2-20-4277/49 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(12)

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm, Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.06.2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-4277

Tsiviilasi

AS SEB Pank Fassaadiplaat OÜ vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks ning rahaliste kohustuste täitmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 07.jaanuari 2022.a otsus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

350 000 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Fassaadiplaat OÜ 09.veebruari 2022.a apellatsioonkaebus

Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): AS SEB Pank

(registrikood 10004252, aadress Tornimäe 2, Tallinn 15010),

volitatud esindaja TU (e-post:XXX)

Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): Fassaadiplaat OÜ

(registrikood 12269641, aadress Uusaru 18b, Saue vald,

Harjumaa 76505), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Margus Lentsius (e-post:XXX)

Istungi toimumise aeg

26.05.2022

RESOLUTSIOON:

1. Harju Maakohtu 07.jaanuari 2022.a otsus tühistada osaliselt, osas, milles maakohus

mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 320 000 eurot ületavas osas ning

osas, milles maakohus määras kindlaks otsuse täitmise viisi ja korra (resolutsiooni p

6) ning tunnistas otsuse viivitamata osaliselt täidetavaks, muus osas jätta otsus

muutmata. Tühistatud osas teha uus otsus, millega kostjalt mõista hageja kasuks

välja 320 000 eurot põhivõlgnevuse katteks ja rahuldada hagi hageja nõudes

2(12)

kohustada kostjat taluma kostja rahaliste kohustuste täitmiseks sissenõude

pööramine kostja vallasvarale, mis on hageja kasuks koormatud kommertspandiga.

2. Fassaadiplaat OÜ apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Kehtiv kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:

3.1.Hagi rahuldada.

3.2.Mõista FASSAADIPLAAT OÜ-lt AS SEB Pank kasuks põhivõlgnevus summas

320 000 eurot.

3.3.Mõista FASSAADIPLAAT OÜ-lt AS SEB Pank kasuks Maaelu Edendamise

Sihtasutuse (MES) 2019 tasude katteks 5 200 eurot.

3.4.Mõista FASSAADIPLAAT OÜ-lt AS SEB Pank kasuks välja intress summas

2869,80 eurot.

3.5.Mõista FASSAADIPLAAT OÜ-lt AS SEB Pank kasuks viivis summas 21 930,20

eurot.

3.6.Rahuldada AS SEB Pank nõue ning kohustada osaühingut FASSAADIPLAAT

taluma

vastavalt

19.11.2015

sõlmitud

notariaalsele

kommertspandilepingule

täitemenetluse läbiviimist AS SEB Pank kasuks seatud kommertspandiga koormatud

FASSAADIPLAAT OÜ vallasvara suhtes summas kuni 325 000 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

3.7.Jätta AS SEB Pank menetluskulud maakohtus FASSAADIPLAAT OÜ kanda.

3.8.Rahuldada AS SEB Pank avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks.

3.9.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista

FASSAADIPLAAT OÜ-lt välja AS SEB Pank kasuks maakohtus kantud menetluskulud

summas 2 700 eurot.

3.10.Jätta AS SEB Pank menetluskulud ringkonnakohtus 90 % ulatuses Fassaadiplaat

OÜ kanda, ülejäänud poolte menetluskulud nende endi kanda. Menetluskulusid

rahaliselt kindlaks ei määrata, sest hagejal menetluskulud puuduvad.

4. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte

pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise

kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise

taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Hagi, selle aluseks olevad asjaolud ja vastus kostjale

1. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 19.11.2015

arvelduslaenulepingu nr 2015030851, mille alusel võimaldas hageja kostjal kasutada

laenulimiiti summas 300 000 eurot. Lepingu lisaga nr 2 suurendati laenulimiiti 400 000

euroni ning lisaga nr 7 vähendati laenulimiiti 350 000 euroni. Lepingu lisaga nr 8 lepiti

kokku, et laenulimiit väheneb alates 15.05.2019 ja iga järgeva kuu 15. kuupäeval

(laenulimiidi vähenemise tähtpäevad) 10 000 euro võrra ning kui laenulimiidi

3(12)

vähenemise tähtpäevadel ületab laen laenulimiiti, kohustub laenusaaja laenulimiiti

ületava laenu osa pangale tagastama. Lepingu aruandest nähtub, et kostja ei täitnud seda

kohustust nõuetekohaselt, sest 15.05.2019 tagastamisele kuulunud laenu osa 10 000

eurot tasus kostja 30.05.2019, 15.06.2019 tagastamisele kuulunud laenu osa 10 000 eurot

tasus kostja 08.07.2019 ning 15.07.2019 tagastamisele kuuluva laenu osa 10 000 eurot

tasus kostja 07.08.2019. Kostja ei täitnud 2019.a 15. augustil, 15. septembril ja 15.

oktoobril 10 000 euro suuruste laenu osade tagastamise kohustust.

2. Laenutähtpäevaks oli lepingu lisa nr 8 kohaselt 30.10.2019, mil kostja kohustus hagejale

tagastama kogu kasutatud laenulimiidi ehk laenu, kuid ka seda kohustust ta ei täitnud.

Kostjal on hagejale lepingu alusel tagastamata laenuna (s.t nõude põhiosa) 320 000

eurot, millest 10 000 eurot muutus sissenõutavaks 15.08.2019, 10 000 eurot 15.09.2019,

10 000 eurot 15.10.2019 ja 290 0000 eurot 30.10.2019.

3. Vastavalt lepingu punktile 9.3.1 kohustus kostja intressi maksmise tähtpäevale eelneval

intressiperioodil laenulimiidi kasutamise eest tasuma pangale laenulimiidi kasutatud

osalt intressi lepingus sätestatud määras ja tähtpäeva(de)l. Intressiperiood algab intressi

maksmise tähtpäeval ja lõpeb järgmisele intressi maksmise tähtpäevale eelneval päeval.

Esimene intressiperiood algab laenulimiidi või selle osa esmakordse kasutamise päeval

ja viimane intressiperiood lõpeb laenutähtpäevale eelneval päeval. Kui intressi maksmise

tähtpäev satub puhkepäevale või riiklikule pühale, loetakse intressi maksmise

tähtpäevaks puhkepäevale või riiklikule pühale järgnev esimene tööpäev. Vastavalt

lepingu punktile 9.3.2. arvestab pank intressi alates laenulimiidi või selle osa

esmakordse kasutamise päevast kuni laenutähtpäevale eelneva päevani (k.a).

Intressimääraks oli lepingu lisa nr 7 kohaselt alates 09.11.2018 fikseerimata

intressimäär: EONIA (baasintressimäär) + 3,0% (intressimarginaal) aastas. Intressi

maksmise tähtpäevaks oli lepingu punkti 2.3 kohaselt iga kuu 10. kuupäev, viimane

makse laenutähtpäeval. Intressiarvestusest nähtub, et intressi võlgnevus summas 875,63

eurot tekkis 12.08.2019, mil muutus sissenõutavaks perioodi 10.07-11.08.2019 eest

arvestatud intress. Järgmistel intressi maksmise tähtpäevadel, s.o 10.09.2019, 10.10.2019

ja 30.10.2019 muutus sissenõutavaks intressiarvestuses toodud summades vastavate

intressiperioodide kohta arvestatud intress. Kostja võlgneb hagejale intressina kokku

2869,80 eurot.

4. Kostja võlgneb hagejale lepingu alusel ka MES-i tagatistasu 2019.a III ja IV kvartali eest

kokku summas 5 200 eurot.

5. Lepingu punkti 9.6 järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt lepingu alusel tehtavate

mistahes maksete mittetähtaegsel tasumisel viivist 0.5% tähtaegselt tasumata makse

summast iga viivitatud päeva eest. Hagiavalduse lisana 2-1 esitas hageja

viivisearvestuse, millest nähtub, et viivisemääraga 180% aastas on arvestatud viivist

järgnevalt: 1600 eurot 10 000 euro suuruselt põhiosa võlgnevuselt perioodi eest 15.08.-

15.09.2019, 2900 eurot 20 000 euro suuruselt põhiosa võlgnevuselt perioodi eest 16.09.-

14.10.2019, 2250 eurot 30 000 euro suuruselt põhiosa võlgnevuselt perioodi eest 15.10.-

29.10.2019, 80 000 eurot 320 000 euro suuruselt põhiosa võlgnevuselt perioodi eest

30.10.-18.12.2019 ja 134 400 eurot 320 000 euro suuruselt põhiosa võlgnevuselt

perioodi eest 19.12.2019.-11.03.2020. Seega kokku oli viivise suuruseks, mida hagejal

oli 11.03.2020 seisuga õigus kostjalt lepingu alusel nõuda, 221 150 eurot.

Viivisearvestusest ja hagiavaldusest on näha, et hageja ei nõua viivist täies ulatuses, vaid

vähendas viivist 199 219,80 euro võrra, nõudes viivisena 21 930,20 eurot.

6. Lepingust tulenev võlgnevus on kokku 350 000 eurot, millest põhiosa moodustab

320 000 eurot, intress 2869,80 eurot, MES tagatistasu (2019 III ja IV kv) 5 200 eurot ja

4(12)

viivis summas 21 930,20 eurot. Viiviste ja intressi arvestamise kohta on hagiavaldusele

lisatud vastavad arvestused. Lepingust tulenevad kohustused on tagatud kostja

vallasvarale seatud kommertspandiga. Tallinna notari Margus Veskimäe poolt

19.11.2015 tõestatud kommertspandi loovutamise lepingu alusel loovutati hagejale

kostjale kuuluvale vallasvarale I järjekoha kommertspant summas 325 000 eurot.

Kommertspandiga on pandisumma ulatuses tagatud hageja kõik nõuded kostja vastu, mis

tulenevad hageja ja kostja vahelisest arvelduslaenu lepingust nr 2015030851 ning selle

kõikidest lisadest ning garantiilimiidilepingust nr 2015030852. Hageja taotleb kostja

rahaliste kohustuste täitmiseks pöörata sissenõue kostja vallasvarale, mis on hageja

kasuks koormatud I järjekoha kommertspantidega.

7. Hageja palub välja mõista Fassaadiplaat OÜlt ASi SEB Pank kasuks laenulepingust nr

2015030851 tulenev võlgnevus summas 350 000 eurot ning Fassaadiplaat OÜ rahaliste

kohustuste täitmiseks pöörata sissenõue Fassaadiplaat OÜ vallasvarale, mis on hageja

kasuks koormatud I järjekoha kommertspandiga. Hageja palub kohustada Fassaadiplaat

OÜd taluma kommertspandist tuleneva täitemenetluse läbiviimist kommertspandiga

koormatud vara suhtes. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

Kostja seisukohad

8. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja vastuse ja selle täienduste kohaselt on AS SEB Pank

ja Fassaadiplaat OÜ vahel pikaajalised suhted arvelduslaenulepingu nr 2015030851,

käibekapitalilaenu nr 2017013696 ja garantiitoodete limiidilepingu nr 201503852 alusel.

SEB Pank poliitikaks on olnud, et lepingud sõlmitakse reeglina lühikese tähtajaga (6

kuud), kuid nende pikendamine on sisuliselt automaatne. Kostja on seisukohal, et SEB

Pank jättis viimasel korral lepingu pikendamata hea usu põhimõtte vastaselt. Lepingu

ootamatu pikendamata jätmine piiras oluliselt Fassaadiplaat OÜ majandustegevust ning

on tänaseks toonud koos Covid-19 kriisiga kaasa tegevuse praktilise seiskumise.

Lepingu pikendamata jätmise põhjuseks sai lõppastmes 180%-ne SEB Pank viivisenõue.

See viivis tekkis võlgnevuselt, mille tingis Fassaadiplaat OÜ konto ootamatu blokeering

põhjendamatu kohtuhagiga (kohtuasi nr 2-19-2370). Blokeeringu tõttu ei saanud ajutiselt

makseid tasuda ja SEB Pank ei pakkunud tasumiseks muid lahendusi. Hagi

põhjendamatust tsiviilasjas nr 2-19-2370 näitab juba ainuüksi see, et esitati hagi summas

35 335,44 eurot põhivõlg ja 20 0019,81 eurot kõrvalnõuded, kuid vaidlus lõppes

1 996,80 eurose kompromissiga. Kompromissi tegi Fassaadiplaat just selleks, et

kiirkorras oma kontod uuesti lahti saada. Suhtlus SEB Pangaga mh sama kompromissi

täitmise tehniliseks korraldamiseks oli aeganõudev ning samal ajal tekkis ka võlgnevus,

millelt 180% viivist arvestati ja selle tasumist pikendamise eeldusena nõuti. Kuna

vaidlusaluse arvelduslepingu tähtaeg tuleb lugeda pikendatuks, on hagi põhjendamatu.

Lisaks on Fassaadiplaat seisukohal, et SEB on oma pahauskse käitumisega põhjustanud

kahju – majandustegevuse sisulise seiskumise ning sellega kaasnenud kahju.

Fassaadiplaat analüüsib tekitatud kahju suurust ning kavandab vastunõude ja vajadusel

tasaarvestusavalduse esitamist.

9. Vaidlust ei ole, et hagis viidatud arvelduslaenuleping on sõlmitud, raha on saadud ja

seda ei ole tagastatud. Vaidlus on selles, et hageja on käitunud pahauskselt ja on jätnud

laenulepingu tähtaja pikendamata vaatamata poolte teistsugusele suhtlusele ja praktikale.

Laenuleping nr 2015030851 sõlmiti 20.11.2015 ja pikendati 10.11.2016, 09.11.2018,

30.04.2019; Garantiileping 201503852 sõlmiti 19.11.2015 ja pikendati 07.04.2016,

14.11.2016, 06.01.2017, 21.11.2017, 09.11.2018 (kehtis kuni 30.04.2020); Laenuleping

nr 2017013697 sõlmiti 16.06.2017 ja pikendati 13.11.2017, 09.11.2018, 09.04.2019,

30.04.2019.

5(12)

10. Fassaadiplaat OÜ kontod arestiti tsiviilasja nr 2-19-2370 raames septembris 2019,

sisuliselt vahetult ajal, kui oleks pidanud toimuma tavapärane laenulepingute

pikendamine. Kuni kontode arestini on Fassaadiplaat oma kohustusi SEB Pank ees

korrektselt täitnud.

11. Samuti on kostja seisukohal, et hageja nõue on jätkuvalt ebaselge ning tõendamata.

Hageja viide hagiavalduse alapunktis 1.2., mille kohaselt on kostja kinnitanud, et

vaidlust ei ole, et leping on sõlmitud, raha on saadud ja seda ei ole tagastatud on õige

ning kostja ka jääb selle seisukoha juurde, kuid poolte vahel on jätkuvalt vaidlus laenu

tagastamise sissenõutavaks muutumise, samuti kõrvalnõuete arvestamise üle. Kostja

tunnistab oma kohustust tagastada hagejale põhinõudena kasutatud laenulimiit summas

320 000 eurot, kuid hageja kõrvalnõuete kujunemise ja arvestus on täielikult tõendamata

ning ei kuulu seetõttu kostja poolt tasumisele.

12. Kostja on seisukohal, et pooltevaheline arvelduskrediidileping on sõlmitud AS SEB

Pank tüüptingimustel elik varasemalt välja töötatud üldtingimustel, mille sisu kostjal

lepingu sõlmimisel mõjutada võimalik ei olnud. MES-i ja AS SEB Pank vahelise

käenduslepingu nr 487T15-6 pooleks ei ole kostja, mistõttu ei saa sellest lepingust

kostjale kohutusi tuleneda. Enamgi veel, käenduslepingu punkti 3.2.3 kohaselt on

käendustasu maksmine panga kohustus. Pooltevahelises arvelduskrediidilepingus ei ole

kokku lepitud, et kostja kohustub hagejale maksma MES-i tagatistasu. Hageja kui

tüüptingimuse väljatöötaja ja kasutaja ei saa tugineda väitele, et kuigi see sõnaselgelt

kirjas ei ole, siis tuleks lepingut siiski selliselt tõlgendada. Tüüptingimus peab olema

selge ja üheselt mõistetav. Kui tüüptingimus seda ei ole, tõlgendatakse seda

tüüptingimuse kasutaja kahjuks. Kostja vaidleb tagatistasu maksmise nõudele täies

ulatuses vastu.

13. Eeltoodust tulenevalt ning kuna kostja on hagejale alusetult tasunud MES-i tagatistasu,

esitab kostja käesolevaga tasaarvestuse avalduse. Hageja 13.09.2021.a lisana nr 2

esitatud kokkuvõtte kohaselt on kostja aastatel 2015-2019 tasunud tagatistasu summas

39 491,59 eurot. Käesolevaga tasaarvestab kostja makstud tagatistasu tagastamise nõude

hageja põhinõudega. Riigikohtu praktika kohaselt ei pea kostja nõuete tasaarvestamiseks

esitama vastuhagi ning tasaarvestuse avalduse võib esitada ka kohtumenetluse ajal

(RKTKo 05.04.2019.a, nr 2-16-16481, p 15). Tasaarvestuse tagajärg on poolte kattuvas

ulatuses nõuete lõppemine (VÕS § 186 p 2), mistõttu taotleb kostja 39 491,59 euro osas

põhinõude rahuldamata jätmist.

Maakohtu otsus

14. Maakohus rahuldas hagi, mõistis välja põhivõlgnevuse summas 350 000 eurot, MES

tagatistasud summas 5 200 eurot, intressi summas 2869,80 eurot ja viivise summas

21930,20 eurot.

15. Otsuse põhjenduste kohaselt palus hageja esialgses hagiavalduses kostjalt välja mõista

põhivõlgnevuse summas 320 000 eurot, intressi summas 2869,80 eurot, MES tagatistasu

2019a III ja IV kvartali eest summas 5 200 eurot ja viivise summas 21 930,20 eurot,

kokku 350 000 eurot. 26.04.2021 menetlusdokumendis muutis hageja oma nõuet ja palus

kostjalt välja mõista põhiosana tagastamata laenu 320 000 eurot, intressi 2869,80 eurot,

MESi tagatistasu 7788,44 eurot ja viivise summas 19341,76 eurot, kokku 350 000 eurot

(tl 66, pöördel). Kohus MES tagatistasude suurendamise osas nõuet menetlusse võtnud

ei ole ega viivise vähendamise osas nõudest osalist loobumist või tagasivõtmist vastu

võtnud ei ole. 13.09.2021 menetlusdokumendis jäi hageja oma esialgses hagis

väljendatud nõude juurde kostjalt ja palus välja mõista põhivõlgnevuse summas 320 000

6(12)

eurot, intressi summas 2869,80 eurot, MES tagatistasu 2019a III ja IV kvartali eest

summas 5 200 eurot ja viivise summas 21 930,20 eurot, kokku 350 000 eurot.

16. Kostja vaidleb vastu intressinõudele, viivisenõudele ja MES tagatistasule. Kostja

tunnistab hageja ees põhivõlgnevust summas 320 000 eurot ja kohustust seda tagastada

(tl 78). Kuivõrd kostja on menetluses õigeksvõtnud, et kostjal on kohustus tagastada

hagejale põhivõlgnevus summas 320 000 eurot ja on ka kinnitanud, et ta seda kohustust

täitnud ei ole, mõistab kohus kostjalt välja 19.11.2015 arvelduslaenulepingust nr

2015030851 tuleneva põhivõlgnevuse katteks 320 000 eurot.

17. Arvelduslaenulepingu sõlmimisel on hageja ning krediidisaaja leppinud kokku intressis

EONIA (baasintressimäär)+3,0% (intressimarginaal) aastas. Hagi esitamise seisuga on

hageja hinnangul intressivõla suuruseks 2 869,80 eurot. Kostja vaidleb intressinõudele

vastu, kuivõrd leiab, et hageja nõue ei ole kontrollitav ja on arusaamatu. Kohus kostjaga

ei nõustu. Hageja on hagiavaldusele lisanud tabeli, millest nähtub intressi arvutuskäik,

arvutuskäik on üheselt selge ja mõistetav ning kooskõlas pooltevahelise lepinguga.

18. Kostja vaidles vastu hageja poolt nõutavale Maaelu Edendamise Sihtasutuse tagatistasu

nõudele summas 5 200 eurot, kuivõrd leiab, et pooled selles kokku leppinud ei ole ning

tegemist on tüüptingimusega. Kostja on seega vaidlustanud üldise MESi tagatistasu

pangale hüvitamise kohustuse, kostja ei ole vaidlustanud MESi tagatistasu määra. Kostja

leiab ka, et on hagejale tasunud aastatel põhjendamatult 2015-2019 tagatistasu summas

39 491,59 eurot ja teeb hagejale selles osas menetlusliku tasaarvestuse avalduse.

19. Laenulepingu p 4.3 järgi on pooled kokku leppinud MES-i tagatistasus järgmiselt: 3,8%

tagatisega tagatud laenulimiidi osast aastas, mis kuulub tasumisele osade kaupa

summades, mis vastavad eelnevalt panga poolt MESile tasutud summadele. Pank kannab

panga poolt MESile tasutud tagatistasu(de) hüvitamiseks makstud tagatistasu(de)ga

võrdse summa üle maksejuhise alusel laenusaaja kontolt pärast tagatistasu(de) maksmist

MESile, alates tagatistasu(de) maksmisele järgnevast tööpäevast, kui pooled ei ole

kokku leppinud teisiti (tl 4, pöördel). Hiljem on pooled laenulepingu erinevate lisadega

MES tagatistasu määra muutnud. Kohus leiab, et tutvudes viidatud lepingupunkti

sõnastusega on selge, et laenusaajale on pandud kohustus hüvitada pangale panga poolt

tasutud MES käendustasu. Kuigi lepingupunkti sõnastus on konarlik ja punktis 4.3.1 ei

ole sõnaselgelt märgitud, et MES-i tagatistasu kuulub tasumisele kostja poolt, on kohus

seisukohal, et kui tõlgendada lepingu p 4.3 koosmõjus teiste lepingupunktidega ja poolte

käitumisega pärast lepingu sõlmimist, ei saa sellest kuidagi järeldada, et kostjal ei ole

kohustust MESi tagatistasu tasuda.

20. Kohus on seisukohal, et tegemist ei ole ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega ning

kostjal on kohustus tasuda hagejale MESi tagatistasu summas 5200 eurot ja nimetatud

summa tuleb kostjalt välja mõista. Kuivõrd tegemist ei ole ebamõistlikult kahjustava

tüüptingimusega, on kostja tasunud hagejale perioodil 2015-2019 tagatistasu summas

39 491,59 eurot õiguslikul alusel ja kostjal puudub hageja vastu nõue põhjendamatult

tasutud tagatistasu tagasi saamiseks. Kuivõrd kostjal ei ole hageja vastu nõuet, puudub

alus ka kostja tasaarvestusavalduse rahuldamiseks hagejal tema vastu oleva

põhinõudega.

21. Kohus leiab, et kuigi lepingus kokku lepitud viivisemäär 0,5% päevas on tüüptingimus,

ei ole tegemist ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega VÕS § 42 lg 3 p 5 mõttes,

mille korral peaks kohus jätma kohaldamata lepingujärgse viivisemäära ja lähtuma

seadusjärgsest viivisemäärast.

7(12)

22. Hageja on esile toonud, et tegelikkuses on tal õigus nõuda kostjalt 11.03.2020 seisuga

viivist summas 221 150 eurot, kuid hageja on otsustanud kohtusse pöörduda

viivisenõudega summas 21 930,20 eurot. Hageja tõi esile, et kostjal on hagejale lepingu

alusel tagastamata laenuna (s.t nõude põhiosa) 320 000 eurot, millest 10 000 eurot

muutus sissenõutavaks 15.08.2019, 10 000 eurot 15.09.2019, 10 000 eurot 15.10.2019 ja

290 000 eurot 30.10.2019. Kohus kontrollis hageja poolt esiletoodud viivisearvutust (tl 9

ja 66, pöördel) veebilehe viivisekalkulaator.ee abil ja leidis, et hageja viivisearvutus on

kooskõlas laenulepinguga. Hageja ei ole viivisenõude arvutamisel viivist arvutanud

intressilt või muudelt kõrvalnõuetelt.

23. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb kostja taotlus viivise vähendamiseks jätta

rahuldamata. Kohus leiab, et kostja ei ole suutnud praegusel juhul kohut veenda, et

nõutav viivis oleks ebaproportsionaalselt suur või esineksid muud viivise täiendava

vähendamise alused. Hageja on juba ise vähendanud viivisenõuet ja kohus ei näe

täiendavalt põhjust viivist vähendada. Hageja nõuab kostjalt viivist pärast viivisenõude

vähendamist ligikaudses määras 0,05% päevas so on oma viivisenõuet juba ligikaudu

10kordselt vähendanud. Edasiulatuvat viivist hageja kostjalt ei nõua. Laenusaajal on

kohustus laenulepingust tulevad võlgnevused kohaselt tagasi maksta. Kostja on oma

käitumisega ise põhjustanud viivise suurenemise.

24. TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse

täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse

viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Vaidlust ei

ole, et 19.11.2015 Tallinna notar Margus Veskimäe poolt tõestatud notariaalse

dokumendi nr 6801 alusel seati kostjale kuuluvale vallasvarale I järjekoha kommertspant

summas 325 000 eurot, millega on mh tagatud ka laenulepingust nr 2015030851

tulenevad nõuded (tl 12-16). Kuigi kostjal on õigus selles, et üldjuhul tuleb taotlejal

põhjendada TsMS § 445 lg 1 taotluse esitamist, siis kohtu hinnangul käesoleval juhul

selleks vajadus puudub. Hageja pandipidajana ei saa ise tema kasuks panditud asja

müüa. Riigikohus on andnud juhised, et pandipidaja ei saa ise vallasasju müüa

kohtutäituri kaudu, kuna TMS § 2 lg-s 1 sätestatud loetelu ei ole sisaldanud ega sisalda

ka praegu võimalust esitada kohtutäiturile täitmiseks notariaalselt tõestatud

kommertspandilepingut (RKTKo nr 3-2-1-1-14). Kuivõrd kommertspandilepinguga

tagatud nõuet ei ole hagejal võimalik maksma panna otse kohtutäituri poole pöördudes,

on vajalik saada täitedokument kohtumenetluse kaudu. Kohtu hinnangul ei pea

täitedokumendi olemasolul kommertspandi arvelt kohtuotsuse täitmiseks olema esitatud

selleks eraldi hagi ja kohtul on võimalik TsMS § 445 lg 1 järgi määrata, et hageja

kommertspandiga tagatud nõue täidetakse kommertspandi summa ulatuses pandiga

koormatud vara arvel.

25. TsMS § 468 lg 1 p 1 järgi tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata

täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Kostja on menetluse käigus üheselt omaks

võtnud, et tal on kohustus tagastada hagejale põhivõlgnevus 320 000 eurot. Kohus jättis

eelnevalt rahuldamata kostja menetlusliku tasaarvestusavalduse summas 39 491,59

eurot. Seega on kohus seisukohal, et käesolev kohtuotsus tuleb põhivõlgnevuse summas

320 000 eurot osas tunnistada viivitamata täidetavaks.

26. Menetluskulud jätta kostja kanda.

Apellatsioonkaebus

27. Kostja palub tühistada maakohtu otsuse ning palub saata asi uueks arutamiseks

maakohtule.

8(12)

28. Kaebuse põhjenduste kohaselt maakohus on lahendi resolutsiooni punktis 1 mõistnud

kostjalt välja põhivõla 350 000 eurot, s.o rahuldanud hageja põhinõude 30 000 euro

võrra suuremas ulatuses, kui hageja taotles. Kirjeldatud rikkumine on tõenäoliselt

tingitud ebaselgusest menetlusse esitatud ja võetud nõuetest. Hageja poolt TsMS § 363

lg 1 punktile 1 mittevastava nõude formuleerimine ning selle hilisem korduv muutmine

(ja maakohtu poolt sellise menetluskäitumise lubamine) põhjustas menetluse

ebaülevaatlikkuse.

29. Otsuse täitmise viisi ja korra saab kohus TsMS § 445 lõike 1 kohaselt kindlaks määrata

vaid poole taotlusel. Kuna hageja ei taotlenud otsuse täitmise viisi ega korra

kindlaksmääramist, ei saanud maakohus seda vaidlustatavas kohtulahendis omal

algatusel teha. TsMS § 4 lõike 2 kohaselt otsustavad pooled taotluste esitamise. Kui

hageja otsustas taotlust mitte esitada, pidanuks maakohus seda aktsepteerima. TsMS § 5

lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Maakohus eiras hageja selgesõnalist avaldust 22. novembri 2021.a

kohtuistungil ega kohelnud pooli menetluses võrdselt.

30. AS SEB Pank nõudis lisaks 320 000 eurole kõrvalnõuete tasumist summas 30 000 eurot.

Kõrvalnõuete täpne koosseis ja arvestus muutus menetluse vältel korduvalt ning

maakohus lasi sellel juhtuda. Maakohus lahendas nõudeid, mida ei oleks saanud

lahendada, mistõttu on vaidlustatav otsus kõrvalnõuete osas ebaõige.

31. Eelmises punktis kirjeldatud segaduse tulemusena rikuti asja lahendamisel esimese

astme kohtus eelmenetluse täielikkuse põhimõtet. Maakohus ei selgitanud välja hageja

nõude koosseisu ning sellega on jäetud täitmata TsMS § 392 lg 1 punktides 1 ja 3

sätestatud eelmenetluse ülesanded.

32. Maakohus on valesti kohaldanud TsMS § 468 lg 1 punkti 1, põhinõude osas ei olnud

alust teha õigeksvõtul põhinevat otsust. Kostja ei vaidlustanud, et arvelduslaenulepingu

alusel on panga põhinõue (kasutusse antud ja tagastamata krediit) 320 000 eurot. Väita,

et see tähendab hagi osalist õigeksvõttu, on liialdus. Kostja esitas hageja põhinõudele

menetlusliku tasaarvestusavalduse summas 39 491,59 eurot. Isegi kui seda pidanuks

esmalt lugema kõrvalnõuete katteks, siis tasaarvestatav summa ületab hageja

kõrvalnõudeid ning tasaarvestuse lubamise korral tulnuks osaliselt jätta hageja põhinõue

rahuldamata. Ka selle asjaolu valguses on arusaamatu, kuidas maakohus sai teha

õigeksvõtul põhineva otsuse ja tunnistada selle õigeksvõtu tõttu viivitamata täidetavaks.

33. Kokkuvõtlikult on apellant seisukohal, et esimese astme kohus on asja lahendamisel

teinud hulgaliselt menetluslikke minetusi, mis kogumis on käsitletavad menetlusõiguse

normi olulise rikkumisena. Sel põhjusel taotleb kostja esimese astme kohtu lahendi

tühistamist ja asja saatmist tagasi samale maakohtule uueks lahendamiseks.

Vastus apellatsioonkaebusele

34. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Ringkonnakohtu seisukoht

35. Ringkonnakohus ära kuulanud menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil, tutvunud

apellatsioonkaebuse ja asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt,

osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 320 000

eurot ületavas osas ning osas, milles maakohus määras kindlaks otsuse täitmise viisi ja

korra (resolutsiooni p 6), tunnistas otsuse osaliselt viivitamata täidetavaks, muus osas

jätta otsus muutmata. Tühistatud osas teha uus otsus millega kostjalt mõista hageja

kasuks välja 320 000 eurot põhivõlgnevust ja rahuldada hagi hageja nõudes kostja

9(12)

rahaliste kohustuste täitmiseks pöörata sissenõue kostja vallasvarale, mis on hageja

kasuks koormatud kommertspandiga. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on

seaduslik ja põhjendatud osas, milles maakohus mõistis kostjalt välja põhivõlgnevuse

320 000 eurot, intressi, MES (Maaelu Edendamise Sihtasutuse) tagatistasu ja viivise

ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selles osas maakohtu otsuse tühistamiseks,

mistõttu selles osas tuleb otsus TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja

apellatsioonkaebus rahuldamata. Osas, milles maakohtu otsus jääb muutmata, nõustub

kolleegium esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei

korda.

36. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium esmalt, et hageja on

kaebuses korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest

asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Kuivõrd maakohtu otsuses on osas, milles otsus

jääb muutmata, piisava põhjalikkusega käsitletud asjas poolte poolt esitatud väiteid, ei

pea kolleegium vajalikuks neile väidetele veelkord vastata.

37. Apellatsioonkaebuses heidab kostja maakohtule ette, et maakohus ei selgitanud välja

hageja nõuete koosseisu ning lahendas nõuded, mida ei oleks saanud lahendada,

muuhulgas seetõttu, et hageja loobus viivisenõudest. Ringkonnakohus ei nõustu

nimetatud etteheidetega.

38. Asja materjalidest nähtub, et esialgses hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista

põhivõlgnevuse summas 320 000 eurot, intressi summas 2869,80 eurot, MES tagatistasu

2019a III ja IV kvartali eest summas 5 200 eurot ja viivise summas 21 930,20 eurot,

kokku 350 000 eurot. Seejärel esitas hageja hagiavalduse täienduse, milles muutis

nõudeid. Maakohus määras 23.08.2021 istungil, et hagejal tuleb esitada hiljemalt

13.09.2021 täiendavad tõendid ning kõik oma väited, selgitused ja nõuded ühes

menetlusdokumendis. Ühtlasi palus maakohus hagejal selgitada, kas viivisenõude osas

hageja osaliselt loobub sellest või võtab selle osaliselt tagasi ja kas hageja suurendab

MES-i tagatistasu nõuet. Hageja esitas 13.09.2021 menetlusdokumendi, milles selgitas,

et erinevalt 26.04.2021 esitatud hagiavalduse täiendusest ei soovi hageja lisandunud

2588,44 euro suuruse MES-i tagatistasu ulatuses viivisenõudest loobuda ega seda tagasi

võtta ning ei soovi samas summas suurendada MES-i tagatistasu nõuet, vaid jääb

esialgses hagiavalduses toodud nõude juurde, mille kohaselt 350 000 euro suurusest

nõudest moodustab põhiosa 320 000 eurot, intress 2869,80 eurot, MES-i tagatistasu

2019 III ja IV kvartali eest 5200 eurot ja viivis 21 930,20 eurot.

39. Kuna kohus MES tagatistasude suurendamise osas nõuet menetlusse võtnud ei ole ega

viivise vähendamise osas nõudest osalist loobumist või tagasivõtmist vastu võtnud ei ole

ning 13.09.2021 menetlusdokumendis jäi hageja oma esialgses hagis väljendatud nõude

juurde, paludes kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 320 000 eurot, intressi

summas 2869,80 eurot, MES tagatistasu 2019a III ja IV kvartali eest summas 5 200

eurot ja viivise summas 21 930,20 eurot, kokku 350 000 eurot, on ringkonnakohus

seisukohal, et kostja väited on põhjendamatud osas, milles väidetakse, et maakohus jättis

välja selgitamata hageja rahaliste nõuete koosseisu.

40. Nõustuda tuleb apellatsioonkaebusega selles, et maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks

ebaõigesti välja põhinõude 320 000 eurot ületavas osas, st 30 000 eurot enam, kui hageja

nõudis. Kohtuotsuse p-s 17 esile toodud, milliste nõuete juurde hageja menetluses jäi ja

milliseid nõudeid maakohus menetles ning kohtuotsuse põhjenduste p-s 38 on toodud

millised nõuded maakohus rahuldab, sh on esile toodud, et maakohus rahuldab hageja

põhinõude summas 320 000 eurot. Otsuse resolutsioonis on aga põhinõue rahuldatud

summas 350 000 eurot, st suuremas ulatuses kui hageja hagis nõudis ning maakohus

10(12)

otsuse põhjenduste järgi rahuldas. Seetõttu tuleb maakohtu otsus osaliselt, st osas, milles

maakohus mõistis kostjalt välja põhinõude 320 000 eurot ületavas osas, tühistada.

41. Apellatsioonimenetluses leiab kostja, et maakohus on ebaõigesti määranud kindlaks

kohtuotsuse täitmise viisi ja korra. Ringkonnakohus nõustub kostjaga. Maakohtus esitas

hageja hagis nõude, mille eesmärgiks oli saavutada kohtulahend, et hageja saaks kostja

rahaliste kohustuste täitmiseks pöörata sissenõude kostja vallasvarale, mis on hageja

kasuks koormatud 1. järjekoha kommertspandiga. Sisuliselt hageja palus kohustada

kostjat taluma kommertspandist tuleneva täitemenetluse läbiviimist kommertspandiga

koormatud vara suhtes. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et seda nõuet ei

võtnud maakohus menetlusse, st seda nõuet ei menetletud. 19.03.2020 määrusega (tlk

30) võttis maakohus menetlusse nii võlgnevuse väljamõistmise ning rahaliste kohustuste

täitmisega seonduvad nõuded. Seda, et asjas menetletakse ka 18.03.2020 hagiavalduse

resolutsiooni p-s 2 nimetatud nõuet selgitas maakohus ka 23.08.2021 istungil. Nimetatud

istungil väljendas kostja esindaja, et tegemist on nõudega, kuigi maakohus avaldas

arvamust, et tegemist võib olla ka taotlusega kohtuotsuse täitmise korra ja viisi

kindlaksmääramiseks. 22.11.2021 jäi hageja käsitletava nõude juurde, märkides, et juhul

kui kohus leiab, et tegemist on kohtuotsuse täitmise korra ja viisi taotlusega, siis taotleb

ta seda (tlk 120). Kohtuotsuses leidis maakohus ringkonnakohtu arvates ekslikult, et

tegemist on kohtuotsuse täitmise korra ja viisi taotlusega. Ringkonnakohus saab

maakohtu eksimuse parandada.

42. Osas, milles maakohus leidis, et hagejal on õigus nõuda kostja rahaliste kohustuste

täitmiseks sissenõude pööramist kostja vallasvarale, mis on hageja kasuks koormatud 1.

järjekoha kommertspandiga ning põhjendas oma seisukohta on maakohtu otsus õige.

19.11.2015 Tallinna notar Margus Veskimäe poolt tõestatud notariaalse dokumendi nr

6801 alusel seati kostjale kuuluvale vallasvarale I järjekoha kommertspant summas

325 000 eurot, millega on mh tagatud ka laenulepingust nr 2015030851 tulenevad

nõuded (tl 12-16). Poolte vahel sõlmitud kommertspandilepingu p 4.1. järgi, kui pandiga

tagatud nõudeid ei täideta, on pandipidajal õigus nõuda pandi eseme müümist, p 4.2.

järgi

on

notariaalakti

tõestaja

selgitanud,

et

notariaalselt

tõestatud

kommertspandilepinguga tagatud nõude kohesele sundtäitmisele allumine on lubamatu.

Ringkonnakohus osutab, et kuna kommertspandi puhul ei ole võimalik sõlmida kohese

sundtäitmise kokkulepet, on sundtäitmise läbiviimiseks vajalik alati pandiga tagatud

nõude täitmiseks ning kommertspandi arvel sundtäitmise talumiseks kohustav

kohtulahend. Seega on vajalik kohtulahend, millega on tunnustatud realiseerimisõigust ja

tagatud nõuet ning määratletud, millises ulatuses on kommertspandi alusel võimalik

täitemenetlust läbi viia. Hageja on hagis selle nõude esitanud ning menetluses jätkuvalt

selle nõude juurde jäänud. Asjaolu, et tulenevalt maakohtu väljendatud seisukohast

avaldas hageja, et juhul, kui kohus kvalifitseerib hageja nõude kohtuotsuse täitmise korra

ja viisi taotluseks, hageja sellele vastu ei vaidle, ei tähenda seda, et hageja loobus

esitatud nõudest. Kuna asjas on leidnud tõendamist, et kostjal on hageja ees võlgnevus

mida tagab kommertspant, tuleb hageja nõue rahuldada.

43. Ringkonnakohus ei nõustu ka apellatsioonkaebuse väitega, et hageja intressi- ja

viivisearvestus on arusaamatu ning maakohtu otsus nende nõuete rahuldamise osas

põhjendamatu.

44. Intressiarvestusest (18.03.2020 esitatud hagiavalduse lisa 2-2) nähtub, milliselt summalt,

millise määraga ja millise perioodi eest on hageja intressi arvestanud. Intressiarvestuse

kohta on hageja esitanud selgituse 13.09.2021 menetlusdokumendi punktis 1.3. Hageja

on esitanud nõuetekohase ja selge viivisearvestuse (18.03.2020 esitatud hagiavalduse

lisa 2-1), millest on näha, millise määraga, millise perioodi eest ja millise summa pealt

11(12)

on viivist arvestatud. Viivisenõude kujunemise kohta on hageja esitanud lõpliku

selgituse 13.09.2021 menetlusdokumendi punktis 1.5. Apellatsioonkaebuse väidetest

nähtuvalt ei ole hageja viivisearvestus arusaadav, kuivõrd hageja arvestuse järgi on tal

õigus nõuda suuremat viivist, kuid kostjalt nõuab vähem. Ringkonnakohus leiab, et

asjaolu, mille kohaselt nõuab hageja kostjalt väiksemat viivisesummat, kui tal oleks

õigus, ei saa kostja õigusi rikkuda. Hagejal on õigus nõuda kostjalt viivise

väljamõistmist väiksemas summas, kui lepingu alusel tasumisele kuuluks, vähendades

viivise kogusummat. See ei muuda nõuet ebaselgeks.

45. Ringkonnakohus osutab, et hageja võib TsMS § 370 lg 1 esimese lause järgi ühes hagis

esitada kostja vastu mitu erinevat nõuet ja neid võib koos menetleda, kui kõik esitatud

nõuded alluvad menetlevale kohtule ning lubatud on sama menetluse liik. Kolleegium

märgib, et kui hagejal oli kostja vastu rahaline põhinõue, on tal materiaalõiguslikult ka

õigus nõuda selle tasumisega viivitamisel viivist VÕS § 113 lg 1 järgi. TsMS §-st 367

tulenevalt saab kohus mõista otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise

välja kindla summana ning viivise, mis ei ole veel sissenõutav, saab välja mõista otsuse

tegemisest edasi protsendina põhinõudest (põhinõudeks selle sätte mõttes on nõue, mille

kohus põhinõudena rahuldab, mitte nõue, mille rahuldamist hagis esialgu taotleti).

Viivisenõude esitamine käsitatav ühtse hagiesemena, mistõttu teadaoleva võimaliku

kindla viivisesumma sissenõudmine juba möödunud aja eest osade kaupa ei ole võimalik

(vt Riigikohtu 7. novembril 1996. a tsiviilasjas nr 3-2-1-115-96 tehtud määrus, milles

kohaldati varem kehtinud menetlusõiguse sätet, mis on samasisuline TsMS § 428 lg 1 p-

ga 2). Seetõttu tuleb hageja viivisenõue lahendada lõplikult (seda ka tulevikus

sissenõutavaks muutuva viisvise kohta) selleks, et vältida samade poolte vahel sama

menetluse eseme kohta korduva kohtuvaidluse tekkimist (vt Riigikohtu 16. mail 2018. a

tsiviilasjas nr 2-16-11056/34 tehtud otsuse p 23). Kuna viivisenõue põhivõlgnevuselt

lahendati käesolevas asjas lõplikult ei saa kostja õigusi rikkuda see, et hageja nõuab

kostjalt vähem viivist, kui tal lepingu järgi oleks võimalik nõuda.

46. Maakohus leidis ringkonnakohtu arvates põhjendatult, et lepingus kokku lepitud

viivisemäär 0,5% tasumata summalt päevas on majandustegevuses tavapärane

viivisemäär ega saa olla kostjat ebamõistlikult kahjustav ning on ka kohtupraktikas

korduvalt aktsepteeritud. Kuna hageja esitas juba kostja vastu vähendatud viivisenõude,

jättis maakohus õigesti kostja taotluse viivist vähendada veelgi rahuldamata.

47. Põhjendamatu on kostja väide, et temalt on ebaõigesti välja mõistetud MES tasu ning

jäetud tasaarvestus rahuldamata. Maakohus on põhjalikult analüüsinud poolte lepingut

MES tasude tasumisega seonduvalt ning asjaolu, et maakohus tuvastas, et

lepingutingimus MES tasude tasumise osas on mõnevõrra konarlik ei anna

lõppkokkuvõttes kostjale õigust tasumisest keelduda või juba tasutu tagasi nõuda.

48. Nõustuda tuleb kostja väitega, et maakohus leidis ebaõigesti, et hageja põhinõue kuulub

viivitamatult

täidetavaks

tunnistamisele,

kuna

kostja

võttis

nõude

õigeks.

Apellatsioonkaebuse väide, et algselt vaidles kostja hagis esitatud põhinõudele vastu on

õige, kuid siiski nähtub, et kostja on hiljem põhivõla suurust tunnistanud (tlk 78, p 2.1).

Siiski ei andnud nimetatud asjaolu alust põhinõude osas tunnistada nõue viivitamata

täidetavaks, sest kostja esitas menetlusliku tasaarvestuse avalduse, mille järgi tema

väidetav nõue hageja vastu kattus osaliselt ka hageja põhinõudega.

Menetluskulude jaotus

49. Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, siis arvestades apellatsioonkaebuse

rahuldatud ja rahuldamata osasid ning vaidluse lõpptulemust tuleb TsMS § 163 lg 1

sätestatud analoogia alusel AS SEB Pank menetluskulud ringkonnakohtus 90 % ulatuses

12(12)

Fassaadiplaat OÜ kanda, ülejäänud poolte menetluskulud nende endi kanda.

Menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määrata, sest hagejal menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/