2-20-13495/48 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Gea Lepik

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.06.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-13495

Kohtuasi

XXu hagi YYi vastu müügihinna tagastamiseks, viivise

ja kahju hüvitise saamiseks või alternatiivselt kahju

hüvitise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 24.05.2021 otsus (27.05.2021 vea

parandamise määrus)

Kaebuse esitaja ja liik

YYi apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

18 226,91 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja XX (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja

Tanel Riivits

Kostja YY (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja

Andrus Reidi

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Muuta Harju Maakohtu 24.05.2021 otsuse põhjendusi, jättes resolutsiooni

muutmata.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Menetluskulud apellatsioonimenetluses jätta YYi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

2-20-13495

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. XX (hageja) esitas 16.09.2020 Harju Maakohtule hagi YYi (kostja) vastu müügihinna

tagastamiseks, viivise ja kahju hüvitise saamiseks või alternatiivselt kahju hüvitise

väljamõistmiseks.

2. Hagiavalduse

kohaselt

26.06.2020

vormistasid

hageja

ja

kostja

Maanteeameti

teenindusbüroos sõiduauto XXXXXX (tehasetähisega XXXXXXXX, edaspidi sõiduk)

müügilepingu ja hageja sai sõiduki valduse. Sõiduki ostuhind oli 15 500 eurot, mille hageja

tasus kostjale müügitehingu vormistamise päeval.

3. Müügikuulutuse kohaselt oli sõiduk väga heas tehnilises seisukorras ja ostuga pidi kaasnema

garantii. Hageja oli teadlik, et sõiduki vanusest tulenevalt puudus sõidukil nn tehasegarantii,

kuid kostja on hagejat garantii olemasolu osas eksitanud. Kostja eesmärk oli esitleda sõidukit

atraktiivsemana, kui see tegelikult oli, rõhutades ostueelsel ülevaatusel sõiduki head tehnilist

konditsiooni. Müügilepingu sõlmimisele eelnevalt käis hageja autoga tutvumas ja proovisõidul

ning mitte miski ei viidanud võimalikele puudustele.

4. Vahetult pärast sõiduki valduse saamist täheldas hageja, et sõiduki esitulede pesurid ei tööta.

Hageja jätkas sõiduki kasutamist kuni 09.07.2020, mil sõiduki mootorist kostus valju kolinat.

Autoabi tuvastas, et sõidukil on mootoris rike ning viis sõiduki Yyyyyyyy OÜ-sse

(remonditöökoda).

16.07.2020

valmis

defekteerimise

kokkuvõte

koos

esialgse

hinnapakkumisega,

mille

kohaselt

olid

sõidukil

järgmised

puudused:

katkine

jahutusventilaatori raam (kinnitatud puuklotsidega); klapikambrikaane all nukkvõlli vahel torx

padruni otsik, nukkvõllil hammasrattal hambad maas; läbipuuritud DPF filter; kulunud

kepsusaaled, mille tulemusena väntvõll ja mootoriplokk rikutud; keevitatud ja lekkiv

karteripõhi; mootoriplokk ja õlireflektor asendatud ebaõigete, s.o teise seeria BMW

varuosadega (vastavalt BMW X5 E70 ja BMW E60); defektsed ja valed logari ning stange

kinnitused; mootoril puudusid põhjakate ja ülemine plastikkate. Esmane ligikaudne

kalkulatsioon puuduste kõrvaldamiseks oli 8819,90 eurot.

5. 17.07.2020 saatis hageja kostjale taganemisavalduse ja remonditöökoja väljastatud

pakkumise. Kostja vastust taganemisavaldusele ei esitanud, millest tulenevalt kaasas hageja

kohtuvälistesse läbirääkimistesse lepingulise esindaja. 22.07.2020 saatis hageja lepinguline

esindaja kostjale korduva nõude 17.07.2020 lähetatud taganemisavalduse jätkuna.

6. 17.08.2020 vormistas remonditöökoda eksperthinnangu, millest nähtuvalt puudub sõiduautol

esinevatel puudustel seos sõiduauto vanuse ja loomuliku kulumisega. Sõidukil on kasutatud

selleks mitte ettenähtud varuosi, remonditööd on tehtud ebaprofessionaalselt (läbipuurimine,

puuklots). Lisaks ei ole sõiduki hooldusajalugu kontrollitav. Eksperthinnangust nähtub

järeldus, et vead ei olnud esmapilgul märgatavad. Seega ei olnud puuduste tuvastamine

tavapärase ülevaatuse tulemusena võimalik. Tegemist on varjatud puudustega ehk puudustega,

mida hagejal ei olnud võimalik avastada autot väliselt üle vaadates ja need ei ilmnenud ka

proovisõidu käigus. Puudused oleksid olnud tuvastatavad üksnes põhjaliku mootori

2-20-13495

demontaaži, defekteerimise ja diagnostika tulemusena. Kostja vastutab sõltumata sellest, kas

kostja puuduste olemasolust teadis või mitte.

7. Sõiduki tehnilise ülevaatuse läbimine ei vabasta müüjat vastutusest seoses müügilepingu

rikkumisega. Tehniline ülevaatus tuvastab vead piiratud kontrolli tingimuses.

8. Seoses sõiduki demontaaži ja defekteerimise töödega tekkis hagejale kulu 756,80 eurot.

Alates 09.07.2020 viibib sõiduk demonteeritud kujul remonditöökoja garaažis. Perioodil

23.07.2020–15.09.2020 tekkis hagejale kulu 330 eurot seoses sõiduki hoiustamisega. Hageja

on kasutanud kohtueelselt õigusabi, millega seoses tekkis tal kulu 207 eurot. Juhul, kui kostja

oleks müünud hagejale lepingutingimustele vastava sõiduki, s.o väga heas tehnilises

seisukorras sõiduki, ei oleks hagejale eelnimetatud kahju tekkinud.

9. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja sõiduki müügihinna 15 500 eurot, mille

tasumisega samaaegselt kohustada hagejat tagastama kostjale sõiduki valdus. Samuti palub

hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivise 193,11 eurot ja edasiulatuva viivise 15 500

eurolt alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1

sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Lisaks palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks

välja kahjuhüvitisena defekteerimise kulu 756,80 eurot, hoiustamisetasu 330 eurot ja

kohtueelsed õigusabikulud 207 eurot.

10. Alternatiivselt, kui kohus ei pea võimalikuks müügitehingust taganemist, palub hageja

mõista kostjalt lisaks kahjuhüvitistele välja esialgse pakkumise järgse remonttööde maksumuse

8819,90 eurot.

Kostja vastuväited

11. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.

12. Sõiduk läbis 10.03.2020 ja 30.06.2020 tehnoülevaatused, kus mingeid puudusi ei

tuvastatud. Kui sõidukil oleks esinenud väidetavad puudused, oleksid need tehnoülevaatuse

käigus ilmnenud. Seega oli sõiduki tehnoseisund kontrollitud, sõiduk sõidukorras ja kasutatav

sihtotstarbeliselt. Lisaks lasi kostja teha sõidukile hooldused 25.03.2020 ja 01.04.2020, mis ei

olnud seotud mootoriga. Kostja kasutas sõidukit ajani, kui ta müüs selle hagejale ning

probleeme sõidukiga ei olnud. Kostja juhtis sõiduki müümisel hageja tähelepanu sellele, et

vajalik on mootoriõli vahetus. Mootori rikke põhjus võis olla ebapiisav õlitase. Hageja ei ole

sõidukiga ümber käinud heaperemehelikult. Sellele viitab kahjustus sõiduki esistangel, mis on

sinna tekkinud ajal, kui hageja kasutas sõidukit. Hagejal tekkisid sõidukiga probleemid

väidetavalt 09.07.2020 ja selleks ajaks oli ta sõidukiga läbi sõitnud ca 3500 km, mida ei saa

pidada tavapäraseks kasutamiseks.

13. Hageja teadis auto ajalugu. Kui hageja otsis laitmatus seisukorras sõidukit, pidanuks ta

laskma teha sõidukile ostueelse kontrolli. Kostja oli kontrolliga nõus, kuid hageja loobus.

Sõidukit ostes pidi hageja aru saama, et tegemist ei ole uue, vaid kasutatud sõidukiga.

Müügilepingu sõlmimisel pidi hageja veenduma, et sõiduk vastab müügikuulutuses toodule.

Hageja teadis, et sõiduki tegelik läbisõit oli suurem kui odomeetri näit.

14. Kuulutuses oli kirjas sõna „Garantii“, mis ei olnud mõeldud selleks, et näidata sõidukit

atraktiivsemana, kui see tegelikult on. Kostja selgitas hagejale, millele garantii kehtib, s.o

remonditöödele. Selleks saatis ta hagejale auto hoolduse ja remondi arved.

2-20-13495

15. Yyyyyyyy OÜ ei ole Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu (AMTEL) liige.

Tegemist on tundmatu ettevõttega ning on alust kahelda selle usaldusväärsuses. Hageja esitatud

nn eksperthinnang on koostatud Yyyyyyyy OÜ juhatuse liikme Marko Ehrbergi poolt, kelle

teadmised ei ole kontrollitavad. Defekteerimise käiku ei ole fikseeritud fotode ega

videosalvestusega. Esitatud akt ei ole jälgitav ega kasutatav tõendina. Teadmata on, kas

tegemist on müüdud sõiduki mootoriga ja aktis loetletud puuduseid ei ole võimalik enam

tuvastada. Hageja ei tellinud sõltumatut ekspertiisi ega kutsunud kostjat sõiduki ülevaatuse ja

osandamise juurde. Remonditöökoja ebausaldusväärsusele viitab see, et kolme kuu hoiutasu oli

330 eurot. Tallinnas valvega parkla keskmine kuutasu ei ületa 50 eurot. Remondikalkulatsioon

on põhjendamatult suur.

16. Hageja ei ole tõendanud, et auto ostu hetkel esinesid autol hageja kirjeldatud puudused ja

sõiduk ei vastanud lepingutingimustele. Teadmata on, kus ja millistel asjaoludel sõiduk katki

läks. Hageja teavitas kostjat 8 päeva hiljem, saates koheselt ametliku taganemisavalduse. Mida

tehti 8 päeva jooksul autoga, seda kostja ei tea. Auto mootor võeti lahti, andmata kostjale

võimalust viibida juures. Kostja järeldab, et hageja püüdis selliste tegevustega varjata reaalset

mootori riknemise põhjust, mis võis olla tingitud hageja ebakorrektsest auto kasutamisest või

autoga toimunud avariist.

17. Kostja tellis riiklikult tunnustatud eksperdilt Raul Põdersalult asjatundja arvamuse, millest

nähtub, et eksperdile esitatud mootori rikke tekkepõhjuste ja asjaolude kohta ei ole võimalik

arvamust anda, sest mootor on osandatud. Ekspert tuvastas ülevaatusel, et talle esitatud

mootoriga on midagi varem tehtud, võimalik, et vahetatud. Ta leidis mootoril avariilisi vigastusi

ja kapitaalremondi jälgi. Tööd oli tehtud lohakalt. Mootorit on remonditud ca 1-2 aastat tagasi.

Remonditöökoja 17.08.2020 koostatud aktis mainitut ei ole eksperdil võimalik kinnitada, kuna

remonditöökoja koostatud kokkuvõte sisaldab hulgaliselt väiteid, mida ei ole võimalik

tagantjärgi kontrollida. Kõiki sõiduki detaile ei ole säilitatud. Mootori rike võib olla seotud

varem tehtud ebakvaliteetse remondiga, kuid välistada ei saa ekspluatatsioonilist kulumist,

näiteks kütusepihusti riket. Ülevaatusega ei leidnud tõendamist remonditöökoja koostatud

arvamuses esitatud väited, kuna eksperdile ei ole esitatud kõiki detaile.

Maakohtu otsus

18. Maakohus rahuldas 24.05.2021 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja sõiduki

müügihinna 15 500 eurot, mille tasumisega samaaegselt kohustas hagejat tagastama kostjale

sõiduki valduse. Lisaks mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja viivise 193,11 eurot ja

kahju hüvitise 1293,80 eurot ning seadusjärgse viivise 15 500 eurolt alates 17.09.2020 kuni

põhinõude täitmiseni (otsuse resolutsiooni p 4 parandatud 27.05.2021 määrusega).

Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.

19. Pooltel puudus vaidlus, et hageja ja kostja sõlmisid 26.06.2020 müügilepingu, mille alusel

kostja müüjana andis hagejale üle lepingu esemeks oleva sõiduki ning hageja ostjana tasus selle

eest 15 500 eurot. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud müügileping VÕS § 208 lg 1 järgi.

20. Hageja 17.07.2020 e-kiri tõendab, et hageja esitas kooskõlas VÕS § 188 lg-ga 1 kostjale

lepingust taganemise avalduse päev pärast remonditöökoja poolt sõidukil puuduste tuvastamist.

Seega on taganemise formaalsed eeldused täidetud.

21. Taganemise materiaalseid eelduseid kontrollides asus maakohus seisukohale, et lähtuvalt

kostja avaldatud müügikuulutusest oli hagejal õigus eeldada, et tegemist on väga heas tehnilises

seisukorras sõidukiga. Vaatamata kohtu selgitustele, ei esitanud kostja tõendeid, et ta oleks

2-20-13495

hagejat informeerinud, et müügikuulutuses avaldatud info sõiduki hea tehnilise seisukorra

kohta ei vasta tõele.

22. Müügilepingu rikkumine on muu hulgas see, kui müüdud ese ei vasta lepingutingimustele

(s.t on puudusega), mh ei ole vähemalt keskmise kvaliteediga (VÕS § 77 lg 1, § 217).

Remonditöökoja arvamusega on tõendatud, et sõidukil esines hulgaliselt puuduseid. Maakohtu

hinnangul oli hagejal õigus eeldada, et kasutatud sõidukil, mille kohta müügikuulutuses on

kinnitatud, et tegemist on väga heas tehnilises seisukorras sõidukiga ja mille kõik hooldused on

tehtud õigeaegselt, on töökorras mootor ja sõidukil on tehase poolt ettenähtud osad, mis

võimaldavad sõidukit mõistliku aja probleemideta sihtotstarbeliselt kasutada. 13 päeva pärast

sõiduki ostmist mootori defekteerimisel avastatud vead on sellised, mida ei tohiks esineda ka

kasutatud sõidukil, kuna see takistab sõiduki kasutamist tavapärasel viisil. Eeltoodust tulenevalt

asus kohus seisukohale, et kostja poolt hagejale müüdud sõiduk ei vastanud lepingutingimustele

VÕS § 217 lg 2 mõttes ja seetõttu on hageja olulisel määral jäänud ilma sellest, mida ta sõidukit

ostes õigustatult lootis (VÕS § 116 lg 2 p 1). Kostja on lepingut oluliselt rikkunud.

23. Müügilepingu sõlmimise ajal sõidukil puuduste esinemist ei lükka ümber kostja esitatud

Raul Põdersalu arvamus, mille kohaselt ei ole asjatundjal võimalik remonditöökoja koostatud

dokumendis esile toodud kõiki väiteid tagantjärele kontrollida ega anda hinnangut mootoririkke

tekkepõhjuste kohta. Kostja esitatud asjatundja arvamus kinnitab, et sõiduki mootorit oli 1-2

aastat tagasi töödeldud, mootoril esinevad nii avariiliste vigastuste kui kapitaalremondi jäljed

ning mootoril tehtud tööd on tehtud lohakalt. Seega nähtub Raul Põdersalu arvamusest, et

sõiduki mootorit oli töödeldud enne poolte vahel müügilepingu sõlmimist.

24. Kostja ei toonud vaatamata kohtu selgitustele kohtu ette asjaolusid ja tõendeid, millest

ilmneks, et sõiduk, sh selle mootor, olid väga heas tehnilises korras, sõidukil esinevad puudused

tulenesid hagejast, hageja teadis lepingu sõlmimise ajal sõidukil esinevatest puudustest või

sõlmitud oli kostja vastutust piirav kokkulepe. Kostja esitas tõendamata väited, et mootoririke

võis tekkida hagejast tingitud asjaoludest. Kostja ei tõendanud, et sõidukil esinevad puudused

tekkisid ebapiisava õlitustaseme tõttu või hageja poolt sõiduki ebaperemehelikust või liigse

intensiivsusega kasutamisest. Samuti ei välista müügilepingu sõlmimise ajal sõidukil tuvastatud

puuduste esinemist asjaolu, et sõidukile tehti 30.06.2020 tehnoülevaatus. Maanteeameti

tehnonõuetele vastavuse kontrolli käigus kontrollitakse sõiduki vastavust kehtivatele nõuetele

ja dokumentidele, mitte ei tehta ekspertiisi. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et

10.03.2020 või 30.06.2020 tehnoülevaatusel oleks kontrollitud remonditöökoja asjatundja

arvamuses välja toodud puuduste esinemist või puudumist.

25. Kostja vastutust ei välista asjaolu, et hageja loobus sõiduki ostueelse kontrolli tegemisest.

Sõiduki soetas füüsiline isik väljaspool majandus- või kutsetegevust. VÕS § 219 lg 1 seab asja

ülevaatamise kohustuse oma majandus- või kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostjale.

26. Remonditöökoja asjatundja arvamuses on välja toodud, et mootoril esinevad vead selgusid

mootori defekteerimisel ega olnud esmapilgul märgatavad. Esitatud arvamusest saab järeldada,

et tegemist ei ole puudustega, mida hageja oleks saanud tuvastada välise ülevaatuse käigus.

27. Seega olid täidetud lepingust taganemise nii formaalsed kui ka materiaalsed eeldused.

Hageja on 17.07.2020 taganemisavaldusega müügilepingust kehtivalt taganenud, mistõttu VÕS

§ 189 lg-st 1 lähtuvalt tuleb kostjal hagejale tagastada müügilepingu alusel hagejalt saadud

15 500 eurot ning hagejal kostjale müügilepingu esemeks olev sõiduk samas seisundis, kui

kostja selle hagejale pärast lepingu sõlmimist üle andis.

2-20-13495

28. Hageja taotleb viivitusintressi väljamõistmist alates tagastamisavalduses antud tähtaja

möödumisest, s.o 21.07.2020–15.09.2020, ning edasi alates hagiavalduse esitamisest.

Maakohus pidas põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja eelnimetatud perioodi eest

VÕS § 113 lg 1 järgi viivise 193,11 eurot ja TsMS § 367 alusel viivise VÕS § 113 lg-s 1

sätestatud määras põhinõudelt 15 500 eurot alates hagi esitamisele järgnevast päevast, s.o

17.09.2020 kuni kohustuse kohase täitmiseni.

29. Hageja kahju hüvitamise nõue oli maakohtu hinnangul põhjendatud ja kohus mõistis

kostjalt hageja kasuks välja 1293,80 eurot (756,80+330+207). Tõendatud on, et kostja on

müügilepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1) ja hagejale on tekkinud kahju.

30. Kahju 756,80 eurot on tekkinud seoses sõidukil puuduste tuvastamiseks vajaliku

demontaaži ja defekteerimisega, mida tõendab remonditöökoja arve ja kulude kandmise kohta

maksekorraldus.

31. Sõiduki hoiustamistasu tõendab remonditöökoja arve nr 920, millest nähtuvalt on sõiduki

hoiustamistasu 6 eurot ööpäevas. Sõidukit hoiustati perioodil 23.07.2020–15.09.2020

remonditöökoja garaažis 55 päeva. Seega on hagejale tekkinud hoiustamisega kahju 330 eurot.

32. Kohtueelselt tekkinud õigusabikulusid tõendab Themis Õigusbüroo arve. Hagejale on

osutatud 1,5 tunni ulatuses kohtueelset õigusabi tunnihinnaga 138 eurot, kokku maksumusega

207 eurot. Kohtu hinnangul on tunnitasu mõistlik. Samuti pidas kohus põhjendatuks

kohtueelselt tehtud õigusabitoimingute mahtu 1,5 tunni ulatuses, mis oli vajalik nõudeavalduse

esitamiseks ja asjaolude analüüsiks.

Apellatsioonkaebus

33. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

34. Maakohus rikkus materiaal- ja menetlusõigusnorme ning hindas tõendeid ebaõigesti.

Maakohus jättis põhjendamatult tähelepanuta kostja esitatud vastuväited hageja käitumise osas

ning ei arvestanud kostja vastuväiteid Yyyyyyyy OÜ poolt koostatud dokumendi osas.

35. Taganemisavalduse kehtivuse materiaalsed eeldused on täitmata. Olukorras, kus hagejal

lasus oma nõude tõendamise kohustus, ei ole kohus arvestanud kostja vastuväiteid ja neid

ümber lükanud. Hagiavalduse kohaselt ilmnes mootoririke 09.07.2020 ning sõiduk toimetati

remonditöökotta. Väidetav mootoririke on piisavalt tõsine põhjus, et sellest kostjat kui müüjat

viivitamatult teavitada, andes sellega kostjale võimaluse tulla olukorraga tutvuma. Hageja ei

teinud seda, vaid esitas 17.07.2020 taganemisavalduse. Hageja ei võimaldanud kostjal

konsulteerida juristiga.

36. Kostja esitas hageja esitatud remonditöökoja arvamuse osas vastuväited, mille osas kohus

otsuses seisukohta ei võtnud. Arvamuse on koostanud tundmatu isik, kelle teadmised ei ole

kontrollitavad. Dokument ei ole jälgitav, kuna defekteerimise käiku ei ole fikseeritud fotode

ega videosalvestusega. Kostjal ei olnud võimalik veenduda, et tegemist on antud sõidukile

kuuluva mootoriga. Miks mootor maha võeti ja osandati, jäi kostjale arusaamatuks. Lepingust

taganemise nõude saanuks esitada ka ilma autot osandamata või kooskõlastatult kostjaga oleks

tulnud tellida asjatundja arvamus või defekteerida sõiduk tunnustatud autoremondifirmas

(margiesinduses). Riiklikult tunnustatud ekspert Raul Põdersalu leidis, et ei ole võimalik anda

mootoririkke ja selle põhjuste kohta arvamust, kuna mootor oli osandatud. Lisaks leidis ekspert,

2-20-13495

et remonditöökoja koostatud kokkuvõte sisaldab hulgaliselt väiteid, mida ei ole võimalik

tagantjärgi kontrollida. Eksperdile ei esitatud auto detaile. Mootor, mis eksperdile esitati, ei

olnud sõiduki peal, vaid selle kõrval. Maakohus ei arvestanud, et kui hageja nõudis

tagasitäitmist, tuli tal sõiduk taastada ostu-müügilepingu eelsesse olukorda ning säilitada kõik

osandatud detailid.

37. Kostja esitas kohtule tõendid selle kohta, et sõiduk läbis 10.03.2020 ja 30.06.2020

tehnoülevaatuse. Selle käigus oleks tuvastatud vähemalt, et sõiduki mootoriga ei ole kõik korras

(torx padruni otsik mootoris, läbipuuritud DPF filter). Selliste puuduste olemasolul ei oleks

sõiduk tehnoülevaatust läbinud, kuna mootoris kõrvalise eseme olemasolu oleks kindlasti

andnud endast märku. Selleks ei ole vaja erialaseid teadmisi ega mootorit lahti võtta.

38. Hageja oli teadlik sõiduki ajaloost, kuna ta ise oli selle välja selgitanud ja teadis sõiduki

tegelikku läbisõitu. Samas ei ole teada, mida sõidukiga tehti 09.07.2020–17.07.2020. Hageja ei

ole esitanud muid tõendeid sõiduki puuduste kohta kui remonditöökoja kirja.

39. Kohtuotsus ei ole täidetav. Kohtuotsuse resolutsioonist ei nähtu, millises seisundis peab

hageja kostjale sõiduki tagastama. Otsuse põhjenduste kohaselt tuleb hagejal sõiduk üle anda

samas seisundis, kui kostja selle hagejale pärast lepingu sõlmimist üle andis. Samas ei tulene

kohtuotsuse põhjendustest, kuidas hageja peab tagama sõiduki viimise samasse seisundisse, kui

kostja selle hagejale pärast lepingu sõlmimist üle andis. Kostja leiab, et sõiduki tagastamisel

peab hageja selle omal kulul komplekteerima ja tagama selle sõidukorras olemise, nii nagu oli

see hagejale üleandmisel. Hageja on lasknud sõiduki osandada, teadmata on, millised detailid

seal puuduvad ja kuidas ta kavatseb seda uuesti komplekteerida. Kohtuvälisest vaidlusest oli

aru saada, et hageja tahtis sõiduki üle anda komplekteerimata kujul, kuna ta nõudis

tagasitäitmist viivitamatult.

40. Kahjuhüvitis 1293,80 eurot ei ole põhjendatud.

41. Vajadus sõiduki mootori mahavõtmiseks ja osandamiseks puudus. Professionaalse

eksperdi või margiesinduse abil saanuks tuvastada mootoririkke ning sellisel juhul saanuks

pooled arutada reaalset tagasitäitmist. Hageja on omal vastutusel lasknud sõiduki osandada ning

selle kulu peab ta ise kandma.

42. Sõiduki hoiustamiskulusid ei pea kostja kandma, kuna sõiduki osandamist ei ole kostjaga

kooskõlastatud ja sõidukit ei ole uuesti komplekteeritud. Sõiduki säilimise kulu on hageja

vastutusel.

43. Hinnata tuleb ka kohtueelseid õigusabikulusid. Hageja lepinguline esindaja on käitunud

ebaprofessionaalselt ning ei ole andnud hagejale mõistlikke soovitusi. Lepinguline esindaja

nõudis tagasitäitmist viivitamatult, andmata kostjale mingit võimalust saada professionaalset

õigusabi ning leida mõistlikku kohtuvälist lahendust.

Vastustaja seisukoht

44. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

2-20-13495

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

45. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on lõppjärelduses õige, kuid osaliselt tuleb TsMS

§ 657 lg 1 p 21 järgi muuta selle põhjendusi. Kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja

apellatsiooniastme menetluskulud kostja kanda.

46. TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks

esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused

vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava

ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.

47. Apellatsioonkaebuses heidab kostja ette, et maakohus rikkus oluliselt menetlusnorme

tõendite hindamisel ja otsuse põhjendamisel. Kostja on seisukohal, et hageja taganemisavalduse

materiaalsed eeldused ei ole täidetud. Maakohus jättis kostja arvates müügilepingu olulise

rikkumise tuvastamisel ebaõigesti arvestamata kostja esitatud vastuväited hageja käitumise ja

hageja esitatud remonditöökoja dokumendi kohta. Kostja hinnangul leidis maakohus

ebaõigesti, et esines müügilepingu oluline rikkumine ja hagejal oli õigus müügilepingust

taganeda.

48. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ebaõigesti kohtuotsuse p-s 31 sedastanud, et hageja

on kohustatud tagastama kostjale auto samas seisundis, kui see lepingu sõlmimisel üle anti, ja

selles osas muudab ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi. Ülejäänud osas

ringkonnakohus apellatsioonkaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist,

menetlusnormide rikkumist või tõendite ebaõiget hindamist ei tuvastanud. Ringkonnakohtu

arvates on maakohus asjas esile toodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõiguse normidega,

samuti kohaldanud neid õigesti, kohus on jaganud õigesti tõendamiskoormuse ja hinnang

esitatud tõenditele on seadusekohane. Kolleegium leiab, et maakohus on õigesti tuvastanud, et

kostja poolt hagejale müüdud auto ei vastanud lepingutingimustele, kostja on pooltevahelist

müügilepingut oluliselt rikkunud ning hageja on kehtivalt lepingust taganenud. Maakohus on

esitatud järeldusi otsuses nõuetekohaselt põhjendanud. Ringkonnakohus nõustub selles osas

maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6). Ringkonnakohus leiab, et kostja ei

ole toonud esile ega tõendanud asjaolusid, mis võimaldaksid teha maakohtust erineva lahendi.

Järgnevalt vastab ringkonnakohus lühidalt apellatsioonkaebuse väidetele.

49. Vastupidiselt kostja seisukohale nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et

Yyyyyyyy OÜ 17.08.2020 arvamus on käsitatav asjatundja arvamusena ja tegemist on

dokumentaalse tõendiga (TsMS § 272 lg 1). Ringkonnakohus saab kostja väidetest aru, et kostja

seab tõendi usaldusväärsuse kahtluse alla põhjusel, et tegemist on tundmatu ettevõttega ja

arvamusele alla kirjutanud isiku teadmised ei ole kontrollitavad. Ringkonnakohtu hinnangul on

kostja väide paljasõnaline. Hageja tõi esile, et Yyyyyyyy OÜ on enam kui 12 aastat tegutsenud

ning äriühing on Bosch Car Service´i liige (tl 60 pöördel). Tõendeid sisuliselt hinnates leidis

maakohus õigesti, et nii hageja kui kostja esitatud asjatundjate arvamustest saab teha sama

järelduse, s.o sõiduki mootorit oli töödeldud enne poolte vahel müügilepingu sõlmimist.

