2-21-14166/22 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(8)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-21-14166

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 14. juuni 2022

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Kohtuasi

Osaühingu Rail Auto hagi ARMACOM OÜ vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

707 eurot 68 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 11. aprilli 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

ARMACOM OÜ apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): ARMACOM OÜ (registrikood

11289883), seaduslik esindaja Henrik Kulu

Vastustaja

(hageja):

Osaühing

Rail

Auto

(registrikood 10440591), lepinguline esindaja Marilin

Palts

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast ARMACOM OÜ apellatsioonkaebust Tartu Maakohtu

11. aprilli 2022. a otsuse peale ja lugeda apellatsioonkaebus ARMACOM OÜ-le

tagastatuks.

2. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud ARMACOM OÜ

kanda. Apellatsioonimenetluses kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

2(8)

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja

kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid

teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline

võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta

seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega

kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb.

ASJAOLUD

1. Osaühing Rail Auto (hageja) esitas 9. septembril 2021 hagi ARMACOM OÜ (kostja) vastu

võlgnevuse 611 eurot 80 senti ja viivise 95 eurot 88 senti väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt tegeleb hageja sõidukite varuosade müügi ja sõidukite

remonttöödega. Kostja on olnud hageja kliendiks alates 2012. aastast. Kostja külastas hageja

teenindust seoses kostjale kuuluva sõiduki Chrysler Grand Voyager (640MKT)

remonttöödega. Kohtumisel räägiti läbi probleemid, vajalike parandustööde maht ja tarvikute

kulu, parandustöödele kuluv eeldatav ajaline maht ja hind. Kostja tellis suuliselt sõiduki

remonditööd ning palus hagejalt tavapärasest pikemat tasumistähtaega. Kuna kostja oli olnud

hageja klient ligi 10 aastat, võimaldas hageja kostjale teenuse eest maksmise ajaks 21 päeva.

Pooled leppisid kokku, et kostja toob sõiduki 2. septembri 2019 hommikul teenindusse ning

tööde valmimisaeg on 3. september 2019. Hageja helistas 3. septembril 2019 kell 17.23 kostja

seadusliku esindaja numbrile 53023025. Kostja tuli autole samal päeval järgi.

Hageja väljastas 3. septembril 2019 tehtud tööde eest arve nr 2006207 611 eurot 80 senti (sh

käibemaks). Arve maksetähtajaks oli kokkulepitu kohaselt 21 päeva ehk 24. september 2019.

Arve sisaldas varuosade maksumust ja teostatud tööde tasu. Kostja ei tasunud tähtaegselt

arvet ega vastanud enam hageja kõnedele. Hageja on perioodil 2. oktoobrist 2019 –

17. detsembrini 2020 saatnud kostjale 27 meeldetuletuskirja.

Hageja töökäsul nr 2023779 olev kuupäev 25. august 2020 on dokumendi kliendibaasi

programmist allalaadimise kuupäev ega oma tööde tellimise ja valmimisaja suhtes tähtsust.

Tööde tellimine toimus suuliselt augustis 2019. Esialgu tuli sõidukil vahetada roolilatt.

Selleks tellis hageja 27. augustil 2019 varuosa. Tellimuselt nr 73870 on näha, et varuosa on

mõeldud sõidukile Grand Voyager, mis kuulub kostjale. Kuna silla reguleerimiseks peab

sõidukil alusvanker olema lõtkuvaba, siis tuli täiendavaks tööks juurde tagasilla pukside

vahetus, selleks tellis hageja varuosad 3. septembril 2019 (tellimus nr 74004). Pärast

varuosade vahetust sai sild reguleeritud 3. septembril 2019, mis nähtub raportist.

Hageja autoteeninduse tööaeg on E-R 8:30–17:00, sel ajal tegeletakse klientide päringutele

vastamisega ja hinnapakkumiste koostamisega. Väljaspool nimetatud tööaega hageja

hinnapakkumistega ei tegele. Telefonikõnes kell 17:23 palus hageja kostjal autole järgi tulla.

Kostja on alates 2012. a järjepidevalt kasutanud hageja teenuseid: 2012. a 2 korda, 2013. a 2

korda, 2014. a 1 kord. 2015. a 3 korda, 2017.a 1 kord, 2018. a 3 korda (hooldusajaloo

väljavõte). Hooldusajaloo väljavõttest nähtub ka vaidlusalune töökäsk nr 2023779.

Selgituses on kirjas, et sõiduk on toodud hageja töökotta 2. septembril 2019 ning töö on

valminud 3. septembril 2019, töö sisuks on roolilati ja tagasillapukside vahetus. Töö ajaks on

6 tundi maksumusega 228 eurot ja silla reguleerimine 40 eurot. Varuosasid oli kokku

maksumusega 343 eurot 80 senti ning arve on esitatud kokku 611 eurot 80 senti. Sarnaselt

3(8)

töökäsu süsteemist allalaadimise kuupäevaga, on ka hooldusajaloo süsteemist allalaadimise

kuupäev teine. Kuupäeva andmed lisanduvad hageja kasutatavas programmis automaatselt

allalaetavatele dokumentidele ning hagejal ei ole võimalik käsitsi seda muuta.

Töökäsud on lukkseppadele, kes tööd teevad. Klient seda ei vaata ega allkirjasta. Klient saab

arve ja sinna lähevad tehtud tööd kirja. Kui on ülekandega maksmine, siis pannakse arve

meilile. Kostjale saatis hageja arve meilile. Hageja arvetele allkirju ei võta.

Silla reguleerimist tehakse eraldi stendis, selle diagnostika kohta on esitatud väljatrükk.

Hageja tellib varuosad nii Eestist kui ka väljaspool Eestit. Puksid olid Eestis olemas ja tulid

järgmisel päeval kohale.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Pooled on varasemalt koostööd

teinud, mispärast otsustas kostja ka septembris 2019 võtta hagejalt hinnapakkumine sõiduki

Chrysler Grand Voyager (640MKT) võimalikeks remonttöödeks. Kostja seaduslik esindaja

rääkis hagejaga 3. septembril 2019 telefoni teel, kuid vestluse sisuks oli arutelu

hinnapakkumise üle. Hageja tegi vastavasisulise hinnapakkumise tööde jaoks, kuid

hinnapakkumiseks see jäigi. Kostja ei viinud autot hageja teenindusse. Hageja ei ole

tõendanud, et kostja viis auto hageja juurde tööde tegemiseks ning et tööd reaalselt tehti.

Eluliselt pole usutav, et kostja tellis töö, kuid töökäsk on koostatud aasta hiljem. Hageja

õigustus programmist allalaadimise kuupäeva kohta on otsitud. Töökäsul ei ole ühtegi

allkirja. Üksnes arve esitamisest ei teki õiguslikku alust tasumiseks. Hageja pole kordagi

püüdnud lahendada vaidlust kohtuväliselt.

Kostja seaduslik esindaja selgitas istungil, et ei mäleta täpselt, aga võis olla nii, et kostja ise

helistas hagejale ja võttis telefoni teel pakkumise. Kostjal oli vaja teada, kui palju maksab

roolilatt. Kostja esindajal on autoremondialane haridus ja ta teadis ise, mis vaja vahetada ja

küsis selle hinda telefonis. Kostja võttis pakkumisi ka muudest kohalikest firmadest, nt

Avovil OÜ, Haljaste ja Co. Kostja ei lasknud seda tööd koheselt teha, sest polnud kiiret.

Kostjale tegi selle töö umbes aasta tagasi Haljaste ja Co.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 11. aprilli 2022. a otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks

välja 707 eurot 68 senti, millest 611 eurot 80 senti on põhinõue ja 95 eurot 88 senti

sissenõutavaks muutunud viivis. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, mõistis

kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1662 eurot 10 senti, millest 125 eurot on riigilõiv

ja 1537 eurot 10 senti lepingulise esindaja kulud ning menetluskuludelt viivise

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas)

alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Maakohus leidis, et pooled on sõlminud VÕS § 635 lg 1 alusel suulise töövõtulepingu sõiduki

Chrysler Grand Voyager (640MKT) remonttööde tegemiseks. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib

lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud

lepingu kohustuslikku vormi.

Kõik asjas esitatud tõendid viitavad hagejapoolsele versioonile toimunust. Kostja ei ole

esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaksid tema väiteid. Kui 3. septembri 2019. a telefonikõne

sisuks oligi arutelu hinnapakkumise üle, mida väidab kostja, siis on eluliselt ebausutav, et

arutelu toimus pärast hageja tööpäeva lõppu ning kestis vaid 2 minutit 28 sekundit.

Igasugused läbirääkimised hinnapakkumise osas kestavad kindlasti pikemalt. Samuti

viitavad varuosade tellimine (tl 30–31, arvetel kostja sõiduk tuvastatav), et läbirääkimised

toimusid tegelikult juba augustis 2019. a. Esimese varuosa tellis hageja 27. augustil 2019

ning selleks hetkeks oli läbirääkimiste etapp lõppenud.

4(8)

VÕS § 25 lg 1 sätestab, et lepingupooled on kohustatud oma majandus- või kutsetegevuses

sõlmitud lepingu puhul järgima iga tava, mille järgimises nad on kokku leppinud, ja praktikat,

mis on nendevahelistes suhetes tekkinud. Hageja on tõendanud, et kostja oli oma sõidukit

toonud parandamiseks hageja juurde ka varasemalt (tl 33–34). Samas kostja ei ole tõendanud,

et tööde tellimuslehele, töökasule, arvele või kuhugi mujale oleks hageja varasemalt võtnud

allkirja. Lisaks sellele, et kostjal vastavaid tõendeid ei olnud, ei olnud kostja esindaja ise ka

istungil kindel, et seda oleks varem üldse tehtud. Väiksemates remonditöökodades käib töö

tellimine ja hinnapakkumisega nõustumine suuliselt ning selline on pikema aja jooksul üle

Eesti väljakujunenud tava. Selline tava on VÕS § 25 lg-st 2 tulenevalt kohaldatav ka hageja

ja kostja õigussuhtele.

Hageja väited on eluliselt usutavad ka seetõttu, et hageja tellis ette remondiks vajalikud

varuosad. Ükski töökoda ei hakka kliendi sõidukile varuosasid tellima, kui tal pole kliendi

nõusolekut tööde tegemiseks, sest enamik varuosasid on sõidukipõhised mitte universaalsed

ning nende n.ö igaks juhuks lattu tellimine hoiab vaid raha kinni.

Hageja pakkumus tööde tegemiseks toimus augustis 2019. a ning kostja nõustumus pidi

samuti toimuma augustis 2019, kui telliti esimene varuosa kostja sõidukile. Kõige hilisemalt

on võimalik kostja nõustumust lepingu sõlmimiseks jaatada sõiduki remonditöökotta

viimisega 2. septembril 2019, mil alustati tööde tegemisega. Seda kuupäeva kinnitavad nii

töökäsk nr 2023779 (tl 4, 35) kui hooldusajalugu (tl 33–34). Seega on olemas kirjalikud

tõendid, mis kinnitavad sõiduki hageja juurde jõudmist 2. septembril 2019. Tööde tegemist

2. septembril 2019 kinnitavad ka tunnistajate ütlused kohtuistungil.

Hageja on piisavalt selgitanud ning tõendanud töökäsu ja hooldusajaloo kuupäevade puhul,

et tegemist on kuupäevadega, mil on tehtud süsteemist väljavõtted, mitte dokumentide

reaalsete kuupäevadega, sest need nähtuvad dokumentide sisust. Hageja selgitused on

eluliselt usutavad. Kostja ei ole enda vastuväiteid kuupäevade manuaalse muutmise osas

tõendanud. Töökäsud on ettevõttesisesed ning klient ei allkirjasta neid kunagi. Töökäsule

kantu on samane kostjale esitatud arve sisuga.

Kostja ei tõendanud oma väidet, et hageja ei teostanud tema autole remonttöid ning tööd

teostas hiljem Haljaste ja Co. Nii töökäsust kui hooldusajaloost nähtub, et kostja auto viibis

hageja juures 2.–3. septembril 2019 ning neis on märgitud konkreetselt, mis tööd hageja

teostas, kui palju aega kulus ning palju varuosad ja töö maksma läks. Tööde tegemisele

3. septembril 2019 viitab ka sillastendi raport (tl 32). Tunnistaja A.A. ütluste kohaselt

remontis tema kostja sõidukit. Tunnistaja kostjat ei tundud, kuid mäletas sõidukit. Tunnistaja

kirjeldas tehtud töid ja üles kerkinud probleemi tööde teostamises. Esimesel päeval vahetas

ta roolilati ning pärast pukside tellimist vahetas järgmisel päeval puksid ja käis stendil ära.

Töid tegi kahel päeval, sest pukse samal päeval ei olnud. Järgmise päeva hommikul ta

kindlasti töid valmis ei saanud, sest vedrusid oli raske lahti võtta. B.B. aitas kangutada.

Tunnistaja selgitas töökäsu täitmist, varuosade tellimist (ülemuse töö) ning töö protsessi.

Teise tunnistaja B.B. ütluste kohaselt oli tal töö meeles, sest sellest oli A.A. juttu olnud, et

arve on tasumata. Tööd tegi A.A., tunnistaja nägi seda autot tõstukil ning A.A. toimetas selle

ümber. Tunnistaja ei mäletanud, kas ta ise midagi tegi, kuid tavapäraselt nad üksteist aitavad.

Tol ajal oli neid töökohas kokku kolm: tema, A.A. ja ülemus. Tunnistaja selgitas töökäsu

täitmise põhimõtet – töömehed täidavad selle käsitsi (tehtud tööd, tunnid) ning ülemus

kannab arvutisse. Ülemus tegeleb varuosade tellimisega.

Maakohus leidis, et asjas esitatud tõendid kogumis (kirjalikud tõendid ja tunnistajate ütlused)

viitavad üheselt sellele, et remondi teostas just hageja ning mitte mõni muu remonditöökoda.

Kõik kostja vastuväited tööde teostamise kohta mujal on tõendamata. Seega tuleb lugeda

tuvastatuks, et hageja on teostanud arvel märgitud tööd kostjale kuuluvale autole.

5(8)

Isikud peavad oma õigusi teostama heas usus teiste isikute suhtes. Kostja sai arve tööde

kohta, mida ta enda sõnul ei olnud tellinud, kuid ta ei pöördunud hageja poole järelepärimise

või täpsustuse sooviga. Meeldetuletusi tasumata arve kohta esitati korduvalt, kuid kostja ei

pidanud vajalikuks hagejaga ühendust võtta. Kohtu hinnangul viitab kostja selline käitumine

pigem sellele, et kostja oli teadlik, et arve on talle esitatud õiguspäraselt.

VÕS § 636 lg 1 kohaselt on hageja kohustatud tehtud töö üle andma ning VÕS § 638 kohaselt

on kostja kohustatud töö vastu võtma. Asja materjalidest nähtuvalt valmis töö kostja autole

3. septembril 2019. Tunnistajate ja hageja seadusliku esindaja ütluste kohaselt aetakse auto

pärast tööde tegemist töökojast välja, helistatakse kliendile ja teatakse, et autole võib järgi

tulla. Hageja seaduslik esindaja helistas 3. septembril 2019 kell 17:23 kostja seaduslikule

esindajale ning teatas, et autole võib järgi tulla ning kostja seaduslik esindaja viis auto samal

päeval ära. Kostja vastuväited kõne sisu osas on eluliselt ebausutavad. Kõne aega ja kestust

arvestades saab järeldada, et kõne sisuks oli teavitus tööde valmimisest. Tavapäraselt nii

teavitatakse vastuvõtmist vajava remonttöö valmimisest. Seega andis hageja remonttööd üle

ja kostja võttis need vastu.

VÕS § 637 lg 1 sätestab, et kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud,

kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu.

Hageja on esitanud arve vastavalt varuosade hindadele ning töö tegemise ajale ning hinnale.

Arve on 611 eurot 80 senti, millest varuosade hind on 343 eurot 80 senti ja tööhind 268 eurot.

Seega on tasus kokku lepitud. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue

sissenõutavaks töö valmimisest. Kuna hageja teostas tööd, andis tööd üle ja kostja võttis tööd

vastu, siis on kostja kohustatud maksma tööde eest tasu.

VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist. Arve tasumise tähtaeg oli 24. september 2019. a. Kuna kostja ei ole arvet

tasunud, on hageja nõue muutunud sissenõutavaks. Kuivõrd hageja põhinõue kostja vastu on

põhjendatud, on hagejal õigus nõuda ka viivist VÕS § 113 lg 1 alusel.

Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja menetluskulude

nimekirja kohaselt on tema menetluskuludeks 1941 eurot, s.o riigilõiv 125 eurot ja

lepingulise esindaja tasu 1816 eurot (16 tundi 50 minutit x 120 eurot/tunnis käibemaksuta).

Maakohus leidis, et hageja esindaja kulu on põhjendatud osaliselt. Põhjendatud ja vajalikud

lepingulise esindaja kulud on kokku 1537 eurot 10 senti.

MENETLUSOSALISE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsuse täies ulatuses või alternatiivselt saata tagasi maakohtule uueks lahendamiseks. Kostja

palub kõik menetluskulud jätta hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt ei lubanud maakohus põhjendamatult kostjal esindaja

vahetamist ega lükanud määratud istungit edasi.

Tunnistajate ütlused on omavahel vastuolus, ei ole selged ega usutavad. Tunnistajad võisid

mäletada kostja autot ja teisi kordi, mil kostja käis seda autot hageja juures remontimas, kuid

konkreetset korda ei ole tunnistajad suutnud usutavalt esile tuua.

Kohtul puudub selgus ja tõendid, mis telefonivestlusega oli tegemist. Kostja hinnangul

kliendi teavitamine auto valmimisest ja palve tulla sellele järgi ei võta rohkem, kui 10

sekundit.

Varasem remondi ajalugu ei ole hagi rahuldamise aluseks ega puutu asjasse.

6(8)

Kostja ei saa tõendada, et pani allkirja arvele, töökäsule ja tellimusele, kui need kõik jäävad

hageja kätte. Kostja on käinud mitmes kohas autot remontimas ning on enda nõusolekut

allkirjaga kinnitanud.

Kohtu hinnang, et varuosad on sõidukipõhised ei vasta tõele. Varuosad võivad olla küll

margipõhised aga ei pea olema üksnes konkreetse sõidukipõhised. Kostjal ei ole ainuke

Chrysler Voyager Eestis.

Töökäsk on tehtud aasta hiljem ja seda põhjendatakse süsteemist välja trükiga hilisemal

kuupäeval. Igal pool on võimalik remondi ajaloost vaadata, mis töid ja millal on kunagi

tehtud. Kui väljastatakse töökäsk, siis peaks ettevõtte arhiivis olema töökäsk just selle

kuupäevaga, mitte aasta hiljem tehtud väljatrükk.

Kostjale jääb ebaselgeks, miks pidi just tema tõendama, et tegi vastavad remonditööd mujal.

Vastav tõend küsiti kostjalt alles kohtuistungil, millega kohtumenetlus ka lõppes. Seega

rikkus maakohus võrdse kohtlemise ja võistlevuse põhimõtte.

Tunnistaja selgituste kohaselt täidavad töölised käsitsi töökäsku, s.t millised tööd tehti, mitu

töötundi kulus. Sellist käsitsi täidetud lehte kohtule esitatud ei ole.

Hageja õigusabikulu on põhjendamatult suur ega vasta tegelikule ajakulule.

5. Tartu Ringkonnakohus jättis 2. juuni 2022. a määrusega kostja apellatsioonkaebuse

käiguta, paludes täpsustada apellatsioonkaebuse nõudeid.

Kostja 13. juuni 2022. a täpsustuse kohaselt palub kostja tühistada maakohtu otsuse täies

ulatuses ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS

6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et Tartu

Maakohtu 11. aprilli 2022. a otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest

tuleb keelduda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 21 alusel koosmõjus

TsMS §

lg-ga

1. Seejuures

lähtub

ringkonnakohus

lihtmenetluse

asjas

apellatsioonkaebuse

menetlusse

võtmist

kaaludes

TsMS

§-s

sätestatud

tsiviilkohtumenetluse põhimõtetest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja

võimalikult

väikeste

kuludega.

Sellest

tulenevalt

arvestab

ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei

tekiks tarbetuid menetluskulusid.

7. Maakohtu otsuses on tsiviilasja hinnaks märgitud 707 eurot 68 senti.

Kuni 1. jaanuarini 2022 kehtinud TsMS § 405 lg 1 esimene lause sätestas, et kohus menetleb

hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat,

mis vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole.

Seadusest

tulenevalt

on

lihtmenetluses

tehtud

asjades

edasikaebeõigus

apellatsioonimenetluses piiratud. TsMS § 637 lg 21 kohaselt võetakse apellatsioonkaebus

TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjas menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud

luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole TsMS § 442 lg-s

10 sätestatud luba andnud.

8. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mis annaksid põhjuse

väita, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi

7(8)

või selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid. Asjaolu, et kostja maakohtu otsusega ei nõustu, ei

anna vastupidise väitmiseks alust. Maakohus on asunud põhjendatult seisukohale, et

hagiavaldus tuleb rahuldada.

Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul jõuda

maakohtu otsuses märgitust teistsugustele järeldustele. Apellatsioonkaebuses ei ole välja

toodud ühtegi väidet, mis annaks alust maakohtu otsuse tühistamiseks või muutmiseks.

Maakohtu resolutsioon on selge ja täidetav ning vastab nõuetele (TsMS § 442 lg 5).

Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks menetluses olnud lepinguline esindaja.

Samuti on apellatsioonkaebuse esitanud kostja seaduslik esindaja. Seega on kostja etteheited

selle kohta, et tal ei võimaldatud vahetada esindajat, põhjendamatud. Maakohus selgitas

21. märtsi 2022. a e-kirjas, et kohus soovib, et istungil osaleks kostja seaduslik esindaja, kes

saab anda selgitusi, kas ja milliseid läbirääkimisi hagejaga peeti (tl 55). Maakohus ei ole

poolte võrdse kohtlemise põhimõtet rikkunud.

Maakohus ei ole asjas ebaõigesti hinnanud tõendeid. Hageja esitas oma nõuete tõendamiseks

nii kirjalikke tõendeid, kui ka taotles tunnistajate ülekuulamist. Kohus kuulaski tunnistajad

22. märtsi 2022. a kohtuistungil. Kostjal oli võimalik esitada tunnistajatele ka omapoolseid

küsimusi. Maakohus lahendas asja tuginedes nii kirjalikele tõenditele, kui ka tunnistajate

poolt antud selgitustele. Kostja seevastu ei ole esitanud ühtegi tõendit oma vastuväidete

tõendamiseks. Kostja ei esitanud tõendeid ka koos apellatsioonkaebusega.

Eelmärgitut arvestades ei ole ringkonnakohtu hinnangul TsMS § 637 lg 21 järgi alust

apellatsioonkaebust menetleda.

9. Maakohtu otsus sisaldab menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist TsMS § 177

lg 1 p 1 mõttes. Tegemist on maakohtu eraldiseisva otsustusega, mille peale esitatud kaebuse

menetlusse võtmine sõltub mh sellest, kas vaidlustatav menetluskulude summa ületab

200 eurot (TsMS § 178 lg 2).

Riigikohus selgitas tsiviilasjas nr 2-20-14547 19. jaanuaril 2022 tehtud otsuse p-s 13, et kui

apellatsioonkaebuses vaidlustatakse maakohtu otsust ka menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramise osas, peab ringkonnakohus arvestama TsMS § 178 lg-s 2 sätestatuga, st

et ta peab menetlema apellatsioonkaebust osas, mis puudutab menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist juhul, kui apellatsioonkaebuses on vaidlustatud menetluskulude

väljamõistmist rohkem kui 200 euro suuruses summas. Ringkonnakohtul on TsMS § 637

lg 21 järgi õigus keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest juhul, kui

apellatsioonkaebuses on mh vaidlustatud menetluskulude jaotust ning maakohtu otsuses on

menetluskulud kindlaks määratud 200 eurot ületavas summas, kuid apellant ei ole

apellatsioonkaebuses vaidlustanud temalt välja mõistetud või tema kasuks välja mõistmata

jäänud menetluskulude suurust.

Alates 1. jaanuarist 2022 kehtima hakanud TsMS § 178 lg 2 redaktsiooni kohaselt võib

menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot.

Arvestades apellatsioonkaebuse põhjendusi, ei ole kostja ringkonnakohtu hinnangul sisuliselt

vaidlustanud temalt väljamõistetud menetluskulude rahalist suurust, vaid üksnes jaotust.

Sellest tulenevalt keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse tervikuna menetlusse

võtmisest, sh nii sisulise otsuse kui ka menetluskulude osas.

10. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle

esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada.

8(8)

Kuna kostja esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda tagastada.

TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

Kostja on tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu 125 eurot. Tsiviilasjas hagihinnaga 500

eurot kuni 750 eurot kuulub RLS § 59 lg 15 ja lisa 1 kohaselt tasumisele riigilõiv 175 eurot.

Kuivõrd ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning riigilõiv

kuuluks tagastamisele, puudub vajadus täiendava riigilõivu tasumiseks tähtaja andmiseks.

11. TsMS § 639 lg 1 ja § 168 lg 1 alusel kannab kostja menetluskulud, kui kohus keeldub

kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kuivõrd ringkonnakohus ei ole edastanud

kaebust hagejale vastamiseks, ei saanud hagejal apellatsioonimenetluses menetluskulusid

tekkida. Kuna hagejal ei ole selles menetlusetapis hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei

tule kostjal hüvitada hagejale apellatsioonkaebuse menetlemise kulusid.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke