2-21-117990/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Määruse tegemise aeg ja koht

14.06.2022 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-117990

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finants hagi S K vastu võlanõudes

Tsiviilasja hind

2167,51 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Osaühing

Aktiva

Finants

(10746479),

lepinguline esindaja I M-V

Kostja S K (xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Menetleda hageja nõudeid lähtuvalt 14.03.2022 esitatust.

2. Rahuldada hagi.

3. Välja mõista S Klt Osaühingu Aktiva Finants kasuks põhivõlgnevus 707,01

eurot, hagi esitamise seisuga (19.08.2021) sissenõutavaks muutunud viivis 961,34

eurot ja hagi esitamisest kohtuotsuse tegemiseni (13.06.2022) sissenõutavaks

muutunud viivis 144,79 eurot, kokku 1813,14 eurot.

4. Välja mõista S Klt Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis põhinõude (707,01

eurot) jäägilt alates kohtuotsuse tegemisest (14.06.2022) kuni põhinõude

täitmiseni viivisemääraga 25,00% aastas.

Menetluskulude jaotus

5. Jätta menetluskulud S K kanda.

6. Määrata Osaühingu Aktiva Finants menetluskulude rahalise suurusena

kindlaks 430,00 eurot, millest 250,00 eurot on hagiavalduselt tasutud riigilõiv ja

180,00 eurot on põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud.

7. Mõista S Klt Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja menetluskulud summas

430,00 eurot.

8. Mõista välja S Klt Osaühingu Aktiva Finants kasuks väljamõistetud

menetluskuludelt (430,00 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva

2(4)

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. S. K (kostja) sõlmis 18.03.2013 xxx AS-iga laenulepingu, mille alusel andis pank kostjale

laenu 1281,80 eurot. Kostja pidi laenu tagastama maksegraafiku alusel perioodil 11.04.2013-

11.03.2016. Kostja tasus 10.06.2013 pangale 54,54 eurot ning 16.07.2013 50,45 eurot. Pank

arvestas nimetatud summad põhivõla katteks. Kostja jättis osamaksed tasumata alates

11.06.2013. Lepingut üles ei öeldud ja leping lõppes tähtaja saabumisega.

2. Pank loovutas nõuded 16.05.2014 koos õigusega nõuda intressi, viivist ja kõrvalnõudeid.

Kostja tasus hagejale 469,00 eurot, mille hageja arvestas põhivõla katteks. Hageja nõudis

hagis kostjalt põhivõla summas 707,01 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas

1283,75 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise välja mõistmist. Hageja arvestas

viivist lepingust tuleneva intressimääraga 25% aastas alates nõude loovutamise päevast ehk

alates 16.05.2014 kuni hagi esitamiseni. Hageja arvestas viivist põhivõlalt, millest on maha

arvestatud tehtud maksed.

3. Hageja täpsustas 14.03.2022 oma nõuet. Hageja nõuab põhinõude summas 707,01 eurot

ja viivise summas 961,34 eurot välja mõistmist ning tulevikus sissenõutavaks muutuva

viivise välja mõistmist viivisemääraga 25% aastas. Täpsustatud nõude kohaselt nõuab hageja

viivist alates lepingu lõppemisest 12.03.2016.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

4. Kostja kirjutas kohtule, et vaidleb trahvidele vastu ning et tema pole süüdi. Sisulisi

vastuväiteid hagis esitatud asjaoludele ega hageja nõude suuruse kujunemisele kostja ei

esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib hageja muuta hagi eset

või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul (TsMS § 376 lg 1). Hagi muutmiseks ei peeta

hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist ega vähendamist (TsMS § 376 lg 4 p 2).

Hageja muutis 14.03.2022 oma viivisenõude suurust. Selliseks muutmiseks pole vajalik

kostja ega kohu nõusolek. Kohus lähtub tsiviilasja lahendamisel 14.03.2022 esitatud

nõuetest.

6. Kohus rahuldab hagi.

7. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist

(võlaõigusseadus (VÕS) § 108 lg 1). Kohus peab hageja põhinõude lahendamiseks

tuvastama, et kostjal oli raha maksmise kohustus, kostja rikkus kohustust ja ta vastutab

kohustuse rikkumise eest.

8. Krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku

(krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi

kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma (VÕS § 401 lg

1). Kui krediidiandjaks on majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik ning krediidi saajaks

tarbija, on tegemist tarbijakrediidilepinguga (VÕS § 402 lg 1). Hageja väitel sõlmisid kostja

3(4)

ja xxx AS väikelaenulepingu. Lepingu sõlmimist tõendab hagi lisa 1 (dtl 59-63). Kostja on

tarbija. Krediidiandjaks oli xxx AS. Seega vastab kohustuse aluseks olev suhe

tarbijakrediidilepingule.

Kostja

kohustus

saadud

krediidi

tagastama

vastavalt

maksegraafikule perioodil 11.04.2013-11.03.2016 igakuise maksega 51,00 eurot, v.a viimane

makse 50,92 eurot (dtl 61). Seega oli kostjal raha maksmise kohustus xxx AS-i ees.

9. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane

täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Hageja väitel jättis kostja igakuised

osamaksed tasumata alates 11.06.2013. Kostja pole nimetatud asjaolule vastu vaielnud.

Seetõttu loeb kohus rikkumise aluseks olevad asjaolud kostja poolt omaks võetuks.

10. Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav

(VÕS § 103 lg 1 ls 1). Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1

ls 2). Kostja märkis vastuses kohtu 23.02.2022 määrusele, et ta pole süüdi, kuid ei esitanud

ühtegi asjaolu, mille põhjal saaks lugeda rikkumise vabandatavaks. Seega rikkus kostja raha

tagasi maksmise kohustust ja vastutab rikkumise eest.

11. Kui tarbija on teinud tarbijakrediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi

sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse esimeses järjekorras

võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks ja teises järjekorras põhisumma katteks (TsMS

§ 415 lg 2). Hageja sai laenu 1281,80 eurot. Hageja pidi laenu tagastama igakuiste maksetena

summas 51,00 eurot. Hageja tasus 10.06.2013 54,54 eurot ning 16.07.2013 50,45 eurot. xxx

AS arvestas nimetatud laekumistest kaetuks põhivõla (tõendatud 14.03.2022 seisukoha lisaga

1, dtl 108). Hagile lisatud maksegraafiku järgi oli esimese makse tegemise ajaks

sissenõutavaks muutunud põhiosa summas 54,54 eurot ning teise makse ajaks põhiosa

summas 50,45 eurot. Seega arvestas xxx AS tasutud summad õigesti põhivõla katteks ning

nende maksete järel jäi laenu põhiosa tasumata jäägiks 1176,81.

12. Hagiavalduse kohaselt tasus kostja täiendavalt hagejale alates 17.07.2014 kokku 469,00

eurot (tõendatud hageja 14.03.2022 seisukoha lisaga 2, dtl 109), mille hageja arvestas põhiosa

katteks. Makse tegemise hetkeks oli põhivõlg sissenõutavaks muutunud summas 352,68

eurot. Hageja ei nõua kostjalt intressi välja mõistmist ega viivist lepingu kehtivuse ajal.

Seetõttu oli põhjendatud arvestada ka ülejäänud laekunud summad põhiosa katteks. Vastavalt

on hageja põhinõude suurus summas 707,81 eurot (1176,81 – 469,00) põhjendatud.

13. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni (VÕS § 113 lg 1 ls 1). Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär (VÕS

§ 113 lg 1 ls 3). Lepinguga oli kokku lepitud intress 25% aastas (dtl 59). Hageja arvestab

viivist alates viimase osamakse tasumise tähtaja saabumisest viivisemääraga 25% aastas.

Hageja nõuab viivist summas 961,34 eurot. Viivis põhiosa võlgnevuselt tuleb 963,30 eurot

(707,81 eurot x 25% aastas x 1987 päeva). Seega on hageja viivisenõue summas 961,34 eurot

põhjendatud.

MENETLUSKULUD

14. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kohus

teeb otsuse kostja kahjuks. Seetõttu jäävad menetluskulud kostja kanda.

15. Hageja menetluskulud olid riigilõiv 250,00 eurot ja õigusabikulud 480,00 eurot (4 tundi

tunnitasumääraga 120 eurot/tund). Kohus peab õigusabikulusid põhjendatuks 2 tunni

ulatuses, tunnitasumääraga 90 eurot/tund. Tegemist oli õiguslikult lihtsa vaidlusega, mis oli

koostatud tüüphagina ja mille aluseks olevad asjaolud olid vähemahukad. Kohus leiab, et 2

tundi on piisav hagiavalduse koostamiseks, lisade komplekteerimiseks ja kohtunõuete

4(4)

hilisemaks täitmiseks. Seetõttu peab kohus põhjendatud ja vajalikeks õigusabikuludeks

180,00 eurot. Kohus määrab hageja menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 430,00

eurot.

16. Tulenevalt eeltoodust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas

430,00 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja hageja esitatud taotlusele, tuleb välja mõistetud

menetluskuludelt tasuda alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

17. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude

kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik