2-22-1902/12 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter

Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht 16.06.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-1902

Kohtuasi

OÜ

Blueline

Invest

avaldus

X

pankroti

väljakuulutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 05.05.2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ Blueline Invest määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (võlausaldaja) OÜ Blueline Invest (registrikood

10955817), lepinguline esindaja Kairit Kuusemaa

Võlgnik X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 05.05.2022 määrus ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule

menetluse jätkamiseks.

2. OÜ Blueline Invest määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale ei saa esitada Riigikohtule määruskaebust.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Avaldaja

esitas

Harju

Maakohtule

04.02.2022

avalduse

võlgniku

pankroti

väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnikul võlausaldaja ees Harju Maakohtu

08.01.2018 otsusest ja Tallinna Ringkonnakohtu 09.01.2019 otsusest tsiviilasjas nr 2-16-16730

tulenev kohustus kogusummas 10 872.89 eurot (võlausaldajale loovutatud).

2-22-1902

2. Kohus kohustas 14.02.2022 määrusega võlausaldajat tasuma ajutise pankrotihalduri tasu ja

kulutuste katteks deposiiti 1000 eurot, mille võlausaldaja tasus 15.02.2022.

3. Kohus võttis 01.03.2022 määrusega avalduse menetlusse ning küsis võlgniku seisukohta.

Kohus on määruse koos avalduse ja selle täiendustega teinud võlgnikule nähtavaks e-toimikus

ning edastanud e-postiaadressidele XXX ja YYY, millelt tuli tagasi teade, et kirja ei õnnestunud

edastada. 01.04.2022 edastas võlausaldaja kohtule taotluse korraldada kohtudokumentide

kättetoimetamine kohtutäituri vahendusel. 03.05.2022 edastas võlausaldaja kohtule teate,

millest nähtub, et võlgnikule kohtudokumentide kättetoimetamine kohtutäituri vahendusel

ebaõnnestus. Kättetoimetamisaktist nähtub, et kohtutäitur üritas võlgnikule dokumendid kätte

toimetada aadressil NNN, mille kõrval on märge „vend teatas, et pole X-st kuulnud ca aasta“,

ning aadressil CCC, mille kõrval on märge „kohtutäituri büroo töötaja elab samas majas ja

kinnitas, et isik ei ela antud aadressil ammu.“

4. 03.05.2022 esitas võlausaldaja kohtule taotluse toimetada võlgnikule menetlusdokumendid

kätte tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lõike 1 punkti 1 alusel avalikult väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Harju Maakohus jättis 05.05.2022 määrusega avalduse läbi vaatamata ja menetluskulud

võlausaldaja kanda.

6. Määruse põhjendustes tugines kohus pankrotiseaduse (PankrS) § 3 lõikele 2 ning TsMS

§ 477 lõikele 1, § 8 lõikele 2 ja § 423 lõike 1 punktile 8. Antud juhul ei ole kohus suutnud

avalike registrite andmete alusel võlgnikule kohtudokumente kätte toimetada. Samuti ei ole

võlausaldaja suutnud enda korraldamisel kohtutäituri kaudu võlgnikule kohtudokumente kätte

toimetada. Võlausaldaja ei ole esitanud kohtule täiendavaid andmeid, mis võimaldaksid

võlgnikule menetlusdokumente kätte toimetada. Võlausaldaja on palunud kohtul toimetada

võlgnikule menetlusdokumendid kätte avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus

selgitas, et ei saa praegusel juhul võlgnikule menetlusdokumente avalikult väljaandes

Ametlikud Teadaanded kätte toimetada, kuivõrd arvestades pankrotiseaduses esitatud nõudeid,

ei ole võimalik hagita pankrotiasja tagaselja lahendada. Seega jättis kohus avalduse võlgniku

pankroti väljakuulutamiseks läbi vaatamata.

7. Juhindudes TsMS §-st 173 ning kooskõlas TsMS § 168 lõikega 2 jättis kohus menetluskulud

võlausaldaja kanda. Võlgnikul hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

8. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata tsiviilasi

maakohtule menetluse jätkamiseks.

9. Kaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus vaidlustatud määrust tehes jätnud alusetult

kohaldamata PankrS § 6 lõikes 3 sätestatud võimaluse lugeda menetlusdokumendid võlgnikule

kättetoimetatuks e-posti teel 5 päeva möödumisel. Lisaks eeldas võlausaldaja kohtu 29.03.2022

e-kirja põhjal, et kohus on üritanud ka kirjalikult dokumente võlgnikule kätte toimetada, kuid

edutult. Ka sel puhul oleks kohus saanud kohaldada viidatud sätet ja lugeda

menetlusdokumendid kättetoimetatuks, sh nende tagastamisel. Kohus ei põhjendanud, miks ei

ole võimalik lugeda menetlusdokumente kätte toimetatuks PankrS § 6 lõike 3 alusel. Samuti on

kohus dokumentide menetlusosalisele kättetoimetamise aktis selgitanud, et avaldajal on

2-22-1902

võimalik taotleda dokumentide kättetoimetamist avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Vaidlustatud määruses on kohus aga märkinud, et arvestades PankrS-s esitatud nõudeid, ei ole

võimalik hagita pankrotiasja tagaselja lahendada. Samas ei ole selgitatud, millised on need

PankrS-i nõuded, mis avaliku kättetoimetamise välistaksid.

10. TsMS § 423 lõike 1 punkti 8 kohaldamise eelduseks on hagimaterjalide kättetoimetamise

võimatus kõigi kättetoimetamise viiside järgi. PankrS § 6 lõige 3 sätestab kättetoimetatuks

lugemise osas erandi ning kohus on ka ise viidanud TsMS § 317 lõike 1 punkti 1 kohaldamise

võimalikkusele. Seega on kohus menetluse käigus andnud vastukäivaid selgitusi.

11. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lõike 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12. Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 05.05.2022 määrus tuleb TsMS § 667 lõike 2

alusel tühistada menetlusõiguse normi rikkumise tõttu ning tsiviilasi tuleb saata menetluse

jätkamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.

13. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et maakohus on ennatlikult jätnud pankrotiavalduse

läbi vaatamata. Praegusel juhul on tegemist olukorraga, kus võlgnikul puudub

rahvastikuregistris märgitud elukoht (t lk 50), viimase elukohana on märgitud CCC (kehtis kuni

03.06.2021). Maakohus proovis võlgnikule kohtumaterjale kätte toimetada e-toimiku kaudu (ei

õnnestunud), samuti rahvastikuregistris märgitud võlgniku e-postiaadressile YYY ja

võlausaldaja avaldatud (ning ka rahvastikuregistris märgitud) aadressile XXX, kuid mõlemalt

tulid tagasi tõrketeated, mille kohaselt kohaletoimetamine nurjus (esimese puhul ilmnes

sidetõrge (t lk 59), teise puhul olid probleemid meiliaadressi õigsusega (t lk 55)). Maakohtu

määruse kohaselt ja toimikust nähtuvalt edastas kohus dokumendid ka e-postiaadressile WWW

(t lk 53), mille puhul ei nähtu materjalidest, et e-kirja saatmisel oleks ilmnenud tõrkeid. Seega

on kohus ekslikult määruses märkinud, et ka sellelt aadressilt tuli tagasi teade, et kirja ei

õnnestunud edastada. Siiski ei jaga kolleegium võlausaldaja seisukohta, et kohus saanuks

praegusel juhul lugeda kohtudokumendid e-postiga saatmisega PankrS § 6 lõike 3 alusel

kättetoimetatuks. Viidatud sätte esimesest lausest tuleneb, et kohus võib lugeda

menetlusdokumendi kätte toimetatuks viie päeva möödumisel postitamisest saaja aadressile,

isegi kui saadetis tagastatakse. Esmalt tuleb märkida, et kahe esimese e-postiaadressi puhul

tulid tagasi tõrketeated, millest saab järeldada, et e-kirjad ei jõudnud vastuvõtja serverisse.

PankrS § 6 lõige 3 teenib küll pankrotimenetluse lihtsustamise huve, kuid kolleegiumi

hinnangul ei saa sätte mõte olla võimaldada dokumentide kättetoimetamist mistahes või

mittetoimivale e-postiaadressile. Seda seisukohta toetab ka kohtupraktika. Nimelt on viidatud

sätet kohtupraktikas tõlgendatud läbi TsMS § 3141, st selleks, et saaks lugeda dokumendid

PankrS § 6 lõike 3 alusel kättetoimetatuks, peavad olema täidetud ka TsMS § 3141 lõigetes 1–

3 sätestatud eeldused (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 27.01.2022 määrus asjas nr 2-21-7742, punkt

32). Praegusel juhul ei ole ühegi e-postiaadressi puhul täidetud ükski nendest eeldustest,

kuivõrd võlgnikule ei ole praeguses menetluses menetlusdokumente kätte toimetatud (lõike 1

eeldus) ning ta ei ole avaldanud kohtule enda aadressi või sidevahendi andmeid (lõike 2 eeldus),

samuti ei esine lõikes 3 sätestatud olukordi (teisest käimasolevast kohtumenetlusest ei ole

kohtule teada menetlusosalise aadressi jmt).

14. Võlausaldajale 29.03.2022 saadetud e-kirjas (t lk 63) märgib kohus, et ka rahvastikuregistris

võlgniku viimase elukohana märgitud aadressile ei õnnestunud dokumente kätte toimetada.

2-22-1902

Tsiviilasja materjalides andmed posti teel kättetoimetamise katse kohta puuduvad. Samas leiab

kolleegium, et kuivõrd kõnealuse aadressi näol on tegemist võlgniku endise elukohaga ja

kehtivad elukoha andmed rahvastikuregistris puuduvad, ei saanuks kohus lugeda ka posti teel

saadetud dokumente PankrS § 6 lõike 3 kohaselt kättetoimetatuks. Seega ei oma tähendust, et

toimikus andmed vastava kättetoimetamise kohta puuduvad.

15. Lisaks eeltoodule proovis maakohus võlgnikule menetlusdokumente kätte toimetada

võlgniku esindajale varasemas kohtumenetluses ja võlausaldaja korraldamisel kohtutäituri

kaudu, kuid ka need katsed tulemust ei andnud. Siiski nõustub kolleegium avaldajaga, et

praegusel juhul ei olnud kõik kättetoimetamise viisid ammendatud, st kohus jättis

põhjendamatult kasutamata võimaluse toimetada kohtumaterjalid võlgnikule kätte avalikult

väljaandes Ametlikud Teadaanded. TsMS § 317 lõike 1 punktist 1 tuleneb, et menetlusosalisele

võib kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise

aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress

või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku

esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud

viisil. Ringkonnakohtu hinnangul on praegusel juhul tegemist viidatud sätte põhilise

kohaldamise olukorraga ehk juhuga, kui menetlusosalisel puudub rahvastikuregistris aadress

ning see ei ole kohtule ka muul viisil teada, samuti ei saa dokumente kätte toimetada isiku

esindajale (esindaja puudub) ega muul TsMS-s sätestatud viisil (e-toimiku, e-postiaadressi ja

kohtutäituri kaudu kättetoimetamine ei õnnestunud). Ka õiguskirjanduses on selgitatud, et

tõlgendades TsMS § 317 koosmõjus § 423 lõike 1 punktiga 8 (mille alusel jäi avaldus ka

praegusel juhul läbi vaatamata), saab järeldada, et vähemalt Eestis asuva kostja puhul ei saa

hagi läbi vaatamata jätmise aluseks olla kostja aadressi või muude kontaktandmete selgusetus,

kuivõrd

sellest

hoolimata

on

võimalik

hagiavaldus

kätte

toimetada

avalikult

(Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne, koost V. Kõve jt, Tallinn

2017, § 423 komm 3.2.8.2. b, lk 916).

16. Põhjendamata on maakohtu seisukoht, et antud juhul ei saa võlgnikule menetlusdokumente

avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded kätte toimetada, kuivõrd arvestades PankrS-s

esitatud nõudeid, ei ole võimalik hagita pankrotiasja tagaselja lahendada. Ringkonnakohus

märgib, et pankrotiseadusest ega kohtupraktikast ei tulene, et avalik kättetoimetamine oleks

pankrotiasjas välistatud. PankrS § 6 ei välista ühtegi tsiviilkohtumenetluses sätestatud

kättetoimetamise viisi (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 27.01.2022 määrus asjas nr 2-21-7742,

punkt 33). Kolleegiumi hinnangul võib arvata, et maakohus pidas silmas TsMS § 477 lõike 3

teist lauset, millest tuleneb, et hagita asja ei või lahendada tagaseljamäärusega.

Ringkonnakohus selgitab, et kohtumaterjalide avalikult kättetoimetamist ei saa samastada asja

lahendamisega tagaseljamäärusega. PankrS § 6 lõige 1 reguleerib selgelt menetlusdokumendi

avalikku kättetoimetamist.

17. Eeltoodust tulenevalt puudus alus avalduse läbi vaatamata jätmiseks, kuivõrd kõik TsMS-s

sätestatud kättetoimetamise viisid ei olnud ammendunud.

18. Kuivõrd TsMS § 173 lõike 3 kohaselt otsustab menetluskulude jaotuse maakohus asja

sisuliselt lahendades sõltuvalt asja lahendamise tulemusest, tuleb tühistada maakohtu määrus

ka menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohtu määrus ei ole asjas menetlust lõpetav määrus

TsMS § 173 lõike 1 esimese lause tähenduses, mistõttu jaotatakse määruskaebuse menetlemise

kulud avalduse lahendamisel osana üldisest menetluskulude jaotusest.

19. TsMS § 696 lõike 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 427

2-22-1902

esimese lause kohaselt võib määruskaebuse esitada määruse peale, millega hagi (avaldus)

jäetakse läbi vaatamata. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja

menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata.

(allkirjastatud digitaalselt)