50. Kostja hinnangul ei olnud remonditöökojal vaja sõidukil esineva vea tuvastamiseks

mootorit demonteerida, kuna sõiduk oli läbinud kahel korral tehnoülevaatuse, mille käigus

oleksid olulised puudused pidanud tuvastatama, või kui siiski peeti demonteerimist vajalikuks,

oleks tulnud kogu protsess jäädvustada. Ringkonnakohus kostja väitega ei nõustu.

51. Riigikohus on selgitanud, et eristada tuleb asja tavapärasel ülevaatamisel avastatavaid

puudusi ja varjatud puudusi. Varjatud puudusteks on lepingutingimustele mittevastavused,

2-20-13495

mida ostja ei võinud avastada temalt eeldatava hoolsusega asja väliselt üle vaadates. Sealjuures

saab asjaolust, et võimalikule puudusele viitas spetsialist, järeldada, et tegemist oli varjatud

puudusega (Riigikohtu 30.05.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-17, p 25; 30.09.2015 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-100-15, p 31; 10.10.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-14-37663, p 14).

52. Seda, et tegemist oli varjatud puudustega, kinnitab see, et auto vead oskas välja tuua

spetsialist ning puuduseid ei avastatud isegi sõiduki tehnilise seisukorra kontrollimisel enne

müügilepingu sõlmimist. Kostja tõi esile, et sõiduk läbis kahel korral tehnoülevaatuse, kus

sõidukil puudusi ei avastatud. Remonditöökoja arvamuses on märgitud, et mootoril esinevad

vead ilmnesid mootori defekteerimisel ja need ei olnud esmapilgul märgatavad (tl 18). Järelikult

oli tegemist veaga, mille tuvastamine nõudis eriteadmisi ja -vahendeid. Seega ei oleks hageja

saanud puudusi tuvastada välise ülevaatuse käigus. Maakohus on õigesti selgitanud, et

Maanteeameti tehnonõuetele vastavuse kontrolli käigus tuvastatakse sõiduk, kontrollitakse

vastavust kehtivatele nõuetele ja esitatud dokumentidele, mitte ei tehta tehnilise seisukorra

kohta põhjalikku ekspertiisi. Kostja ei ole esile toonud, et remonditöökojad tavapäraselt

fikseeriksid fotode või videosalvestusega sõidukite defekteerimist. Seega ei saa selle tegemata

jätmist hagejale ette heita.

53. Asjaolu, et kostja enda väitel ei teadnud, et sõidukil võiks olla mootoririke, kuna sõiduk oli

läbinud tehnoülevaatused, ei oma vaidluse lahendamisel määravat tähtsust. VÕS § 218 ega ka

üldine võlaõigusseaduse lepingulise vastutuse süsteem ei näe vastutuse eeldusena ette

kohustuse rikkuja teadmist oma kohustuse rikkumisest ega asja puudusest (Riigikohtu

25.10.2004 otsust asjas nr 3-2-1-115-04, p 24).

54. Põhjendatud ei ole ka kostja seisukoht, et hageja ei saa sõiduki osas pretensioone esitada,

kuna hageja loobus oma esialgsest soovist teha sõidukile põhjalikum müügieelne tehniline

kontroll. VÕS § 219 lg 1 kohaselt peab ostja asja üle vaatama või üle vaadata laskma siis, kui

ta tegutseb majandus- ja kutsetegevuses. Hageja on füüsiline isik, kes ostis sõiduki teiselt

füüsiliselt isikult ja eeldatavasti kumbki neist ei tegutsenud majandus- ja kutsetegevuses.

55. Kostja ei ole tõendanud oma väiteid, et mootoririke tekkis hageja tegevuse tõttu ega seda,

et sõiduk vastas lepingutingimustele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kui

kahe nädala jooksul pärast sõiduki ostmist sõiduki mootori defekteerimisel tuvastatakse hagis

esile toodud vead ja auto mootor lakkab töötamast, on tegemist puudusega, mida ei tohiks

esineda ka kasutatud sõidukil, kuna esinevad puudused takistavad sõiduki kasutamist

tavapärasel viisil. Maakohus järeldas õigesti, et kostja poolt hagejale müüdud sõiduk ei

vastanud lepingutingimustele VÕS § 217 lg 2 mõttes, kuna sõidukil esinevatest puudustest

tulenevalt ei saanud sõidukit enam tavapärasel viisil kasutada (VÕS § 116 lg 2 p 1).

56. Ringkonnakohus leiab eeltoodust tulenevalt, et kohtu ette toodud asjaoludel olid

müügilepingust taganemise formaalsed ja materiaalsed eeldused täidetud ning hageja on

lepingust kehtivalt taganenud (VÕS § 116 lg 1). Hageja poolt hagiavalduses kirjeldatud

asjaoludel on tegemist müüjapoolse olulise lepingu rikkumisega. Põhjendatud ei ole kostja

etteheide, et hageja ei võtnud kostjaga ühendust kohe, kui probleem tekkis. Hageja kontakteerus

kostjaga päev pärast remonditöökojalt defekteerimise kokkuvõtte saamist, s.o varjatud

puudustest teadasaamisest. Hagejale ei ole etteheidetav, et ta lasi uurida sõiduki mootoririket ja

võttis sõiduki müüjaga ühendust koheselt, kui rikke täpsemast põhjusest teada sai. Enne sõiduki

seisukorra kohta täpse ja asjakohase info saamist ei saanud hageja teada, kas tal on põhjust

kostjale sõiduki vigadest teatada. Ringkonnakohus tugineb maakohtu tuvastatule, mida

apellatsioonimenetluses ei ole vaidlustatud, et hageja teavitas kostjat mittevastavusest

nõuetekohaselt ja mõistliku aja jooksul. Ringkonnakohus leiab, et hageja võis olulise

2-20-13495

lepingurikkumise korral VÕS § 223 lg 1 esimese alternatiivi ja VÕS § 223 lg 3 alusel taganeda

sõiduki müügilepingust ilma täiendavat tähtaega andmata.

57. Kostja leiab apellatsioonkaebuses, et maakohtu otsuse resolutsioon ei ole täidetav, kuna

sellest ei nähtu, millises seisundis peab hageja sõiduki kostjale tagastama. Maakohus leidis

otsuse põhjendustes, et VÕS § 189 lg-st 1 lähtuvalt tuleb kostjal hagejale tagastada

müügilepingu alusel hagejalt saadud 15 500 eurot ning hagejal kostjale tagastada müügilepingu

esemeks olev sõiduk samas seisundis, kui kostja selle hagejale pärast lepingu sõlmimist üle

andis. Kostja hinnangul tuleb otsuse resolutsioonis märkida, et hageja kohustub tagastama

kostjale sõidukorras hageja kulul komplekteeritud sõiduki.

58. Lepingust taganemisega muutub lepingu täitmise võlasuhe VÕS § 189 lg 1 alusel lepingu

tagasitäitmise võlasuhteks (Riigikohtu 20.06.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-11, p 31;

Riigikohtu 19.04.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-29-06, p 27), s.t pooled peavad üksteisele juba

lepingu alusel üleantu tagastama. Ringkonnakohtu hinnangul vastab vaidlustatud otsuse

resolutsioon nõuetele ja on täidetav – kostja kohustub tagastama sõiduki ostuhinna ja hageja

kohustub tagastama ostetud sõiduki. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu põhjendustega osas,

milles maakohus kohustas hagejat sõiduki üle andma samas seisundis, kui kostja selle hagejale

pärast lepingu sõlmimist üle andis. Nimetatud osas tuleb maakohtu otsuse põhjendusi muuta ja

välja jätta otsusest osa, mille kohaselt tuleb hagejal sõiduk tagastada kostjale samas olukorras,

kui see hagejale lepingu sõlmimisel üle anti. Ringkonnakohus selgitab, et sõiduk tuleb tagastada

kostjale olukorras, nagu see pärast vea ilmnemist on, s.t hageja ei pea tagastama sõidukorras

autot, kuna autol oli varjatud puudus hagejale üleandmise ajal. Ringkonnakohus leiab, et

sõiduki sõidukõlbmatuks muutumine toimus vigade tõttu, mis olid sõidukil hagejale üleandmise

ajal ja mille esinemise riisikot kannab kostja.

59. Kahju hüvitise nõude rahuldamisega seonduvas osas vaidlustas kostja maakohtu otsuse

üksnes põhjendusega, et sõiduki mootori mahavõtmiseks ja osandamiseks vajadus puudus.

Ringkonnakohus apellandiga ei nõustu. Vea kindlaks tegemiseks oli vajalik mootor osandada

ja sellest tulenev kulu on VÕS § 128 lg 2 järgi hüvitatav. Hoiustamise vajadust ja kulusid ei

muuda põhjendamatuks see, kas sõiduki osandamist kooskõlastati kostjaga, ega see, kas sõiduk

on uuesti komplekteeritud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ka kohtueelne õigusabi

põhjendamatu, sh kulude suurus ega osutatud teenuse ajakulu. Kuna ringkonnakohus

müügilepingust saadu tagastamise nõude osas otsuse tühistamiseks alust ei leidnud, ei kuulu

kaebus rahuldamisele ka kahju hüvitamise nõuet puudutavas osas.

60. Seega on maakohus põhjendatult rahuldanud hagi nii müügilepingu alusel saadu

tagastamiseks ja viivise saamiseks kui ka kahju hüvitamiseks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

61. Apellatsioonkaebus ei anna ringkonnakohtu hinnangul alust muuta maakohtu poolt

määratud menetluskulude jaotust. Kostja ei ole apellatsioonkaebuse põhjendustes maakohtu

määratud kulude jaotust eraldi vaidlustanud.

62. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja (apellandi) kanda.

63. TsMS § 177 lg 2 alusel määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus pärast

käesoleva otsuse jõustumist.

2-20-13495

(allkirjastatud digitaalselt)