3 t 18 min); kostja vastusega

tutvumine (33 min); kohtumäärusega tutvumine, e-kirjavahetus kliendiga, selgitused

(9 min); ettevalmistus kohtuistungiks (4 t 45 min); menetluskulude nimekirja koostamine

(18 min). Lisaks avaldas kolmandate isikute esindaja 24. mail 2022 toimunud

kohtuistungil, et palub arvestada istungil osalemise eest tasu vastavalt istungi tegelikule

kestusele. Viidatud kohtuistung kestis 1 t 32 min. Seega on esindaja teinud

apellatsiooniastmes toiminguid kokku 31 tunni 15 minuti ulatuses. Kolmandate isikute

esindaja tunnitasu on 155 eurot (lisandub käibemaks)

Kolmandad isikud märgivad, et nad ei ole käibemaksukohustuslased ega saa tekkinud

kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu paluvad nad menetluskulude hüvitamist

26(27)

koos käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10). Samuti kinnitavad kolmandad isikud, et kõik

kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5).

15.3. Hageja esindaja ei soovinud 24. mai 2022. a kohtuistungil vastaspoole kulude osas

seisukohta avaldada.

15.4. TsMS § 175 lg-st 1 tuleneb, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse

asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga.

Lisaks tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja

vajalikkust (vt nt Riigikohtu 14. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 17

koos selles viidatud praktikaga).

Ringkonnakohus leiab, et nii kostja kui ka kolmandate isikute esindaja ülalviidatud

toimingud on asja mahtu ning keerukust arvestades asjatundliku õigusteenuse osutamiseks

TsMS § 175 lg 1 tähenduses põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas

tsiviilasja materjalidega ja materjalidest ei nähtu, et esindajad oleks kulutanud aega

põhjendamatult. Käesolev asi on keskmisest mahukam. Vaidluse keerukus seisneb

eelkõige menetluses esitatud menetlusdokumentide ja tõendite, sh asjatundja arvamuste,

mahus ning vaidlusküsimuste tehnilises keerukuses. Ka apellatsioonkaebus on keskmisest

oluliselt mahukam, mis on tinginud ka kostja ja kolmandate isikute esindajate suure

ajakulu kaebusele vastuse ja seisukoha esitamisel.

Samuti on esindajate tunnitasud 180 eurot (käibemaksuta) ja 155 eurot (käibemaksuta)

ringkonnakohtu arvates TsMS § 175 lg 1 tähenduses mõistlikud ja põhjendatud, arvestades

mh hagihinda ja asja keerukust. Esindajate tunnitasud ei ületa oluliselt keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu.

15.5. Eelmärgitut arvestades määrab ringkonnakohus kostja apellatsiooniastmes kantud

hüvitatavate kulude (esindajakulu) suuruseks koos käibemaksuga 8100 eurot (37,5 × 180 ×

1,2) ja kolmandate isikute apellatsiooniastmes hüvitatavate kulude suuruseks koos

käibemaksuga 5812 eurot 50 senti (31,25 × 155 × 1,2) ning mõistab nimetatud summad

hagejalt teiste menetlusosaliste kasuks välja.

Kolmandad isikud osalesid apellatsioonimenetluses sama lepingulise esindaja kaudu.

Kolmandad isikud on osalenud menetluses võrdses ulatuses ning ei ole välja toonud, et nad

vastutaksid oma lepingulise esindaja kulude eest ebavõrdsetes osades või ühiselt või

solidaarselt. Sarnaselt maakohtuga leiab ringkonnakohus seetõttu, et kolmandate isikute

menetluskulud jaotuvad nende vahel võrdselt ja suhtes menetluskulude hüvitamiseks

kohustatud hagejaga on nad osavõlausaldajad VÕS § 71 mõttes. Seega mõistab

ringkonnakohus kolmandate isikute menetluskulud hagejalt välja kummagi kasuks

võrdsetes osades, s.o 2906 eurot 25 senti.

15.6. Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4, märgib kohus vastavalt kostja ja kolmandate isikute

taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates

otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

27(27)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Roostoja Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest