2-22-344/15 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin

Määruse tegemise aeg ja koht

17. juuni 2022, Tartu

Tsiviilasja number

2-22-344

Tsiviilasi

Kersti Kaasiku kaebus kohtutäitur Oksana Kutšmei

6. detsembri

2021.

a

otsuse

peale

täiteasjas

nr 084/2012/4354

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 21. veebruari 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kohtutäitur Oksana Kutšmei määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik I): kohtutäitur

Oksana Kutšmei, esindaja kohtutäituri abi Vladimir

Kutšmei

Vastustaja

(avaldaja):

Kersti

Kaasik

(isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Maia Ploom

Sissenõudja (puudutatud isik II): Osaühing Aktiva Finants

(registrikood

10686553),

lepinguline

esindaja

Alla

Žulinskaja

RESOLUTSIOON

1. Võtta tsiviilasja materjalide juurde Kersti Kaasiku 2. veebruaril 2022 maakohtule

esitatud tõendid täiteasja nr 084/2021/1614 kohta.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 21. veebruari 2022. a määrus osaliselt menetluskulude

kindlaksmääramise osas ja teha selles osas uus määrus, millega määrata Kersti Kaasiku

menetluskulude suuruseks 435 eurot ja mõista need kohtutäitur Oksana Kutšmeilt Kersti

Kaasiku kasuks välja.

3. Jätta maakohtu määruse resolutsioon ülejäänud osas muutmata, kuid muuta maakohtu

määruse põhjendusi.

4. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

4. Jätta määruskaebemenetluses kantud Kersti Kaasiku menetluskulud kohtutäitur

Oksana Kutšmei kanda, ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi

kanda.

5. Määrata Kersti Kaasiku ringkonnakohtus kantud menetluskulude suuruseks

300 eurot ja mõista kohtutäitur Oksana Kutšmeilt Kersti Kaasiku kasuks välja

menetluskulude katteks 300 eurot.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest. Määrus ei ole edasikaevatav tõendite vastuvõtmise otsustuse peale.

ASJAOLUD

1. Kersti Kaasik (avaldaja, võlgnik) esitas 10. jaanuaril 2022 Tartu Maakohtule kaebuse

kohtutäitur Oksana Kutšmei (puudutatud isik I) 6. detsembri 2021. a otsuse peale täiteasjas

nr 084/2012/4354. Avaldaja palus kohtutäituri otsuse tühistada ning kohustada kohtutäiturit

kaebust uuesti läbi vaatama 7 päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest. Alternatiivselt

palus avaldaja tuvastada kohtutäituri 6. detsembri 2021. a otsuse tühisus. Menetluskulud palus

avaldaja jätta kohtutäituri kanda.

Kohtutäitur viis võlgniku suhtes läbi täitemenetlust täiteasjas nr 084/2012/4354.

Täitedokumendiks oli Tartu Maakohtu 8. oktoobri 2012. a kohtuotsus tsiviilasjas

nr 2-11-64946. Täitemenetlus algatati Swedbank AS-i poolt 20. novembril 2012 esitatud

täitmisavalduse alusel. Menetluse käigus loovutati täitedokumendist tulenev nõue võlgniku

vastu Osaühingule Aktiva Finants (puudutatud isik II/sissenõudja).

Sissenõudja esitas 21. jaanuaril 2021 kohtutäiturile avalduse mitmete täitemenetluste

(sh täitemenetluse täiteasjas nr 084/2012/4354) lõpetamiseks tingimusel, et kohtutäitur loobub

kohtutäituri seaduse (KTS) § 41 lõikes 2 sätestatud tasunõuetest sissenõudja vastu. Kohtutäitur

lõpetas 27. jaanuaril 2021 täitemenetluse täiteasjas nr 084/2012/4354. Täitemenetluse

lõpetamise järgselt selgus, et sissenõudja 21. jaanuari 2021. a avalduses täitemenetluse

lõpetamise eelduseks seatud tingimus ei ole saabunud ega saabugi. Kohtutäitur edastas

8. veebruaril 2021 võlgnikule teate, milles selgitas, et pärast täiteasjas nr 084/2012/4354

täitemenetluse lõpetamise otsuse edastamist on selgunud, et täitemenetluse lõpetamise tinginud

asjaolu on ära langenud, täitedokumendist tulenev nõue (võlg) on täitmata ja seetõttu oli

täitemenetluse lõpetamine põhjendamatu (ekslik). Kuivõrd täitemenetluse lõpetamine oli

põhjendamatu (ekslik), siis jätkas kohtutäitur võlgniku suhtes täitemenetlust. Võlgnik esitas

3. märtsil 2021 kohtutäiturile kaebuse kohtutäituri tegevusele täiteasjas nr 084/2012/4354,

mille kohtutäitur jättis 30. märtsi 2021. a otsusega rahuldamata. Tartu Maakohtu 31. augusti

2021. a määrusega tsiviilasjas nr 2-21-5951 rahuldati võlgniku kaebus kohtutäituri 30. märtsi

2021. a otsuse peale osaliselt, tühistati kohtutäituri otsus ning kohustati kohtutäiturit uuesti läbi

vaatama võlgniku kaebust. Kohtutäitur vaatas võlgniku kaebuse uuesti läbi 22. oktoobril 2021

ning tegi kaebuse kohta 1. novembril 2021 täiendava otsuse, millega rahuldas võlgniku

3. märtsi

2021.

a

kaebuse,

luges

täitemenetluse

täiteasjas

nr 084/2012/4354

27. jaanuari 2021. a täitemenetluse lõpetamise otsuse alusel lõpetatuks, vabastas võlgniku vara

täiteasjas nr 084/2012/4354 seatud arestidest, algatas võlgniku suhtes täitemenetluse

sissenõudja 22. jaanuari 2021. a täitmisavalduse ja Tartu Maakohtu 8. oktoobri 2012. a

kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-11-64946 alusel.

Võlgnik esitas 10. novembril 2021 kaebuse kohtutäituri tegevusele. Kohtutäitur jättis

6. detsembri 2021. a otsusega kaebuse rahuldamata.

Avalduse kohaselt algatas kohtutäitur 1. novembril 2021 uuesti võlgniku suhtes sama

täitedokumendi täitmiseks täitemenetluse, sissenõudja 22. jaanuari 2021. a avalduse alusel.

Seega on kohtutäitur rikkunud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 49 lg-t 2. Kuivõrd

sissenõudja loobus täitemenetlusest, ei või ta uuesti pöörduda kohtutäituri poole. Võlgnikule ja

kohtule ei ole kunagi esitatud sissenõudja avalduse digitaalselt allkirjastatud originaali.

Kohtutäitur ei ole 6. detsembri 2021. a otsust allkirjastanud, mistõttu on alust arvata, et otsuse

läbivaatamisel rikuti TMS § 217 lg-s 3 sätestatud kaebuse läbivaatamise tähtaega.

2. Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus

kohtutäitur jätta võlgniku kanda.

Vaidlust ei saa olla, et sissenõudja esitas 21. jaanuaril 2021 avalduse täitemenetluse täiteasjas

nr 084/2012/4354 lõpetamiseks ja 22. jaanuaril 2021 avalduse täitemenetluse uueks

alustamiseks. Seega soovis sissenõudja varasemalt Tartu Maakohtu 8. oktoobri 2012

kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-11-64946 alusel võlgniku suhtes algatatud täitemenetluse

(täiteasjas nr 084/2012/4354) lõpetamist ning seejärel sama täitedokumendi alusel uue

täitemenetluse algatamist.

3. Sissenõudja palub jätta kaebuse rahuldamata. Menetluskulud palus sissenõudja jätta avaldaja

kanda.

MAAKOHTU LAHEND

4. Tartu Maakohus jättis 21. veebruari 2022. a määrusega asja materjalide juurde võtmata

avaldaja

2. veebruaril

2022

esitatud

tõendid,

rahuldas

avaldaja

kaebuse

ja tühistas kohtutäituri 6. detsembri 2021. a otsuse täiteasjas nr 084/2012/4354 ning kohustas

kohtutäiturit

vaatama

uuesti

läbi

10. novembri

2021.

a

kaebuse

kohtutäituri

1. novembri 2021. a otsuse peale. Maakohus jättis avaldaja menetluskulud kohtutäituri kanda

ja mõistis kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja menetluskulude katteks 540 eurot. Kohtutäituri

ja sissenõudja menetluskulud jäid nende endi kanda.

Kohus jättis asja materjalide juurde võtmata avaldaja 2. veebruaril 2022 esitatud tõendid

täiteasja nr 084/2021/1614 kohta (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 238 lg 1).

Tegemist ei ole asjakohaste tõenditega, kuivõrd ei ole seotud käesolevas tsiviilasjas vaidluse

all olevate täiteasjadega (nr 084/2012/4354 ja 084/2021/8193).

Avaldaja heidab kohtutäiturile ette, et kohtutäitur algatas täiteasjas nr 084/2012/4354 tehtud

1. novembri 2021. a otsusega sissenõudja 22. jaanuari 2021. a täitmisavalduse alusel uue

täiteasja. Kohus leidis, et täiteasja algatamist saab vaidlustada üksnes selle täiteasja raames, kus

täitemenetlus algatati (täiteasi nr 084/2021/8193).

Kohtu hinnangul ongi avaldaja vaidlustanud 10. novembri 2021 kaebuses nii täiteasjas

nr 084/2012/4354 1. novembri 2021. a kohtutäituri otsust kui ka kohtutäituri tegevust täiteasjas

nr 084/2021/8193 täitemenetluse algatamisel. See nähtub võlgniku 10. novembri 2021. a

kaebuse taotlusest, milles on mh palutud koheselt lõpetada täitemenetlus täiteasjas

nr 084/2021/8193 (tl 12-13).

Kohtutäitur oleks pidanud seega käsitlema avaldaja 10. novembri 2021. a kaebust kaebusena

kohtutäituri 1. novembri 2021. a otsuse peale täiteasjas nr 084/2012/4354 ja kaebusena

kohtutäituri tegevuse peale täitemenetluse algatamise (täitmisteade tl 38-39p) kohta täiteasjas

nr 084/2021/8193.

Kohtule esitatud andmetest ja kohtutäituri 6. detsembri 2021. a otsusest (tl 15-16p), mis on

tehtud täiteasjas nr 084/2012/4354 nähtub, et kohtutäitur ei ole seda teinud. Kohus leidis, et

kohtutäitur on seega eksinud 6. detsembri 2021. a otsuse tegemisel 10. novembri 2021. a

kaebuse lahendamisel. Kohtutäitur saanuks lahendada täiteasjaga nr 084/2021/8193 seotud

küsimusi üksnes antud täiteasjas tehtava otsusega.

Kohtutäitur jättis 6. detsembri 2021. a otsuses tähelepanuta, et kohtutäitur ei võinud teha

1. novembri 2021. a otsusega (tl 9-10p) täiteasjas nr 084/2012/4354 uue täitemenetluse

algatamise otsust täiteasjas nr 084/2012/4354. Täitemenetluse seadustik ei näe ette eraldi

kohtutäituri otsustust täitemenetluse algatamise kohta. TMS § 24 lg 2 esimese lause kohaselt

loetakse täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega täitemenetlus alanuks. Järelikult sai

täitemenetlus

täiteasjas

nr

084/2021/8193

alata

üksnes

avaldajale

täitmisteate

kättetoimetamisega ning mitte täiteasjas nr 084/2012/4354 kohtutäituri 1. novembri 2021. a

otsuse alusel.

Eeltoodust tulenevalt kuulub kohtutäituri 6. detsembri 2021. a otsus tühistamisele.

Kuivõrd kohtutäitur ei ole vaadanud avaldaja 10. novembri 2021. a kaebust läbi mõlemas

täiteasjas (nr 084/2012/4354 ja 084/2021/8193), ei saa kohus võtta sisulist seisukohta osas, kas

kohtutäitur oli õigustatud uue täitemenetluse (täiteasjas nr 084/2021/8193) algatamiseks. Seega

ei saa kohus otsustada käesoleva tsiviilasja raames, kas kohtutäitur võis sissenõudja

22. jaanuari 2021. a avalduse (tl 5) alusel algatada uue täitemenetluse sama täitedokumendi

täitmiseks, kuivõrd läbimata on kohustuslik kohtueelne menetlus täiteasjas nr 084/2021/8193

(TMS § 218 lg 1).

Kohtutäituril tuleb kaebuse uuel läbivaatamisel (täiteasjas nr 084/2021/8193) mh võtta

seisukoht avaldaja 10. novembri 2021. a kaebuse väite osas, kas sissenõudja on 21. jaanuari

2021. a avalduses nõudest kirjalikult loobunud (TMS § 49 lg 2 teine lause esimene alternatiiv).

Avaldaja heidab täiturile ette 6. detsembri 2021 otsuse tegemisel TMS § 217 lg 3 10-päevase

tähtaja rikkumist. Kohus leidis, et ainuüksi TMS § 217 lg 3 tähtaja rikkumine ei tooks kaasa

6. detsembri 2021. a otsuse tühistamist.

Maakohus jättis TsMS § 172 lg-te 1 ja 10 järgi riigilõivu 15 eurot kohtutäituri kanda. Kohtu

hinnangul on õiglane jätta ka avaldaja esindajakulud kohtutäituri kanda. Kohtutäitur on oma

tegevusega ning ebaseadusliku täitemenetluse algatamise otsusega täiteasjas nr 084/2012/4354

põhjustanud ebaselge menetlusliku olukorra ning taas tuleb kohtutäituri otsus samas täiteasjas

tühistada. Sissenõudja ja kohtutäituri menetluskulud on kohtu hinnangul õiglane jätta

TsMS § 172 lg 1 alusel nende endi kanda.

Avaldajat esindas lepinguline esindaja tunnihinnaga 150 eurot kokku 6 h 15 min, märkides

esindajakuluks kokku 1012 eurot 50 senti. Kohtu hinnangul on avaldaja esindaja ajakulu

ülepaisutatud (TsMS § 175 lg 1). Esitatud menetlusdokumendid on raskesti mõistetavad ning

sisaldavad kordusi. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul esindaja ajakulu põhjendatud ja

vajalik 3,5 tunni ulatuses, st summas 525 eurot. Kokku kuulub kohtutäiturilt avaldaja

menetluskulude katteks väljamõistmisele 540 eurot (525 eurot esindajakulu + 15 eurot

riigilõiv).

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5. Kohtutäitur esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue

määruse tegemist, millega jätta kaebus rahuldamata ja avaldaja menetluskulud tema enda kanda

või alternatiivselt saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kohtutäitur palub

menetluskulud jätta avaldaja kanda ja mõista avaldajalt kohtutäituri kasuks välja riigilõiv

15 eurot ja viivis menetluskuludelt.

Täiteasjas nr 084/2021/8193 on täitemenetluse alustamise eeldused täidetud. Kohtutäitur

selgitas 6. detsembri 2021. a otsuses, et kuivõrd varasemalt sama täitedokumendi järgi algatatud

täitemenetlus täiteasjas nr 084/2012/4354 tuli lugeda täitemenetluse lõpetamise otsuse alusel

kehtivalt lõppenuks, siis puudus kohtutäituril alus keelduda sissenõudja 22. jaanuari 2021. a

täitmisavalduse alusel kaebuse esitaja suhtes täitemenetluse alustamiseks.

Ekslik on maakohtu järeldus, et kohtutäitur ei ole 10. novembril 2021 esitatud kaebust

kaebusena kohtutäituri tegevuse peale täiteasjas nr 084/2021/8193 lahendanud. Kohtutäitur on

põhjendanud, et tal puudus alus keelduda täitemenetluse alustamisest.

Kohtutäitur on maakohtule 21. veebruaril 2022 esitatud vastuses selgitanud (vt p 17), et

kohtutäiturile teadaolevalt ei ole sissenõudja oma täitedokumendist tulenevast nõudest

loobunud.

Kohtutäituri hinnangul asus maakohus ekslikult seisukohale, et kohtutäitur ei võinud teha

1. novembri 2021. a otsusega täiteasjas nr 084/2012/4354 uue täitemenetluse algatamise otsust.

Maakohus rikkus TsMS § 176 lg-s 8 sätestatud nõuet määrata menetlusosalisele tähtaeg

vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks. Maakohus ei ole määranud

kohtutäiturile tähtaega avaldaja menetluskulude osas seisukoha esitamiseks.

Kohtutäituri hinnangul on esindaja tunnitasu 150 eurot ülepaisutatud.

6. Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist.

Kohtutäitur lõpetas sissenõudja avalduse alusel täitemenetluse. TMS § 49 lg 2 kohaselt ei või

sissenõudja pöörduda uuesti kohtutäituri poole, kui ta on nõudest kirjalikult loobunud. Antud

juhul ei olegi sissenõudja uut avaldust esitanud ja uue täitemenetluse alustamiseks on kasutatud

22. jaanuaril 2021 esitatud avaldust, mis on samas täitemenetluse nr 084/2021/1614 alustamise

aluseks, kuid mis on otsusega lõpetatud ja otsus on jõustunud.

Menetluskulude jaotus on põhjendatud.

7. Sissenõudja palub määruskaebuse rahuldada ja menetluskulud jätta avaldaja kanda.

Kehtiv õigus annab sissenõudjale võimaluse esitada TMS § 48 lg 1 p 1 järgi avaldus

käimasoleva täitemenetluse lõpetamiseks ning pöörduda seejärel TMS § 49 lg 2 alusel uuesti

täituri poole, kui täitedokumendist tulenev nõue on tegelikult täitmata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osaliselt menetluskulude

kindlaksmääramise osas ning teha selles osas uus määrus. Muus osas jääb maakohtu määrus

muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

9. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kohtutäituri 6. detsembri 2021. a otsus kuulub

tühistamisele, kuid ringkonnakohus peab vajalikuks muuta osaliselt maakohtu põhjendusi.

Avaldaja on 10. novembri 2021. a kaebuses vaidlustanud kohtutäituri tegevuse 1. novembri

2021. a otsuse p 4 osas täiteasjas nr 084/2012/4354 ja palunud lõpetada täitemenetluse

täiteasjas nr 084/2021/8193. Kohtutäitur on 6. detsembril 2021 lahendanud võlgniku kaebuse

täiteasjas nr 084/2012/4354, kuid jätnud tähelepanuta, et avaldaja on esitanud taotluse ka

täiteasja nr 084/2021/8193 lõpetamiseks. Kohtutäitur ei ole vähemalt formaalselt selles

täiteasjas avaldaja kaebust lahendanud. Samas on ekslik maakohtu seisukoht, et kuna

kohtutäitur ei ole avaldaja kaebust vaadanud läbi mõlemas täiteasjas, siis ei saa kohus võtta

sisulist seisukohta osas, kas kohtutäitur oli õigustatud uue täitemenetluse täiteasjas nr

084/2021/8193 alustamiseks, kuivõrd läbimata on kohustuslik kohtueelne menetlus selles

täiteasjas. TMS § 218 lg 1 kohaselt on küll kaebuse esitamisel kohtutäituri tegevuse peale ette

nähtud kohustusliku kohtueelse menetlusena esmalt kaebuse esitamine kohtutäiturile endale.

Samas juhul, kui kohtutäitur talle esitatud kaebust ei lahenda, võib kohtutäituri otsuse või

tegevuse peale esitada kaebuse kohtule, kuna kaebuse esitaja on sel juhul teinud endast oleneva,

et läbida kohustuslik kohtueelne menetlus (vt Riigikohtu 12. märtsi 2018. a määrus tsiviilasjas

nr 2-16-12972, p 19; 11. novembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-15, p 13;

13. oktoobri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-09, p 9). Seega tulnuks maakohtul võtta

sisuline seisukoht selle kohta, kas kohtutäitur võis alustada täitemenetluse täiteasjas nr

084/2021/8193. Ringkonnakohus saab selle vea kõrvaldada.

10. Iseenesest on õige maakohtu seisukoht, et kohtutäitur ei võinud teha 1. novembri 2021. a

otsusega täiteasjas nr 084/2012/4354 uue täitemenetluse alustamise otsust. Täitemenetlus

loetakse TMS § 24 lg 2 esimese lause alusel alanuks täitmisteate võlgnikule

kättetoimetamisega. Võlgnikule saavad seega täitemenetluses õigused ja kohustused tekkida

pärast võlgnikule täitmisteate kättetoimetamist vastavalt TMS §-le 24. Maakohus on õigesti

märkinud, et täitemenetluse seadustik ei näe ette võimalust alustada lõpetatud täitemenetluse

raames uue täitemenetlusega.

11. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga selles, et avaldaja 2. veebruaril 2022

esitatud tõendid täiteasja nr 084/2021/1614 kohta ei ole asjakohased tõendid, kuivõrd need ei

ole seotud käesolevas tsiviilasjas vaidluse all olevate täiteasjadega (nr 084/2012/4354 ja

nr 084/2021/8193). Ka teises täiteasjas tehtud menetlustoimingud võivad olla kaebuse

lahendamisel olulised. Praeguses asjas on vaidluse all see, kas kohtutäitur võis alustada

täitemenetluse täiteasjas nr 084/2021/8193 sissenõudja 22. jaanuari 2021. a täitmisavalduse

alusel. Avaldaja on soovinud esitatud tõenditega tõendada, et sissenõudja 22. jaanuari 2021. a

täitmisavalduse alusel alustati juba täiteasi nr 084/2021/1614 ja see lõpetati kohtutäituri

7. veebruari 2021. a otsusega. Tegemist on asjakohaste tõenditega. Kuna asi lahendatakse

hagita menetluses, saab ringkonnakohus võtta tõendid TsMS § 477 lg 7 alusel omal algatusel

asja juurde.

Ringkonnakohus leiab, et täitmisteate ja täitemenetluse lõpetamise otsusega täiteasjas nr

084/2021/1614 (tl 47-49) on tõendatud, et kohtutäitur on juba selles täiteasjas algatanud

täitemenetluse sissenõudja 22. jaanuari 2021. a täitmisavalduse alusel ning see täitemenetlus

on praeguseks lõpetatud. TMS § 23 lg 1 kohaselt saab täitemenetluse alustada üksnes

sissenõudja avalduse alusel. Ringkonnakohus leiab, et ühe täitmisavalduse alusel saab

täitemenetluse alustada vaid ühel korral. Kui täitur on võlgniku suhtes alustatud täitemenetluse

TMS § 48 lg 1 p 7 alusel otsusega lõpetanud, ei ole võimalik sama täitmisavalduse alusel

alustada uut täitemenetlust. Seega kuivõrd kohtutäitur oli 22. jaanuari 2021. a täitmisavalduse

alusel alustanud täitemenetluse täiteasjas nr 084/2021/1614 ei võinud ta sama täitmisavalduse

alusel alustada uut täitemenetlust täiteasjas nr 084/2021/8193.

Eeltoodud põhjendustel on maakohus kohtutäituri 6. detsembri 2021. a otsuse õigesti

tühistanud.

12. Määruskaebuse väidete kohaselt on maakohus rikkunud TsMS § 176 lg-s 8 sätestatud

kohustust määrata kohtutäiturile tähtaeg avaldaja menetluskulude osas seisukoha võtmiseks.

TsMS § 176 lg-te 7 ja 8 kohaselt tuleb menetluskulude nimekiri vastaspoolele kätte toimetada

ning anda talle mõistlik võimalus avaldada nende kohta seisukoht. Kohtute infosüsteemist

nähtuvalt on maakohus teinud avaldaja menetluskulude nimekirja (2. veebruari 2022. a

menetlusdokument) kohtutäiturile nähtavaks. Toimikust ei nähtu, et maakohus oleks määranud

kohtutäiturile tähtaja seisukoha võtmiseks avaldaja menetluskulude nimekirja kohta. Samas oli

kohtutäiturile tagatud võimalus esitada menetluskulude osas seisukoht määruskaebuses, mida

kohtutäitur ka tegi. Ringkonnakohtu hinnangul on kohtutäiturile tagatud võimalus avaldada

avaldaja menetluskulude kohta oma seisukoht, mida ringkonnakohus saab asja lahendamisel

arvestada.

13. Kohtutäitur on vaidlustanud avaldaja menetluskulude rahalise suuruse, sh avaldaja esindaja

tunnitasu määra.

TsMS § 175 lg 1 alusel saab lisaks esindamisele kulunud ajale hinnata ka ühe tööühiku hinna,

s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja

vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu.

Ringkonnakohtu hinnangul on avaldaja esindaja tunnitasu 150 eurot (ilma käibemaksuta)

põhjendamatult kõrge, kuna see ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat

tasu. Avaldaja esindajaks ei ole advokaat. Tunnitasu määr 150 eurot ületab ka keskmist

advokaadi tunnitasu, rääkimata mitteadvokaadist esindajate keskmist tunnitasu määra, mis jääb

kohtu kogemusest nähtuvalt alla 120 euro tunnist. Arvestades praeguse asja sisu, mahtu ja

keerukust ning seda, et avaldajat esindab mitteadvokaadist jurist, saab avaldaja esindaja

põhjendatud tunnitasu suuruseks lugeda 120 eurot (ilma käibemaksuta). Maakohus vähendas

avaldaja esindaja õigusabiteenuse ajakulu ja leidis, et põhjendatud ajakulu maakohtu

menetluses on 3,5 tundi. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust muuta maakohtu otsustust

esindaja ajakulu põhjendatuse osas.

Eelmärgitut arvestades muudab ringkonnakohus maakohtu poolt kindlaksmääratud

menetluskulude suurust ja määrab avaldaja maakohtus kantud menetluskulude suuruseks

3,5 tundi x 120 eurot/tund, s.o 420 eurot + 15 eurot riigilõiv, s.o 435 eurot, mis tuleb

kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja mõista.

14. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt üksnes kindlaksmääratud

menetluskulude suuruse osas, kuid tsiviilasja põhivaidluse osas jääb määruskaebus

rahuldamata, siis jäävad ringkonnakohtus kantud avaldaja menetluskulud määruskaebuse

esitaja kanda TsMS § 171 lg 1 alusel. Kohtutäituri menetluskulud jäävad tema enda kanda.

Ringkonnakohus peab õiglaseks jätta sissenõudja menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel tema

enda kanda.

15. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Avaldaja 29. aprilli 2022. a menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja menetluskulud

ringkonnakohtus 637 eurot 50 senti (ilma käibemaksuta). Avaldaja esindaja on osutanud

õigusabiteenust 4 tunni 15 minuti ulatuses (kohtumääruse ja määruskaebuse analüüs 1 tund

30 minutit; vastuse koostamine määruskaebusele 2 tundi 45 minutit), tunnitasu määraga 150

eurot.

Ringkonnakohus leidis eespool, et avaldaja esindaja tunnitasu mõistlik määr on 120 eurot.

Ringkonnakohus leiab, et avaldaja esindaja ajakulu ei ole täies ulatuses põhjendatud ega

vajalik. Ringkonnakohtu menetluses on avaldaja esitanud ühe sisulise menetlusdokumendi, s.o

määruskaebuse vastuse. Arvestades määruskaebuse vastuse keerukust ja mahtu, samuti seda, et

selles menetlusdokumendis on olulises osas korratud juba maakohtu menetluses esitatud

väiteid, on põhjendatud ajakuluks määruskaebuse vastuse koostamise eest kokku 2,5 tundi (sh

määruskaebusega ja kohtulahendiga tutvumine ja selle analüüs).

Avaldaja põhjendatud ja vajalikud kulud määruskaebemenetluses on seega 2,5 x 120 eurot, s.o

300 eurot (ilma käibemaksuta). See summa tuleb kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja mõista.

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/

Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke Vahur-Peeter Liin