2-22-6519/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Määruse tegemise aeg ja koht

22. juuni 2022, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-6519

Tsiviilasi

R. S. hagi S. S. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Avalduse menetlusse võtmise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja R. S. , isikukood XXX;

Hageja lepinguline esindaja J. P.;

Kostja S. S. , isikukood XXX.

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast R. S. hagi S. S. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

3. Toimetada määrus kätte hageja esindajale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. R. S. (hageja) esitas 3. mail 2022 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagiavalduse S.

S. (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

2. Kohus jättis 5. mai 2022 määrusega hagi käiguta ja määras tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks – kohtualluvuse põhjendamiseks.

3. 16. mail 2022 esitas hageja seisukoha ja taotluse asja edastamiseks Harju Maakohtule.

4. Kohus küsis 19. mai 2022 kirjaga kostjalt seisukohta hagi alluvuse suhtes Tartu

Maakohtule. Kiri on kostjale saadetud e-toimiku kaudu ning saadetud tema

teadaolevale e-postiaadressile. Kostja ei ole kohtu kirjale vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus leiab, et avaldus tuleb jätta menetlusse võtmata, kuna selle menetlemine ei allu

Tartu Maakohtule.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 järgi kontrollib avalduse saanud

kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti

kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati.

7. TsMS § 70 lg 1 alusel määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal

võib asja menetleda Eesti kohus. Sama paragrahvi teise lõike järgi allub asi Eesti

kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt

või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene

teisiti. TsMS § 70 lg 4 p 1 näeb ette, et tsiviilkohtumenetluse seadustikus

rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse kohtualluvuse määramisel

üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määrus (EL) nr 1215/2012.

8. Euroopa parlamendi ja nõukogu 12.12.2012 määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse

ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades art 6 lg 1

kohaselt tehakse juhul, kui kostja alaline elukoht ei ole üheski liikmesriigis,

liikmesriigi kohtute pädevus kindlaks iga liikmesriigi oma õiguse kohaselt, kui art 18

lg-st 1, art 21 lg-st 2 ning art-test 24 ega 25 ei tulene teisiti. Kuna viidatud sätetest ei

tulene praegusel juhul teisiti, tuleb kohtualluvus määrata TsMS alusel.

9. TsMS § 79 alusel võib füüsilise isiku vastu esitada hagi tema elukoha järgi (lg 1) ning

kui elukoht ei ole teada, viimase teadaoleva elukoha järgi (lg 2). TsMS § 363 lg 4 näeb

ette, et kui hagi esitatakse muusse kohtusse kui kostja üldise kohtualluvuse järgsesse

kohtusse, peab hagi esitamist sellele kohtule põhjendama.

10. Hageja on esitanud nõude kostja vastu poolte 28.04.2021 sõlmitud laenulepingu alusel.

Lepingust ja hagiavaldusest nähtuvalt on kostja elukoht Suurbritannias ning hageja ei

ole hagiavalduses ega selle täienduses põhjendanud hagi alluvust Eesti kohtule.

Kohtule esitatud materjalidest ei ilmne, et kostjaga oleks sõlmitud kehtiv

kohtualluvuse kokkulepe. Hageja ja kostja sõlmitud laenulepingus (tl 7) on märgitud,

et see on sõlmitud Livingstonis.

11. Kohus on kostja elukohaandmete kindlakstegemiseks teinud päringud avalikesse

registritesse. Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole kostja Eestis 10 aastat tulu teeninud.

Kinnistusraamatu andmetel ei ole kostjal Eestis kinnisvara. Transpordiameti registris

ei ole kostja nimele registreeritud sõidukeid ega väikelaevu, samuti ei ole kostja Eestis

registreeritud sõiduki vastutav kasutaja. Täitemenetluse registri andmetel ei viida

kostja suhtes Eestis läbi ühtegi täitemenetlust, samuti puuduvad täitemenetlused, kus

kostja oleks sissenõudja.

12. Rahvastikuregistrisse on 17.02.2020 kantud kostja elukohana Eesti aadress (XXX),

kuid tulenevalt registrikande deklaratiivsest iseloomust, ei tõenda see, et kostja elaks

Eestis. Kinnistusraamatust nähtuvalt oli kostja korteri omanik, kuid on selle

võõrandanud 04.06.2020. Kostja varasema aadressina ja lisa-aadressina kajastuv XXX

aadress on hageja elukoht. Arvestades eeltoodud asjaolusid ning hageja ja kostja

lähedasi sugulussidemeid peab kohus usutavaks, et hagiavalduses on märgitud kostja

tegelik elukoht.

13. Kohus küsis kostja nõusolekut asja arutamiseks Tartu Maakohtus, kuid kostja ei ole

kohtu kirjale vastanud.

14. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et asi ei allu Eesti kohtule ning avalduse menetlusse

võtmisest tuleb TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel keelduda.

15. TsMS § 75 lg 2 järgi kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule,

kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise

kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. Kuna kohus on tuvastanud, et rahvusvahelise

kohtualluvuse sätete alusel ei allu asi Eesti kohtule, ei edasta kohus asja pädevale

kohtule, vaid tagastab selle koos lisadega.

16. TsMS § 372 lg 4 ja 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei

toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja

menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Kui kohus keeldub hagiavaldust

menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja

et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kuna avaldus on esitatud elektrooniliselt, siis ei

tagasta kohus toimikusse prinditud materjale.

17. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas

määruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata. TsMS § 168 lg 1 järgi kannab

menetluskulud hageja, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab

selle. Arvestades, et käesolevas menetlusstaadiumis menetluskulusid tekkinud ei ole,

hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

18. Kohus selgitab, et hagejal on TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel õigus esitada taotlus tasutud

riigilõivu tagastamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik