2-21-128094/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kairi Piirisild

Otsuse aeg ja koht

20. juuni 2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-128094

Tsiviilasi

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi E Ui

vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

291,92 eurot

Menetlusosalised ja nende Hageja: TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood esindajad

14304235), lepinguline esindaja I M-V

Kostja: E U (isikukood xxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi E Ui vastu tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista E Uilt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks välja põhivõlg 172,02 eurot, intress

14,44 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 11,28 eurot.

3. Mõista E Uilt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks välja viivis põhivõla tasumata osalt

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 18.01.2022 kuni

põhinõude tasumiseni.

4. Jätta rahuldamata TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi E Uilt viivisena 22,64 euro

väljamõistmiseks.

5. Jätta TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali menetluskulud 91% ulatuses E Ui kanda ja E Ui

menetluskulud 9% ulatuses TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kanda.

6. Rahuldada TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali taotlus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramiseks osaliselt.

7. Määrata TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali menetluskulude rahaliseks suuruseks 320 eurot

(sh riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja hageja õigusabikulu 200

eurot).

8. Jätta E Ui menetluskulude rahaline suurus kulude puudumise tõttu kindlaks määramata.

9. Mõista E Uilt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks menetluskulude hüvitisena välja

291,20 eurot.

10. Mõista E Uilt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks välja viivis välja mõistetud

menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

11. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

välja arvatud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 nimetatud juhtudel.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule

30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele

vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,

siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai teada tagaseljaotsusest või

selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Riigilõiv

tuleb

kostjal

tasuda

Rahandusministeeriumi

arveldusarvele

nr

EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr

EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või EE567700771003819792 (LHV Pank).

Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada

andmed riigilõivu tasumise kohta.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal esitas 07.09.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse E Uilt 257,85 euro saamiseks. Kohus tegi 13.09.2021 võlgnikule

makseettepaneku,

mida

ei

õnnestunud

mõistliku

aja

jooksul

kätte

toimetada.

Maksekäsuosakond üritas kostjale dokumente kätte toimetada aadressil xxx, kuid dokumendid

tagastati hoiutähtaja möödumisel. Aadressile xxx saadetud dokumendid tagastati muul

põhjusel. E-posti aadressile xxx saadetud teavitusele kostja ei vastanud. Varasemas menetluses

on võlgnik aadressil xxx dokumendid kätte saanud. Kohus saatis 09.11.2021 dokumendid

samale aadressile. Kirja võttis vastu kostja sugulane, kellele helistatud 26.11.2021 ja

02.12.2021, kuid kirja ei ole võlgnikule üle antud. Kostja ei ela sellel aadressil. Politsei- ja

Piirivalveamet teatas 27.09.2021, et nende andmebaaside kohaselt on seisuga 03.06.2021 isiku

võimalikuks elukohaks märgitud xxx ja kontakttelefoniks xxx. xxx üks korteriomanikest

kinnitas 08.11.2021, et võlgnik elab antud aadressil.

2. Pärnu Maakohus andis 10.12.2021 nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses. Hageja esitas 17.01.2022 (täiendatud 22.02.2022) hagiavalduse, milles palub

mõista kostjalt hageja kasuks välja poolte vahel 01.04.2019 sõlmitud laenulepingust nr xxx

tuleneva põhivõla 172,02 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise

33,92 eurot ja viivise alates 18.01.2022 kuni põhinõude täitmiseni 24,15% aastas.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt hageja menetluskulude

hüvitamiseks välja riigilõivu 100 eurot ja õigusabikulud 360 eurot. Kohus võttis hagi

28.02.2022 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse hagile

21 päeva jooksul alates määruse ja hagiavalduse kättesaamisest.

3. Rahvastikuregistri kohaselt on kostja kehtiv elukoha aadress alates 13.10.2003 xxx.

Sellele aadressile saadetud dokumendid tagastati kohtule muul põhjusel. Kohus üritas kostjale

menetlusdokumente kätte toimetada ka aadressidel xxx ja xxx, kuid mõlemal juhul dokumendid

tagastati hoiutähtaja möödumise tõttu. E-posti aadressile xxx saadetud teavitusele kostja ei

vastanud. Maksu- ja Tolliameti andmetel kostja ei tööta ega saa pensioni, samuti ei viibi ta

kinnipidamisasutuses. Kohtuistungi sekretär helistas 07.04.2022 kostjale telefoninumbritel xxx,

xxx, xxx, xxx ja xxx, kuid tulemuseta.

4. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja tegelik viibimiskoht kohtule teada. TsMS § 317 lg 1 p

1 kohaselt võib menetlusosalisele menetlusdokumendi kätte toimetada avalikult, kui

menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil

ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte

toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul TsMS

sätestatud viisil.

5. Juhindudes TsMS § 317 lg 1 ja 3 toimetas kohus menetlusdokumendid kostjale kätte

avalikult. Teadaanne avaldati 10.05.2022 ja kohus luges dokumendid TsMS § 317 lg 5 alusel

kättetoimetatuks 26.05.2022. Tulenevalt menetlusse võtmise määruses kostjale antud tähtajast

(21 päeva), tuli vastus hagiavaldusele esitada 16.06.2022. Kostja ei ole vastust esitanud.

6. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja, kellele on hagi kätte toimetatud, ei

vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul, ja hageja on avaldanud soovi lahendada asi

tagaseljaotsusega, rahuldab kohus hagi TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. Kohus loeb

hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kontrollib ainult hagi õiguslikku

põhjendatust.

7. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud

osaliselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik

(krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit),

krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi

tagasi maksma. VÕS § 402 lg 1 järgi tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja, kui tarbija,

järelmaksulepingu,

millega

anti

kostjale

laenu

eurot.

Tegemist

oli

seega

tarbijakrediidilepinguga.

8. VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel

nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Viidatud sätte teise ja

kolmanda lause kohaselt loetakse viivise määraks VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled

leppisid kokku, et maksetega viivitamisel kohaldub viivisemäär 24,15% aastas.

9. Kuna tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on õiguse kohaldamine TsMS § 438 lg 1 järgi,

on tüüptingimuste kehtivuse kontrollimine kohtu kohustus. Kui kohtu ees on vaidlus

tüüptingimuste üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei

ole sellele tuginenud (vt Riigikohtu 30.10.2013 otsus 3-2-1-106-13 p 24). Kohus leiab, et

viivisemäär on kokku lepitud tüüptingimusena.

10. Kohus selgitab, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude

kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist

vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu 10.05.2016 otsus 3-2-1-25-16 p 13).

Viidatud Riigikohtu lahendi kohaselt tuleks eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1

järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud

viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Sellises suurusjärgus lepinguline

viivisemäär kajastab kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma

eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Seadusjärgne viivisemäär (VÕS § 113 g 1 teine

lause ja VÕS § 94) oli lepingu sõlmimise ajal 8% aastas.

11. Kohus ei nõustu hageja kriitikaga Riigikohtu hinnangute ja järelduste suhtes.

Hagiavalduse täienduse kohaselt leppisid pooled järelmaksulepingu üldtingimuste punktis 3.3

ja 3.4 kokku, et krediidiandjal on õigus maksetega hilinemisel kostjalt nõuda viivist lepingu

eritingimustes sätestatud suuruses, mis on antud juhul 24,15% aastas. Kuna seadusjärgne

viivisemäär oli laenulepingu sõlmimise ajal 8%, siis ületab kostjaga kokku lepitud viivise määr

(24,15%) seadusjärgset viivisemäära enam kui kolmekordselt (24%). Tegemist on seega

eelduslikult tühise tingimusega. Kohus pööras hageja tähelepanu sellele juba 21.01.2022

määruses. Hageja jäi oma nõude juurde.

12. Kohus selgitab, et tarbijakrediidilepingu regulatsioon erineb tunduvalt tavalise

laenulepingu regulatsioonist. Selle põhjus on tarbija kui õiguskäibes nõrgema poole õiguste

suurema kaitsmise vajadus. Tarbijakrediidilepingut puudutavates vaidlustes tuleb kohtutel

seega eriti tähelepanelikult kontrollida seadusest tulenevate nõuete täitmist (vt Riigikohtu

03.06.2020 otsus 2-17-7502 p 13). Seadusandja eesmärk on olnud tarbijate kaitsmine.

13. Vastuseks hageja väidetele selle kohta, et võlausaldajal on õigus nõuda viivist intressiga

võrdses määras VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel, s.o vastavalt lepingule 25% aastas,

selgitab kohus järgmist.

14. Võlausaldaja õigusest nõuda tarbijalt viivist intressimääraga võrdses määras ei tulene

iseenesest õigust nõuda viivist määras, mis on ebaproportsionaalselt suur. Kohus peab hindama

ka VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel kokku lepitud viivisemäära proportsionaalsust. Kohus

leiab, et hageja teistsugune tõlgendus ei kaitse tarbijat ülemäära suurte viivisemäärade eest,

kahjustab tarbijat ebamõistlikult ja eirab tarbija kaitseks kehtestatud regulatsiooni ning

Riigikohtu praktikat. Põhjendatud ei ole viivisemäära proportsionaalsuse kaalumisele erisuste

tegemine sõltuvalt sellest kas määr nähti ette VÕS § 113 lg 1 teise või kolmanda lause alusel.

Mõlema tagajärg on sama, s.t lepitakse kokku kindlas viivisemääras. Seega tuleb VÕS § 415 lg

1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel sõlmitud kokkuleppe hindamisel kaaluda, kas selline

viivisemäär on proportsionaalne. Kohus juhindub proportsionaalsuse hindamisel Riigikohtu

seisukohast, mille kohaselt on seadusjärgset viivisemäära kolmekordselt ületav viivisemäär

eelduslikult tühine.

15. Kohtu ette toodud asjaolud ei anna alust leida, et viivisemäär 24,15% või 25% oleks

konkreetsel juhul siiski proportsionaalne. Seda ei saa järeldada iseenesest viivise eesmärgist ega

asjaolust, et kostja oli lepingu allkirjastamisel viivisemäärast teadlik. Hageja järeldus, nagu

tooks kohtu käsitlus kaasa viivisemäära vähenemise seadusjärgse viivisemäärani üksnes

lepingu ülesütlemise korral, s.t motiveeriks võlgnikku kohustusi rikkuma, on aga ekslik. Kuna

viivisemäär on selle ebaproportsionaalsuse tõttu tühine, on see lepingutingimus kehtetu algusest

peale. See tähendab, et hagejal ei ole õigust selles määras viivist küsida ja kostjal ei ole

kohustust seda maksta algusest peale ja see ei sõltu lepingu ülesütlemisest.

16. Kohus ei nõustu hagejaga, nagu ei oleks viivise kokkuleppe näol tegemist

tüüptingimusega. VÕS § 35 lg 1 ja 2 kohaselt loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis

on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel

ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja)

kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu.

Seejuures eeldatakse, et tüüptingimust ei olnud eraldi läbi räägitud. Sellised asjaolud peaks

seega esile tooma hageja. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal on professionaalne laenuandja.

Ainuüksi hageja väite alusel, et viivise ja intressimäärad on kostjaga eraldi läbi räägitud, ei ole

võimalik seda järeldada. Seda, et tingimused oleksid eraldi läbi räägitud ja et kostjal oleks olnud

võimalik mõjutada nende sisu, ei saa loogiliselt järeldada ainult sellest, milliselt on

pealkirjastatud need lepingupunktid, kus konkreetsed tingimused asuvad. Hageja väide selle

kohta, nagu oleks tingimused kostjaga läbi räägitud, on vastuolus hageja enda poolt esile

tooduga, et kostja teadis, millised tagajärjed lepingu rikkumisega kaasnevad ja ta oleks võinud

laenu võtta TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali asemel hoopis mõnelt teiselt laenuandjalt. Seega

tugineb hageja ise sellele, et laenuandja kasutas tingimusi tarbijast kostja suhtes ja nendega

mittenõustumisel ei oleks kostja saanud tingimusi mitte mõjutada, vaid oleks saanud jätta laenu

hagejalt võtmata. Hageja selgituste kohaselt olid need tingimused laenu saamise lihtsuse ja

kiiruse hind. Tegemist on seega tüüptingimustega.

17. Kuna lepingust tulenev viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära, on

poolte kokkulepe viivisemäära kohta tühine ja hagejal on võimalik nõuda kostjalt viivise

väljamõistmist üksnes seadusjärgses määras vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatule.

Seega on hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue hageja nõutud perioodi 26.03.2021 –

17.01.2022 eest 11,28 eurot (172,02 × 298 × 0,022% (8% ÷ 365)). Hageja viivisenõue jääb

22,64 euro ulatuses rahuldamata (33,92 – 11,28).

18. Eeltoodud põhjustel ei ole põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista ka

edasiulatuvat viivist lepingujärgses viivisemääras ja hageja edasiulatuva viivise nõue jääb

seadusjärgset määra ületavas osas rahuldamata. Muus osas on hagi õiguslikult põhjendatud ja

tuleb rahuldada.

19. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus, võttes arvesse, et hagi rahuldatakse 90,96% ulatuses (227,74 eurot 250,38 eurost, millele

lisandub viivis alates hagi esitamisest), leiab, et hageja menetluskulud tuleb 91% ulatuses jätta

kostja kanda ja kostja menetluskulud 9% ulatuses hageja kanda. Muud menetluskulud jäävad

poolte endi kanda.

20. Hageja palub määrata menetluskulud kindlaks summas 460 eurot, sh riigilõiv 100 eurot

ja hageja õigusabikulu 360 eurot (3 tunni eest tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta)). Hagejat

esindas käesolevas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 nõuetele vastav isik.

21. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt ja hindab kulude

põhjendatust ja vajalikkust ka siis, kui menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline

kulude suurusele vastu ei vaidle. Kohus arvestab menetlusosalise lepingulise esindaja kulude

kindlaksmääramisel mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga.

22. Hageja lepingulise esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja

õigusabikulud esindustasust sh maksekäsu kiirmenetluses (3 tundi). Kohus selgitab, et TsMS §

4842 kohaselt ei hüvitata maksekäsu kiirmenetluses avaldaja kantud menetluskulusid suuremas

ulatuses kui 20 eurot (vt ka Riigikohtu 08.03.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-16516, p 12.1 –

12.3). See kehtib ka olukorras, kus asja lahendamine jätkub hagimenetluses. Sellisel juhul

arvestatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud (20 eurot) hagimenetluse kulude hulka (TsMS §

172 lg 9 kolmas lause), (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 01.07.2020 määrus nr 2-19136682 p 12.2).

Seega ei ole hageja maksekäsu kiirmenetluses kantud kulud hüvitatavad enam kui 20 euro

ulatuses. Kohus arvestab, et hageja esindajal võis kuluda maksekäsu kiirmenetluses tehtud

toimingutele aega 1 tund.

23. Arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu ja asjaolu, et kohus rahuldab hagi

eelmenetluses tagaseljaotsusega põhjusel, et kostja ei ole tema vastu esitatud hagile tähtajaks

vastanud, on hageja õigusabikulud vajalikud ja põhjendatud 200 euro ulatuses. Kohus arvestab

hageja esindaja põhjendatud ühe tööühiku hinnaks 100 eurot, arvestades vaidluse asjaolusid ja

hageja esindaja kvalifikatsiooni ning hageja esindaja põhjendatud ajakuluks hagiavalduse

koostamisel, arvestades hagiavalduse sisu ja mahtu, 2 tundi.

24. Kuna riigilõivu tasus hageja seaduses sätestatud suuruses, on hageja põhjendatud

menetluskulud kokku 320 eurot, so riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot

ja õigusabikulu maakohtu menetluses 200 eurot.

25. Kuna kostja ei ole menetluses osalenud ja tal ei ole kulusid tekkinud, kostja

menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määrata ja hagejalt välja ei mõisteta.

26. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja menetluskulude hüvitamiseks

välja mõista 291,20 eurot (91% 320 eurost). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

Kohtu selgitused

Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise

korral: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2)

kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema

esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või

elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises

ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta (TsMS §

416).

Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse

riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte tsiviilkohtumenetluse seadustikus

sätestatud nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis

tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja

ei saanud hagile vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu,

millest kostjal ei olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 150 lg 31).

Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja

kanda, sõltumata hagi rahuldamisest (TsMS § 169 lg 2).

Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS §

468 lg 1 p 2).

(allkirjastatud

digitaalselt) Kairi Piirisild

kohtunik