2-21-133966/7 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. juuni 2022, Pärnu

Tsiviilasja number

2-21-133966

Tsiviilasi

Osaühing Aktiva Finants hagi M. K. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

3156,66 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood

10746479, asukoht A. Weizenbergi tn 20, Tallinn),

esindaja Anni Kennedy (e-post: jurist@julianus.ee)

Kostja: M. K. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 1 ja 3)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista M. K.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks Placet Group OÜ ja kostja

vahel 26.06.2019 sõlmitud krediidikonto lepingust nr KK3429968 ja 13.10.2020

sõlmitud krediidikonto lepingust nr KK3610135 tulenev võlgnevus 3039,60 eurot

(millest 2272,25 eurot põhivõlg, 201,10 eurot intress, 25,00 eurot sissenõudmiskulud,

471,53 eurot põhivõlalt arvestatud ja hagi esitamiseni 25.01.2022 (kaasa arvatud)

tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis ning 69,72 eurot perioodil 26.01.2022

kuni kohtuotsuse tegemiseni 14.06.2022 (kaasa arvatud) täiendavalt sissenõutavaks

muutunud viivis).

3. Välja mõista M. K.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks alates 15.06.2022 kuni

põhivõla täieliku tasumiseni viivis protsendina põhivõla tasumata osalt (otsuse

tegemise seisuga 2272,25 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud

ulatuses

(s.o

poolaasta

kaupa

Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas. Otsuse tegemise ajal kehtiv

viivisemäär on 8,00% aastas).

4. Jätta Osaühingu Aktiva Finants hagi M. K. vastu sissenõudmiskulude väljamõistmiseks

5,00 euro osas rahuldamata.

5. Menetluskulud jäävad M. K. kanda.

6. Määrata Osaühingu Aktiva Finants põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 500,00 eurot (300,00 eurot riigilõiv, 20,00 eurot maksekäsu kiirmenetluse

kulud ja 180,00 eurot lepingulise esindaja kulud ilma käibemaksuta).

Tsiviilasi nr 2-21-133966

2 (7)

7. Mõista M. K.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja menetluskulude katteks

500,00 eurot.

8. Väljamõistetud menetluskuludelt on M. K. kohustatud tasuma Osaühingule

Aktiva Finants viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses

alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

9. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30

päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või

selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, eelkõige

TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank - EE571010220229377229 (SWIFT:

EEUHEE2X), Swedbank - EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X), Luminor Bank -

EE221700017003510302 (SWIFT: RIKOEE22) või LHV Pank - EE567700771003819792

(BIC/SWIFT: LHVBEE22), viitenumbrit ei ole vaja, selgituseks märkida: kaja riigilõiv,

tsiviilasja number, nimi.

Kohtuotsuses edasikaebekorra selgitamine ei tähenda otsuse peale edasikaebamiseks loa

andmist TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses.

Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil.

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohus 03.05.2022 määrusega võttis menetlusse Osaühing Aktiva Finants hagi M.

K. vastu põhivõlgnevuse 2272,25 euro ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks ning kohustas kostjat

esitama kohtule kirjaliku vastuse koos lisade ja ärakirjadega 14 päeva jooksul alates määruse

kättesaamisest. Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu

11.05.2022 aadressil xxx. Seega kostjale vastamiseks antud tähtaeg 14 päeva lõppes 25.05.2022

kell 24.00.

2. Kostja kirjalikku vastust kohtule esitanud ei ole, samuti ei ole kostja esitanud kohtule taotlust

hagile vastamiseks määratud tähtaja pikendamiseks või ennistamiseks. Hageja on

Tsiviilasi nr 2-21-133966

3 (7)

hagiavalduses esitanud taotluse teha TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsus juhul, kui selleks

esinevad seaduses sätestatud alused.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

3. Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt Placet Group OÜ ja kostja sõlmisid 26.06.2019

krediidikonto lepingu nr. KK3429968, mille alusel on kostja krediiti välja võtnud summas

500,00 eurot. Placet Group OÜ ja kostja sõlmisid 13.10.2020 krediidikonto lepingu nr.

KK3610135, mille alusel on kostja krediiti saanud summas 2000,00 eurot. Kuna kostja oma

laenulepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles Placet Group OÜ kostjaga sõlmitud

lepingu nr. KK3429968 üles 25.06.2021 ning lepingu nr. KK3610135 üles 30.06.2021.

Placet Group OÜ loovutas 01.07.2021 kostja vastased nõuded OÜ-le Aktiva Finants koos

õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

4. Hageja palub kostjalt välja mõista:

- põhivõlgnevuse 2272,25 eurot, millest lepingust nr KK3429968 tulenev võlgnevus 497,20

eurot ja lepingust nr KK3610135 tulenev võlgnevus 1775,05 eurot;

- intressi võlgnevuse 201,10 eurot, millest lepingust nr KK3429968 tulenev intressivõlgnevus

41,18 eurot ja lepingust nr KK3610135 tulenev intressivõlgnevus 159,92 eurot;

- lepingust nr KK3429968 tuleneva viivise alates 26.06.2021 kuni hagi esitamiseni 25.01.2022

laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 40,07% kooskõlas laenulepingu

üldtingimuste punktiga 7.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega summas 116,81 eurot;

- lepingust nr KK3610135 tuleneva viivise alates 01.07.2021 kuni hagi esitamiseni 25.01.2022

laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 34,90% kooskõlas laenulepingu

üldtingimuste punktiga 7.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega summas 354,72 eurot;

- sissenõudmisega seotud kulud summas 30,00 eurot.

Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja viivise alates 26.01.2022 kuni põhinõude summas

2272,25 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Nõude materiaalõigusliku alusena on hageja tuginenud VÕS § 397 lg-le 1, § 101 lg 1 p-dele 1

ja 6; § 113 lg-le 1, § 1132 lg-le 2.

5. Hageja taotleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja toob välja, et hagiavalduse esitamise

ajal on hageja menetluskuludeks riigilõiv 455,00 eurot ja õigusabikulud 480,00 eurot (ilma

käibemaksuta, 4 tundi, tunnihind 120,00 eurot). Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 palub hageja

kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike

1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Lepingulise esindaja kulu on arvestatud ilma käibemaksuta.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

rahuldab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. Kohus tagaseljaotsuse tegemisel tõendeid ei uuri.

TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine.

TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava

osaga.

7. Kohus leiab, et hagiavalduses märgitud asjaoludel on hageja nõue õiguslikult põhjendatud.

Pooltevahelistest lepingutest tulenevevad õigussuhted on kvalifitseeritavad laenulepingutena

võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi, mille kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik

Tsiviilasi nr 2-21-133966

4 (7)

(laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen),

laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas

koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses

antud laenult maksta intressi. Kostjaga sõlmitud lepingutes on intressi suurus ja maksmise

kohustus kokku lepitud.

VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab,

et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise

tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel

tähtpäeval. Kostja ei ole lepingutest tulenevaid rahalisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Algne

võlausaldaja on kostja lepingurikkumiste tõttu lepingud üles öelnud.

VÕS § 101 lg 1 p 4 kohaselt juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja öelda

lepingu üles. VÕS § 195 lg 2 näeb ette, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule

lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste

kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused

jäävad kehtima. Lepingu ülesütlemise korral peavad lepingupooled lepingu alusel üleantu

tagastama vastavalt VÕS § 189-191 sätestatud korras.

VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Seega on seadusega kooskõlas ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud hageja nõue välja mõista

kostjalt põhivõlg 2272,25 eurot ja intressi võlgnevus 201,10 eurot.

8. VÕS § 113² lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50

eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 25 eurot

ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000,00 euro.

Hageja palub välja mõista sissenõudekulude summa 30,00 eurot, mis koosneb 1 tasulise kirja

saatmisest 25 eurot ja 2 tasulise kirja saatmisest 5 eurot.

Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja 14.07.2021 edastanud kostjale esimese tasulise kirja, s.o

hagihoiatuse, aadressile xxx. Vastava kirjaga tuletas hageja kostjale meelde, et tal on lepingust

nr KK3429968 tulenev võlgnevus. Lepingu nr KK3610135 alusel edastad hageja 14.07.2021

kostjale aadressile xxx hagihoiatuse, mida hageja loeb teiseks tasuliseks kirjaks.

Kohus leiab, et põhjendatud ei ole kostjalt välja mõista teise tasulise kirja saatmise tasu 5,00

eurot. Hageja on saatnud kostjale 14.07.2021 samale aadressile kaks hagihoiatust, ühe kirja

lepingu nr KK3429968 kohta ja teise kirja lepingu nr KK3610135 kohta. Hageja oleks olnud

võimalik kahe erineva lepingu nõudekirjad saata ühe kirjaga ning sellega vähendada

sissenõudmiskulusid. Kahe eraldi kirja saatmisega on hageja põhjendamatult ise kulusid

tekitanud.

Hageja nõue välja mõista kostjalt välja sissenõudmiskulud on seadusega kooskõlas ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt, summas 25,00 eurot.

9. Samuti on hagejal VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS §113 lg 1 alusel õigus nõuda rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise eest viivist. VÕS 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt juhul, kui lepinguga

on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär.

Hageja nõuab lepingust nr KK3429968 viivist lepingu ülesütlemise päevast alates, s.o

26.06.2021 kuni hagi esitamiseni 25.01.2022, viivist arvestab hageja põhivõla summalt 497,20

Tsiviilasi nr 2-21-133966

5 (7)

eurot laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras 40,07% vastavalt laenulepingu

üldtingimuste punktile 7.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele.

Hageja nõuab lepingust nr KK342996 viivist lepingu ülesütlemise päevast alates, s.o

01.07.2021 kuni hagi esitamiseni 25.01.2022, viivist arvestab hageja põhivõla summalt 1775,05

eurot laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras 34,90% vastavalt laenulepingu

üldtingimuste punktile 7.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele.

TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Hageja arvestuste kohaselt on hagi esitamise seisuga sissenõutava viivise summa 471,53 eurot.

Hageja nõue välja mõista hagiavalduse esitamise seisuga 25.01.2022 sissenõutavaks muutunud

viivis summas 471,53 eurot on seadusega kooskõlas ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

10. Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja viivise alates 26.01.2022 kuni põhinõude summas

2272,25 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 367 kohaselt kohus arvutab alates hagiavalduse esitamisest otsuse tegemise seisuga

täiendavalt sissenõutavaks muutunud viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses ja mõistab selle kostjalt välja kindlas summas.

Perioodil 26.01.2022 kuni 14.06.2022 (kaasa arvatud) on põhivõlalt 2272,25 eurot VÕS § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud määras arvestatud viivis täiendavalt sissenõutavaks muutunud

summas 69,72 eurot.

Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuvalt viivise alates kohtuotsuse

tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

MENETLUSKULUD

11. TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle

kahjuks otsus tehti. Kohus küll rahuldab hageja nõude osaliselt, kuid arvestades rahuldamata

nõude suurust (5 eurot), mis moodustab 0,16% nõudest, ei pea kohus põhjendatuks jätta selles

osas menetluskulusid hageja enda kanda. Seega kohus jätab menetluskulud täies ulatuses kostja

kanda.

12. TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohus määrab otsuses koos kulude jaotusega kindlaks ka

menetluskulude rahalise suuruse menetlusosaliste esitatud menetluskulude nimekirjade ja

toimiku materjalide alusel.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtukulud on riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud

on muu hulgas menetlusosaliste lepinguliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1).

TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva

seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

13. Hageja on märkinud enda menetluskuludeks riigilõivu 455,00 eurot ja õigusabikulud 480,00

eurot.

Tsiviilasi nr 2-21-133966

6 (7)

13.1. Riigilõivu tasumine on kohtusse pöördumiseks vältimatu kulu, vaieldamatult on tegemist

põhjendatud ja vajaliku, seaduses kindlaksmääratud suuruses kuluga, mille kostja peab hagejale

hüvitama.

Kohus selgitab veekord, et hagiavalduselt on tasutud enam riigilõivu. Esitatud nõude hagihind

on 3156,66 eurot. Hageja on tasunud asjas riigilõivu kokku 455,00 eurot: 99,81 eurot

maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 27.10.2021 ja hagiavalduse esitamisel 25.01.2022

täiendavalt 355,19 eurot. TsMS § 486 lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses

esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Seega loetakse hagi esitatuks

27.10.2021. Kuni 31.12.2021 kehtinud riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt hagilt

tsiviilasja hinnaga kuni 3500 eurot tuli tasuda riigilõivu 300,00 eurot. Seega on hageja tasunud

riigilõivu enam summas 155,00 eurot (455 – 300). Enam tasutud riigilõivu tagastab kohus

hageja vastava avalduse alusel.

Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista riigilõiv summas 300,00 eurot.

13.2. Kohus leiab, et hageja näidatud lepingulise esindaja kulud (õigusabikulud) on selles asjas

põhjendatud ja vajalikud osaliselt.

Hageja märgib, et lepingulise esindaja kulutas aega 4 töötundi, tunnihinnaga 120,00 eurot,

kokku 480,00 eurot (ilma käibemaksuta). Esindaja ajakulu hõlmab järgmisi toiminguid:

1) Maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamine ja esitamine kohtule – 0,5 tundi;

Maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamine ja esitamine kohtule on maksekäsu

kiirmenetluse kulud. TsMS § 4842 kohaselt saavad maksekäsu kiirmenetluse kulud olla üksnes

riigilõiv ning avaldaja menetluskulud 20 eurot. Muid avaldaja kantud menetluskulusid

maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega ei saa TsMS § 172 lg 9 kohaselt maksekäsu

kiirmenetluse kulud muutuda hagimenetluse kuludeks suuremas ulatuses ning kohtul ei ole

õiguslikku alust mõista hagimenetluses kostjalt hageja maksekäsu kiirmenetluse kulude

hüvitamiseks lisaks riigilõivule välja suuremat summat, kui 20,00 eurot.

2) Nõude alusdokumentide tellimine, nendega tutvumine ja nõude analüüs – 1,5 tundi;

3) Hagiavalduse koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, hagiavalduse esitamine

kohtule – 2 tundi.

Selles osas on hageja kulud põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Hagiavalduse sisu ja mahtu

arvestades on kohtu hinnangul hageja esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu selle asjaga

tegelemiseks kokku 1,5 tundi. Kohus võtab arvesse, et esitatud hagiavaldus on hageja

tüüphagiavaldus. Hagiavalduse vormistamisel peamine ajakulu on dokumentide analüüsimine

ja võlgnevuse suuruse kindlaks tegemine. Hagiavalduse kirjalik vormistamine sisuliselt

tähendab varem väljatöötatud teksti kostja isikuandmete ja lepingu ning võlgnevuse kohta

arvaandmete lisamist.

Tunnitasumäär 120,00 eurot (käibemaksuta) on kooskõlas kohtupraktikas tunnustatud

lepingulise esindaja tasumääradega. Seega lepingulise esindaja kulu on põhjendatud summas

180,00 eurot (ilma käibemaksuta).

14. Eeltoodu alusel kohus määrab hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks

selles asjas 500,00 eurot (300,00 eurot riigilõiv, 20,00 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulud ja

180,00 eurot esindaja kulud (ei sisalda käibemaksu 20%)) ning mõistab selle summa kostjalt

hageja kasuks menetluskulude katteks välja.

15. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel kohus märgib kohtuotsuses, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike

1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni.

Tsiviilasi nr 2-21-133966

7 (7)

(allkirjastatud digitaalselt)

Heli Käpp

Kohtunik