3-21-1380/17 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. juuni 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1380

Haldusasi

AS Pärnu Sadam kaebus Pärnu Linnavolikogu 20.05.2021

otsuse nr 21 „Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu

2025+ kehtestamine“ osaliselt tühistamise nõudes

Menetlusosalised

Kaebaja AS Pärnu Sadam (registrikood 11385865),

volitatud esindaja v.adv Villy Lopman

Vastustaja Pärnu linn, esindaja Tiina Roht

Kolmas isik OÜ SP1 (registrikood 12863189), volitatud

esindaja v.adv Helmeri Indela

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu 2025+ joonis

1 „Maa- ja veealade kasutuse plaan M 1:10 000 (formaat A0)“.

2. Jätta AS Pärnu Sadam kaebus rahuldamata.

3. Mõista AS-lt Pärnu Sadam OÜ SP1 kasuks välja menetluskulud summas 1728 eurot

(koos käibemaksuga).

4. Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22.07.2022 (halduskohtumenetluse

seadustik (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kätte-

toimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

3-21-1380

2(15)

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.

Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Pärnu Sadam on Pärnu linnas tegutsev sadamaettevõtja, kes osutab laevade lastimise ja

lossimise teenust ning pakub võimalust ladustada sadama alal kaupu. AS Pärnu Sadam

majandustegevuse eripäradest tulenevalt kaasneb tema tegevusega paratamatult müra. AS

Pärnu Sadam tegevuskohast üle Pärnu jõe asub Lootsi tn 10 kinnistu, millel kehtib Ringi tn 56a,

58, 60 ja Lootsi tn 10 kinnistute ning sellega külgneva jõeäärse maa-ala detailplaneering

(kehtestatud Pärnu Linnavolikogu 10.04.2007 otsusega nr 37). Lootsi tn 10 kinnistule on

detailplaneeringuga planeeritud sihtotstarve 100% riigikaitsemaa ning 1 kuni 4-korruseline

hoone maksimaalse lubatud ehitusaluse pinnaga 800 m2.

2. Pärnu Linnavolikogu 19.06.2007 otsusega nr 60 algatati Pärnu linna üldplaneeringu

koostamine eesmärgiga välja tuua suunised Pärnu linna ruumiliseks arenguks, arvestades

linnaarengu muutusi, 2001. a kehtestatud üldplaneeringu rakendamise käigus esile tulnud

puudujääke, koostatud uuringuid, analüüse ja ettepanekuid. Üldplaneeringu keskkonnamõju

strateegiline hindamine (KSH) algatati Pärnu Linnavalitsuse 05.01.2009 korraldusega nr 7.

3. Pärnu Linnavolikogu 15.05.2014 otsusega nr 36 võeti vastu Pärnu linna üldplaneering 2025.

Planeeringulahenduse avalikustamine toimus 2014. a suvel.

4. Pärnu Linnavolikogu 21.06.2018 otsusega nr 62 kinnitati Pärnu linna üldplaneeringute

ülevaatamise tulemused ja seati eesmärgiks üldplaneeringu koostamise jätkamine ning eraldi

üldplaneeringu kehtestamine Pärnu linna asustusüksuse territooriumi kohta.

5. Pärnu Linnavolikogu 20.05.2021 otsusega nr 21 kehtestati Pärnu linna asustusüksuse

üldplaneering 2025+ (edaspidi ÜP 2025+).

ÜP 2025+ maakasutuse plaani kohaselt asub Lootsi tn 10 kinnisasi segahoonestusega maa-alal.

ÜP 2025+ seletuskirja kohaselt võimaldab segahoonetusega maa-ala kinnistule kavandada

ametiasutusi, kultuuri-, spordi-, haridus- ja meelelahutusasutusi, kaubandus-, toitlustus-,

teenindus- ja majutusasutusi, elamuid, väikeettevõtluse ja büroohooneid, transpordi kasutust

teenindavaid hooneid, riigikaitsehooneid ja muid keskusesse sobiva maakasutuse

juhtotstarbega alasid (vt seletuskiri ptk 4.3.2, lk 27; digitaalse kohtutoimiku lehekülg (dtl) 277).

6. AS Pärnu Sadam esitas 21.06.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Pärnu Linnavolikogu

20.05.2021 otsuse nr 21 „Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu 2025+ kehtestamine“

tühistamiseks osas, millega määrati Lootsi tn 10 kinnistu uueks maakasutuse juhtotstarbeks

segahoonestusega maa-ala.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

7. Kaebaja leiab, et ÜP 2025+ on osaliselt õigusvastane. Kaebus on esitatud nii subjektiivsete

õiguste kaitseks kui ka avalikes huvides (planeerimisseadus (PlanS) § 94).

7.1. Vastustaja on oluliselt rikkunud menetlusnorme ja kaalutlusõigust.

7.2. Täitmata on jäänud PlanS-s sätestatud ÜP ülesanded (PlanS § 74 lg 1, § 75 lg 1 p 18; § 75

lg 4). ÜP-s tuleb määrata kindlaks, millist laadi tegevused on vastavas piirkonnas sobivad või

3-21-1380

3(15)

millist laadi hoonestust sinna rajada võib. Antud asjas on linn jätnud määratlemata vajalikus

täpsusastmes selle, millise funktsiooniga hoone võib rajada Lootsi tn 10 kinnistule või selle

lähinaabrusesse. Sadamast lähtuva müra leviku tõttu ei sobi antud kinnistule mistahes

funktsiooniga ehitised – sh eriti müratundlikud ehitised. ÜP 2025+ kohaselt võimaldab

segahoonestusega maa-ala kinnistule kavandada nii ametiasutusi, kultuuri-, spordi-, haridus- ja

meelelahutusasutusi, kaubandus-, toitlustus-, teenindus- ja majutusasutusi, elamuid,

väikeeettevõtluse

ja

büroohooneid,

transpordi

kasutust

teenindavaid

hooneid,

riigikaitsehooneid kui ka muid keskusesse sobiva maakasutuse juhtotstarbega alasid (vt

kaebuse lisa 5, pt 4.3.2, lk 27; dtl 277). Kaebaja tegutseb tootmismaal. ÜP-s 2025+ on

tootmismaa planeerimise põhimõttena sätestatud järgmist: „Hea elukeskkonna kavandamise

eesmärgil tuleb vältida tootmisalade ja müratundlike alade (elamualad, puhkealad) kõrvuti

planeerimist ja teisi olukordi, mis võivad kaasa tuua häiringuid ümbritsevale elukeskkonnale

või vajada täiendavate leevendavate meetmete rakendamist“ (vt kaebuse lisa 5, ÜP seletuskiri,

ptk 4.3.5, lk 32; dtl 282). Vastustaja ei ole leidnud planeeringuga erinevate vastanduvate huvide

vahel mõistlikku tasakaalu (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-12-07, p 13; lahend nr 3-3-1-62-08,

p 9). Selle asemel on linn ruumikasutuse konflikti võimendanud.

7.3. ÜP 2025+ on vastuolus planeerimismenetluse üldpõhimõtetega (PlanS § 8, § 10 lg 1).

Erinevate huvide kaalumine oli ÜP 2025+ lahenduse leidmisel vastustaja kohustus. Vastustajal

tulnuks arvestada ka vana ÜP sisu ja selle alusel Lootsi tn 10 naabrusesse rajatud rajatisi (nt

veeskamiskoht). Maakasutusliku kompromissi leidmise edasilükkamine detailplaneeringu (DP)

tasandile on õigusvastane ning toonud kaasa ebaõige otsuse.

7.4. Vastustaja

on

jätnud

hindamata

sadamast

lähtuvate

häiringute

mõjud,

sh

leevendusmeetmed on määratud puudulikult. Lootsi tn 10 kinnistut ei muuda sobivaks

segahoonestusalaks asjaolu, et antud planeeringualal on tagatud III kategooria normidele vastav

mürasituatsioon. Häiriv võib olla ka piirnormesse jääv müra (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-15-

16, p 15). Kaebaja tavapärase majandustegevusega kaasneb müra, mis kandub Lootsi tn 10

kinnistuni ning KSH eelhinnangu kohaselt oleks vajalik eraldi leevendusmeetmete kasutamine

(vt kaebuse lisa 6). Kauakestev tugev soovimatu heli võib mõjutada inimese psühholoogilist

heaolu ja selle kaudu tervist; müra võib tekitada stressi ja agressiivsust ning häirida isiku

põhiõigustega kaitstud tegevusi; müra mõju isikule on individuaalne, sõltudes kuulmistajust,

kultuuritaustast, tervislikust seisundist, helis sisalduvast informatsioonist, ümbritsevast

keskkonnast ja teistest teguritest (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-17-14, p 11). Vastustaja on

jätnud mürast tekkivad konfliktid lahendamata või on teinud seda puudulikult (vt ÜP

seletuskiri, ptk 4.3.8.2, lk 40; dtl 290). Tegemist on kaalutlusveaga, mis on toonud kaasa

õigusvastase haldusakti. Vastustaja ei ole näinud ette piisavas täpsusastmes meetmeid, kuidas

kaebaja poolt opereeritavast sadamast lähtuvaid häiringuid Lootsi tn 10 kinnistule leevendada.

