1-08-7976/13 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1-08-7976

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. oktoobril 2010 a Pärnu Kuninga t. kohtumaja

Kriminaalasja number

1-08-7976

Kohtukoosseis

Kohtunik Teet Olvik

Sekretär Anneli Kaljula

Prokurör

Elle Keeman

Kaitsja

Alla Raudsepp

Kriminaalasi

Eevi Valgmäe süüdistus KarS § 25 lg 1,2, § 212 lg 1 järgi

üldmenetluses

Süüdistatav

Eevi Valgmäe, isikukood 44207294224, XXXXXXXX..

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 306-309, § 311-313, § 315 kohus otsustas:

Süüdi tunnistada Eevi Valgmäe KarS § 25 lg 1,2 ja § 212 lg 1 järgi ning karistada teda rahalise

karistusega summas (80) kaheksakümmend 50 krooni suurust päevamäära, s.o. kogusummas (4000)

neli tuhat krooni. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Eevi Valgmäel 01.06.-03.06.2004 a. eelvangistuses

viibitud aeg, 3 päeva karistusaja hulka. KarS § 70 lg 2 alusel arvata Eevi Valgmäe karistusest

kantuks 9 päevamäära rahalist karistust. Lugeda Eevi Valgmäel veel kandmisele kuuluvaks

karistuseks (71) seitsekümmend üks 50 krooni suurust päevamäära rahalist karistust, s.o. (3550)

kolm tuhat viissada viiskümmend krooni.

Rahaline

karistus

kuulub

tasumisele

kuu

jooksul

alates

kohtuotsuse

jõustumisest

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 SEB pangas või arveldusarvele nr.

221023778606 Swedbank pangas. Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 4100064858 ning

selgitus „Eevi Valgmäe, 1-08-7976, rahaline karistus“.

Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel Eevi Valgmäelt riigi tuludesse menetluskulud – KrMS § 175 lg

1 p 5 alusel kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud (240.20) kakssada

nelikümmend krooni 20 senti.

Välja mõista Eevi Valgmäelt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel seoses teise astme kuriteo

1-08-7976

toimepanemisega sundraha (6525) kuus tuhat viissada kakskümmend viis krooni riigi tuludesse.

Sundraha ja menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017

SEB pangas või arveldusarvele nr. 221023778606 Swedbank pangas. Maksekorraldusele tuleb

märkida viitenumber 2800049696 ning selgitus „Eevi Valgmäe, 1-08-7976, menetluskulud või

sundraha“.

Kui rahaline karistus, menetluskulud ja sundraha ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluses ettenähtud korras.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult seitsme päeva

jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

alates päevast mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda.

Asjaolud

EEVI VALGMÄELE on esitatud süüdistus selles, et tema, olles 07.03.2003 a. sõlminud AS-s If

Eesti Kindlustuse kodukindlustuslepingu kindlustusperioodiks 12.03.2003 a. kuni 11.03.2004 a. X

asuva X kodusele varale kindlustussummas 55000 krooni, püüdis 2003 a. oktoobrikuus pärast

16.10.2003 a. X asuva X lauda- ja saunahoonete põlengut luua kindlustusjuhtumi asjaolude kohta

väärkujutluse, esitades Pärnus Hommiku 1 asuvasse AS If Eesti Kindlustuse kahjukäitlusosakonda

kindlustushüvise saamiseks tegelikust suurema koduse vara kahju. Nimelt kajastas Eevi Valgmäe

kahjustunud vara nimekirjas teadlikult väärana õmblusmasina „Singer“ väärtusega 2000 krooni,

õmblusmasina „Neuma“ -2000 krooni, vändaga kohvimasina -500 krooni, kolme õliradiaatori -600

krooni, kohviaparaadi -600 krooni, mikseri -120 krooni, veekeetja -200 krooni, fööni -150 krooni,

soojapuhuri -450 krooni, tolmuimeja -2773 krooni, akutrelli -1500 krooni, raadiomaki -1200 krooni,

teleri -3000 krooni, fotoaparaadi -1000 krooni ning kirjutusmasina väärtusega 2000 krooni

hävinemist saunas, kuigi tegelikult nimetatud esemeid hoones ei asunud. Samuti esitati teadlikult

valeandmeid väidetavalt sauna ja lauda juures asunud ning hävinenud 8500 krooni väärtuses 40

ruumi küttepuude kohta. Nimetatud kuritegu jäi aga lõpule viimata, kuna AS If Kindlustus keeldus

kindlustushüvitise maksmisest, kuivõrd kindlustusel tekkis kindlustusvõtja poolt kahjustunud vara

kahju suuruse kohta esitatud väidete osas kahtlus.

Süüdistus Eevi Valgmäele on esitatud KarS § 25 lg 1,2 ja § 212 lg 1 järgi katses luua

kindlustusjuhtumi kohta ebaõige ettekujutus eesmärgiga saada kindlustusandjalt kindlustushüvitist.

Kohtumenetluse poolte seisukohad kohtus

Asja kohtulikul uurimisel süüdistatav Eevi Valgmäe end kuriteo toimepanemises süüdi ei

tunnistanud. Süüdistatava ütluste kohaselt ei ole ta kindlustusele hüvitise saamiseks valeandmeid

esitanud. Eevi Valgmäe kinnitas, et kõik süüdistuses toodud majapidamisesemed, samuti küttepuud

olid 16.10.2003 a. tema ema elukohas, X olemas ning hävinesid tulekahju käigus täielikult ära

põlenud kõrvalhoonetes – saunas ja laudas. Eevi Valgmäe kohtus antud ütluste kohaselt asusid

tulekahjus hävinenud vändaga kohvimasin, radiaator, teler ja akudrell tulekahju ajal saunas,

ülejäänud esemed – õmblusmasin, 2 õliradiaatorit, kohviaparaat, mikser, veekeetja, föön,

soojapuhur, tolmuimeja, raadiomakk, teine teler, fotoaparaat ja kirjutusmasin aga laudas.

Prokurör leidis, et süüdistatava süü talle süükspandud kuriteo toimepanemises on kohtuliku

uurimisega leidnud tõendamist. Prokurör taotles Eevi Valgmäe süüdi tunnistamist KarS § 25 lg 1,2

ja § 212 lg 1 järgi ning tema karistamist rahalise karistusega.

Süüdistatava kaitsja leidis, et tema kaitsealuse süü kuriteo toimepanemises ei ole tõendamist

1-08-7976

leidnud, kuna kriminaalasjas kogutud ning kohtulikul uurimisel uuritud tõendid ei kinnita tema süüd

kuriteo toimepanemises. Kaitsja hinnangul ei saa lugeda usaldusväärseks tunnistajate M. T. ja S. S.

kohtus antud ütlusi, kuna nad on ise kuriteo, s.o. süütamise toimepanijad. Samuti ei ole kaitsja

hinnangul

kõlbulikeks,

süüdistatava

süüd

kinnitavateks

tõenditeks

kriminaalasjas

olev

eksperdiarvamus ning muud sündmuskohal läbiviidud menetlustoimingute käigus koostatud

dokumentaalsed tõendid. Eeltoodust tulenevalt taotles kaitsja Eevi Valgmäe õigeks mõistmist.

Kohtu seisukoht

Kohus leidis, et süüdistatava süü kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud.

Eevi Valgmäele on esitatud süüdistus kuriteo toimepanemises KarS § 25 lg 1,2 ja § 212 lg 1 järgi,

mille objektiivne koosseis seisneb kindlustuslepingu rikkumises, s.o. kindlustusjuhtumi toimumise

asjaolude kohta ebaõige ettekujutuse loomises, mille käigus esitati kindlustusandjale väärandmed

näidates tekkinud kahju tegelikkusest suuremana. Tegu jäi aga katsestaadiumisse, s.o. lõpuni

viimata, kuna kindlustusandjal tekkisid kahtlused neile esitatud andmete õigsuses ning

kindlustushüvitist Eevi Valgmäele välja ei makstud.

Kriminaalmenetlusega on kindlaks tehtud, et 16.10.2003 a. leidis X aset tulekahju, mille käigus

hävinesid talu kõrvalhooned – laut ja saun. Muud taluhooned kannatada ei saanud. Taluhoonete

omanikuks oli A. K. (I kd. t.l. 5, 6-8). Nimetatud tulekahjust on Lääne – Eesti Häirekeskusele

teatatud 16.10.2003 a. kell 15.59.

05.02.2004 a. Pärnu notari Kristi Kivimägi poolt koostatud volikirjast nähtuvad Eevi Valgmäe

õigused A. K. esindama kõikides varalistes küsimustes, sealhulgas IF Kindlustuse kõikides

küsimustes (I kd. t.l. 67).

Kindlustuspoliisi nr. 9144495 kohaselt oli eelnimetatud X eramu, laut, saun, lao- ja kõrvalhoone

ning kodune vara kindlustatud kodukindlustuse alusel tulekahju suhtes kindlustusperioodiks

12.03.2003 a. kuni 11.03.2004 a. Kindlustusvõtjaks ning seega kindlustushüvitise saajaks oli

süüdistatav Eevi Valgmäe (I kd. t.l. 17-19). Seega toimus 16.10.2003 a. kindlustulepinguga

sätestatud kindlustusjuhtum, mille tulemusena avanes kindlustusvõtjal Eevi Valgmäel võimalus

kindlustushüvitise taotlemiseks.

Pärnumaa Päästeteenistuse poolt on 17.10.2003 a. tulekahju kohta koostatud õiend sündmuse

asjaolude ja tulekahju tekkepõhjuste selgitamise kohta, samuti on sellele lisatud sündmuskoha

skeem tulekahjus hävinenud ja muude hoonete paiknemise ning tulekahju ajal puhunud tuule suuna

kohta (I kd. t.l. 7,8). Nimetatud tõenditest nähtub, et tulekahju tagajärjel hävinesid hooned täielikult.

Tulekahju arvatavaks põhjuseks oli hooletus lahtise tule kasutamisel kolmandate, kõrvaliste isikute

poolt.

Tulenevalt talle antud volitustest ja kindlustusevõtja staatusest on Eevi Valgmäe esitanud IF

Kindlustusele avalduse eelnimetatud tulekahju toimumise ning tulekahjus hävinenud vara ning selle

maksumuse kohta (I kd. t.l. 75-85). Avaldusest nähtub Eevi Valgmäe taotlus tulekahjus hävinenud,

kokku 160 eri nimetusega esemete hüvitamiseks, millest 144 nimetust esemeid asus Eevi Valgmäe

taotluse kohaselt saunas ja 16 nimetust esemeid laudas. Esemete tulekahjus hävinemisega on kahju

hinnatud 52900 krooni väärtuses (I kd. t.l. 91).

01.02.2010 a. prokuröri poolt esitatud muudetud süüdistuses (II kd. t.l. 94-96) süüdistatakse Eevi

Valgmäed kindlustuskelmuses 18093 krooni väärtuses koduse vara ning 8500 krooni väärtuses 40

ruumimeetri küttepuude osas. Hindamaks Eevi Valgmäele esitatud süüdistuse põhjendatust, tuleb

kohtul hinnata seda, kas prokuröri poolt süüdistuses esitatud vara tegelikult hävines 16.10.2003 a.

toimunud tulekahjus.

Esmalt peab kohus vajalikuks märkida, et Eevi Valgmäe kohtus antud ütlused vara asukoha kohta

1-08-7976

tulekahju ajal on vastuolus tema kohtueelses menetluses avaldatuga. Nii on süüdistatav kohtueelses

menetluses avaldanud, et tulekahjus hävinenud ja süüdistuses kajastatud esemed asusid saunas (I kd.

t.l. 75-85), kuid asja kohtulikul uurimisel avaldas süüdistatav, et hävinenud esemetest asusid saunas

üksnes vändaga kohvimasin, üks õliradiaator, teler ja akudrell. Ülejäänud esemed olid süüdistatava

kohtus antud ütluste kohaselt pakitud põhiliselt kastidesse ja jäetud lauta, kuna üksi elanud ja eakat

A. K. kavatseti kolida Pärnu linna laste juurde ning koos tema kolimisega kavatseti linna viia ka A.

K. asjad. Eevi Valgmäe põhjendas eeltoodud vastuolu sellega, et kindlustusele avaldust esitades ei

tundnud kindlustuseandja huvi vara asukoha vastu. Süüdistatava ütluste kohaselt pidi ta kirja

panema üksnes vara nimetuse ning hindama selle maksumuse.

Kohtu hinnangul ei ole süüdistatava taolised väited põhjendatud, kuna If Eesti Kindlustusele

avaldust esitades on Eevi Valgmäe täitnud spetsiaalse kindlustuse avalduse vormi, milles on lisaks

vara nimetuse, selle valmistamise aasta, vara hinna, kahju kirjelduse ja muu kõrval veel eraldi lahter

selle kohta kus vara paiknes (hoones, ruumis jms.). Kuna Eevi Valgmäe on nimetatud lahtri iga

süüdistuses nimetatud asja puhul täitnud viitega selle kohta, et hävinenud vara asus saunas, siis on

süüdistatava eelnimetatud väited paljasõnalised.

Süüdistatava ütluste paljasõnalisust kinnitavad veel järgmised kriminaalasja menetlusega kindlaks

tehtud asjaolud ning kohtulikus menetluses uuritud tõendid – Asja kohtulikul uurimisel ütlusi

andnud tunnistaja A. G., kes viibis 16.10.2003 a. tulekahju toimumise ajal päästeteenistuse

menetlusala juhtivinspektorina sündmuskohal on kinnitanud, et põles kaks talu kõrvalhoonet. Üks

neist (laut) oli puitkarkass hoone, millel katus oli juba põlenud ja mida tuletõrje saabumisel ei olnud

enam võimalik päästa. Tunnistaja ütluste kohaselt vaatas ta põlevatesse hoonetesse sisse, kuid

mingeid esemeid nendes ta ei näinud. Samuti ei olnud ei kõrvalhoonetes ega nende juures küttepuid.

Tunnistaja viibis sündmuskohal ka järgmisel päeval, kui tulekahju oli juba kustunud ning

kõrvalhooned hävinenud. Tema ütluste kohaselt oli järgmisel päeval tulekahjus hävinud hoonetest

järgi üksnes tuhk, mingeid jälgi ega jäänuseid tulekahjus hävinenud esemetest ei olnud. Samuti ei

olnud mingeid jälgi ega jäänuseid ärapõlenud küttepuudest.

Kohtu hinnangul järeldub tunnistaja ütlusest esmalt see, et tulekahjus hävinenud kahest hoonest ühe

puhul oli tegemist palkehitisega (saun), teise puhul aga laudkarkass ehitisega (laut). On ilmselge, et

puitkarkass hoone hävib tulekahjus kiiremini kui palkehitis. Samuti hävinevad karkassehitises

asuvad esemed kiiremini. Kohtu hinnangul on nimetatud asjaolust ajendatud ka Eevi Valgmäe

seisukohtade muutus tulekahjus hävinenud esemete osas, kuna avaldades kohtus, et esemed olid

paigutatud lauta, oli võimalik paremini põhjendada nende täielikku tulekahjus hävinemist. Samas ei

hävine aga ka seal asuvad esemed täielikult nii, et nendest ei jää järgi mingeid jäänuseid. Samuti ei

saa jätta tähelepanuta tunnistaja seisukohta, mille kohaselt temperatuur maapinnal on madalam kui

kõrgemal, kuivõrd üldteada asjaoluna on soe õhk kergem külmemast. Sellest tulenevalt hävinevad

ka tulekahju korral esmalt katus ning ülemised korrused ning seejärel hoone madalam osa. Kuna

süüdistatav avaldas, et esemed olid lauta paigutatud maapinnale (kastidesse heinte alla), pidid need

tulekahju ajal asuma madalama temperatuuriga piirkonnas ning hävinema alles põlengu lõpus,

millest järeldub, et tunnistaja pidi põlevasse hoonesse vaadates neid nägema. Samas ei ole aga

tõenäoline ka see, et esemed taolises põlengus hävinesid nii täielikult, et neist ei jäänud absoluutselt

midagi järgi. Süüdistuses äratoodud esemete täielik hävinemine on ebatõenäoline ka seetõttu, et

kõik nad sisaldavad metallist ning muudest sellistest materjalidest osi, mis ka suurema põlengu

korral ei hävine täielikult. Samuti ei ole kohtu hinnangul tõenäoline 40 ruumimeetri, hoonetest

väljas asunud küttepuude täielik ärapõlemine lühikese aja jooksul, juba selleks ajaks kui

päästetöötajad sündmuskohale saabusid, s.o. enne sauna ja lauda ärapõlemist.

-Tunnistaja M. O. ütluste kohaselt viibis ta 16.10.2003 a. sündmuskohal päästetöötajana. Tunnistaja

ütlustel põlesid mõlemad kõrvalhooned lahtise leegiga ning tuletõrjujad jälgisid, et tuli ei kanduks

eluhoonele. Tunnistaja kinnitas, et põlenud hoonetes ei olnud midagi väärtuslikku, kuna vastasel

juhul oleks tuletõrjujad seal asunud asjad sealt välja toonud. Samuti välistas tunnistaja asjaolu, et

1-08-7976

sündmuskohal oleks olnud 40 ruumimeetrit küttepuid, kuna nad ei näinud sauna juures ega ka mujal

mingeid küttepuid. Kohtu hinnangul ei saa jätta tähelepanuta ja tuleb lugeda põhjendatuks

päästetöötajast tunnistaja seisukohta, mille kohaselt põleb puuriit kaua, kusjuures 40 ruumimeetri

küttepuude täielik ärapõlemine kestab mitte vähem kui kolm ööpäeva.

Kohtu hinnangul ei ole alust kahelda päästetöötajatest tunnistajate A. G. ja M. O. ütluste

objektiivsuses, kuna tegemist on elukutseliste, oma ala spetsialistidega, kellel on teadmised,

väljaõpe ja kogemused tulekahju korral tegutsemiseks, sealhulgas tegutsemiseks nii inimeste kui ka

nende vara päästmiseks. Kohtu hinnangul on alusetu kaitsja oletus, nagu oleks päästetöötajad

tulekahju üksnes passiivselt pealt vaadanud, tundmata huvi hoonete ja vara päästmise suhtes. Kohus

ei pea tõenäoliseks, et sündmuskohale saabunud päästetöötajad ei kontrollinud seda, mis asub

põlevates hoonetes, kuivõrd see on vajalik juba sündmuskohal rakendatava tegutsemise

kavandamiseks (näiteks on vajalik kontrollida kas hoonetes ei asu inimesi, loomi, plahvatusohtlikke

või mürgiseid aineid vms.).

-Tunnistaja S. M. ütluste kohaselt esitas Eevi Valgmäe kindlustusele avalduse kahju hüvitamiseks

ning koos sellega nimekirja tulekahjus hävinenud esemetest. Tunnistaja käis sündmuskohal

20.10.2003 a., s.o. neli päeva pärast tulekahju toimumist ning ei näinud seal muud, kui põlenud

hoonetest jäänud ahervaremeid. Mingeid jälgi või jäänuseid tulekahjus põlenud esemetest

sündmuskohal ei olnud. Samuti ei olnud sündmuskohal mingeid jälgi põlenud küttepuudest.

Tunnistaja hinnangul ei ole võimalik, et sellises koguses esemeid, mida avaldas Eevi Valgmäe,

oleks tulekahjus täielikult hävinenud, samuti ei pidanud ta tõenäoliseks 40 ruumimeetri küttepuude

täielikku ärapõlemist.

Kohtu hinnangul on tunnistaja eeltoodud seisukohad põhjendatud, kuivõrd sellises koguses esemeid

ei saa ära põleda nii täielikult, et neist ei jää mingeid jälgi ega jäänuseid. Samuti ei ole võimalik riita

laotud küttepuude täielik ärapõlemine, sest isegi kui oletada, et küttepuud põlesid selleks ajaks ära,

oleks nii suuremahulisest põlengust pidanud jääma eraldi tuhahunnik, mida aga tunnistaja ütluste

kohaselt näha ei olnud. Samuti oleks põlengust jäänud tukke või lõpuni põlemata puuhalgude osi.

-Tunnistaja S. M. ütlusi kinnitab 20.10.2003 a. koostatud sündmuskohal koostatud vaatlusakt koos

sellele lisatud fototabelite ja sauna joonisega (I kd. t.l. 24-27), millest nähtub, et talu kõrvalhooned –

saun ja laut hävinesid tulekahjus, kusjuures saunast on säilinud vundament, korsten, põlenud palgid,

laudast aga üksnes vundament. Vahetult pärast tulekahju toimumist läbiviidud sündmuskoha

vaatlusega ei ole tuvastatud mingeid jälgi ei põlenud esemetest ega küttepuudest.

-Kriminaalasja menetlemisel on 07.04.2004 a. koostatud ekspertiisiakt nr. 440 riiklikult tunnustatud

eksperdi H. P. poolt tulekahju kollete, tekkepõhjuste ja sündmuskohal säilinud esemete kohta.

Eksperdi arvamusele (I kd. t.l. 40-42) on lisatud sündmuskoha skeem (I kd. t.l. 43) ja fotod (I kd. t.l.

44-51).

Esmalt analüüsib kohus seda, kas ekspertiisiaktis kajastatut on võimalik käsitleda lubatud tõendina,

kuivõrd süüdistatava kaitsja hinnangul ei vasta see KrMS § 107 ettenähtud nõuetele, kuna

ekspertiisiaktis puudub akti koostamise koht, ekspertiisi määranud isiku nimi, ekspertiisi liik, märge

selle kohta kas on taotletud ekspertiisi täiendamist, puuduvad ekspertiisi lähteandmed, ülesanded

eksperdile, viited ekspertiisi juures viibinud isikutele.

Kohtu hinnangul on ekspertiisiaktis sisalduv eksperdi arvamus käesolevas kriminaalasjas

arvestatavaks tõendiks. Esmalt peab kohus vajalikuks märkida, et ekspertiisi aluseks on olnud AS If

Eesti Kindlustuse vastav taotlus. Kohtu hinnangul oli see piisavaks aluseks eksperdi arvamuse

saamiseks. Samuti on aktis piisavalt ära toodud andmeid ekspertiisi lähteandmete kohta –

kahjukäitlusmaterjalid nr. E09030176M, sündmuskohale väljasõidu protokoll – arvestuskaart ja

meteotõendite väljatrükid. Asjaolu, et ekspertiisiaktis ei ole märgitud ekspertiisiakti koostamise

kohta ja liiki, on vormilised puudused, mis ei ole kaasa toonud eksperdiarvamuse mõjutamist või

1-08-7976

muutmist. Samuti ei muuda eksperdiarvamust ebaõigeks see, kui aktis puuduvad andmed

juuresolnud isikute ja täiendavate taotluste kohta, kuivõrd kriminaalasjast ei nähtu, et eksperdile

oleks taotlusi esitatud ning ta oleks need tähelepanuta jätnud, samuti ei nõua ega eelda antud

ekspertiis teiste isikute juuresolekut. Kohtu hinnangul ei mõjuta eelnimetatud puudused eksperdi

arvamust ning ei too kaasa valeotsuse tegemist tema poolt.

Riigikohtu lahendi 3-1-1-32-09 kohaselt peab ekspertiisiakti põhiosa KrMS § 107 lg 3 p 1,2

kohaselt sisaldama uuringute kirjelduse, uuringutulemuste hindamise alused ja eksperdiarvamuse

põhjenduse.

Ekspertiisiaktist

nähtub

põhjalik

sündmuskoha

kirjeldus

selle

kohta,

kus

ekspertiisiobjektiks olevad hooned asetsevad, nende mõõdud ja kirjeldused. Samuti on kirjeldatud,

mida sündmuskoha vaatlusega leiti ning milliseid toiminguid tehti (lisaks vaatlusele on tehtud

põlenud saunahoones lahtikaevamist). Ekspert on oma arvamuse rajanenud kohapeal tuvastatud

faktilistest asjaoludest lähtuvalt. Seega on piisavalt äratoodud uuringute kirjeldus ja selleks

kasutatud

meetodid.

Samuti

on

ekspertiisiaktis

äratoodud

tulemused,

mis

selgusid

uurimistulemusena. Lähtudes eeltoodud uurimismeetoditest ja oma teadmisest (tegemist on riiklikult

tunnustatud eksperdiga, kellel oli 27 aastane staaž), on ekspert kohtu hinnangul jõudnud

põhjendatud järeldustele ja andnud ammendavad vastused küsimustele, millele oli tal, tulenevalt

oma pädevusest, võimalik vastata. Eeltoodust lähtudes, on kohus seisukohal, et ekspertiisiaktis

sisalduv eksperdiarvamus vastab KrMS § 107 ettenähtud nõuetele ning seda on käesolevas

kriminaalasjas võimalik kasutada tõendina.

Asja kohtulikul arutamisel esitas süüdistatava kaitsja EMHI õiendi selle kohta, et 02.04.2004 a., s.o.

sündmuskohal läbiviidud kaevamise ajal oli kella 9.00 ajal õhutemperatuur -3,7 ja maapinna

temperatuur -2,4 kraadi, kella 12.00 ajal aga õhutemperatuur +0,6 ja maapinna temperatuur +4,5

kraadi. Kaitsja hinnangul on taolise temperatuuri puhul maa külmunud ning kaevamistööde

tegemine võimatu. Kohtu hinnangul ei välista eeltoodud ilmastikuandmed 02.04.2004 a. kohta

vaatlus- ja kaevamistööde läbiviimist. Andmetest nähtuvalt on miinustemperatuur olnud üksnes

hommikul, kuid keskpäevaks on temperatuur juba plusskraadides, mis on meie kliimatingimustes

tüüpiline aprilli alguse ilm. Miinustemperatuuride esinemine hommikusel ajal ei tähenda seda, et

maa nimetatud ajal oli ilmtingimata tugevalt ja sügavalt külmunud ning on üsna tõenäoline, et

selleks ajaks oli päevasel ajal valdavalt plusskraadides olnud temperatuuri tõttu maapind juba

ülessulanud. Samas ei välista aga ka maa külmumine kaevamistööde läbiviimist, kuivõrd ka

südatalvistes ning madalate temperatuuride puhul on võimalikud ja toimuvad mitmesugused

kaevamistööd nagu näiteks kanalisatsiooni ja veetrasside üleskaevamine, hauakaevamised seoses

matustega jms. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul alus järeldada, et kaevamistöid läbi ei viidud.

Eksperdi arvamuse kohaselt oli tulekahju põhjuseks lahtine tuli, mille allikad asusid nii laudas kui

saunas. Sündmuskoha, saunaruumi lahtikaevamisel leiti vikati tera, portfelli või koti metallist serv,

metalltops naeltega, potikaas, latthing, avatud asendis lukk, kaks hinge, mootorratta summuti

tagaosa, tahmaluuk, puitkasti ja grammofonipaneeli jäänused ning katusealusest seinatapeedi

sisevooderduse fragment, poolpõlenud kaloss ja kummijalanõu konts. Samuti olid saunahoone

kõrval põlenud õliradiaatori, elektrisoojendi ja vana, kuuekümnendate aastate teleri jäänused.

Eksperdi hinnangul ei asunud saunas ei õmblusmasinat, kahte õliradiaatorit ega kirjutusmasinat ning

välistatud on 40 ruumimeetri küttepuude kiire põlemine, kuivõrd selleks kuluks aega üle ööpäeva.

Ekspert oli kutsutud ka kohtuistungile, kus ta selgitas ning näitas ette arvutuskäigu selle kohta kui

kaua kulub aega 30 ruumimeetri puidu, küttepuude täielikuks ärapõlemiseks. Tema arvutuste

kohaselt (arvutuste käik II kd. t.l. 78), mille õigsuses ei ole kohtul alust kahelda, kulub selleks

vähemalt 37,5 tundi, s.o. üle 1,5 ööpäeva. Arvutustega saadud tulemus kinnitab seda, et puud ei

oleks saanud selleks ajaks ära põleda, kuni sündmuskohale saabusid päästetöötajad. Kuna

päästetöötajad aga küttepuid ning nende põlemist sündmuskohal ei näinud, siis järelikult puid seal ei

olnud ning süüdistatav on esitanud valeandmeid tulekahjus hävinud küttepuude kohta.

Eksperdi arvamus selle kohta, et sündmuskohalt ei leitud süüdistuses nimetatud, süüdistatava

1-08-7976

väidetel põlenud asjade jäänuseid, viitab sellele, et neid esemeid seal tegelikult ei olnud ning need

tulekahjus ei hävinenud. Antud arvamus läheb kokku ka tunnistajate A. G., M. O. ja S. M. ütluste ja

seisukohtadega.

-Tunnistaja S. S. ütluste kohaselt sisenes ta 16.10.2003 a. talu kõrvalhoonesse, lauta või küüni, mis

oli lukustamata ning süütas bensiiniga põlema. Tunnistaja kinnitas, et nimetatud hoones ei olnud

mingeid esemeid peale heinte. Mingeid kaste või kottidesse pakitud asju ta seal ei näinud.

Tunnistaja S. S. ütlused välistavad Eevi Valgmäe väited selle kohta, et asjad pakiti kastidesse ja

kilekottidesse ning paigutati lauta luku taha. Arvestades Eevi Valgmäe poolt avaldatud esemete

suurt hulka ning seda, et selliste esemete nagu õmblusmasin, radiaatorid, kohviaparaat, mikser,

soojapuhur, tolmuimeja, teler, kirjutusmasin jm. puhul on tegemist suhteliselt suuremõõtmeliste

esemetega, mille pakkimisel kastidesse peavad selleks olema suured pakendid, on ebatõenäoline, et

need olid paigutatud lauta nii, et S. S. neid ei oleks näinud ega märganud. Samuti ei ole tõenäoline,

et selline hulk suhteliselt väärtuslikke esemeid paigutati eluhoonest kaugel (skeemi kohaselt 50 m

kaugusele, I kd. t.l. 8) lukustamata kõrvalhoonesse. S. S. väide selle kohta, et ta sisenes

kõrvalhoonesse, mis oli lukustamata, ei ole kohtuliku uurimisega ümber lükatud. Samuti ei ole

sündmuskohalt avastatud jälgi kõrvalhoone lukustuse (tabaluku vms.) kohta, mis oleks olnud

metallist ja pidanud seetõttu tulekahjus säilima. Avatud lukk on leitud küll väljakaevamise käigus

saunast, kuid ei ole tuvastatud, et selle puhul oleks tegemist olnud lauda lukuga. Kohtu hinnangul ei

ole see ka tõenäoline, kuna on ebausutav, et S. S. oleks laudahoone luku lahti murdnud, selle kaasa

võtnud ning sauna viinud. Lisaks eeltoodule on S. S. ka enda kriminaalasja menetluses ütluste

olustikuga seostamisel kinnitanud, et sisenes laudahoonesse, mille uks oli küll suletud, kuid

lukustamata (uks oli ainult alumise hingega seina küljes kinni). (I kd. t.l. 184 pöördel).

Eevi Valgmäe väited selle kohta, et asjad asusid eluhoonest kaugel asuvas kõrvalhoones on

ebausutavad ka tema enda kohtus antud ütluste tõttu. Süüdistatava ütluste kohaselt oli tema ema, s.o.

A. K. talu kõrvalhoonetes umbes kümnel korral ukselukkude lahtilõhkumise teel sees käidud ning

sealt asju varastatud. Kohtu hinnangul ei ole sellest tulenevalt aga tõenäoline suurel hulgal

suhteliselt väärtuslike tarbe- ja muude esemete jätmine kohta, kuhu oli kerge juurdepääs kõrvalistel

isikutel.

-M. T. ütluste kohaselt tunneb ta Eevi Valgmäed tema tütre Ü. V. kaudu ning ta on sündmuskohal

viibinud. Tunnistaja kinnitusel tehti talle Eevi Valgmäe poolt ettepanek sauna ja talu kõrvalhoone

süütamiseks, kuna siis oli võimalik saada kindlustuselt hüvitist. M. T. kinnitas ka seda, et ajal kui ta

talu juures viibis, nägi ta kuidas Eevi Valgmäe, Ü. V. (endise nimega L.) ning Ü. õde (U. R.)

vedasid küttepuid varju alla, et need tulekahjus ei hävineks. Tunnistaja kinnitas sarnaselt S. S., et

kõrvalhoones, s.o. laudas mingeid esemeid ei olnud. Samuti olid kõrvalhooned lukustamata.

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tõusetus küsimus M. T. enda vastutusest hoonete süütamisel.

Kriminaalasja menetlemisel, mis puudutas süütamist, kahtlustati M. T. S. S. kihutamist süütamise

toimepanemisele ning sellele kaasaaitamises. Kriminaalasja menetlusega M. T. süüd kuriteo

toimepanemises ei tuvastatud, mistõttu Lääne Ringkonnaprokuratuuri määrusega 10.06.2005 a. on

kriminaalasja menetlus tema suhtes selles osas lõpetatud. Nimetatud määrust ei ole vaidlustatud

ning määrus on jõustunud. Sellest tulenevalt puudub kohtul alus pidada M. T. kaasosaliseks kuriteo

toimepanemisel. Kohus leidis, et hinnangud selle kohta, nagu oleks M. T. tegutsenud grupis koos S.

S., ajendatuna maksta kätte oma endisele elukaaslasele Ü. V., on oletuslikud ning tuleb jätta

tähelepanuta.

-31.10.2003 a. on Eevi Valgmäe esitanud kindlustusandjale Pärnu Politseiprefektuurile

adresseeritud avalduse selle kohta, et kuna sündmuskoha vaatlusega ei ole ärapõlenud sauna ja

laudahoone tuhast leitud jälgi seal olnud esemete – kahe tolmuimeja, kahe vändaga kohviveski, kahe

õmblusmasina, kolme õliradiaatori, kahe hobuse kuljuste ja Družba mootorsae kohta, siis on

nimetatud esemed varastatud (I kd. t.l. 68). Pärnu Politseiprefektuuri õiend 18.07.2006 a. aga ei

1-08-7976

kinnita, et Eevi Valgmäe oleks politseile eelnimetatud esemete varguse kohta avaldust esitanud (I

kd. t.l. 169).

Kohus leidis, et Eevi Valgmäe on eelnimetatud avaldusega soovinud viia kindlusandjat eksiteele,

kuna kindlustusele esitatud avalduses on ta nende, väidetavalt varastatud esemete kohta avaldanud,

et need on hoopis tulekahjus ära põlenud (I kd. t.l. 75-85). Kuna esemed ei saa olla korraga

varastatud ja ärapõlenud, siis on süüdistatava poolt avaldustes esitatud valeandmeid. Kohtu

hinnangul on Eevi Valgmäe kindlustusele esitanud avalduse varguse kohta seetõttu, et põhjendada

miks sündmuskoha vaatlusega põlenud kõrvalhoonetest esemete jäänuseid ei leitud, kuna kõikide

eeltoodud esemete puhul on tegemist selliste esemetega, mis ei hävine tulekahjus täielikult. Samuti

viitab kindlustusele esitatud avaldus paljasõnalisusele seetõttu, et samasugust avaldust politseile

laekunud ei ole.

-Tunnistaja S. M. ütluste kohaselt aitas ta koos H. K. 2003 a. septembri lõpul pakkida A. K. asju, et

neid saaks hiljem linna transportida. Tunnistaja ütluste kohaselt pakiti asjad kastidesse ning viidi

lauta ja jäeti seal heinte peale. Laut lukustati tunnistaja ütluste kohaselt raudlatiga.

Tunnistaja eeltoodud ütlused on vastuolus kriminaalasjas tuvastatud faktiliste asjaoludega.

Kohtuistungil ütlusi andnud erinevad tunnistajad M. O., A. G. ja S. S., kes kõik viibisid tulekahju

eel või selle ajal lauda juures, on kinnitanud, et mingeid heinte peal olevaid esemeid nad seal ei

näinud. Samuti ei ole võimalik, et nii suur hulk asju oleks jäänud neile lihtsalt märkamata. Lisaks

sellele ei ole kinnitust leidnud asjaolu, et laut oli raudlatiga suletud, kuivõrd sündmuskoha

vaatlusega ei ole raudlatti, mis oleks pidanud põlengus säilima, sündmuskohalt avastatud. Kohtu

hinnangul ei ole tõenäoline, et pärast põlengut, kuid enne sündmuskoha vaatlust keegi varastas või

toimetas varalises ja ka praktilises mõttes väärtusetu ning suhteliselt suuremõõtmelise ja raske

raudlati sündmuskohalt minema.

-H. K. ütluste kohaselt aitas ta asju pakkida ja lauta toimetada. Asja kohtulikul uurimisel mäletas

tunnistaja mitmeid, Eevi Valgmäe poolt avaldatud esemeid, kuid ei mäletanud vanaaegseid

õmblusmasinaid. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, mille kohaselt on ebatõenäoline, et

tunnistaja ei mäleta vanaaegseid ja meeldejääva välimusega õmblusmasinate pakkimist. Samuti on

ebatõenäoline, et kuna õmblusmasinate jäänuseid pärast tulekahju ei leitud, siis need varastati,

ülejäänud esemed aga hävinesid tulekahjus. Kohus peab ebatõenäoliseks, et muude esemete hulgast

varastati üksnes õmblusmasinad, muud esemed jäeti aga alles. Samuti on H. K. ütlused vastuolus

Eevi Valgmäe ütlustega õliradiaatorite, veekeetja ja mikseri osas. Tunnistaja ütlustel asusid

nimetatud esemed elumajas ning neid ei ole pakitud. Kohus peab tunnistaja eeltoodud ütlusi

tõepäraseks, kuna sündmuskohalt ei leitud peale ühe radiaatori jäänuste muude esemete põlemata

jäänuseid, millest järeldub, et nimetatud esemetest kaks radiaatorit, veekeetja ja mikser tulekahjus ei

hävinenud.

-Tunnistaja H. P. ütluste kohaselt mäletas ta paljude, talus olnud esemete hulgast mikserit,

veekeetjat, õliradiaatoreid, soojapuhurit, tolmuimejat, kahte telerit ja Singer õmblusmasinat. Samas

ei kinnita aga tunnistaja ütlused nimetatud esemete olemasolu kohta seda, et need hävinesid

tulekahjus või varastati, kuna H. P. ütluste kohaselt viibis ta talus 2003 a. juunikuus, s.o. 4 kuud

enne tulekahju toimumist. Sellest tulenevalt ei kinnita tunnistaja ütlused süüdistatava ütlusi esemete

hävinemise kohta.

Tunnistaja ütlustel olid 2003 a. juunikuus sauna juurdeehitise all ka küttepuud umbes 6-7

ruumimeetri mahus. Kohus leidis, et tunnistaja ütlused ei kinnita Eevi Valgmäe avaldatud 40

ruumimeetri puude olemasolu ega ka seda, et puud hiljem, 2003 a. oktoobris, s.o. tulekahju ajal seal

olid, kuna vahepealse aja jooksul oli neid võimalik kas ära põletada, mujale paigaldada või

transportida.

-U. R. ütluste kohaselt mäletas ta seda, et enne tulekahju oli lauda juures umbes paar ruumimeetrit

1-08-7976

ning sauna juures umbes kümme ruumimeetrit küttepuid. Tunnistaja kinnitas ka seda, et suvel veeti

puid elumaja seina juurde, kuna vanaema, s.o. A. K. liikus vaevaliselt ja ei olnud enam võimeline

puid kaugemalt ära tooma. U. R. kinnitas, et Eevi Valgmäe poolt avaldatud esemed olid talus

olemas, kuid ta ei tõendanud seda, et nimetatud esemed oleks tulekahju ajal asunud saunas või

laudas ning, et need ilmtingimata tulekahjus hävinesid. Veel kinnitas tunnistaja seda, et viibis

sündmuskohal päev pärast tulekahju, kuid ei näinud seal muud kui tuhka.

Tunnistaja U. R. eeltoodud ütlused ei kinnita 40 ruumimeetri küttepuude olemasolu ega nende

hävinemist tulekahjus. Samuti ei kinnita tema ütlused teiste esemete tulekahjus hävinemist, kuna ka

tema ütlustest nähtub, et põlenud kõrvalhoonete juures ei olnud jälgi ega jäänuseid põlenud

esemetest, vaid seal oli üksnes tuhk. Nimetatud asjaolu aga välistab esemete olemasolu, kuna ei ole

tõenäoline süüdistuses toodud esemete täielik ärapõlemine.

-Ü. V. ütlustel oli tema vanaema A. K. tervis 2003 a. sügisel halb, mistõttu tuli teda aidata.

Tunnistaja ütluse kohaselt olid küttepuud laotud nii sauna kui lauda juurde, kuid selleks, et vanaema

saaks puid paremini kätte, veeti puud lauda ja sauna juurest elumaja juurde. Samuti pakiti ära

vanaemale kuuluvad asjad, et need linna tuua. Kuna aga tunnistaja käis vanaema juures harva, siis ta

täpsemalt asjade pakkimisest ning hoidmisest ei teadnud. Samuti ei teadnud ta kinnitada, kus asusid

asjad tulekahju ajal.

Kohus leidis, et Ü. V. ütlused ei kinnita Eevi Valgmäe vastuväiteid. Tema ütlused ei tõenda 40

ruumimeetri küttepuude tulekahju käigus hävimist, kuna nendest järeldub, et küttepuud asusid mitte

kõrvalhoonete, vaid hoopis elumaja juures, mis jäi aga tulekahjus puutumata. Samuti ei kinnitanud

ta muude pakitud asjade hävinemist tulekahju käigus.

-Tunnistaja R. R. kinnitas, et 2003 a. sügisel pakkis Eevi Valgmäe vanaema asjad pappkastidesse, et

need koos vanaema, s.o. A. K. linna kolimisega ära viia. Asja kohtulikul uurimisel kinnitas

tunnistaja sarnaselt Eevi Valgmäega, et pappkastid asjadega viidi saunast lauta, kuid enne nende

äraviimist linna toimus tulekahju. Tunnistaja mäletas kohtus ütlusi andes seda, et ta nägi saunas

kirjutusmasinat, fotoaparaati, akudrelli, tolmuimejat, veekeetjat, soojapuhurit, makk-raadiot,

vändaga kohvimasinat, ühte õliradiaatorit, kuid seda kas ja kuhu mingi konkreetne asi pakiti ning

mida ta konkreetselt lauta viis, tunnistaja ei teadnud. Kohtu hinnangul tuleb tunnistaja ütlustesse

suhtuda kriitiliselt, kuna need ei lähe kokku muude kriminaalasja menetluses tuvastatud

asjaoludega, millel kohus on juba eelnevalt peatunud.

-Kriminaalasja menetluses käigus on 28.01.2004 a. tunnistajana üle kuulatud A. K. (I kd. t.l. 103-

104), kes aga kriminaalasja kohtulikuks menetluseks Rahvastikuregistri andmetel oli 26.11.2005 a.

surnud (I kd. t.l. 168). KrMS § 291 p 1 kohaselt võib kohtumenetluse poole taotlusel avaldada

tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütlused, kui tunnistaja on asja kohtuliku arutamise ajaks

surnud. Kohus avaldas prokuröri taotlusel A. K. ütlused, kes on avaldanud, et sauna ja laudahoone

uksed olid küll suletud, kuid lukustamata. Samuti ei nähtu A. K. ütlustest, et saunas ja laudas oleks

olnud väärtuslikke esemeid. Sama kinnitas ta vahetult pärast juhtunut sündmuskohal käinud A. G..

A. K. eelnimetatud ütlused haakuvad muude kriminaalasjas tuvastatud asjaoludega. Kuna

kriminaalasja kohtulikul arutamisel kinnitasid Eevi Valgmäe ja tema lähisugulastest tunnistajad, et

A. K. ei olnud tulekahju ajal enam adekvaatne ning võimeline tõeseid ütlusi andma, siis tuleb kohtul

hinnata, kas A. K. antud ütlused on arvestatavad. Kohtu hinnangul ei ole kriminaalasja menetlusega

tõendatud, et A. K. oleks oma vaimse seisundi tõttu 28.01.2004 a. olnud ebaadekvaatne või tõeste

ütluste andmiseks võimetu, kuna selle kohta puuduvad meditsiinilised tõendid. Samuti on

05.02.2004 a. Pärnu notari Kristi Kivimägi poolt koostatud volikiri, kus A. K. on viieks aastaks

volitanud Eevi Valgmäed end esindama kõikides kohtu ja administratiivasutustes, tulekahju, talu

maaüksuse piiride ja metsa ning vargustega seotud küsimustes. Notariaalse akti koostamine ja

tõestamine notari poolt kinnitab, et A. K. oli siis teo ja otsustusvõimeline, millest järeldub, et kohtul

puudub alus pidada A. K. 28.01.2004 a. antud ütlusi ebausaldusväärseteks.

1-08-7976

Hinnates kõik eelnimetatud tõendeid nende kogumis, asus kohus seisukohale, et Pärnu maakonnas,

X 16.10.2003 a. toimunud tulekahjus ei asunud tulekahjus hävinenud kõrvalhoonetes – saunas ega

laudas kahte õmblusmasinat („Singer“ ja „Neuma“), kolme õliradiaatorit, vändaga kohvimasinat,

kohviaparaati, mikserit, veekeetjat, fööni, soojapuhurit, tolmuimejat, akudrelli, raadiomakki, telerit,

fotoaparaati ja kirjutusmasinat. Kinnitust ei ole leidnud ka nende esemete vargus. Samuti on

tõendamist leidnud, et tulekahjus ei hävinenud 40 ruumimeetri ulatuses küttepuid. Kohus möönab,

et tulekahjus võis küll hävineda muid tarbeesemeid (riided, saunatarbed, pesemisvahendid jm.), kuid

eelnimetatud esemed tulekahjus ei hävinenud. Sellest tulenevalt on ka prokurör süüdistuse mahtu

võrreldes algse süüdistusega, kohtumenetluse käigus vähendanud Eeltoodust tulenevalt asus kohus

seisukohale, et Eevi Valgmäe on kindlustusandjale esitanud valeandmeid hävinenud vara kohta

eesmärgiga saada kindlustuselt rahalist hüvitist, milline tegu on KarS § 212 lg 1 koosseisuliseks

tunnuseks. Kuna aga kindlustusandja talle kindlustushüvitist kahtluste tõttu välja ei maksnud, jäi

kuritegu KarS § 25 lg 1 ja 2 kohaselt süüdlase tahtest mitteolenevatel põhjustel lõpuni viimata.

Subjektiivsest küljest on Eevi Valgmäe tegevus hinnatav tahtliku teona KarS § 16 lg 2 kohaselt

kavatsetult, kuna süüdistatav seadis teo toimepanemisel eesmärgiks süüteokoosseisule vastava

asjaolu, s.o. kindlustusandjale hüvitise saamise eesmärgil teadvalt valeandmete esitamise teades, et

see tema tegevuse tagajärjel saabub.

Seega, on eeltoodust lähtudes leidnud täielikku tõendamist Eevi Valgmäe poolt kuriteo toimepanek

KarS § 25 lg 1,2 ja § 212 lg 1 järgi.

Karistuse kohaldamisest

Kohus ei tuvastanud kriminaalasja menetlusega süüdistatava puhul teo õigusvastasust ega süüd

välistavaid asjaolusid. Eevi Valgmäe on nii kriminaal- kui väärteokorras varem karistamata.

KarS § 56 kohaselt on isiku karistamise aluseks tema süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohus ei tuvastanud kriminaalasja menetlusega Eevi Valgmäe puhul karistust kergendavaid ega

raskendavaid asjaolusid KarS § 57 ja § 58 mõttes. Kriminaalasja menetlusega on kindlaks tehtud, et

Eevi Valgmäe on süüdi kuriteo toimepanemises, mis jäi katsestaadiumisse. Varalist kahju kuriteo

toimepanemisega tekitatud ei ole. Lähtudes eeltoodust ja arvestades seda, et Eevi Valgmäe puhul on

seni tegemist olnud seaduskuuleka isikuga, asus kohus seisukohale, et teda on võimalik karistada

kergemaliigilise, rahalise karistusega. Kuna Eevi Valgmäe puhul on tegemist pensionäriga, siis tuleb

talle kohaldada rahalist karistust väiksemas määras.

Menetluskuludest kuuluvad süüdistatavalt välja mõistmisele KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 5

alusel kriminaaltoimiku materjalidest tema kaitsjale koopiate tegemise tasu summas 240.20 krooni.

Tsiviilhagi kriminaalasjas esitatud ei ole, samuti ei ole kriminaalasja juures asitõendeid.

KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt tuleb Eevi Valgmäelt riigi tuludesse välja mõista 6525 krooni

sundraha seoses tema poolt teise astme kuriteo toimepanemisega.

Teet Olvik

Kohtunik