2-21-20332/10 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gea Lepik, Meeli Kaur ja Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

10. juuni 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-20332

Kohtuasi

X

ja

Y

avaldus

C

suhtes

lähenemiskeelu

kohaldamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 22. veebruari 2022. a määrus (avalduse

menetlusse võtmisest keeldumine)

Kaebuse esitaja ja liik

X ja Y ühine määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Avaldaja Y (isikukood XXXXXXXXXXX)

Avaldajate ühine seaduslik esindaja Q

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 22. veebruari 2022. a määrus ja saata avaldus samale

maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

MENETLUSE KÄIK

1. Q (avaldajate isa) esitas X ja Y (koos avaldajad, lapsed) seadusliku esindajana

30. detsembril 2021 Pärnu Maakohtule avalduse, milles taotleb kohaldada lähenemiskeeldu C-

le (puudutatud isik). Avaldajate seaduslik esindaja taotleb, et puudutatud isik ei läheneks lastele

lähemale kui 100 meetrit ega suhtleks lastega mistahes viisil. Avaldajad soovivad

lähenemiskeelu kohaldamist kolmeks aastaks.

Avalduse kohaselt on avaldajate ema koos oma uue elukaaslase, s.o puudutatud isikuga

propageerinud avaldajatele lingami lembust. Puudutatud isik on avaldajate isale teadaolevalt

toonud lastele komme (kommionu). Isale teadaolevalt on puudutatud isik kogu aeg otsinud

lastega lähedust, mis on pedofiili puhul tavapärane käitumine. Isa on uurinud avaldajatelt nende

suhete kohta puudutatud isikuga, kuid avaldajad on isale öelnud, et neil ei lubata sellel teemal

2-21-20332

2 (5)

rääkida. Isa on teinud politseile avalduse avaldajate ema ja puudutatud isiku kohta. Isa küsib,

kas ta peab ära ootama aja, kus laps suureks saades räägib ära oma ahistamise loo. Isal on hirm

laste vaimse tervise osas. Lapsed ei tohi isale rääkida oma suhetest puudutatud isikuga

(avalduses „selle pedofiiliga“).

2. Maakohus jättis avalduse 3. jaanuari 2022. a määrusega käiguta ning kohustas avaldajate isa

täpsustama ja põhjendama avaldust ning tooma välja avalduse aluseks olevad faktilised

asjaolud. Lisaks kohustas maakohus avaldajaid tasuma riigilõivu 50 eurot.

3. Avaldajate isa esitas 21. veebruaril 2022 maakohtule puuduste kõrvaldamise dokumendi.

Avalduse täienduse kohaselt on puudutatud isik aastaid üritanud otsida avaldajatega lähedust.

Puudutatud isik on üritanud avaldajatele tuua meelehead, et avaldajaid enda poole meelitada.

Avaldajatel on rangelt keelatud rääkida sellest, mis neil kodus toimub. Isa ei soovi, et avaldajad

peavad elama keskkonnas, kus pedofiilidel on hea elada. Isa soovib, et kohus rakendab

puudutatud isiku suhtes lähenemiskeeldu kolmeks aastaks, kuna avaldajad on veel alaealised

ning nende psüühika rikkumine on nii nende ema kui ka tema kauaaegse pedofiilist armukesega

ehk puudutatud isikuga juba toimunud. Ei ole normaalne, et tuleb mingi võõras mees ja hakkab

lastele ligi ajama. Isa ei pea ära ootama mingit suuremat psüühilist või füüsilist traumat, et alles

siis pöörduda kohtusse taotlusega lähenemiskeelu kohaldamiseks. Isa on saatnud pedofiilile

kirju, et ta hoiaks avaldajatest eemale. Isa on teinud politseile ka sellekohase avalduse, kuid

politsei keeldus kriminaalasja algatamisest. Isa kaebas kriminaalasja algatamata jätmise peale

prokuratuuri. Isa taotleb avaldajatele normaalset elukeskkonda, mitte elu pedofiili kõrval.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Maakohus keeldus 22. veebruari 2022. a määrusega avalduse menetlusse võtmisest

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3401 lg 2 kohaselt, kuna avaldajad ei kõrvaldanud

avalduses esinenud puuduseid. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 173 lg 2 alusel avaldaja

kanda. Kohtule teadaolevalt puudusid menetluses menetluskulud, mis oleks tulnud välja mõista.

4.1. Maakohtu 3. jaanuari 2022. a puuduste kõrvaldamise määruse kohaselt oli avaldus

järgmiste puudustega:

a) puudutatud isiku andmed ei vastanud TsMS § 338 lg 2 esimeses lauses sätestatule –

märkimata oli tema isikukood või sünniaeg;

b) avalduses ei olnud välja toodud, milles puudutatud isikust tulenev oht alaealistele lastele

konkreetselt seisneb, ega olnud esitatud asjaolude tõendamiseks ühtegi konkreetset

juhtumit, asjaolu ega tõendit;

c) avalduse esitamisel ei olnud tasutud riigilõivu.

Kohus palus avaldajal esitada avaldus uuesti terviktekstina.

4.2. Avaldajad ei ole avalduses esinenud puuduseid kõrvaldanud. Avaldus ei vasta kohtule

esitatavale menetlusdokumendile kehtestatud nõuetele. Avaldusest ei selgu, milles konkreetselt

seisneb oht alaealistele lastele. Avaldaja ei ole esitanud kohtule asjaolude tõendamiseks ühtegi

konkreetset juhtumit ega esitanud ühtki tõendit. Avaldaja väitel ajab tema endise abikaasa uus

elukaaslane lastele ligi, otsib lastega kontakti ja toob meelehead. Samas ei täpsusta avaldaja

ühtki väidet ega too välja seda kinnitavat asjaolu. Samaaegselt väidab avaldaja, et lapsed

keelduvad avaldajale mistahes infot avaldamast. Avaldusest ei ole võimalik isegi aru saada, kas

avaldaja suhtleb ise lastega või on tegemist avaldaja enda fiktsiooniga, mis on tekkinud suhte

purunemisest. Kohtule on esitatud teatis kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta ja Lääne

Ringkonnaprokuratuuri vastus selgitustaotlusele, mis ei sisalda avalduse esemesse puutuvat

informatsiooni. Avaldaja ei ole selgitanud nende dokumentide seotust praeguse menetlusega.

2-21-20332

3 (5)

4.3. Avaldaja taotluseks on puudutatud isikule lähenemiskeelu kohaldamine avaldaja

alaealistele lastele, kuid avalduses ja selgituses on toodud etteheiteid ka laste emale seoses

ühisvara hagi menetlusega. Need väited ei ole asjakohased. Avaldajal on võimalik need esitada

ühisvara puudutavas vaidluses.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

5. Avaldajate seaduslik esindaja esitas määruskaebuse, milles vaidlustab maakohtu määruse

selle resolutsiooni p-de 1 ja 2 osas.

5.1. Määruskaebuse kohaselt ei pidanud avaldusest selguma, milles konkreetselt seisneb oht

alaealistele lastele. Avaldajate seaduslik esindaja ei pea hakkama fantaseerima sellest, mida

pedofiil võib lastega teha. Kui kohus seda soovib, siis avaldajate seaduslik esindaja on nõus

seda tegema.

5.2. Avaldaja seaduslik esindaja küsis, kas ta peab ära ootama, et lastel oleks mingi trauma, et

keegi hakkaks laste probleemidega tegelema.

5.3. Avaldaja seaduslik esindaja soovib, et puudutatud isikule kohaldataks tema laste suhtes

lähenemiskeeldu.

5.4. Avaldaja soovib osaleda asja arutamisel kohtuistungil.

6. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2, § 659 ja § 657 lg 1 p 3

alusel tühistada ja saata asi avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule.

Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.

8. Ringkonnakohus selgitab, et avalduse menetlusse võtmise otsustamisel tuleb maakohtul

kontrollida, kas esitatud avaldus vastab nõuetele. Kui avaldus ei vasta vorminõuetele või on

esitatud muude kõrvaldatavate puudustega, peab maakohus kooskõlas TsMS § 3401 lg-ga 1

jätma avalduse käiguta ning määrama tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Samas ei saa mitte

igasugune puudus olla avalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluseks. Selleks annab alust

üksnes selline puudus, mis takistab avalduse menetlemist.

9. Maakohus jättis 3. jaanuari 2022. a puuduste kõrvaldamise määruse resolutsiooni p 1

kohaselt avalduse käiguta ning andis avaldajatele tähtaja täpsustada ja põhjendada avaldust,

tuua välja avalduse aluseks olevad faktilised asjaolud ning tasuda riigilõiv 50 eurot.

10. Maakohus keeldus 22. veebruari 2022. a määrusega avalduse menetlusse võtmisest TsMS

§ 3401 lg 2 alusel põhjusel, et avaldajad ei kõrvaldanud avalduses esinenud puuduseid.

Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Erinevalt maakohtust leiab ringkonnakohus, et

avalduses ei ole selliseid puuduseid, mis takistaksid avalduse menetlusse võtmist. Maakohus

on keeldunud avalduse menetlusse võtmisest ennatlikult.

11. Vaidlustatud määruse põhjendustes on maakohus toonud välja järgmised avalduse

sisunõuete rikkumised, mis maakohtu hinnangul ei võimaldanud avaldust menetleda:

• avaldusest ei selgu, milles konkreetselt seisneb oht alaealistele lastele;

2-21-20332

4 (5)

• avaldajad pole esitanud asjaolude tõendamiseks ühtegi konkreetset juhtumit ega tõendit;

• avaldajad ei täpsusta ühtki väidet ega neid väiteid kinnitavat asjaolu.

12. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus sisuliselt, et avaldajad ei ole välja toonud

avalduse aluseks olevaid faktilisi asjaolusid ega neid faktilisi asjaolusid kinnitavaid tõendeid

ning see takistab asja menetlemist. Ringkonnakohus sellega ei nõustu ja leiab, et maakohtu

määruses esile toodud puudused (faktiliste asjaolude esile toomata jätmine ning ebapiisav

nõude põhjendus ja tõendatus) ei ole sellisteks puudusteks, mis välistaks praegusel juhul

avalduse menetlusse võtmise.

13. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 3401 lg 2 ei sätesta iseseisvat õiguslikku alust nõuete

menetlemisest keeldumiseks. Kohus ei või jätta (hagi)avaldust menetlusse võtmata üksnes

seetõttu, et (hagi)avalduses esinenud puudusi määratud tähtpäevaks ei kõrvaldatud. Maakohus

peab kontrollima ja põhjendama, et asjas esineb TsMS §-s 371 sätestatud alus (hagi)avalduse

menetlusse võtmisest keeldumiseks ehk maakohtu lahendist peab nähtuma, et kõrvaldamata

jäänud puudus takistab asja menetlemist (Riigikohtu 21. detsembri 2016. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-120-16, p 11). Maakohus ei ole vaidlustatud määruses ühelegi TsMS § 371 lg-tes 1 ja

2 esile toodud avalduse menetlusse võtmisest keeldumise alusele tuginenud.

14. Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et avaldajad ei ole toonud avalduses välja selle

aluseks olevaid faktilisi asjaolusid. Maakohus on need faktilised asjaolud muu hulgas ise

vaidlustatud määruse põhjendavas osas esile toonud: avalduse kohaselt ajab puudutatud isik,

kes on laste ema uus elukaaslane, avaldajatele ligi, otsib avaldajatega kontakti ja toob

meelehead. Samuti on avaldajate esitatud menetlusdokumentidest aru saada, et puudutatud

isikust tulenevalt võivad ohus olla avaldajate vaimne ja füüsiline heaolu, millest tulenevalt on

vajalik kohaldada lähenemiskeeldu. Lisaks ei pea kõiki faktilisi asjaolusid esile tooma

avalduses, vaid esialgses avalduses esitatud faktilisi asjaolusid on võimalik menetluse käigus

täiendada (vt ka TsMS § 376 lg 4 p 1 ja § 477 lg 1).

15. Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et avalduse menetlusse võtmisest keeldumise

aluseks ei saa olla avalduses esitatud väidete võimalik tõendamatus. Avalduse väidete sisuline

kontrollimine toimub avalduse sisulise lahendamise käigus. Lisaks puudub kohustus esitada

koos esialgse avaldusega ka kõik faktilisi asjaolusid kinnitavad tõendid. Avaldajatel on

menetluse käigus võimalik avaldust täiendada ja esitada tõendeid, mh vastavalt kohtu

menetluses antavatele selgitustele ja sellele, milliseid vastuväiteid teised menetlusosalised

avaldusele esitavad.

16. Ringkonnakohus juhib maakohtu tähelepanu ka sellele, et praeguses asjas on tegemist

lähenemiskeelu kohaldamise taotlusega, mis on TsMS § 475 lg 1 p 7 järgi hagita asi ning tuleb

seega lahendada hagita menetluses. TsMS § 5 lg 3 esimene lause näeb ette, et hagita asjas

selgitab kohus ise üldjuhul välja asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid. Seega on kohtul

hagita menetluses aktiivsem roll asja õigeks lahendamiseks kui hagimenetluses. Arvestades

hagita menetluses kehtivat uurimispõhimõtet, on 30. detsembri 2021. a avalduses ja selle 21.

veebruari 2022. a täpsustuses toodu ringkonnakohtu hinnangul piisav selleks, et avaldus oleks

võimalik menetlusse võtta.

17. Maakohtu 3. jaanuari 2022. a puuduste kõrvaldamise määruse põhjendustest selgub, et

esialgne avaldus ei vastanud TsMS § 338 lg 2 esimeses lauses sätestatule, sest märkimata oli

puudutatud isiku isikukood või sünniaeg. Ringkonnakohus leiab, avaldajad on selle puuduse

kõrvaldanud, kuna avalduse 21. veebruari 2022. a täpsustuses on välja toodud puudutatud isiku

isikukood. Seega see esialgse avalduse puudus ei takista avalduse menetlusse võtmist.

2-21-20332

5 (5)

18. Samuti nähtub asja materjalidest, et avaldajad on 21. veebruaril 2022 tasunud maakohtu 3.

jaanuari 2022. a määrusega nõutud riigilõivu 50 eurot (tl 16). Seega ei takistanud ka see esialgse

avalduse puudus avalduse menetlusse võtmist.

19. Maakohus ei ole vaidlustatud määruses hinnanud avalduse õiguslikku perspektiivikust ega

põhjendanud avalduse menetlusse võtmisest keeldumist sellega, et avaldus oleks õiguslikult

perspektiivitu (TsMS § 371 lg 2 p-d 1 ja 2 ja § 477 lg 1). Seetõttu ei kontrolli ka ringkonnakohus

määruskaebuse lahendamisel avalduse õiguslikku perspektiivikust.

20. Eelnevast tulenevalt ei olnud avalduse menetlusse võtmisest keeldumine vaidlustatud

määruses esitatud põhjendustel põhjendatud. Maakohtu määrus tuleb tühistada ja asi tuleb saata

maakohtule avalduse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Avalduse menetlusse võtmise

uuel otsustamisel tuleb maakohtul hinnata ka avalduse õiguslikku perspektiivikust.

21. Ringkonnakohus märgib, et praeguse avalduse on avaldajate seadusliku esindajana esitanud

laste isa. Perekonnaseaduse § 120 lg 1 kohaselt on hooldusõiguslik vanem lapse seaduslik

esindaja. Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus. Hooldusõiguslikud

vanemad võivad kokku leppida ühise esindusõiguse teostamise korraldamises. TsMS § 371 lg

1 p-st 12 tulenevalt (koosmõjus § 477 lg-ga 1) on avalduse menetlusse võtmisest keeldumise

aluseks mh see, kui õigustatud isiku nimel avalduse esitanud isik ei ole tõendanud oma

esindusõiguse olemasolu. Seega tuleb maakohtul avalduse menetlusse võtmise uuel

otsustamisel hinnata ka seda, kas laste isa on praegusel juhul õigustatud laste nimel kõnealust

avaldust esitama.

22. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt, sest ringkonnakohus ei otsusta avalduse menetlusse

võtmist ega lähenemiskeelu kohaldamist. TsMS § 11 lg 1 kohaselt vaatavad maakohtud esimese

astme kohtuna läbi kõiki tsiviilasju.

23. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt maakohtu otsustada.

24. TsMS § 150 lg 1 p 5 järgi on avaldajatel õigus saada tagasi määruskaebuse esitamisel

tasutud riigilõiv. Sama paragrahvi 4. lõike kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses

asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest

riigilõiv tasuti.

25. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 3401 lg 2

kolmanda lause kohaselt määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa

Riigikohtule edasi kaevata, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(allkirjastatud digitaalselt)