1-21-8627/38 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

17.juuni 2022 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12

Kriminaalasja number

1-21-8627

Kohtukoosseis

Kohtunik Rita Kulberg

Kohtuistungi sekretär

Lea Kirotar

Asi

Süüdimõistetu Raimo Schmidti vangistusest tingimisi

enne tähtaega vabastamise otsustamine

Prokurör

Abiprokurör Laura Jõgisoo (kohtuistungil ei osalenud,

esitas arvamuse kirjalikult)

Süüdimõistetu

Raimo Schmidt isikukood 37903276515; kannab

karistust Tartu Vanglas

Kohtuistungi toimumise aeg

13. juuni 2022

RESOLUTSIOON

Jätta Raimo Schmidt Tartu Maakohtu 7.02.2022 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest

tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib 15 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai vaidlustatavast

kohtumäärusest teada või pidi teada saama, esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Võru

kohtumajale (Põlvas, Võru tn 12).

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud

Tartu Maakohtu 7.02.2022 otsusega tunnistati Raimo Schmidt süüdi KarS § 121 lg 2 p 3,

KarS § 199 lg 2 p-de 5, 9 ja KarS § 266 lg 2 p 1 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest

raskeima suurendamise teel mõisteti Raimo Schmidtile liitkaristuseks 2 aastat ja 3 kuud

vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat liitkaristust 2 aastat 3 kuud

vangistust ühe kolmandiku võrra ja Raimo Schmidtile mõisteti lõplikuks kandmisele

kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

Käesoleval ajal kannab Raimo Schmidt karistust Tartu Vanglas. Tema karistusaja algus on

31.08.2021 ja lõpp 28.02.2023.

27.05.2022 on Tartu Vangla edastanud Tartu Maakohtule Raimo Schmidti isikliku toimiku,

otsustamaks Raimo Schmidti vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Tartu Vangla

ei toeta Raimo Schmidti ennetähtaegset vabastamist.

Kohtumenetluse poolte seisukohad

Süüdimõistetu Raimo Schmidt soovib enda tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Prokurör on esitanud kirjaliku seisukoha, milles ei toeta Raimo Schmidti vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Kohtu põhjendused

Raimo Schmidt kannab vanglakaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest.

Vastavalt KarS § 76 lg-le 1 teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos

süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on

tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte

vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud

elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte

vähem kui neli kuud.

Raimo Schmidt on teise astme kuriteo eest mõistetud karistusest ära kandnud vähemalt poole

mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega on täidetud KarS §-s 76 lg 1

p-s 2 sätestatud formaalsed eeldused süüdimõistetu vabastamiseks.

Üksnes formaalsete aluste täidetus aga ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses

märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda

(RKKKo 3-1-1-18-11, p 9.1). See tähendab, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise

võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes

tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda (RKKKm 3-1-1-12-17, p

18). Küll aga on kinnipeetaval õigus seaduses sätestatud tähtaegade saabumisel tingimisi

ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemisele.

KarS § 76 lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski

vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal,

samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne

tähtaega karistusest vabastamine. Kokkuvõttes peab nimetatud erinevate asjaolude hindamine

viima arusaamani, milline on süüdimõistetust tulenev uute kuritegude toimepanemise oht. Kui

see oht on väike, tuleb inimene vabastada, kui aga oht on arvestatav, tuleb ta jätta

vabastamata.

Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu, tutvunud prokuröri kirjaliku arvamuse ja R.Schmidti

kirjaliku avaldusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid ja täiendavalt

esitatud dokumente, leiab, et Raimo Schmidt tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega jätta

2(5)

vabastamata. KarS § 76 lg 4 kohaselt välistavad Raimo Schmidti ennetähtaegse vabastamise

süüdimõistetu isik ja tema varasem elukäik.

Vangla iseloomustuse kohaselt Raimo Schmidtil distsiplinaarkaristused puuduvad.

Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad õde ja elukaaslane oma pojaga. Ennetähtaegse

vabanemise korral saab Raimo Schmidt elama minna elukaaslase juurde aadressile

xxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxx. Lähtuvalt vangistusseaduse §-st 16 lg 1 ei ole Raimo

Schmidtile koostatud individuaalset täitmiskava. Tartu Vangla andmetel 20.05.2022 seisuga

on Raimo Schmidtil tasumata nõudeid summas 5261 eurot ja vabanemisfondis raha ei ole.

Raha on R. Schmidtile kandnud vanglasisesele arvele C. - A. T. . Vabanedes puudub Raimo

Schmidtil töökoht, kuid on tal võimalik saada töövõimetuspensioni.

Kohus peab positiivseks, et Raimo Schmidt on vanglas õiguskuulekalt käitunud ning omab

lähedaste toetust, elukohta ning regulaarset sissetulekut töövõimetuspensioni näol

vabaduses. Eeltoodu räägib tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise poolt.

Kuigi süüdimõistetu pole osalenud üheski sotsiaalprogrammis ega muus kinnipeetavatele

pakutavas tegevuses, pole käesoleval juhul see tingitud süüdimõistetust. Sellegipoolest

kaaluvad negatiivsed asjaolud käesoleval juhul üles Raimo Schmidti positiivselt

iseloomustava teabe. Tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel ei lähtuta ainult

käitumisest vanglas, lisaks tuleb vaadata ka tema varasemat elukäiku, sh mil määral on

süüdimõistetu võimeline vabaduse olema seaduskuulekas.

Isiklikus toimikus olevatest kohtulahenditest nähtub, et Raimo Schmidtil on käesoleval ajal

kolm kehtivat kriminaalkaristust. Tartu Maakohtu 10.01.2018 otsusega karistati R.Schmidti

KarS § 120 lg 1, § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 ja § 199 lg 2 p 9 järgi ja KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti

liitkaristuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud

aeg karistusaja hulka ning lõplikult R.Schmidti kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1

aasta 1 kuu ja 27 päeva vangistust. Tartu Maakohtu 23.04.2018 otsusega on Raimo Schmidt

süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ( 21 kuriteoepisoodi) ja karistatud 1 aasta 8 kuu

pikkuse vangistusega. Tartu Maakohtu 20.07.2018 määrusega suurendati KarS § 65 lg 2 alusel

R. Schmidtile Tartu Maakohtu 23.04.2018 otsusega mõistetud karistust 1 aasta 7 kuud ja 22

päeva vangistust Tartu Maakohtu 10.01.2018 otsusega mõistetud karistuse 1 aasta 1 kuu ja 27

päeva vangistust võrra ja mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 9 kuud ja 19 päeva vangistust. Tartu

Maakohtu 7.02.2022 otsuse sisust nähtub, et vaid 9 kuud pärast vanglast vabanemist pani

Raimo Schmidt toime uued kuriteod.

Seega on Raimo Schmidt varasemalt vangistuses viibinud. Vangla iseloomustuses on

märgitud ja seda ei vaidlustanud kohtuistungil ka süüdimõistetu ise, kannab ta reaalselt

vangistust kümnendat korda. Seega on Raimo Schmidt olnud kuritegelikult väga aktiivne.

Vaatamata korduvalt vangistuses viibimisele on süüdimõistetu jätkanud kuritegude

toimepanemist. Seega ei ole kohtu arvates seni vanglas viibitud aeg süüdimõistetust lähtuvat

uute kuritegude toimepanemise ohtu minimeerinud. Oma varasema käitumisega on Raimo

Schmidt näidanud, et õiguskuulekas elu ei ole talle jõukohane ning seega ei saa

kriminaalhooldust pidada karistuse eesmärkide saavutamiseks piisavalt efektiivseks. Kohtul

puudub alus arvata, et süüdimõistetu suhtumine on senise vangistuse jooksul täielikult

muutunud ja ta käituks edaspidi teisiti. Samuti on vangla kinnitusel süüdimõistetu vastu

suures summas rahalisi nõudeid (5261 eurot), mille täitmine võib omakorda suure

tõenäosusega vallandada uue kuritegeliku käitumise. Seda eriti asjaolu valguses, et Raimo

Schmidt on varem toime pannud ka varavastaseid süütegusid. Ka kohtupraktika kohaselt on

kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus vältimatult suurem nende isikute puhul, keda on

3(5)

ka varem süüdi tunnistatud ja karistatud (RKKKm 3-1-1-103-06, p 15). Jätkuvalt väga suur

uute kuritegude toimepanemise oht välistab Raimo Schmidti tingimisi ennetähtaegse

vangistusest vabastamise.

Vangla iseloomustuse kohaselt on Raimo Schmidtil kalduvus alkoholi tarvitada.

Kohtuistungil Raimo Schmidt avaldas, et tarvitas alkoholi vabaduses väga harva, kuigi on

kuritegusid toime pannud alkoholijoobes. Ta saab ilma alkoholi tarbimata olla küll. Tartu

Maakohtu 10.01.2018 otsuse ja 7.02.2022 otsuse sisust nähtub, et Raimo Schmidt oli

isikuvastaste kuritegude toimepanemise ajal ja eluruumi ebaseadusliku sissetungimise ajal

alkoholijoobes. Tartu Maakohtu 10.01.2018 otsuse sisust nähtub, et Raimo Schmidt varastas

kauplusest alkoholi. Tartu Maakohtu 23.04.2018 otsuse sisust nähtub, et Raimo Schmidt

varastas korduvalt kauplusest alkoholi. Kohtu arvates kuritegude toimepanemine

alkoholijoobes ja kauplusest korduvalt alkoholi varastamine annab alust järeldusele, et

Raimo Schmidt vabaduses ilmselgelt liialdas alkoholiga. Kalduvus alkoholiga liialdada

suurendab uute kuritegude toimepanemise ohtu veelgi. Süüdimõistetu soov edaspidi

alkoholi tarvitamisest hoiduda iseloomustab süüdimõistetut positiivselt. Et Raimo Schmidt

end vabaduses alkoholist eemale suudab hoida, selles kohtu arvates kuigivõrd kindel ei saa

olla. Asjaolude valguses, et Raimo Schmidt ei ole alkoholi tarvitamisest varem suutnud

hoiduda, kuid ei pidanud oluliseks ka selle probleemiga tegeleda (nt pöörduda ravile), ei ole

eriti veenev Raimo Schmidti istungil avaldatud soov edaspidi alkoholi tarvitamisest loobuda.

Motivatsioon kaineks eluviisiks on Raimo Schmidtil tekkinud vanglas, kus ta on alkoholist

eemal nö sunnitult. Tema arvamus, et ta suudab vabaduses praegu võetud eesmärgile kindlaks

jääda, on kujunenud olukorras ja tingimustes, kus tal pole vähimatki väljavaadet alkoholi

saada. Vabadusse naasmisel ja oludes, kus alkohol on lihtsasti kättesaadav, võib kõik kiiresti

muutuda ja Raimo Schmidt võib endise pahe juurde tagasi pöörduda. Vangla iseloomustusest

nähtub, et R.Schmidt on ajavahemikul 06.09.2018-06.12.2018 läbinud sõltuvuskäitumise

muutmisele suunatud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Süüdimõistetu edasine käitumine

vabaduses osutab asjaolule, et programm ei ole oma eesmärki täitnud. Seega ei ole suure

tõenäosusega ka senine vangistuse pikkus avaldanud Raimo Schmidt loodetud mõju.

Süüdimõistetu kohtuistungil avaldas, et tal on gastriit ja uneprobleemid, kuid pole saanud

vanglas talle sobilikke ravimeid. Tervisliku seisundi kohta on süüdimõistetu esitanud SA

TÜK 28.01.2022 vastuse oma järelepärimisele ( tl 72), mille kohaselt on Raimo Schmidt

viibinud psühhiaatriakliinikus ravil ja uuringutel kolmel korral aastatel 1990-1992. Kuna

tegemist on mitmekümne aasta taguste terviseandmetega, ei tõenda kohtu arvates SA TÜK

28.01.2022 vastus süüdimõistetu tervislikku seisundit ega ravivajadust käesoleval ajal.

Küll aga leiab süüdimõistetu käesoleva aja tervisliku seisundi kohta andmeid ka vangla

iseloomustusest. Nii on viimases märgitud, et Raimo Schmidtil on krooniline haigus ja

xxxxxxxxxxxxxx. Psühhiaatri poolt on määratud medikamentoosne ravi. Kohtu hinnangul ei

anna süüdimõistetu esile toodud asjaolu ( vanglas pole saanud talle sobilikke ravimeid)

alust teda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Tervishoiuteenuse osutamine ja

vajalik arstiabi on VangS §-de 52, 53 kohaselt tagatud ka vanglas kinnipeetavale. Vangla

iseloomustus toodu kinnitab, et need nõuded on täidetud ka Raimo Schmidti puhul.

Ka on süüdimõistetu kohtumenetluse käigus viidanud asjaolule, et ei saa vangistuses olles

tegeleda oma vanemate maja probleemiga, mis väidetavalt on valla poolt maha müüdud.

Süüdimõistetu soov tegeleda teda puudutavate varaliste probleemidega on küll inimlikult

mõistetav, kuid ei anna samuti alust teda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada.

Süüdimõistetu on ise kinnitanud, et sai majaga seonduvatest probleemidest teada juba 2019

4(5)

aastal. Süüdimõistetu viibis peale eelmise vangistuse ära kandmist mitu kuud vabaduses.

Seega oleks ta saanud majaprobleemiga vabaduses ka varem tegeleda.

Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Raimo Schmidti

ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ega kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega.

Tulenevalt vangistusseaduse §-st 6 lg 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine

õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma eesmärgi

saavutanud ja süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine võimalik juhul, kui tema puhul on

oht uute kuritegude toimepanemiseks väike. Raimo Schmidti puhul see aga nii ei ole ning

temast lähtuvaid kuriteoriske tuleb pidada suureks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Rita Kulberg

5(5)