4-22-1002/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-22-1002

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.juunil 2022.a, Tallinnas

Väärteoasja number

4-22-1002 (2302,22,001864)

Kohtunik

Katre Poljakova

Kohtuistungi sekretär

Karine Grigorjan - Algmaa

Väärteoasi

X kaebus Politsei - ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri

Ida-Harju

politseijaoskonna

menetlustalituse

üldsüütegude

menetlusgrupi

vanemväärteomenetleja Kristel Proosi 09.03.2022.a

otsusele väärteoasjas nr 2302,22,001864

Menetlusalune isik

X, isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx;

Alaealise seaduslik esindaja

Y, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx;

Kaebuse esitaja volitatud

esindaja

Jurist Henno Nurmsalu, isikukood: xxxxxxxxxxx,

asukoht: Nurmsalu Õigusabi OÜ, Mustamäe tee 60,

Tallinn, e-post: xxx;

Kohtuväline menetleja

Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida –

Harju politseijaoskond, esindaja Kristel Proos

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 2 ja §-dest 133-134; KarS § 87 lg

1 p 1 maakohus otsustas:

1. Rahuldada kaebuse esitaja Xi kaebus osaliselt.

2. Tühistada Politsei - ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida – harju

politseijaoskonna

menetlustalituse

üldsüütegude

menetlusgrupi

vanemväärteomenetleja

K. Proos

09.03.2022.a

otsus

väärteoasjas

nr

2302,22,001864, millega Xit karistati NETS § 462 lg 1 järgi rahatrahviga 5 (viis)

trahviühiku ulatuses s.o 20.- (kakskümmend) eurot osaliselt s.o mõistetud

karistuse osas.

3. Teha uus otsus, millega Xi suhtes kohaldada NETS § 462 lg 1 järgi kvalifitseeritud

väärteo toimepanemise eest KarS § 87 lg 1 p 1 alusel mõjutusvahendina hoiatust.

4. Muus osas jätta otsus muutmata.

5. X valitud kaitsja kulud jätta tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule

menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema

advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta

sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale seitsme päeva jooksul alates

kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav

tervikotsus kättesaadav Harju Maakohtu kantseleis 22.juunil 2022.a kell 14.00. Kassatsioon

esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud ja menetluse käik

Politsei - ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 09. mätsi 2022.a. otsusega väärteoasjas nr

2302,22,001864 karistati alaealist Xit (X) NETS § 462 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo

toimepanemise eest rahatrahviga 5 trahviühikut s.o summas 20.- eurot ning seda seetõttu, et

tema 09.02.2022.a kella 10:07 ajal, Pärnu mnt 469, Tallinnas juures, viibis sisetingimustes

ühistranspordis ja ei kandnud maski. Isikul puudus maski kandmisest vabastav põhjus ja tõend.

Sellise tegevusega X rikkus NETS § 28 lg 6 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on

kvalifitseeritav NETS § 462 lg 1 järgi (kohtutoimik tl 8, väärteotoimik tl 6-7)

Menetlusalune isik X valitud kaitsja jurist Henno Nurmsalu esitas 28.03.2022.a Harju

Maakohtu Tallinna kohtumajale kaebuse kohtuvälise menetleja eelpool märgitud otsusele,

millises taotletakse Politsei- ja Piirivalveameti 09.03.2022.a otsuse väärteoasjas nr

2302,22,001864 tühistamist lähtudes VTMS § 29 lg 1 p-st 1, alternatiivsena taotletakse

menetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel (menetlusaluse isiku süü ei ole suur) või

hoiatusega piirdumist VTMS § 30 lg 2 sätestatu alusel, samuti tunnistada PSJKS § 9 lg 1 alusel

põhiseaduse vastaseks VV korralduse nr 305 p 8 ja jätta see kohaldamata ning jätta

menetluskulud Politsei- ja Piirivalveameti kanda (kohtutoimik tl 2-4).

Kohtule esitatud kaebuses märgitakse, et kohtule esitatud kaebusega vaidlustatakse

eelnimetatud otsus tervikuna.

Kaebusega soovib kaebaja eelviidatud otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist Xi

suhtes.

Kaebuses märgitakse, et kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt rikkus menetlusalune isik NETS

§ 28 lg 6 alusel sätestatud nõudeid (VV korralduse nr 305 p 8 nõuded). Korralduse nr 305 p-s

8 sätestatu kohaselt avalikus siseruumis (korralduse p 7 kohaselt ka ühissõidukis) on isikul

kohustus kanda kaitsemaski. Kaebaja märgib, et eelviidatud korralduses puuduvad täpsed

nõuded maskile ja selle korrektsele kandmisele. Nimetatud täpsustusi on võimalik leida

erinevatest korralduse seletuskirjadest, kuid kaebaja märgib, et korralduse seletuskirjade

leidmine ei ole eriteadmisteta isikul võimalik. Pealegi peavad olema täpsed nõuded, eriti mis

puudutab piiranguid ja mille vastu eksimisel on võimalik isikut karistada, sätestatud õigusakti

põhitekstis.

Samuti selgitatakse kohtule esitatud kaebuses, et menetlusalusel isikul on näidustus maski

mittekandmiseks seoses põetud haigustega. Maskikandmisel tekib tal õhupuudus, mistõttu isik

ei saa maski kanda (objektiivne põhjus), paraku ei ole võimalik korralduse nr 305 nõutavat

tervishoiuteenuse osutaja tõendit saada, kuna perearstid sellist tõendit ei väljasta ja ei ole nõus

ka selle kohta ühtegi kirjalikku taasesitamist võimaldavat seisukohta andma. Nimetatud asjaolu

tuleb arvesse võtta käesolevas menetluses.

Märkimisväärseks on peetud teadmist, et menetlusalune isik on alaealine (14.a). Väidetav

rikkumine toimus maaliinide bussis, mille peatasid Tallinna piiril Vana-Pääsküla peatuses

politseinikud. Menetlusalune isik elab linnast väljas, ta ei ole ühistransporti varasemalt

kasutanud. Menetlusalune isik viibis bussis ilma vanemateta, koos 18-aaastase kaaslasega.

Bussi peatamisel paluti tal politseinikega koos väljuda. Seejuures lubati talle, et buss ootab, et

ta saaks sõitu jätkata. Politsei käskis aga bussil sõitu jätkata. Oluline on märkida, et

menetlustoimingute lõpetamisel jäeti menetlusalune isik Vana-Pääsküla bussipeatusesse, ilma

eelnevalt veendumata, kuidas isik saab turvaliselt teekonda jätkata, seades ohtu isiku heaolu ja

turvalisuse. Eeltoodu kohta esitas kaebaja vastulause raames ka kaebuse VTMS § 76 lg 1

sätestatu alusel, leides, et PPA tegevus ei olnud vastavuses LasteKS § 5 p-s 3 sätestatuga

koostoimes § 7 lg 1 sätestatud põhimõtetega ja põhiseaduse §-s 27 nimetatud põhimõttega.

Lisaks on menetlusalune isik seisukohal, et maskikandmise nõue ei ole põhjendatud,

eesmärgipärane ja proportsionaalne nõue. Kaebaja märgib, et puudub asjakohane põhjendus

(mh teadusuuringud ja statistilised andmed) lausaliseks maskikandmiseks üleüldse, eraldi

küsimus on sellise nõude kehtestamine Vabariigi Valitsuse üldkorraldusega, pealegi kujul,

millest ei nähtu maskikandmise täpsed nõuded. Avaldaja hinnangul on selline nõue sellisel

kujul vastuolus Põhiseadusega ja kaebaja hinnangul tuleb sellisel kujul jätta maskinõue

kohaldamata, kuna tegemist ei ole proportsionaalse piiranguga ehk nõue ei ole sobiv, vajalik ja

mõõdukas.

Kaebaja on asunud seisukohale, et korralduse p 8 riivab õigusvastaselt kaebaja õigusi.

Korralduse p 8 on ebaproportsionaalne, kuna sellel puudub tegelik seos viiruse leviku

piiramisega vms muu legitiimne eesmärk, mistõttu sellise kohustuse kehtestamine on

õigusvastane. Kaebaja leiab, et mitte millegagi pole tõendatud, et maskide kandmine aitaks

mingilgi määral tõkestada, piirata või vähendada Sars-Cov-2 viiruse levimist, mistõttu

korralduse punktis 8 kehtestatud maski kandmise kohustus ei ole põhjendatud ega aita täita

korralduse eesmärke (nakkushaiguse epideemilise leviku tõkestamine ning inimeste elu ja

tervise kaitse).

Kohtule esitatud kaebuses märgitakse, et korralduse punktis 8 kehtestatud kohustus kanda

avalikus ruumis näomaski rikub kaebaja õigust vabale eneseteostusele ning on vastuolus

inimväärikuse põhimõttega, mis tuleneb põhiseaduse (PS) §-st 19. Asutud on seisukohale, et

kaebajalt on võetud ära õigus liikuda avalikus kohas katmata näoga ja tunda end avalikes

kohtades liikudes vabalt. Talle on pandud kohustus oma isiklike soovide ja tahte vastaselt

soetada ja kasutada näomaske, mis moonutab tema välimust, raskendab hingamist ning muudab

avalikes siseruumides viibimise ning teiste inimestega suhtlemise ebamugavamaks ja

ebameeldivamaks. Tegemist on intensiivse õiguste riivega, kuna see kohustus mõjutab kaebaja

elu igapäevaselt.

Lisaks menetlusaluse isiku kaitsja hinnangul rikub korralduse punkt 8 ka kaebaja õigust vabalt

liikuda (PS § 34). Õigus vabalt liikuda hõlmab nii ühest kohast teise liikumise kui ka teatud

kohas viibimise. Avalikus siseruumis maski kandmise kohustuse kehtestamine tähendab

sisuliselt, et kui kaebajal kas pole parasjagu maski või ta ei soovi maski kanda, kehtib talle

liikumispiirang ehk keeld siseneda avalikesse siseruumidesse ning nendes ruumides viibida,

samas kui ilma maski kandmise kohustuseta oleks kaebajal vabadus nendes kohtades vabalt

liikuda. Tegemist on jällegi intensiivse põhiõiguste riivega, kuna see mõjutab kaebaja

igapäevaelu ning sunnib kaebajat tegema muudatusi oma harjumuspärase elu juures.

Kohus arutas käesolevat kaebust istungimenetluses 09.05.2022.a ja 06.06.2022.a (kohtutoimik

tl 25-28, 29-30).

Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 09.05.2022.a. toimunud kohtuistungil kaebuse esitaja X

ja tema esindaja jurist Henno Nurmsalu jäid täielikult kohtule esitatud kaebuse juurde.

Kaebuse esitaja X esindaja jurist Henno Nurmsalu märkis 09.05.2022.a toimunud

kohtuistungil, et soovib ta kohtu tähelepanu juhtida sellele, et menetlusalune isik ei saa maski

kanda. See tekitab tal füüsilisi sümptomeid. Menetlusalune isik ei ole seni ka kordagi maski

kandnud ja ta on oma elu korraldanud nii, et ta ei ole pidanudki maski kandma ehk siis ei käinud

nendes kohtades, kus maski on nõutud.

Kaebuse esitaja esindaja kinnitas kohtus, et X sõitis bussis, selle üle vaidlust ei ole, samuti ei

ole vaidlust selles, et ta viibis seal bussis ilma maskita. Vaidlus on selles, et kuna valitsuse

korralduse kohaselt on võimalik tõendada üksnes läbi meditsiinilise tõendi, et isikul ei ole

võimalik maski kanda, kuid sellist tõendit ükski tervishoiuteenuse osutaja ei väljasta, siis ei ole

võimalik ka korralduses nõutud dokumenti kaebajal esitada.

Kohtus asuti seisukohale, et maski kandmise nõue üleüldse ei ole põhjendatud seetõttu, et maski

kandmise nõudel puudub põhjuslik seos viiruse leviku vähendamisega. Märkimisväärseks peeti

teadmist, et eeltoodud väitele on esitanud kaebaja kaebuses ka mitmeid viiteid, kus

teadusarvamus on kaheselt jõudnud seisukohale, et maski kandmine viirushaiguste puhul ei ole

piisavalt tõendatud, et oleks efektiivne, mis toob omakorda siis küsimuse sellest, et kas selline

nõue, mis on ühetaoliselt kehtestatud kõigile üle 12-aastastele isikutele Eesti Vabariigis, on

üldse proportsionaalne. Kohtus tõdeti, et võib muidugi öelda, et antud korralduse võiks

vaidlustada halduskohtus, kuid käesolevaks hetkeks on selgunud ja ka kohtupraktikas kinnitust

leidnud, et tegelikult see ei ole võimalus, millega on reaalselt võimalik oma õigusi kaitsta

puhtalt sellepärast, et halduskohtumenetlus võtaks niivõrd kaua aega, et enne on käimasolevate

menetluste põhjal jõutud sinna, et menetlused lõpetatakse seetõttu, et piirangud on kehtetuks

tunnistatud ja on langenud ära alus edasiseks menetluseks. Seetõttu kaebaja leiab, et just VTMS

raames esitada taotlus valitsuse korralduse nr 305 p 8 põhiseadusevastaseks tunnistamiseks ja

selle kohaldamata jätmiseks, on asjakohane (kohtutoimik tl 25 pöördel – 26).

Kohtuvälise menetleja esindaja Kristel Proos kaebust õigeks ei võtnud ja kaebusega ei

nõustunud (kohtutoimik tl 26).

Menetlusalune isik X kinnitas kohtus, et 9.veebruaril oli ta sõbrannaga bussi peal. Nad läksid

Tallinna. Vana-Pääsküla peatuses tulid 2 politseinikku bussi. Nad tulid nende juurde ja küsis ta

käest, miks ta maski ei kanna. Ta vist ütles viimastele, et miks ta peaks vms. Siis politsei ütles

talle, et lähme korraks bussi pealt maha ja räägime paar sõna, siis saate tagasi bussi peale ja

saate edasi minna. Nad mõtlesid sõbrannaga, et jätavad asjad sinna ja lähvad korraks välja

rääkima ja siis tulevad tagasi. Siis, kui politsei nägi, et nad jätavad asjad sinna, siis ütlesid

viimased, et olge tublid ja võtke asjad kaasa. Kui nad bussi pealt maha said, siis kohe öeldi

bussijuhile, et võib edasi minna ja bussijuht läks. Siis küsiti neilt uuesti, miks nad maski ei

kandnud. Tema - X ütles, et see mask ei aita midagi, siis räägiti neile natuke midagi ja siis

politsei tegi ta 18 aastasele sõbrannale 40€ trahvi ja käskisid tal autost välja minna ja, siis tegid

viimased talle protokolli ja ta pidi mingit esseed kirjutama. Siis surusid nad teda maski ka

kandma. Lõpuks lasid nad neil minema, ütlesid, et võite maskid ära panna ja järgmise bussi

peale minna, aga nad lihtsalt jalutasid edasi järgmisesse bussipeatusesse. Seda, et tal tervisega

on probleeme ja maski kanda ei saa seda ta politseile ei öelnud (kohtutoimik tl 26).

Menetlusaluse isiku seaduslik esindaja Y kinnitas kohtus, et tema tütrel on adenoidid, ta kandis

sel ajal breketeid, pidi koguaeg suud lahti hoidma, et hingata. X ei ole kunagi kandnud maski,

tal ei ole seda vaja. Mask füüsiliselt takistaks ta tütrel hingata. Kinnitas seaduslik esindaja ka

seda, et riik on teinud võimatuks sellekohast tõendit saada, perearst sellist tõendit ei väljasta

(kohtutoimik tl 26 pöördel).

Kohtulike vaidluste käigus X kaitsja jurist Henno Nurmsalu jäi seisukohale, et maskikandmise

kohustus ei vähenda viiruse levikut, puudub põhjuslik seos maski kandmise ja viiruse leviku

vähenemise osas või on siis see mõju niivõrd väike, et sellega ei ole põhjendatud niivõrd tõsine

riive isiku põhiõigustes. Märgitust tulenevalt palutakse kohtul menetlus lõpetada (kohtutoimik

tl 27).

Menetlusaluse isiku seaduslik esindaja Y juhtis kohtu tähelepanu sellele, et tema hinnangul

käesoleval hetkel on Eestis noorte ja laste surma põhjuseks enesetapud ning see on saavutatud

maski kandmise kaudu. Samuti peab ta oma lapse suhtes politsei käitumist ahistavaks, last ei

saanuks panna nõustuma protokolliga ja paluda tal sellele alla kirjutada. Kõik peavad austama

Põhiseadust k.a politsei (kohtutoimik tl 27).

Kohtuvälise menetleja esindaja Kristel Proos märkis kohtulike vaidluste kestel, et kohtuväline

menetleja, tutvudes väärteotoimikuga ja kogutud tõenditega asub seisukohale, et isikule süüks

pandav tegu on aset leidnud ja menetlusaluse isiku poolt toime pandud. Kohtu tähelepanu juhti

teadmisele, et menetlusalune isik ega tema esindaja ei ole esitanud ühtegi tõendeid selle kohta,

et maski kandmine on vastunäidustatud seoses terviseprobleemidega. Samuti ei ole

menetlusalune isik soovinud kirjutada esseed, kuigi siin käis läbi põhjus, miks seda esseed ei

saa kirjutada. Kohtuväline menetleja täpsustas, et antud essee kirjutamine ongi eesmärgil, et

kohtuväline menetleja saaks teada, mis põhjustel siis isik mingitel arvamustel ja

tõekspidamistel on ja sellest lähtuvalt oleks saanud kas siis piirduda kirjaliku hoiatusega ehk

lõpetada menetlus. Seda menetlusalune isik ei kasutanud. Kohtuväline menetleja leidis, et

kaebuses välja toodud argumendid ei ole piisavad väärteomenetluse lõpetamiseks ja

kohtuväline menetleja on piisava põhjalikkusega ka oma otsuses need välja toonud, miks leiab,

et väärteomenetlust ei lõpetata ning võttes arvesse eeltoodut, palus kohtuväline menetleja

kohtul jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata (kohtutoimik tl 27).

Lisaks eeltoodule kohus avaldas ja uuris menetlusosaliste taotlusel järgmisi digitaalseid

(ettemängimise teel) - ja kirjalikke dokumentaalseid ning menetluslike tõendeid:

• Menetlusaluse isiku X suhtes 09.02.2022.a koostatud väärteoprotokolli nr AB1615702,

millisest nähtub, et väärteoasja nr 2302,22,001864 menetluse raames koostati

09.02.2022.a temale väärteoprotokoll selle kohta, et tema 09.02.2022.a kella 10:07 ajal

Harjumaal, Tallinnas Pärnu mnt 469 juures viibides sisetingimustes ühistranspordis ei

kandnud maski, isikul puudus maski kandmisest vabastav põhjus ja tõend, rikkudes

selliselt NETS § 28 lg 6; VV 23.08.21 korraldust nr 305 lg 8, pannes toime väärteo,

milline on kvalifitseeritud NETS § 46 2 lg 1 järgi (väärteotoimik tl 1);

• Menetlusaluse isiku X esindaja jurist Henno Nurmsalu poolt kohtuvälisele menetlejale

esitatud vastulauset, millisest nähtub, et kohtuväliselt menetlejalt on taotletud VTMS §

29 lg 1 p 1 ja § 73 lg 1 p 2 juhindudes väärteomenetluse lõpetamist, kuna asutud on

seisukohale, et menetlusaluse isiku teos püüdvad väärteo tunnused. Alternatiivse

taotlusena, lähtudes VTMS § 30 lg 2 on palutud piirduda hoiatusega ja väärteomenetlus

lõpetada (väärteotoimik tl 2-4);

• Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida – Harju politseijaoskonna

menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi vanemväärteomenetleja K. Proos

09.03.2022.a väärteoasja nr 2302,22,001864 menetluse raames koostatud väärteootsust,

millisest nähtub, et Xit karistati NETS § 462 lg 1 järgi rahatrahviga 5 trahviühiku

ulatuses s.o 20.- euroga (väärteotoimik tl 6-7);

• Menetlusaluse isiku X suhtes väljastatud karistusregistri õiendit, millise andmetest

nähtub, et viimane on varasemalt karistamata (väärteotoimik tl 8);

• Menetlusaluse isiku X seadusliku esindaja Y allkirjastatud volikirja, millisest nähtub, et

Henno Nurmsalu on volitatud esindama Xit väärteoasjas nr AB1615702 (kohtutoimik

tl 5);

• Menetlusaluse isiku X kaitsja jurist Henno Nurmsalu nimele väljastatud Tartu Ülikooli

diplomi koopiat ja Tartu Ülikooli väljastatud akadeemilist õiendit, millisest nähtub, et

Henno Nurmsalu on täitnud õigusteaduskonna õigusteaduse bakalaureuseõppekava

täies mahus ja talle on antud bakalaureuse kraad õigusteaduse erialal (kohtutoimik tl 6);

Kohtuotsuse motiivid

Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies

ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse

tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt

lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused.

VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29

sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles

menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas

tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati

selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise

menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse

määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus

ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja

kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või

anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada

süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse

kohaselt (p 10).

Käesoleval hetkel ei ole vaidluse alla sattunud fakt, et politsei oli menetlusalusele isikule

etteheidetud teo toimepanemise ajal kaasatud Terviseameti järelevalveülesannete täitmisesse

alates 16.08.2021.a Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 294 ( § 45 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse

27. mai 2021.a määruse nr 54 „Terviseameti ülesannete täitmisesse korrakaitseorgani

kaasamise tingimused ja kord“ § 3 lg 2 ja 3 alusel.

Käesoleva väärteoasja kaebemenetluse käigus ei ole tekkinud vaidlus ka selles, et

menetlusalusel isikul Xil puudus temale väärteoprotokollis etteheidetud ajal ja kohas mask ning

samuti puudus tal maski kandmisest vabastav tõend.

Nii on kaebuse esitaja X ise kohtus kinnitanud, et 9. veebruaril 2022.a. kui ta sõitis koos oma

sõbrannaga bussis, tuli Vana -Pääskülas peale politsei, kes kontrollisid maski kandmise

täitmist. Temal ja ta sõbrannal maski ei olnud, samuti ei esitanud ta politseile mingit tõendit

selle kohta, et ta maski tervise tõttu kanda ei saa. Menetlusalune isik X kinnitas kohtus, et ta

vist isegi ei öelnud politseile seda, et ta tervislikel põhjustel maski kanda ei saa. Kaebuse esitaja

X seaduslik esindaja Y selgitas kohtus, et ta tütar pole kunagi maski kandnudki, sest seda pole

vaja olnud ja mingit tõendit selle kohta, et ta kanda ei saa neil ka esitada ei ole, sest perearst

sellist tõendit lihtsalt ei väljasta.

Eeltoodut arvesse võttes on kohtu hinnangul kinnitamist leidnud fakt, et Xil 09.02.2022.a. sõites

Pärnu mnt 469 juures bussis puudus viimasel nii mask kui ka maski kandmist vabastav tõend.

Märgitud asjaoludest lähtuvalt on kohtuväline menetleja leidnud, et menetlusalune isik X rikkus

NETS § 28 lg 6 ja VV 23.08.2021.a korralduse 305 p.p 8, 10, alapunkt 8 nõudeid.

NETS § 28 lg 6 kohaselt juhul, kui käesoleva paragrahvi lg 2 ja 5 sätestatud meetmete ja

piirangute kohaldamine toob kaasa olulise ühiskondliku või majandusliku mõju, kehtestab need

Vabariigi Valitsus korraldusega.

Vabariigi Valitsuse 23.08.2021.a korraldusega nr 305 on vastu võetud „COVID-19 haiguse

leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“. Märgitud korralduse punkt 8 sätestas,

et avalikes siseruumides viibijad peavad kandma kaitsemaski või katma suu ja nina. Piirangut

ei kohaldata alla 12-aastastele isikutele või juhul, kui kaitsemaski kandmine või suu ja nina

katmine ei ole tervislikel põhjustel või muid olulisi põhjuseid arvestades mõistlik. Käesoleva

väärteoasja kaebemenetluse käigus on tuvastamist leidnud fakt, et kaebuse esitaja on vanem kui

12 aastat.

Xile etteheidetava teo toimepanemise ajal kehtinud korralduse p 7 sätestas, et avalik on ruum,

mis on antud määratlemata isikute ringile kasutamiseks või on määratlemata isikute ringi

kasutuses või milles võib viibida määratlemata isikute ring, sealhulgas peeti avalikuks

siseruumiks ühissõidukit. Eeltoodust tulenevalt saab kohtu hinnangul teha järelduse selle kohta,

et puudub kahtlus selles, et ühissõidukis kui avalikus siseruumis oli kaebus esitajal maski

kandmine kohustuslik.

Kohtule esitatud kaebuses on menetlusaluse isiku kaitsja jurist Henno Nurmsalu korduvalt

juhtinud kohtu tähelepanu sellele, et tegelikkuses oli menetlusalusel isikul näidustus maski

mittekandmiseks seoses põetud haigustega. Kohtule on teada antud, et maski kandmisel tekib

menetlusalusel isikul õhupuudus. Kaebuse esitaja seaduslik esindaja on kohtus kinnitanud, et

tema tütrel on veel adenoidid ja breketid, mis tõttu peab ta pidevalt hingama lahtise suuga ning

maski kandmisel oleks see takistatud.

Kohus on veendumusel, et kaebuse esitaja esindaja ja menetlusaluse isiku seadusliku esindaja

sellekohased selgitused on paljasõnalised ja tõendamata, kohtule ei ole esitatud ühtegi

sellekohast tõendit, milline võimaldaks märgitud järeldusele jõuda. Kohus asub seisukohale, et

kaebuse esitaja kaitsja ja seaduslik esindaja on võtnud endale sisuliselt tervishoiuteenuse

osutaja ülesanded. Nii on nad oma väljendatud seisukohtades avaldanud arvamust selles osas,

missuguses tervislikus seisundis X temale etteheidetud väärteo toimepanemise ajal oli.

Kohus märgib, et vaidluse all oleva VV korralduse p 81 ap 2 kohaselt peab isik esitama tõendi

selle kohta, et kaitsemaski kandmine ei ole tervislikel põhjustel võimalik ja sellise tõendi saab

välja anda tervishoiuasutus. Ei menetlusalune isik, tema volitatud ega seaduslik esindaja ei ole

tervishoiuasutuseks ülalmärgitud korralduse p 81 ap 2 mõttes, kes saaks väljastada tõendit maski

kandmisest vabastuse kohta tervislikel põhjustel ja kes oleks registreeritud tervishoiutöötajana

või tervishoiuteenuseid osutava juriidilise isikuna Terviseametis Tervishoiuteenuste

korraldamise seaduse mõttes. Kuidas maski kandmine menetlusalust isikut Xit bussis sõitmisel

takistas ei ole esitatud kaebuses üheselt välja toodud. Kohus ei pea asjakohaseks kaebuse esitaja

märkusi selle kohta et kohustus kanda avalikus ruumis näomaski rikuks viimase õigust vabale

eneseteostusele, see moonutab tema välimust ja võtab tal võimaluse vabalt liikuda. Kohus on

veendumusel, et kogu menetluse kestel erinevates menetlusstaadiumites on menetlusalune isik

lihtsalt otsinud vabandusi ja pidanud vajalikuks erineval põhjusel tõendada seda, et ta ei pea

korraldust täitma ja maski kandma, kuid ei ole vaevunud tõendama seda, et ta ei pea maski

kandma seadusest tuleneval alusel. Märgitust tulenevalt kaebuse esitaja ja tema esindaja

esitatud taotlus tunnistada PSJKS § 9 lg 1 alusel põhiseaduse vastaseks Vabariigi Valitsuse 305

p 8 ja jätta see kohaldamata, on asjakohatu. Kohus peab vajalikuks juhtida kaebusse esitaja ning

tema esindaja tähelepanu sellele, et Vabariigi Valituse kehtestatud korrad on vajalikud hetkel

maailmas leviva COVID-19 pandeemia tõkestamiseks ning need on kõigile inimestele

täitmiseks nii isiku enda kui teiste inimeste heaolu silmas pidades. Vastavate korralduste

rikkumiste puhul isikute karistamine annab ühiskonnale teadmise, et selline teisi ohustav

käitumine on karistatav, mõjutab antud korraldusi järgima ning suurendab teiste inimeste

turvatunnet avalikes ruumides senini keerulise pandeemia perioodil.

Menetlusaluse isiku esitatud vastulause oma sisult kattub kohtule esitatud kaebuses välja

toodud seisukohadega. Nii kaebuses kui ka vastualuses on korduvalt välja toodud, et

menetlusalusel isikul puudus võimalus maski kanda seoses põetud haigustega, kuid ka kaebuse

esitamise hetkel kohtule ühtegi sellekohast tõendit esitatud ei ole. Kohtu hinnangul ei ole

märgitud asjaolud maski kandmist vabastavaks. Kohus märgib veelkord, et kaebuse esitaja ega

tema esindaja ei ole esitanud kohtule ühtegi omi väiteid kinnitavaid tõendeid.

Kohus asub seisukohale, et kuna X ei kandnud 09.02.2022.a. kella 10:07 ajal kaitsemaski ega

esitanud tõendit maskikandmisest vabastamise kohta, rikkus ta nakkushaiguste epideemilise

leviku tõkestamise nõudeid, täites NETS § 462 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse

koosseisu.

Kohus leiab, et väärteomenetluses kogutud tõenditega on väärteokoosseisu olemasolu

menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning menetlusaluse isiku käitumine õigesti

kvalifitseeritud NETS § 462 lg 1 ettenähtud väärteona. Seega puuduvad väärteoasjas VTMS §

29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on

tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle

on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3), mida on ta ka ise tunnistanud, kinnitades maski

mitte kandmist, leides, et tal oli selleks ka õigus, samuti on kaebuse esitaja ja tema seaduslik

esindaja kohtus märkinud, et mingit tõendit neil esitada selle kohta, et kaebuse esitaja maski

kanda ei oleks saanud esitada ei ole, sest sellist tõendit lihtsalt ei väljastata. Kohus peab kaebuse

esitaja seadusliku esindaja sellekohast väidet, et maski kandmisest vabastamise tõendit arstid

ei väljasta paljasõnaliseks ja põhjendamatuks, käesoleval hetkel ei ole kohtule teada, et

kannatanu või tema esindaja oleks üldse arsti poole pöördunud sellise tõendi saamiseks. On

arusaadav, et ilma arstipoole pöördumiseta ei olegi arstil võimalik sellekohast tõendit väljastada

ning juhul kui arst sellekohast tõendit taotlejale ei väljasta, siis ei saa ka rääkida maskikandmise

vastunäidustustest tervislikel põhjustel.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politsei- ja

Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida – Harju politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude

menetlusgrupi vanemväärteomenetleja K. Proos, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega

asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ja politseiametnik lg 31 mõttes, mistõttu on

vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5).

Kohus asub seisukohale, et käesolevas väärteoasjas on tuvastamist leidnud fakt, et nii väärteo

protokollis kui väärteo otsuses on selgelt ja üheselt mõistetavalt kirjeldatud menetlusalusele

isikule Xile etteheidetud väärteorikkumist, rikutud ei ole VTMS § 69 sätestatud nõudeid

väärteoprotokollile ning VTMS § 74 sätestatud nõudeid väärteootsusele, kohus leiab

väärteomaterjalides kogutud tõenditega sh digitaalsel andmekandjal oleva teabega on isiku süü

tõendatud. Kohus asub seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt koostatud väärteootsuses on

selgelt põhjendatud, miks on menetlusaluse isiku vastulauses toodud argumentidega jäetud

arvestamata, kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud enda väiteid tõendavaid dokumente või

on esitanud vastuväiteid, mis ei puuduta käesolevat väärteoasja tõendamiseseme asjaolusid.

Seega väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises

menetluses

väärteoasja

menetledes

või

otsust

koostades

jätnud

järgimata

väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6).

Kohus peab vajalikuks viidata asjaolule, et käesoleva otsuse koostamise ajal ei kehti enam

Vabariigi Valitsuse 23.08.2021.a. korraldus nr 305 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks

vajalikud meetmed ja piirangud“, mis oli Xile etteheidetava väärteo toimepanemise ajal NETS

§ 28 lg 6 volitusnormi alusel antud ning, mis kohustas avalikes siseruumides kandma

kaitsemaski. See aga ei mõjuta asjaolu, et 09.02.2022.a. s.o Xile etteheidetava teo

toimepanemise ajal oli Vabariigi Valitsuse korraldus antud seadusest tuleneva volitusnormi

alusel ning kehtiv. Samuti on käesoleva otsuse tegemise ajal samas sõnastuses kehtiv NETS §

462 lg 1, mis ei seo isiku vastutust vastavalt olukorrale Vabariigi Valitsuse poolt antud

korralduste kehtivusega, vaid seob vastutuse otsesõnu NETS § 28 alusel kehtestatud nõuete

rikkumisega. Märgitud tähendab, et käesolevas väärteoasjas ei kohaldu KarS § 5 lg 2, mis

välistaks vastutuse, kui teo toimepanemise ajal kehtinud seadus on vahepeal muutunud selliselt,

et tegu enam karistatav ei ole. Kohus märgib, et seadus ei ole muutunud vaid on muutunud

epidemioloogiline olukord riigis ning sellele vastavalt on Vabariigi Valitsus ka eelnevalt

viidatud korralduse kehtetuks muutmisega reageerinud.

Menetlusalust isikut karistati NETS § 462 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest

põhikaristusena rahatrahviga 5 trahviühiku ulatuses, s.o 20 eurot. NETS § 462 lg 1 kohaselt

karistatakse NETS § 28 alusel kehtestatud nõuete rikkumise eest rahatrahviga kuni 100

trahviühikut. Seega järeldub, et kohtuvälise menetleja menetlusalusele isikule määratud

põhikaristus on määratud sanktsiooni alammääras.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu

poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus on veendunud, et menetlusalusele isikule oli teada Eesti

Vabariigis kehtestatud maski kandmise kohustus, kuid siiski ta seda ei täitnud, seetõttu leiab

kohus, et antud süütegu pandi toime eesmärgipäraselt, s.o kavatsetult, s.t menetlusalune isik

seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadis, et see ka saabub.

Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Kohus asub seisukohale, et antud väärteoasjas puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks

VTMS § 30 alustel (§ 133 p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest

nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist küll alaealisega, kuid viimane ei ole kordagi

avaldanud kahetsust, kohtule näib, et kaebuse esitaja on pigem asunud end aktiivselt kaitsma,

tuues kohtule esitatud kaebuses välja viiteid oma tervislikule eripärale, kuid jättes kohtule omi

väiteid kinnitavad tõendid esitamata. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja esindaja väitega selles, et

tegemist ei oleks avalikku huvi pakkuva väärteoasjaga. Tuleb tõdeda, et vaidlused, mis on

kohtutes lahendamist vajanud ning seda just seoses COVID - 19 haiguse leviku tõkestamisega

seoses, millise vaidluse käigus arutatakse, kas maski kandmine või mittekandmine on

seaduspärane on pakkunud avalikku huvi ja kajastust massimeedias.

Käesoleval hetkel kohus ei nõustu kohtuvälise menetleja määratud karistuse liigi ja määraga

ning põhjendab seda järgnevalt.

Karistuse mõistmisel kohus võtab arvesse kaebuse esitaja noorust s.t viimase vanust, iga,

menetlusaluse isiku näol on tegemist 14 aastase lapsega, kes on varasemalt nii väärteo – kui

kuriteo toimepanemise eest karistamata, kohus ei välista, et viimasel ei pruukinud olla piisavat

arusaama maailmas levivast COVID pandeemia tõsidusest ning sellega seoses kehtestatud

piirangutest s.t enda poolt toime pandud väärteo ohtlikkusest ja võimalikest saabuvatest

tagajärjest, siis peab kohus võimalikuks viimasele kohtuvälise menetleja poolt mõistetud

karistust veelgi kergendada ja piirduda menetlusaluse isiku hoiatamisega.

Kohus märgib, et karistuse määramisel tuleb lisaks ka arvestada võimalusega, et karistus sunnib

isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Puutuvalt eripreventiivsesse eesmärki kohus

juba tõdes, et kaebuse esitajal kehtivad karistused puuduvad. Samuti ei ole kohtul andmeid, et

menetlusalune isik oleks vahepealsel ajal mõne õigusrikkumise toime pannud. Karistuse

määramisel tuleb lisaks lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest. Vabariigi Valituse

kehtestatud korrad on vajalikud hetkel maailmas leviva COVID pandeemia tõkestamiseks ning

need on kõigile inimestele täitmiseks nii isiku enda kui teiste inimeste heaolu silmas pidades.

Vastavate korralduste rikkumiste puhul isikute karistamine annab ühiskonnale teadmise, et

selline teisi ohustav käitumine on karistatav, mõjutab antud korraldusi järgima ning suurendab

teiste inimeste turvatunnet avalikes ruumides senini keerulise pandeemia perioodil.

Märgitust tulenevalt peab kohus võimalikuks rahuldada kaebuse esitaja Xi kaebus osaliselt.

Juhindudes VTMS § 132 p 2 kohus tühistab Politsei - ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida

– harju politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi vanemväärteomenetleja

K. Proos 09.03.2022.a otsuse väärteoasjas nr 2302,22,001864, millega Xit karistati NETS § 462

lg 1 järgi rahatrahviga 5 trahviühiku ulatuses s.o 20.- eurot osaliselt s.o mõistetud karistuse

osas. Kohus teeb uue otsuse, millega Xi suhtes kohaldab NETS § 462 lg 1 järgi kvalifitseeritud

väärteo toimepanemise eest KarS § 87 lg 1 p 1 alusel mõjutusvahendina hoiatust. Muus osas

jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. X valitud kaitsja kulud jätab tema enda

kanda kuna kohtule ei ole esitatud kaitsjakulude kohta tekkinud kuludokumente.

Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/