Vastustaja on jätnud hindamata sadama tegevusest lähtuva vibratsiooni, kui võimaliku häiringu.

Sellega on rikutud uurimispõhimõtet (HMS § 6) ning kaalutlusõigust. Vastustaja on jätnud

arvestamata Lootsi tn 10 ümbruse varasema ja tänase ruumikasutuse.

7.5. ÜP 2025+ on vastuolus kõrgema tasandi planeeringutega ja Pärnumaa arengustrateegiaga

(2035+). Riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74 Pärnu maakonna

planeeringu kohaselt tuleb uute tegevuste kavandamisel sadama vahetus läheduses arvestada

sadamast lähtuvate keskkonnahäiringutega (vt Pärnu maakonnaplaneering, ptk 4.2.5, lk 79).

Elamu- ja puhkealasid ei tohi planeerida riigiteede kaitsevööndisse, tööstusalade lähedusse ja

riigikaitselise harjutusvälja ja/või lasketiiru piiranguvööndisse, arvestades neist tulenevate

negatiivsete mõjudega (müra, tolm, heitgaasid jm) (Pärnu maakonnaplaneering, ptk 2.5, lk 36).

Planeerimisdiskretsiooni teostamisel ei saa ega tohi subjektiivseid avalikke õigusi suvaliselt

piirata (vt Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-8-02 ja nr 3-3-1-62-02). Maakonnaplaneeringuga

3-21-1380

4(15)

määratud lahendused on üldplaneeringu ja detailplaneeringu koostamisel siduvad (PlanS eelnõu

seletuskiri, § 75; vt 3-14-50027, p 14).

7.6. Vastustaja ei ole järginud järgmisi üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ kehtestatud

põhimõtteid: 1) eesti on avatud merele; riigi rahvusvahelise konkurentsivõime üheks

põhiteguriks olev reisi-, kauba- ja väikesadamate võrgustik toimib tegusalt ning on muu

taristuga hästi ühendatud; tõhus ja kestlik merealade kasutamine on riigile oluline; sobivate

planeeringute abil on saavutatud mõistlik tasakaal vaba aja kasutuse, turismi, veekogude kaitse,

riigikaitse ja majandustegevuse vahel (vt lk 13; 2) sadamate vahetus läheduses paiknevate

maade kasutuselevõtmisel tuleb arvestada nii sadama laiendamise perspektiivi kui ka

sadamatest lähtuvate häirivate teguritega (müra, transpordivood); kuna sadama asukoha

muutmine on kulukas ja keerukas, tuleb vältida uute elamualade arendamist vahetult sadama

naabruses (vt lk 36). Naaberkinnisasjadena on käsitletavad ka kinnistud, mille naabrus avaldub

ühise veekogu kaudu ning kinnistute omavaheline kaugus on ca 800 meetrit (vt Riigikohtu

lahend nr 3-2-1-12-11, p 21). Käesoleval juhul on sadama maa-ala ja Lootsi 10 kinnistu

naaberkinnistud.

7.7. Kui isik nõuab müraolukorra parandamist, tuleb haldusorganil võtta müra vähendamiseks

meetmeid, mis võivad hõlmata piirkonnas tegutsevate ettevõtete, st sadama tegevusaja

piiranguid ja lisakohustusi (nt heliisolatsiooni paigaldamine, kaubaliikide piiramine, laevade

suuruse piiramine jms). Nimetatud piirangud toovad kaebajale potentsiaalselt kaasa tulu

vähenemise, mis mõjutab kaebaja võimekust oma infrastruktuure välja ehitada. Rikutud on

kaebaja omandiõigust ja ettevõtlusvabadust (PS §-d 31 ja 32). Vastavalt ÜP 2025+ seletuskirja

ptk-le 4.3.8.2 peab sadamas toimuv tegevus arvestama ümbritseva maakasutusega; sadamast

tulenevad keskkonnahäiringud ei tohi kahjustada puhkemajandust; uute tegevuste

kavandamisel sadama lähistele tuleb arvestada sadamast lähtuvate keskkonnahäiringutega (lk

42). Sama rõhutavad Pärnu maakonna planeering (vt Pärnu maakonna planeeringu ptk 4.2.5, lk

79; ptk 2.5, lk 36) ning üleriigiline planeering Eesti 2030+ (lk 36). Vaidlusalune otsus asetab

kaebaja olukorda, kus ta on sunnitud oma tegevuse ümber korraldama või asuma etteulatuvalt

piirama Lootsi tn 10 potentsiaalsete elanike huvides.

8. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

8.1. Käesoleval juhul kohaldub kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseadus (PlanS v.r). ÜP

2025+ koostamisel on järgitud planeerimisseaduses sätestatud ülesandeid. PlanS v.r § 8 lg-s 3

antud loend ei tähenda, et ÜP koostamise korraldaja ülesanne on detailselt kõik loetletud lõpuni

ära otsustada. Pärnu jõe vasakkalda alale on määratud segahoonestuse maa-ala lähtuvalt

olemasolevast olukorrast ja piirkonna arendamise potentsiaalist ja võimalustest. Kindlasti ei ole

tegemist olemasoleva tööstusalaga, vaid kesklinnalähedase elu ja äripiirkonnaga. Seetõttu ongi

ÜP-s 2025+ seatud tingimus, et Lootsi tn 10 kinnistu osas segahoonestusalas lubatava tegevuse

kavandamisel tuleb avaliku menetluse kaudu läbi kaaluda kaldaala kasutushuvid ja vältida

kinnistule juurdepääsu tõttu kitsa kaldaala üle koormamist. Niisugune tingimus on mõistlik,

kuivõrd ÜP-s 2025+ kaebaja soovitud kujul maakasutuse kindlaksmääramisel ei oleks võimalik

säilitada ÜP paindlikkust (vt ÜP 2025+ seletuskirja p 15.1). Samas ka praegusel juhul on

maakasutuse juhtfunktsioonide osas suuniste andmisel saavutatud PlanS v.r § 1 lg-s 2 ja PlanS

§ 74 lg-s 1 nimetatud eesmärk. Lisaks ei antud Lootsi tn 10 kinnistule segahoonestusala

juhtfunktsiooni määramisel kinnitust, et sinna tuleks tulevikus ilma kaalumata rajada

müratundlikke hooneid – müratundlike hoonete kavandamine alale on üks paljudest

võimalustest, mille puhul tuleb hoone ehitamisel kasutusele võtta vastavad meetmed, et tagada

hea elukeskkond. Kui detailplaneeringust huvitatud isik niisuguseid tingimusi enda kanda võtta

ei soovi, siis on selge, et müratundlikke hooneid sinna rajada ei ole võimalik. ÜP on andnud

kohustuse Lootsi tn 10 kinnistu kasutusotstarbe muutmise korral läbi viia detailplaneeringu

menetluse ning selle teel kaaluda läbi kaldaala kasutushuvid.

3-21-1380

5(15)

8.2. Juba täna tuleb kaebajal arvestada kõnealuse Lootsi tn 10 kinnistu piirkonnas

märkimisväärse elufunktsiooniga ja selle huviga. Ringi tn 60 kinnistul asuvas korterelamu-

ärihoones on ehitisregistri kohaselt kokku 48 korterit kogupinnaga 2987,7 m2, millest vähemalt

90 protsenti on elamumaa sihtotstarbega kooskõlas olev kasutus. Lootsi tn 10 kinnistust mitte

rohkem kui 340 meetri kaugusele jääval Vallikääru pargi ja Rannapargi vahelisel jõe äärsel

frondil on üle 15 elamumaa sihtotstarbega kinnistu, sh mitu korterelamut, vähemalt kaks

puhkamisele ja puhkajatele suunatud äriühingut (sanatoorium koos majutusega) ja üks

haridusasutus. Seega on Pärnu Sadama vastaskaldal asuv piirkond juba täna linnakeskuse ja

kuurortpiirkonna vahele jääv mitmekesine piirkond, kus muuhulgas paiknevad ka

müratundlikud hooned. Arusaamatuks jääb, millest nähtub kaebaja järeldus, et Lootsi tn 10

kinnistule detailplaneeringukohustusega segahoonestuse ettenägemine tekitab juurde konflikte.

Vastupidisel juhul (ehk järeldades, et mujal kui Lootsi tn 10 konflikte ei teki) ei ole kaebaja

tõendanud, kuidas levib müra linnakeskkonnas ainult Lootsi tn 10 kinnistule (ja mitte ca 15

meetrit eemal asuvale Ringi tn 60 hoonesse). Selge on see, et piirkonna kasutuslaad kui ka

avalik huvi ei toeta Lootsi tn 10 kinnistu kasutuselevõtmist tootmismaana või muu kaebajale

aktsepteeritavana tunduva funktsiooniga. Ülemäärane on järeldus, et Lootsi tn 10 kinnistut ei

tohikski kaebaja huve ettepoole seades hoonestada (et kaebaja huvi tekitada (ülemäärast) müra

on kaalukam, kui seda on Lootsi tn 10 kinnistu omaniku soorituspõhiõigusena realiseeritav

omandiõigus). Pigem tuleb järeldada, et Lootsi tn 10 kinnistu hoonestamine on kaebaja huvides,

kuivõrd annab õigete (ehitus)võtete kasutamisel võimaluse kaebaja tekitatud müra piirkonnas

varjestada.

8.3. Ebaõige on kaebaja järeldus, et Lootsi tn 10 kinnistu edasist tegevust saab maakasutuse

osas reguleerida projekteerimistingimuste andmise menetluses. Lootsi tn 10 kinnistu osas on

ÜP-ga ette nähtud detailplaneeringu koostamine.

8.4. Ebaõige on kaebuse punktis 28 esitatud põhjendus, et kuivõrd vastavalt ÜP-le tegutseb

kaebaja sadama-maa ala juhtotstarbega piirkonnas, siis ei ole kohane viidata tingimusele, mis

on kehtestatud tootmise maa-ala juhtotstarbega piirkonna kohta. ÜP-ga on Pärnu Sadama alale

määratud sadama maa-ala juhtotstarve, mis on üks transpordimaa juhtotstarbe alaliik. Seega

konkreetne tingimus ÜP-s kehtib ÜP-ga määratud tootmise maa-ala juhtotstarbe puhul.

Müratundlikkus on seotud kinnisasja kasutamisega, mitte maa-ala juhtfunktsiooniga.

Detailplaneeringu koostamise menetluse raames on võimalik kõikidel arvamust avaldada ning

detailplaneeringu menetlust suunata. Sellise lahendusega on ka kaebaja ise ÜP heakskiitmise

menetluses kinnitanud ja selles osas arvamuste/ettepanekute arvestamist 08.01.2021 kirjaga

aktsepteerinud (vastustaja 07.10.2021 menetlusdokumendi lisa 3).

8.5. Vastustaja ei ole rikkunud planeerimisseaduse üldpõhimõtteid. Kõik kaebaja väidetavad

riived on juba antud piirkonna osas, sh Ringi tn 60 korterelamu rajamisel, realiseerunud.

Kaebuse rahuldamine tingiks olukorra, kus müra tekitaja saaks otsustada ja reguleerida, sh

läheduses asuvatel kinnistutel planeerimistegevust korraldada, millistele kinnistutele on

müratundlikkus lubatav ning millistele mitte. ÜP-ga on sadama maa-ala juhtfunktsioon ja

kaubasadama ala ette nähtud Vana-Pärnu piirkonda, kus see on ümbritsetud valdavalt

rannaniidu ja Vana-Pärnu metsapargiga, teisel pool jõge Rannapargiga, mis moodustabki

sadama ala ümber puhvervööndi, kuhu ei kavandata müratundlikke ehitisi. Lootsi tn 10 kinnistu

hoonestamata jätmisel ei teki kalda alale arvestatavat puhvertsooni.

8.6. Kaebaja eksib mõjude hindamise sisustamisel. ÜP ei saa tegelda krundi sihtotstarbe või

hoone kasutusotstarbega, vaid ÜP-ga määratakse maakasutuse juhtotstarve. Asjakohatud on

kaebaja viited varasemale Riigikohtu praktikale seoses müra talumisega. ÜP müraga seotud

ülesanne piirdub normtasemete kategooriate määramisega. Sellest on ka lähtutud ja

keskkonnamõju strateegilise hinnangu pinnalt on tehtud üldplaneeringu punkti 14.2

planeeringu täpsusastet arvestavad ettepanekud. ÜP seletuskirja punktis 4.3.8.2 on seatud

3-21-1380

6(15)

tingimused sadama maa-ala juhtotstarbega ala kohta ja täpsemalt on tegemist sadama maa-ala

haljastamise põhimõttega, mitte müra leevendamise tingimusega. Kui sadamal on valmidus

müra põhjustavad laadimistööd viia läbi mürakindlates siseruumides, siis on see väga tervitatav.

8.7. ÜP ei ole kõrgema tasandi planeeringute või strateegiatega vastuolus. Sellesisulised

täpsemad põhjendused kaebuses puuduvad. Lootsi tn 10 ei asu elamu- ega puhkepiirkonnas,

samuti ei ole Lootsi tn 10 asukohas tegemist riigitee kaitsevööndiga, tööstusala lähedusega ega

riigikaitselise harjutusvälja või lasketiiru piiranguvööndiga. Lootsi tn 10 hoone osas

maakasutuse reguleerimisel ei ole ka uut elamuala kavandatud.

8.8. Ekslik on kaebaja järeldus, et ÜP-st tuleneb Lootsi tn 10 kinnistu omanikule õigus rajada

ükskõik millist hoonet ning sellest lähtuvalt tuleb sadamal asuda oma majandustegevust ümber

korraldama. ÜP ülesanne ei ole määrata ehitusõigus. Pärnu Sadama tegevusele on nõuded

seatud juba sadama alal kehtiva DP-ga. Lootsi tn 10 kinnistu hoonestamise ja müra

leevendavate meetmete vajadus lepitakse kokku kasutusotstarbe muutmisel (riigikaitsemaa

asendamine) detailplaneeringu koostamise käigus. Sel viisil on võimalik kaaluda kõiki

asjassepuutuvaid asjaolusid, huve ja õigusi ning nende pinnalt Lootsi tn 10 kinnistule sobiv

kasutus leida. ÜP-st ei ole võimalik järeldada, et ÜP-ga on antud kinnitus, et Lootsi tn 10

kinnistu võetakse edaspidi kasutusse elamumaa sihtotstarbega ning sellel ehitusõiguse

määramisel jäetakse kaalumata asjassepuutuvate isikute õigused. Kaebus on üllatuslik, kuivõrd

kaebaja on planeerimismenetluses planeeringulahendusega nõustunud.

9. Kolmas isik vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

9.1. ÜP-ga paljasõnaline mittenõustumine ei tähenda, et vastustaja oleks ÜP menetlemisel ja

kehtestamisel seadust rikkunud. Vastustaja ei ole jätnud ÜP ülesandeid täitmata. Vastustaja on

õigesti märkinud, et käesoleval juhul kohaldub PlanS v.r, mitte kehtiv PlanS (EhSRS § 1 lg 1).

Vastustaja on PlanS v.r § 8 lg 3 p 3 kohaselt üldplaneeringu ülesande nõuetekohaselt täitnud.

ÜP-s 2025+ on nii Lootsi tn 10 kui ka selle naabruses olevate kinnisasjade maakasutuse

juhtotstarbeks määratud segahoonestusega maa-ala. Kaebuses ei ole märgitud, millised

konkreetsed PlanS v.r § 8 lg-s 3 sätestatud ÜP ülesanded on täitmata. Lootsi tn 10 kinnistu ja

selle naabruses olevate kinnistute üldised kasutamis- ja ehitustingimused on ÜP-s määratud,

millest piisab PlanS v.r § 8 lg 3 p 3 nõude täitmiseks. Kaebusega ei ole võimalik vaidlustada

vastustaja teostatud diskretsiooni sisu, s.o Lootsi tn 10 kinnistu osas maakasutuse juhtotstarbe

määramist.

9.2. Väär on kaebaja väide, et linn on jätnud õigusvastaselt määratlemata ja hindamata

vajalikus täpsusastmes selle, millise funktsiooniga hoone võib Lootsi tn 10 kinnistule või selle

lähinaabrusesse tulevikus rajada. ÜP-ga on võimalik määrata üksnes üldine maakasutuse

juhtotstarve (vt PlanS v.r § 8 lg 3 p 3).

9.3. Tähtsust ei oma, et kaebaja tegutseb tootmismaal. Sellest ei tulene kaebajale õigust nõuda

vastustajalt ÜP-s 500 m eemal olevale Lootsi 10 kinnistule teatud konkreetset maakasutuse

juhtotstarvet. Kaebaja ei ole Lootsi tn 10 kinnistu naaber ning asub Lootsi 10 kinnistust hoopis

üle jõe 500 m kaugusel. Seetõttu on väär kaebaja väide, et vaidlusalune otsus loob olukorra,

kus edaspidi on tegemist ÜP-järgse segahoonestusalaga, mis asub kohakuti tootmisalaga ning

mis võimaldab rajada kinnistule erinevaid müratundlikke elamutüüpe ja hoonestuslaade.

Avalikus keskkonnas levivat ja normide piiresse jäävat müra peavad teised isikud taluma. Seda

on vastustaja planeerimismenetluses kaebajale ka selgitanud (vt vastustaja 07.10.2021

menetlusdokumendi lisa 1).

9.4. Kaebaja tegelikuks eesmärgiks kaebuse esitamisel on kolmanda isiku tegevuse ja Lootsi

tn 10 kinnistu arendamise õigusvastane takistamine. Seetõttu puuduvad kaebajal mistahes

kaitsmisväärsed huvid, mida käesolevas menetluses kaitsta. Kaebajat häirib üksnes Lootsi tn

10 kinnistuga seonduv maakasutuse juhotstarve. Samas puuduvad kaebajal mistahes

3-21-1380

7(15)

vastuväited ÜP-le 2025+ asjaolu osas, et ÜP 2025+ järgi on Lootsi tn 10 kinnistu

naaberkinnistud (nt Ringi 60 jt) samuti määratud segahoonestusalaks. Füüsikaseaduste järgi ei

ole võimalik, et kaebaja kinnistust väidetavalt lähtuv müra levib vaid Lootsi tn 10 kinnistule,

kuid mitte selle naaberkinnistutele.

9.5. Sisutu on kaebaja väide, et vastustaja on jätnud erinevate huvide vahel mõistliku

tasakaalu saavutamise lahendamata. Kaebuses ei ole esile toodud, miks selline väidetud huvide

tasakaalu puudumine esineb vaid Lootsi tn 10 kinnistu osas. Kehtestatud ÜP on olnud

menetluses pikalt. Juba esialgses versioonis oli Lootsi tn 10 kinnistu märgitud

segahoonestusalana. AS Pärnu Sadam esitas kohalikule omavalitsusele 15.08.2014 vastuväite

(vt kolmanda isiku vastuse lisa 3), milles ei olnud sõnagi Lootsi tn 10 kinnistust. Veel vähem

väidetakse, et sadama müra võiks kedagi häirida. Hoopis vastupidi, leitakse, et veelgi enam

kesklinna lähedal olevad kinnistud Jannseni 44, 46 ja 50a peaks olema tootmismaad ja

sadamaala, sest nendest ei tule müra ning kui ka tuleb, saaks seda piirata heki või müratõkkega.

Sisuliselt on kaebaja soovi tänaseks arvesse võetud – kehtestatud ÜP-s on tegemist „Jannseni

sadama arengualaga“. Kohalik omavalitsus on teinud 2014. a laialdast koostööd vastuväidete

esitajaga, sh kaebajaga (vt kolmanda isiku 17.03.2022 menetlusdokumendi lisad 4-5). Ka

kaebaja 15.11.2014 kirjalikus ettepanekus ei ole mainitud Lootsi tn 10 kinnistut (vt kolmanda

isiku 17.03.2022 menetlusdokumendi lisa 6).

9.6. Kaebaja väide, et Lootsi tn 10 kinnistule mistahes segahoonestuse lubamisel tekib

konflikt tulevaste elanike ja sadama, sh teiste naabrite õiguste vahel, on kohut eksitav. Kaebaja

on vaidlustanud kolmandale isikule Lootsi tn 10 kinnistule Vabatahtlike Päästjate Maja

ehitamiseks väljastatud ehitusluba (haldusasi nr 3-21-458). Tallinna Halduskohus tuvastas

16.11.2021 otsuse nr 3-21-458 p-s 14.4, et seega ei saa nõustuda kaebajaga, et ainuüksi müra

vm häiringute pärast potentsiaalsete kaebajate hulga suurenemisest saaks järeldada kaebaja

subjektiivsete õiguste rikkumist, mis peaks kaasa tooma ehitusloa tühistamise.

9.7. Kaebaja jätab tähelepanuta, et ka kolmandal isikul on omandipõhiõigus ja

ettevõtlusvabadus. Kolmas isik on mitmesaja tuhande euro eest ostnud kinnistu, mida ta soovib

arendada. Kaebusest ei nähtu ning seal ei ole ka selgitatud, kuidas kaaluvad kaebaja

paljasõnalised, tegelikkusele mittevastavad, oletuslikud ning tegelikult ka naeruväärsed väited

tulevikus kaebaja ja Lootsi tn 10 kinnistu kasutajate vahel vaidluste tekkimise kohta üles Lootsi

tn 10 kinnistu omaniku omandipõhiõiguse ja ettevõtlusvabaduse.

9.8. Vastustaja ei ole rikkunud planeerimismenetluse üldpõhimõtteid. PlanS § 8 ja § 10 lg 1

ei kohaldu praegusel juhul (EhSRS § 1 lg 1). Planeerimismenetlus on avalikult läbi viidud ning

kõik, kes on soovinud, on saanud osaleda ja arvamust avaldada, sh kaebaja. Üksnes kolmanda

isiku kinnistu suhtes kehtib DP koostamise kohustus, erinevalt kõikidest teistest kinnistutest,

mille puhul on ehitustegevus võimalik ka projekteerimistingimuste alusel. Erinevaid huve on

tasakaalustatud. Pärnu jõe kaldal, kus asub Lootsi tn 10 kinnistu, on kogu maa-ala määratud

segahoonestusalaks. Lootsi tn 10 naaberkinnistule Ringi 60 on ehitatud äri- ja elamumaa

sihtotstarbele vastav kortermaja. Seetõttu ei ole midagi imelikku, kui Lootsi tn 10 kinnistule

ÜP järgi selline maakasutus ette nähakse.

9.9. Sadamast lähtuvate häiringute (väidetav müra ja vibratsioon) olemasolu on täielikult

tõendamata ning selle on kaebaja omaks võtnud ka haldusasja nr 3-21-458 menetluses. Tallinna

Halduskohus on 16.11.2021 otsuses haldusasjas nr 3-21-458 p-s 14.4 hinnanud kaebaja müra

ja vibratsiooniga seonduvaid väiteid seoses kaebaja kaebustega kolmandale isikule väljstatud

ehituslubadele esitatud tühistamiskaebusega. Halduskohus jõudis järeldusele, et Lootsi tn 10

kinnistu hoonestamine ei riku vähimalgi määral kaebaja subjektiivseid õigusi. Vastustaja ei pea

hindama ÜP kehtestamisel küsimusi, mis lahendatakse DP menetluses.

9.10. ÜP ei ole vastuolus kõrgema tasandi planeeringutega ja Pärnumaa arengustrateegiaga.

3-21-1380

8(15)

9.11. ÜP ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Tallinna Halduskohus on tuvastanud 16.11.2021

otsusega, et Lootsi tn 10 kinnistu hoonestamine mistahes hoonega ei mõjuta vähimalgi määral

kaebaja subjektiivseid õigusi. Vastupidised tõendid puuduvad, mistõttu on tegemist kaebaja

paljasõnaliste väidetega. Kaebaja on lasknud enda käitatavast sadamast 500 meetri raadiusesse

vastuväiteid omamata rajada sadu segahoonestusala mõistele vastavaid hooneid ilma, et see

kuidagi oleks kaebaja õigusi mistahes viisil puudutanud või häirinud. Müraga seonduvad

küsimused on lahendatud avalik-õiguslike aktidega, mistõttu ei saa kaebaja eeldada, et tal on

õigus tekitada ülenormatiivset müra. Haldusasjas nr 3-21-458 on kaebaja tunnistanud, et ta ei

põhjusta ülenormatiivset müra ning et kellelgi pole tema tegevuse suhtes ettekirjutuste või

kohtuvaidlusteni viivaid etteheiteid olnud.

9.12. Vaidlusalune haldusakt ei ole kaalutlusvigadega. Ainuüksi vastustaja kaalutlustega

mittenõustumine ei tähenda, et vastustaja oleks kaalutlusõiguse teostamata jätnud või seda

mittenõuetekohaselt teostanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

11. Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vaidlusalune ÜP 2025+ on

õiguspärane osas, millega määrati mh Lootsi tn 10 kinnistu juhtotstarbeks segahoonestuse maa-

ala.

12. Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isikuga, et käesoleval juhul kohaldub PlanS v.r,

mitte kehtiv planeerimisseadus (vt EhSRS § 1 lg 1). Kaebeõiguse hindamisel tuleb lähtuda

kehtivast planeerimisseadusest.

13. PlanS § 94 kohaselt on igal isikul õigus üldplaneeringu kehtestamise otsuse

vaidlustamiseks pöörduda kohtusse 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik sai teada või

pidi teada saama planeeringu kehtestamisest, kui ta leiab, et otsus on vastuolus avaliku huviga

või kui otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebaja on esitanud

kaebuse nii subjektiivsete õiguste kaitseks kui ka avalikes huvides. Riigikohus on selgitanud

seoses planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamisega, et ei ole välistatud võimalus esitada

kaebust kahel erineval alusel, s.o subjektiivsete õiguste rikkumise alusel ja populaarkaebusena;

kuid need erinevad alused ja kaebuse osad peavad olema piiritletud ja eristatavad (vt Riigikohtu

halduskolleegiumi 10.11.2009 otsus nr 3-3-1-84-08, p 10). „Kui kaebuse esitamise eelduseks

on tema õiguste ja vabaduste riive, siis populaarkaebuse esitamise eelduseks on avalike huvide

riive. Populaarkaebuse eesmärgiks ei ole kolmandate isikute erahuvide kaitse. Kolleegium

nendib, et ka populaarkaebuse korral peab kaebaja juhinduma HKMS § 10 lg 1 punkti 4 ning

lg 3 punkti 3 nõuetest, st välja tooma vaidlustatava haldusakti väidetava õigusvastasuse alused,

osutades

sealhulgas

õigusvastaselt

kahjustatud

avalikule

huvile.“

(Riigikohtu

halduskolleegiumi 10.11.2009 otsus nr 3-3-1-84-08, p 11). „Planeeringu kehtestamise otsuse

vaidlustamise käsitlemine ainuüksi populaarkaebusena ei võimalda kohtul nõutavas ulatuses

kontrollida, kas akti andmisel oli haldusorganil kohustust kaaluda ka puudutatud isikute

erahuve ning kas selline kaalumine on tehtud. Subjektiivsete õiguste rikkumise väite korral

peab kohus andma hinnangu, kas õiguste riive on proportsionaalne ning kas järgitud on

ühetaolise kohtlemise nõuet. Populaarkaebuse korral ei ole sarnane hinnang asjakohane, kuna

puuduvad puudutatud isikud.“ (Riigikohtu halduskolleegiumi 25.09.2008 otsus nr 3-3-1-15-08,

p 17).

14. Esmalt kontrollib kohus, kas vaidlustatud haldusakt rikub kaebaja subjektiivseid õigusi (I)

ning seejärel, kas rikutud on avalikke huve (II). Viimaks lahendab kohus kaebuse ja jagab

menetluskulud (III).

3-21-1380

9(15)

I

15. Kaebaja leiab, et vaidlusalune haldusakt rikub kaebaja omandipõhiõigust ja

ettevõtlusvabadust, kuivõrd Lootsi tn 10 kinnistu sihtotstarbe muutmine riigikaitsemaast

segahoonestusalaks sunnib kaebajat oma majandustegevust ümber korraldama või asuma

etteulatuvalt oma tegevust piirama.

16. Vaidlus puudub osas, et Lootsi tn 10 kinnistu sihtotstarve on 100% riigikaitsemaa1. Samuti

puudub vaidlus osas, et vaidlusaluse ÜP-ga on määratud Lootsi tn 10 kinnistu juhtotstarbeks

segahoonestuse maa-ala (ÜP 2025+ joonisel 1 „Maa- ja veealade kasutuse plaan. M 1:10 000

(formaat A0)“ märgitud oranžiga ning tähisega „S“)2. Kohus võtab joonise 1 „Maa- ja veealade

kasutuse plaan M 1:10 000 (formaat A0)“ asja materjalide juurde (HKMS § 62 lg 2).

17. Kaebaja on subjektiivsete õiguste riive sidunud Lootsi tn 10 kinnistu sihtotstarbe

muutmisega riigikaitsemaast segahoonestusalaks (vt kaebuse täienduse p 94; dtl 436). Esmalt

on ekslik kaebaja seisukoht, et vaidlusaluse ÜP-ga on muudetud Lootsi tn 10 kinnistu

sihtotstarvet. ÜP ülesanne on mh maa- ja veealadele üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste,

sealhulgas maakasutuse juhtotstarbe ning vajaduse korral hoonestuse kõrguspiirangu ja muude

tingimuste määramine (PlanS v.r § 8 lg 3 p 3). Maakasutuse juhtotstarve on üldplaneeringuga

määratav territooriumi kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratletud piirkonnale või

kvartalile edaspidise maakasutuse põhisuunad (PlanS v.r § 8 lg 31). Vaidlusaluse ÜP-ga on

määratud maa- ja veealade üldised kasutamis- ja ehitustingimused (vt ÜP 2025+ seletuskiri, ptk

4; dtl 267 jj). Seetõttu ei saa olla vaidlust selles, et vastustaja on täitnud üldplaneeringuga PlanS

v.r § 8 lg 3 p-s 3 sätestatud ülesande.

18. Kinnistu sihtotstarvet saab muuta detailplaneeringuga. Detailplaneeringu ülesanne on

krundi ehitusõiguse määramine (PlanS v.r § 9 lg 2 p 2). Krundi ehitusõigusega on määratud

krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed (PlanS v.r § 9 lg 4 p 1). Krundi kasutamise

sihtotstarve PlanS v.r tähenduses on võimalikult täpselt määratav otstarve, milleks võib krunti

pärast detailplaneeringu kehtestamist hakata kasutama (PlanS v.r § 9 lg 41). Katastriüksuse

sihtotstarve on õigusaktidega lubatud ja nendes sätestatud korras määratud katastriüksuse

kasutamise otstarve või otstarbed (Maakatastriseadus (MaaKatS § 2 p 9). Linna- või

vallavalitsus määrab katastriüksusele MaaKatS §-s 181 nimetatud sihtotstarbe, lähtudes

järgmistest põhimõtetest: 1) ehitisteta katastriüksusele määratakse sihtotstarve maa tegeliku

kasutuse alusel või detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel üldplaneeringu alusel;

2) katastriüksusele määratakse sihtotstarve detailplaneeringu koostamise kohustuse korral

kehtestatud detailplaneeringu alusel (MaaKatS § 18 lg 1 p-d 1-2). Asjaolu, et vaidlusaluse ÜP-

ga on pandud kolmanda isiku kinnistule kohustus koostada detailplaneering, nähtub

vaidlusalusest ÜP-st. Nii on ÜP 2025+ seletuskirjas märgitud järgmist: „Tulenevalt suurest

avalikust huvist jõe kalda ala kasutuse vastu sh kalda alal vabalt liikumine ja kaldapromenaadi

jätkumine, olemasoleva avaliku veeskamiskoha kasutamine on Lootsi tn 10 kinnistu

riigikaitsemaa kasutusotstarbe muutmise korral vajalik läbi viia detailplaneeringu menetlus, et

avaliku menetlus kaudu läbi kaaluda kalda ala kasutushuvid ja vältida kinnistule juurdepääsu

tõttu kitsa kalda ala üle koormamist. Juurdepääsude lahendamiseks tuleb detailplaneeringu ala

laiendada ka Lootsi 10 kinnistuga külgnevale kalda alale kuni Ringi tänavani.“ (vt ÜP 2025+

seletuskiri, ptk 15.1, lk 151; dtl 401). Seega ei saa Lootsi tn 10 kinnistule määrata sihtotstarvet

otse üldplaneeringu alusel, vaid sihtotstarbe muutmine eeldab detailplaneeringu menetluse

läbimist. Detailplaneeringu menetlus on avalik menetlus, mistõttu on ka kaebajal võimalik

detailplaneeringu menetluses soovi korral aktiivselt osaleda. Kuigi kaebaja on välja toonud, et

1 Vt Maa-ameti kaardirakendus, elektroonselt kättesaadav: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maainfo

Kättesaadav

elektrooniliselt:

https://edok.parnu.ee/public/index.aspx?itm=944525&o=924&u=-1&o2=-

1&hdr=hp&tbs=all

3-21-1380

10(15)

detailplaneeringu võib koostada ka sellest huvitatud isik, siis ei vähenda nimetatud asjaolu

kuidagi avalikkuse võimalust planeerimismenetluses PlanS-s sätestatud korras osalemast ega

kitsenda teisalt ka kohaliku omavalitsuse üksuse diskretsiooni planeeringu lahenduse

kehtestamisel. Sõltumata sellest, kes planeerimismenetluses dokumendid vormistab või

planeeringulahenduse välja töötab on kohalikul omavalitsusel kohustus sisuliselt hinnata

detailplaneeringu

lahenduse

vastavust

õigusaktidele

ning

tasakaalustada

erinevaid

vastanduvaid huvisid.

19. Eelnevast tulenevalt on äärmiselt asjakohatu kaebaja väide, et vaidlusaluse ÜP-ga on

loodud õiguslik võimalus kaebaja subjektiivseid õigusi ja huve rikkuva hoonestuse

planeerimiseks Lootsi tn 10 kinnistule (vt kaebaja 06.05.2022 menetlusdokumendi p 82). Kuigi

planeeringute hierarhiast tulenevalt peab detailplaneering olema kooskõlas üldplaneeringuga

ning detailplaneeringuga viiakse ellu üldplaneeringu lahendusi, ei tähenda eeltoodu kindlasti,

et praegusel juhul on üldplaneeringuga õiguslikult siduvalt kindlaks määratud konkreetse

kinnistu planeeritav hoonestus. Rõhutada tuleb, et krundi ehitusõiguse määramine on

detailplaneeringu ülesanne (vt PlanS v.r § 9 lg 2 p 2). Seda tulenevalt ka üld- ja

detailplaneeringute erinevast täpsusastmest, kus üldplaneering hõlmab väga suurt territooriumi,

erinevalt detailplaneeringust, mil võetakse arvesse vaid väike osa üldplaneeringuga hõlmatud

alast. Veelgi enam, detailplaneeringu menetluse raames on võimalik hinnata kavandatava

hoonestuse mõju ja sobivust piirkonda, mida üldplaneeringu menetluses sellises täpsusastmes

pole ratsionaalne ega võimalik ka hinnata. Üldplaneeringu eesmärgiks on siiski piirkonna

arendamiseks suuniste andmine, sh maa-alade ehitamis- ja kasutamistingimuste määramine (vt

PlanS v.r § 8 lg 2).

20. Ka ei tulene kaebajale subjektiivset õigust nõuda Lootsi tn 10 kinnistu osas varasemalt

määratud juhtotstarbe (riigikaitsemaa) säilitamist. Kuigi kohtupraktikas on leitud, et isikule

võib kaitstav õigus tuleneda ka kehtestatud planeeringutest, siiski on eelkõige silmas peetud

kehtestatud detailplaneeringuid.

21. Kaebaja on aga käesoleval juhul viidanud Pärnu maakonnaplaneeringule ja üleriigilisele

planeeringule Eesti 2023+. Kaebaja leiab, et vaidlustatud ÜP on vastuolus Pärnu

maakonnaplaneeringuga, milles on sätestatud, et uute tegevuste kavandamisel sadama vahetus

läheduses

tuleb

arvestada

sadamast

lähtuvate

keskkonnahäiringutega

(vt

Pärnu

maakonnaplaneering, ptk 4.2.5, lk 79). Vastavalt Pärnu maakonnaplaneeringule peab Pärnu

sadamas (suurim ja kaubavedudega seotud sadam) toimuv tegevus arvestama piirkonna teisi

tegevusi ning keskkonnahäiringutega ei tohi kahjustada puhkemajandust; uute tegevuste

kavandamisel sadama vahetus läheduses arvestada sadamast lähtuvate keskkonnahäiringutega3.

Seega

esmalt

on

maakonnaplaneeringus

rõhutatud

kaebaja

kohustust

vältida

keskkonnahäiringutega piirkonna kahjustamist.

22. Teiseks on vastustaja asjakohaselt selgitanud kaebajale planeerimismenetluses

mürahäiringutega seonduvat oma 29.09.2020 kirjas nr 8-5/4527-246. „Kahtlemata tuleb

arvestada kehtivastes õigusaktidest tulenevaid müra piirnorme. Pärnu välisõhu mürakaardi

kohaselt jääb Lootsi 10 kinnistu alale kuhu päevasel ajal ulatub 50-54dB ja öisel ajal 45-49dB

suurune müratase. Üldplaneeringu seletuskirja pt 14.2 müra ja müra leevendavad meetmed on

toodud: - Linna keskustes ja segafunktsiooniga maa aladel, kus paiknevad läbisegi nii elamud,

ühiskasutusega hooned, kaubandus, teenindus või tootmisettevõtted ning ühiskondlike hoonete

maa alal (va haridus, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande asutuste maa) tuleb lähtuda III

kategooria alade nõuetest; - Olemasolevas välja kujunenud linnakeskkonnas tuleb olemasoleva

müra normatiivsuse hindamisel, uute müratundlike hoonete kavandamisel või olemasolevate

3 Kättesaadav elektrooniliselt: https://maakonnaplaneering.ee/wp-content/uploads/2021/09/1_Parnu-maakonna-

planeeringu-seletuskiri.pdf

3-21-1380

11(15)

rekonstrueerimisel lähtuda liiklusmüra ja tööstusmüra piirväärtuse nõuetest. Tööstusmüra ja

liiklusmüra sihtväärtuse täitmise nõue tuleb eesmärgiks seada hoonete hoovipoolsetel

õuealadel, laste mänguväljakutel, puhkeotstarbega piirkondades ja seni hoonestamata

piirkondades uute elamualade kavandamisel; Vastavalt kehtivale määrusele on III kategooria

müra piirväärtus päeval 65 dB ja öösel 50dB ning müra sihtväärtus päeval 55dB ja öösel 45 dB.

Seega on Lootsi 10 kinnistul praeguste andmete kohaselt päevasel ajal tagatud müra sihtväärtus

ja öisel ajal müra piirväärtus. Pärnu Linnavalits[us]e seisukohast ei ole alal müra tõttu välistatud

segahoonestusala kavandamine ega piisavate leevendusmeetmete rakendamisel välistatud

müratundlike hoonete kavandamine. Segahoonestusala võimaldab alale kavandada toitlustuse,

kaubanduse, teeninduse ja transpordi kasutust teenindavaid hooneid.“ (dtl 463). Seda on

selgitatud ka Pärnu üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes (vt ptk 5)4.

23. Veelgi enam, seda, et vaidlusaluses ÜP-s on sadamast lähtuvate keskkonnahäiringutega

arvestatud, kinnitab ÜP 2025+ seletuskiri. Nimelt on ÜP 2025+ seletuskirja ptk-s 14.2 „Müra

ja müra leevendavad meetmed“ sätestatud mh segahoonestusalale müra leevendusmeetmed (vt

kaebuse lisa 5, lk 146; dtl 395).

24. Samuti on järelevalve teostaja Rahandusministeeriumi leidnud, et vaidlusalune ÜP on

kooskõlas Pärnu maakonna planeeringuga; maakonnaplaneeringu elluviimiseks ettenähtud

üldised tingimused ja põhimõtted on kajastatud ja täpsustatud üldplaneeringuga määratavates

maakasutus- ja ehitustingimustes (vt vastustaja 07.10.2021 menetlusdokumendi lisa 5, lk 5; dtl

489).

25. Ülaltoodust lähtuvalt puudub kaebajal Pärnu maakonnaplaneeringule tuginevalt

subjektiivne õigus nõuda kolmanda isiku eraomandisse kuuluva kinnistu osas varasemalt

määratletud juhtotstarbe säilimist.

26. Õigust olemasoleva olukorra säilitamisele ei tulnud kaebajale ka üleriigilisest

planeeringust Eesti 2030+. Vastustaja ei ole vaidlusaluse üldplaneeringuga kavandanud uusi

elamualasid vahetult sadama naabrusesse. Esmalt puudub vaidlus osas, et Pärnu sadam asub

vaidlusalusest kinnistust üle jõe ca 500 m kaugusel (vt kolmanda isiku 17.03.2022

menetlusdokumendi lisa 1; dtl 538). Teiseks ei ole vaidlust ka osas, et Lootsi tn 10 kinnistu ei

kuulu alasse, mille juhtotstarbeks on elamumaa (ÜP 2025+ joonisel 1 märgitud pereelamute

maa-ala (Ep), väikeelamute maa-ala (Ev) ja korruselamute maa-ala (Ek)). Tegemist on

segahoonestuse maa-alaga (S). Kolmandaks on vastustaja planeerimismenetluses selgitanud,

miks on Lootsi tn 10 kinnistu hõlmatud segehoonestuse maa-alaga. „Antud piirkond on ikkagi

selgelt orienteeritud segakasutusele, mistõttu valiti kinnistu juhtotstarbeks segahoonestusala.

Linnalises keskkonnas tuleb paratamatult arvestada, et ümbritsev keskkond ei püsi

muutumatuna. Sellegipoolest ei ole vaidlust, et tulevikus ei tohi Lootsi 10 kinnistu arendamisest

tekkinud mõju põhjustada ümbritsevale keskkonnale häiringuid seaduste, määruste ja

normatiivide mõistes.“ (vt kaebuse lisa 3 „ÜP ettepanekute ja vastuväidete koondtabel“; dtl

177). Piirkonna hoonestuse mitmekesisust kinnitab ka Lootsi tn 10 kinnistu DP KSH

eelhinnang, kus maakasutuse osas on märgitud järgmist: „Lootsi tn 10 kinnistu ja planeeritav

osa Lootsi tn 6/8 kinnistust (edaspidi jõeäärne ala) on hoonestamata. Ala jääb Pärnu vanalinna

ja kuurordi muinsuskaitseala kaitsevööndisse. Lähiümbrus on hetkel samuti hoonestamata, kuid

Ringi tn 60 kinnistule on ehitamisel uus kortermaja. Piirkonna hoonestus on väga mitmekesine.

Piirkonda on viimastel aastatel ja aastakümnetel ehitatud uusi hooneid, kuid piirkonnas leidub

ka ajaloolisi

hooneid, villasid

ja puitmaju. Mitmed lähedalasuvad hooned on

4 Kättesaadav elektrooniliselt:

https://parnu.sharepoint.com/sites/Avalikudhiskaustad2/Shared%20Documents/Forms/AllItems.aspx?id=%2Fsit

es%2FAvalikudhiskaustad2%2FShared%20Documents%2FAvalikud%20kaustad%2FAvalike%20suhete%20tee

nistus%2F%C3%9CP%202025%2B%20lisamaterjalid&p=true&ga=1

3-21-1380

12(15)

kultuuriväärtuslikud (nt sanatoorium Tervis, Tervise katlamaja).“ (vt kaebuse lisa 6, lk 4; dtl

408).

27. Veelgi märkimisväärsem on asjaolu, et Pärnu sadama tegevusele tulenevad nõuded

kehtivast detailplaneeringust. See tähendab, et sõltumata vaidlusaluses ÜP-s Lootsi tn 10

kinnistule määratud juhtotstarbest, kohalduvad kaebaja tegevusele müra leevendusmeetmed.

Vastavalt Pärnu Linnavolikogu 21.12.2000 otsusega nr 101 kehtestatud Vana-Pärnu

Kaubasadama maa-ala detailplaneeringule tuleb sadamates kasutusele võtta kaasaegne

väiksema müra- ja vibratsioonitasemega tehnika; kasutuselevõetavad meetmed peavad tagama,

et ülenormatiivne müra, vibratsioon ja tolm ei leviks väljaspoole sadamate territooriumi (vt

vastustaja 07.10.2021 menetlusdokumendi lisa 2, lk 9; dtl 476). Nii nähtub viidatud

detailplaneeringust, et planeeringualasse jääva Kaubasadama tee lõigu kaugus Merekalda

tänava elamutest on 130 … 95 m (dtl 476). Seega juba enne vaidlusaluse ÜP kehtestamist asusid

sadama vahetus läheduses ning oluliselt lähemal, kui kolmandale isikule kuuluv kinnistu

(aadressiga Lootsi tn 10) müratundlikud hooned.

28. Vastustaja on õigesti märkinud, et kõik kaebaja väidetavad riived on juba antud piirkonna

osas, sh Ringi tn 60 korterelamu rajamisel, realiseerunud. Samuti on vastustaja põhjendatult

selgitanud, et ÜP-ga on sadama maa-ala juhtfunktsioon ja kaubasadama ala ette nähtud Vana-

Pärnu piirkonda, kus see on ümbritsetud valdavalt rannaniidu ja Vana-Pärnu metsapargiga,

teisel pool jõge Rannapargiga, mis moodustabki sadama ala ümber puhvervööndi, kuhu ei

kavandata müratundlikke ehitisi (vt ÜP seletuskiri, ptk 4.3.8.2, lk-d 40-42; dtl-d 290-292).

Asjakohane on vastustaja järeldus, et Lootsi tn 10 kinnistu hoonestamata jätmisel ei teki kalda

alale arvestatavat puhvertsooni.

29. Arusaamatud on kaebaja väited seoses sadamast Lootsi tn 10 kinnistule lähtuva

vibratsiooniga. Nähtuvalt Lootsi tn 10 DP KSH eelhinnangust olulisi vibratsiooniallikaid

piirkonnas ei ole ja liikluskiirused on väikesed, mistõttu ei ole piirkonnas teadaolevalt

vibratsioonist põhjustatud probleemid (vt kaebuse lisa 6, lk 13; dtl 417).

30. Kaebaja viide Riigikohtu lahendile asjas nr 3-17-981 on asjakohatu. Esiteks oli viidatud

haldusasjas kaebeesemeks ehitusluba, mis on selgelt konkreetsema fookusega ning lisaks

tegemist on ehitusõigust andva haldusaktiga. Selline haldusakt käesolevas haldusasjas

kaebeesemeks ei ole. Teiseks vaidlustati haldusasjas nr 3-17-981 müra põhjustavat tegevust

(vaidlusaluse ehitusloa alusel rajatavat Reidi teed). Käesoleval juhul on müra põhjustajaks

hoopis kaebaja. Veelgi enam, kaebajale ei tule täiendavaid kohustusi järgida rangemaid müra

normtasemeid vaidlusalusest ÜP-st, vaid see kohustus tuleb kaebajale juba 21.12.2000 Pärnu

Sadama territooriumi osas kehtestatud detailplaneeringust. Samuti on asjakohatud viited

Riigikohtu praktikale seoses müra talumisega, kuivõrd nendes lahendites on kaebaja esitanud

kaebuse kohtusse kaitsmaks subjektiivset õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale

keskkonnale (vt keskkonnaseadustiku üldosa seadus § 23). Sellise olukorraga praegust tegemist

ei ole. Kaebaja väited seoses tulevikus kavandatava kortermaja elanikele müraga kaasnevast

negatiivsest mõjust ei seondu kaebaja subjektiivsete õigustega.

31. Ülaltoodust lähtuvalt ei riku vaidlusalune ÜP osas, millega määrati Lootsi tn 10 kinnistu

juhtotstarbeks segahoonestuse maa-ala kaebaja subjektiivseid õigusi. Seetõttu tuleb kaebus jätta

selles osas rahuldamata.

II

32. Alljärgnevalt kontrollib kohus, kas kaebajal on populaarkaebuse esitamise õigus ning

juhul, kui seda jaatada, siis kas vaidlusaluse ÜP-ga vaidlustatud osas on rikutud kaebuses

väidetud avalikke huve.

3-21-1380

13(15)

33. Avalikes huvides on kaebus esitatud osas, milles leitakse, et vaidlusalune ÜP on Lootsi tn

10 kinnistule määratud juhtotstarbe osas vastuolus kehtiva õigusega. Kaebuse kohaselt on

rikutud objektiivset kehtivat õigust, mis kaebaja hinnangul on piisav avalikes huvides esitatud

kaebuse rahuldamiseks. Kaebuses on avalike huvide riivena märgitud, et vaidlusalune otsus on

vastuolus kehtiva õigusega, sest a) rikutud on oluliselt menetlusnorme ja kaalutlusõiguse

põhimõtteid, mis seisneb selles, et vastustaja on jätnud üldplaneeringu ülesanded

nõuetekohaselt täitmata (PlanS § 74 lg 1); b) rikutud on planeerimismenetluse üldpõhimõtteid

(PlanS § 8 ja § 10) – erinevad huvid on jäetud tasakaalustamata ja maakasutusviiside kokku

sobitamisel ei ole loodud terviklikku ruumilahendust; c) sadamast lähtuvate häiringute mõjud

on ÜP-s jäetud nõuetekohaselt hindamata ja leevendusmeetmed puudulikud; d) ÜP on vastuolus

kõrgema tasandi planeeringutega ja Pärnu arengustrateegiaga 2035+.

34. Kaebaja on seejuures viidanud Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-29-10 punktile 18. Viidatud

punktis on märgitud, et ringkonnakohus on vaidlustatud haldusakti tühistanud põhjusel, et see

rikub kaebaja subjektiivseid õigusi, kuid samas esineb ka vastuolu kehtiva õigusega, mis annab

aluse populaarkaebuse rahuldamiseks. Samas on Riigikohus selgitanud järgnevas punktis, mis

on see avalik hüve, mida saaks kaitsta PlanS § 26 lg-s 1 sätestatud igaühe õigusega vaidlustada

planeeringut. „/…/haljasala suurus ühe kinnistu (806 m2) piires ei ole käesoleval juhul käsitatav

hüvena, mida saaks kaitsta PlanS § 26 lg-s 1 sätestatud igaühe õigusega vaidlustada

detailplaneeringu kehtestamise otsust.“5 Populaarkaebuse korral peab kaebaja välja tooma

vaidlustatava haldusakti väidetava õigusvastasuse alused, osutades sealhulgas õigusvastaselt

kahjustatud avalikule huvile6. Akti vaidlustamine populaarkaebuse vormis ebapiisava

põhjendamise või kaalutlusõiguse väärkasutamise motiivil eeldab eelkõige, et esineks õiguslik

situatsioon, mis tingib vajaduse kaaluda erinevaid avalikke huve; kaalumise nõuded, sh

kaalumise kriteeriumid, võivad tuleneda seadusest või olla täpselt piiritlemata; sellest sõltumata

peab populaarkaebuse esitaja kaebuses osutama, milliste avalike huvide kaalumiskohustust

pole haldusorgan nõuetekohaselt täitnud7. Seega ei saa populaarkaebuse aluseks olla igasuguse

objektiivse õiguse väidetav rikkumine, vaid kaebaja kohustus on viidata õigusnormile, mis

kaitseb avalikke huve. Sellise olukorraga käesoleval juhul tegemist ei ole. Juba ainuüksi

kaebuse fookus ainult ühe kinnistu piires juhtotstarbe muutmisele viitab avaliku huvi

puudumisele. Eraomandis oleva kinnistu juhtotstarbe ühtlustamine juba ümbritseva hoonestuse

juhtotstarbega ei saa kuidagi riivata avalikku huvi. See, milliseid hoonestusi on kolmanda isiku

kui juriidilise isiku eraomandis olevale kinnistule põhimõtteliselt võimalik tulevikus DP-ga

kavandada, ei saa kuidagi riivata avalikku huvi.

35. Populaarkaebuse

aluseks

olev

avalik

huvi

on

määratlemata

õigusmõiste.

Planeerimismenetluses võib avalik huvi olla muinsuskaitseline, keskkonnakaitseline,

riigikaitseline jne. Kaebusest võib aru saada viisil, et avalikuks huviks võib olla

keskkonnakaitse (müra normpiiresse jäämine Lootsi tn 10 kinnistule tulevikus kavandatavas

korterelamus). Nagu kohus on eelnevalt selgitanud, siis sõltumata vaidlusalusest

üldplaneeringust tuleneb kaebajale kohustus opereerida sadamat viisil, et tagatud oleks

kehtestatud müra normpiiridest kinni pidamine, juba varasemalt kehtestatud Pärnu Sadama

detailplaneeringust (vt käesoleva kohtuotsuse põhjenduste punkt 27). Kolmanda isiku

eraomandis olevale kinnistule juhtotstarbe määramine ei saa olla avaliku huvi sfääris. Nagu

nähtub ka kaebusest, siis sellist avalikku huvi, mida juhtotstarbe määramine Lootsi tn 10

kinnistule riivab, kaebaja välja toonud ei ole. Seega ei ole kaebaja ära näidanud sellist avalikku

huvi, mis annaks õiguse populaarkaebuse esitamiseks.

5 Riigikohtu halduskolleegiumi 24.05.2010 otsus nr 3-3-1-29-10, p 19.

6 Riigikohtu halduskolleegiumi 10.11.2009 otsus nr 3-3-1-84-08, p 11.

7 Samas, p 15.

3-21-1380

14(15)

36. Kuid isegi juhul, kui möönda populaarkaebuse lubatavust, siis on tegemist põhjendamatu

kaebusega.

37. Nagu eelnevalt on kohus leidnud, siis vastustaja on ÜP menetluses täitnud ÜP ülesanded

vastavalt PlanS v.r § 8 lg 3 p-le 3 (vt käesoleva kohtuotsuse põhjenduste punktid 17-18).

38. Kaebaja leiab, et vastustaja on rikkunud kaalutlusõiguse põhimõtteid, kui on jätnud

vastanduvad

huvid

tasakaalustamata.

Kohus

selle

seisukohaga

ei

nõustu.

Planeerimisdiskretsioon on kohaliku omavalitsusel väga ulatuslik. Selliseid ilmseid

diskretsioonivigu ei nähtu. Vaidlus puudub selles, et vastustaja on korduvalt püüdnud leida

vastuväiteid esitanud osapooltega kompromissi ning välja pakkunud erinevaid lahendusi (vt

vastustaja 07.10.2021 menetlusdokumendi lisad 1, 5 ja 6). Vaidlus puudub ka selles, et Lootsi

tn 10 kinnistul kehtib detailplaneering (vt kaebuse lisa 1; dtl 11), mille alusel on kolmandale

isikule väljastatud ka ehitusluba (vt kolmanda isiku 17.03.2022 menetlusdokumendi lisa 2, lk

3; dtl 544). Diskretsiooniveani oleks viinud lahendus, kus kolmanda isik omandiõigust

piiratakse ebaproportsionaalselt. Planeerimismenetluses on esitatud kaalutlused, miks on

peetud põhjendatuks määrata vaidlusaluse kinnistu juhtotstarbeks segahoonestusala (vt kaebuse

lisa 3 „ÜP ettepanekute ja vastuväidete koondtabel“; dtl 177).

39. Vaidlusaluses ÜP-s on arvestatud sadamast lähtuvate häiringute mõjusid ning sätestatud

müra leevendusmeetmed (vt kaebuse lisa 5, lk 146; dtl 395). Lisaks on kohus eelnevalt juba

käsitlenud küsimust, kas vaidlusaluses ÜP-s on arvestatud sadamast lähtuvate häiringute

mõjusid (vt käesoleva kohtuotsuse põhjenduste punktid 22-23).

40. Seda, et vaidlusalune ÜP vaidlustatud osas ei ole vastuolus kõrgema tasandi

planeeringutega on kohus analüüsinud eelpool (vt käesoleva kohtuotsuse põhjenduste punktid

21-26). Sellist vastuolu ei ole tulene ka Pärnu arengustrateegiast 2035+. Kaebuses on viidatud

Pärnu arengustrateegiale 2035+ järgmises osas: „Pärnumaa arengustrateegias 2035+ on

tehnilise taristu arendamine üks neljast strateegilisest läbimurdesuunast. Tehnilise taristu

objektide olemasolu loob eeldused eluvaldkondade sisuliseks arenguks ja rahuldab inimeste

peamisi vajadusi nagu liikumisvõimalused, energia- ja veevarustus jne. Maakonnakeskus

Pärnu, mis on ka turismi sihtkoht ja innovaatilise tootmise asukoht, vajab kiiret, aastaringset ja

mitmeliigilist ühendust maailma eri paikadega. Selleks loob eelduse Pärnu Sadama

väljaarendamine.“

41. Vaidlusaluses otsuses on märgitud, et ÜP koostamisel on lähtutud Pärnu linna arengukavas

2035 püstitatud arengueesmärkidest (vt kaebuselisa 4, lk 2; dtl 235). Lootsi tn 10 kinnistu

juhtotstarbe määramine ei sea piiranguid Pärnu Sadama tegevusele, kuivõrd nagu eelnevalt on

juba selgitatud, siis kehtivaid müranorme tuleb kaebajal järgida juba varasemalt kehtestatud

detailplaneeringust tulenevalt, aga ka lähtuvalt asjaolust, et Pärnu Sadama kõrval (Merekalda

tänaval) asuvad eluhooned, mistõttu sõltumata sellest, milline hoonestus tulevikus Lootsi tn 10

kinnistule püstitatakse, tuleb kaebajal järgida müra normpiire (vt käesoleva kohtuotsuse

põhjenduste punkt 27).

III

42. Eeltoodust lähtuvalt jääb kaebus tervikuna rahuldamata.

43. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks. HKMS § 108 lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda

isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Käesoleval juhul

on kolmanda isiku vastaspooleks kaebaja, mistõttu tuleb kaebajalt välja mõista kolmanda isiku

menetluskulud. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS

§ 109 lg 6).

3-21-1380

15(15)

44. Kolmas isik palub kaebajalt välja mõista menetluskulud summas 1728 eurot. Menetluskulu

tekkimist tõendav kuludokument on kohtule esitatud (vt kolmanda isiku 06.05.2022

menetlusdokumendi lisa 1). Kohtu hinnangul on kolmanda isiku menetluskulud mõistlikud,

mistõttu mõistab kohus kaebajalt välja kolmanda isiku kasuks menetluskulud summas 1728

eurot (sh käibemaks). Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)