2-22-7279/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-22-7279

P A N K R O T I M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

22. juuni 2022, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-7279

Tsiviilasi

A. U. pankrotiavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja/võlgnik A, U. (isikukood XXX, XXX, XXX)

ajutine pankrotihaldur Küllike Mitt (Õpetaja 9a, 51003 Tartu; e-

post kyllike.mitt@haldur.just.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A. U. pankrotiavaldus ja välja kuulutada kell 14.30 A. U., isikukood XXX; XXX,

XXX, pankrot.

2. Määrata ajutise halduri Küllike Miti töötasu suuruseks ajutises menetluses 627 eurot, millele

lisandub käibemaks 125,40 eurot, kokku 752,40 eurot.

3. Välja mõista riigi vahenditest ajutise halduri tasu 627 eurot, millele lisandub käibemaks 125,40

eurot, kokku 752,40 eurot, OÜ-le Õigusbüroo Faktootum (registrikood XXX, KMKR XXX,

arvelduskonto nr XXX Swedbank).

4. Nimetada pankrotihalduriks Küllike Mitt (Õpetaja 9a, 51003 Tartu; tel 742 0583, 505 3344; e-

post kyllike.mitt@haldur.just.ee).

5. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 8. augustil 2022 kell 11.10 Kalevi 1 Tartus Tartu

kohtumaja saalis nr 348.

6. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti

väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude

täitmise tähtpäevast. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

7. Jätta A. U. menetluskulud A. U. kanda.

8. Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.

9. Pankrotiteade avaldada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Määruse ärakiri edastada võlgnikule, ajutisele pankrotihaldurile ja p 3 osas täitmiseks Riigi

Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest.

Asjaolud

A. U. esitas 16.05.2022 Tartu Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse (tsiviilasi nr 2-22-7279).

Avalduse kohaselt on avaldaja kandnud mitmel korral XXX eest, seetõttu on kaotanud ka töö.

Avaldaja võlgnevused on avalduse kohaselt 20 595 eurot. Tal puudub vallas- ja kinnisvara. Avaldaja

soovib alustada seaduskuulekat elu ja XXX enam mitte sattuda. Tal on võimalus XXX XXX (XXX).

Juunikuus lõpetab ta üldhariduse omandamise. XXX järgselt soovib ta tööle asuda XXX OÜ-sse ja

teha kõik endast olenev võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Avaldaja on pankrotiavalduses esitanud

avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

Kohus nimetas 25.05.2022 määrusega A. U. ajutiseks pankrotihalduriks Küllike Miti.

Kohtu põhjendused

Kohus leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada ning A. U. pankrot välja kuulutada.

PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt võlgniku esitatud pankrotiavalduse puhul tema maksejõuetust

eeldatakse. A. U. maksejõuetus on tõendamist leidnud ka ajutise halduri aruandes toodud andmetega.

Üldandmed

Rahvastikuregistri andmetest nähtuvalt on A. U. XXX. XXX on isik asunud XXX omandama

üldharidust, õpingute planeeritav lõpp juunis 2022. Maksu- ja Tolliameti andmetest nähtuvalt on

isikul olnud XXX ametlikud töösuhted viimati XXX.-XXX XXX OÜ-s. Isik on korduvalt XXX ja

XXX eest XXX. X-tee andmetest nähtuvalt on XXX tööhõive kohta märgitud käesoleval ajal

järgmist: tööandja – XXX; töö liik – XXX; töökoormuse liik – XXX; töötamise algus – XXX;

töötamise lõpp – kanne puudub.

Vara

Teadaolev võlgnikule kuuluv vara seisuga 25.05.2022 on järgmine:

 rahalised vahendid arvelduskontol XXX SEB Pank AS-s 0,00 eurot;

 rahalised vahendid kogumishoiusekontol XXX SEB Pank AS-s 0,00 eurot;

 XXX isikukontol nõuete rahuldamise katteks deponeeritud rahalised vahendid 8,59 eurot;

 pensionikontol XXX 383,546 tk LHV Pensionifondi XL (nn 2. samba fondi) osakut ´a 1,7984

eurot, kokku 689,78 eurot. Pensionikonto väärtus sõltub kontol olevate pensionifondi osakute

puhasväärtusest, mis muutub iga päev. Kuna nimetatud pensionifondide osakute näol on tegemist

varaga, millele ei ole võimalik sissenõudeid pöörata ja mida ei ole võimalik pankrotimenetluse

käigus realiseerida, siis on nende osakute väärtus pankrotimenetluse läbiviimise ja võlausaldajate

nõuete rahuldamise seisukohalt 0 eurot juhul kui võlgnik ise ei otsusta neid pensioniosakuid tagasi

võtta. Isik ei ole teinud avaldust osakute tagasivõtmiseks. Isik ei ole liitunud vabatahtliku (nn 3.

samba) kogumispensioniga.

Kokkuvõttes on ajutise pankrotihalduri nimetamise seisuga (25.05.2022) A. U. nimel vara, mida

saaks pankrotivarasse arvata, mitte enam kui 8,59 eurot.

Võlgnik on alates XXX rakendatud XXX kerge XXX ning saab töö tegemise eest ka vähest tasu.

Kohustused

Pandiga tagatud nõuded puuduvad.

Pandiga tagamata nõuded:

 Riigi Tugiteenuse Keskus (70007340, Lõkke tn 4, 10122 Tallinn) nõuded summas 3 771,82 eurot;

 Maksu- ja Tolliamet (70000349, Lõõtsa 8a, 15176 Tallinn) nõuded summas 4 723,61 eurot;

 Politsei- ja Piirivalveameti (70008747, Pärnu mnt 139, 15060 Tallinn) nõuded vähemalt

kogusummas 435,69 eurot;

 Aktiva Finants OÜ (rk 10746479, A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn) nõuded vähemalt

kogusummas vähemalt 3 481,30 eurot (lisanduvad viivised);

 Tartu linn (Tartu Linnavalitsuse kaudu, 75006546, Raekoda, 51003 Tartu) nõuded summas

124,00 eurot;

 Telia Eesti AS (rk 10283074, Mustamäe tee 3, 15033 Tallinn) nõuded vähemalt kogusummas

660,26 eurot;

 Eesti Liikluskindlustuse Fond MTÜ (rk 80206477, Mustamäe tee 46, 10621 Tallinn) nõuded

vähemalt kogusummas 1 157,00 eurot;

 SEB Pank AS (rk 10004252, Tornimäe 2, 15010 Tallinn) nõuded kogusummas 2,82 eurot;

 kohtutäitur Oksana Kutšmei (Ülikooli tn 2, 51003 Tartu) nõue summas 140,36 eurot;

 kohtutäitur Sirje Tael (Jaama 76, D-korpus, 50605 Tartu) nõue summas 137,28 eurot;

 kohtutäitur Oleg Sirotin (Õpetaja 3a, 51003 Tartu) nõue summas 1 736,56 eurot;

 kohtutäitur Anne Böckler (Õpetaja 3a, 51003 Tartu) nõue summas 955,78 eurot;

 kohtutäitur Aive Kolsar (Aasa tn 5, Põlva linn) nõue summas 955,98 eurot;

 kohtutäitur Janek Pool (Kaalu tn 1, Viljandi linn) nõue summas 474,56 eurot;

 kohtutäitur Risto Kütt (Jaama tn 14, Jõhvi linn) nõue summas 85,76 eurot;

 kohtutäitur Jane Rumjantseva (Anne 47-41, 50606 Tartu) nõue summas 172,57 eurot;

 kohtutäitur Jaanika Pajuste (Õpetaja 9a, 51003 Tartu) nõue summas 536,49 eurot;

 kohtutäitur Taive Peedosaar (Jüri tn 43, Võru linn) nõue summas 452,40 eurot;

 kohtutäitur Reet Rosenthal (Õpetaja 9, 51003 Tartu) nõue summas 284,08 eurot;

Eeltoodust nähtuvalt on seisuga 25.05.2022 A. U. vastu sundsissenõudmisel nõudeid vähemalt

kogusummas 20 288,32 eurot.

Lisaks nähtub viimase 10 aasta jooksul A. U. suhtes tehtud kohtulahenditest, et:

1) Tartu Maakohtu otsusega 25.04.2016 kriminaalasjas 1-16-1891 (otsus jõustus 11.05.2016) on A.

U. mõistetud erinevate kannatanute kasuks välja kahjuhüvitised summas 4 544,80 eurot.

Teadmata põhjusel ei ole kuriteoga kahju kannatanud isikud kohtutäiturite poole käesolevaks

hetkeks pöördunud.

2) Tartu Maakohtu otsusega 28.01.2021 kriminaalasjas 1-20-1825 (otsus jõustus 02.07.2021) on A.

U. mõistetud erinevate kannatanute kasuks välja kahjuhüvitised summas 2 156,94 eurot.

Teadmata põhjusel ei ole kuriteoga kahju kannatanud isikud kohtutäiturite poole käesolevaks

hetkeks pöördunud.

3) Tartu Maakohtu otsusega 10.05.2022 väärteoasjas 4-22-635 (otsus jõustus 10.06.2022) jäeti

muutmata Tartu Vangla 18.02.2022 otsus, millega A. U. on mõistetud välja rahatrahv summas

40,00 eurot.

Kokkuvõttes võivad A. U. võlakohustused ulatuda 27 000 euroni.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsusega tunnustatud

nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg

10 aastat. Sama seaduse § 159 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi

täitmiseks esitamisega. Seega aeguksid isiku vastu teadaolevad tsiviilõiguslikud nõuded hetkeseisu

arvestades kõige hiljem 2031.

KarS § 82 lg 4 kohaselt aegub täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue, kui rahatrahvi ei ole sisse

nõutud nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. Täitmise aegumine peatub

võlgniku vangistuses viibimise või aresti kandmise ajaks. Seega juhul kui A. U. vabaneb XXX mais

2023, siis võib mõne rahatrahvi aegumistähtaeg saabuda alles 2027.

KarS § 82 lg 5 kohaselt aegub täitmisele pööratud rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõue,

kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud seitsme aasta jooksul kriminaalasjas

tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise ajaks.

Sama aegumise regulatsiooni kohaldatakse ka kriminaalkohtumenetluse kulude nõudele. Eeltoodut

arvestades aeguksid kriminaalkohtumenetluse kulude nõuded hetkeseisuga kõige hiljem 2029.

TsÜS § 157 lg 3 kohaselt on pankrotimenetluses tunnustatud nõude aegumistähtaeg 10 aastat

pankrotimenetluse lõpetamisest, mistõttu võib isiku suhtes pankrotimenetluse läbiviimine ja uue

täitedokumendi tegemine tema vastu olevate nõuete aegumistähtaegasid praegusega võrreldes

oluliselt pikendada. Isiku suhtes pankroti väljakuulutamisel oleks mõte ainuüksi juhul kui kohus

algatab pärast pankrotimenetluse lõpetamist isiku kohustustest vabastamise menetluse, mis annaks

isikule võimaluse lühema kui 10 aastase tähtaja jooksul vabaneda täitmata jäänud rahalistest

kohustustest. Eelpool loetletud võlausaldajate nõuetest ~75% (20 328,32 eurot) on sellised, millest

võlgnikul on teoreetiliselt võimalik PankrS sätestatud kohustustest vabastamise menetluse raames

vabaneda. Kuriteoga tekitatud kahjunõuetest (vähemalt summas 6 701,74 eurot) ei ole isikul

ennetähtaegselt vabaneda võimalik.

Maksejõuetus

Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga.

Võlgniku välja selgitatud kohustuste suuruseks on 27 000 eurot. Võlgnikul puudub vara ja tema

sissetuleku arvel ei ole võimalik kohustuste nõuetekohane täitmine. Kohtupraktikas on leitud, et

selleks, et kohustuste tasumine toimuks mõistliku aja jooksul, peaksid tasumata kohustused saama

tasutud lähema ettenähtava aja – näiteks 24 kuu jooksul. Kui suutmatus võlgnevusi tasuda kestab

pikemat aega, ei ole tegemist ajutise olukorraga. Eeltoodut arvestades tuleks A. U. hakata

viivitamatult tegema igakuiseid makseid teadaolevate võlakohustuste katteks ligikaudu 1125

eurot/kuus. A. U. XXX ja tema XXX ei ole võimalik kindlalt prognoosida. Isiku sissetulekud XXX

(kerge koormusega) töötamisest on seni olnud väga väikesed, mistõttu ei ole ta oma võlakohustusi

töötasu arvelt ka märkimisväärselt täitnud. Muud regulaarsed tulud näiteks üüri-, rendi jms tulud

isikul puuduvad. Samuti puudub realiseerimiskõlbulik vara.

Isik on avaldanud, et XXX planeerib ta koheselt tööle asuda ja oma võlgnevusi tasuma hakata,

potentsiaalseks tööandjaks on XXX OÜ (rk XXX). Kuna ajutisele haldurile ei ole teada A. U. tööle

asumise aeg ega palgatingimused, siis ei saa isiku maksevõime hindamisel neid asjaolusid ka arvesse

võtta.

A. U. maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on nn muu asjaolu. Võlgnik on ise XXX ja XXX tekitanud

olukorra, kus tal on tekkinud suured rahalised kohustused XXX, XXX ja XXX kahjude hüvitamise

kohustuse näol. XXX kindlasti ei soosi võlgniku poolt püsiva tõhusa sissetulekuallika leidmist ning

olemasolevate võlakohustustuste mõistliku aja jooksul täitmist. Eeltoodut arvestades on võlgniku

maksejõuetuse tekkimise olulisimaks põhjuseks võlgniku pikaajaline XXX. Vaatamata sellele, et

valdav osa võlgniku varalistest kohustustest on seotud tema XXX, ei ole siiski (kohtupraktika

kohaselt) õige väita, et võlgnik on toime pannud ühtlasi KarS § 384 sätestatud teo (füüsilisest isikust

võlgniku varalise seisundi teadev kohustustevastane kahjustamine, kui sellega on põhjustatud

võlgniku maksevõime oluline vähenemine või maksejõuetus). Võlgnikul küll oli võimalik oma

tegude kahjulikke tagajärgi ette näha, kuid tõenäoliselt ta lootis XXX, et need XXX. Omaette XXX

ei saa käsitada seda, kui XXX osutub ka XXX enesele kokkuvõttes nii kahjulikuks, et ta muutub

maksejõuetuks. Arvestades asjaolu, et vanimad teadaolevad seni täitmata kohustused pärinevad 2010.

aastast, võib öelda, et võlgnik ei ole olnud maksejõuline vähemalt 2010. aastast.

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise

tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude

katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada

nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2

nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise

avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid.

Võlgnik on esitanud kohtule pankrotiavalduses avalduse kohustustest vabastamise menetluse

algatamiseks. A. U. pankrot tuleb PankrS § 171 lg 11 alusel välja kuulutada. Pankroti

väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses

pankrotivaraga. TMS § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus.

Kohus nimetab pankrotihalduriks Küllike Miti, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile

esitatavatele nõuetele.

Ajutise halduri tasu

PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist,

mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja

keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele

kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud

büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse

andmed. Ajutine haldur on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete

täitmisele 19 pooltundi.

PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel pankroti väljakuulutamisel PankrS §

171 lõike 11 alusel ja võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks, ajutise halduri tasu

hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär 654 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja

arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise

korra § 2 lg 1 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta, kusjuures tasu arvestatakse poole tunni

täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete

täitmisele kulunud aega (19 pooltundi) tuleb Küllike Mitile tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise

eest määrata 627 eurot, millele lisandub käibemaks 125,40 eurot, kokku 752,40 eurot. Kuna kohus

kuulutab võlgniku avalduse alusel pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul puudub

vara vajalikeks väljamakseteks, tuleb ajutise halduri tasu hüvitamine määrata riigi vahenditest.

PankrS § 23 lg 6 alusel tuleb ajutise halduri tasu määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb,

so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik