2-21-3586/30 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 10. juuni 2022

Tsiviilasja number

2-21-3586

Tsiviilasi

Pille Kommeri hagi Mulgi Häärber OÜ vastu

töövaidlusasjas 4-1/3054/20

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

7343 eurot 59 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 21. detsembri 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Mulgi Häärber OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): Mulgi Häärber OÜ (registrikood

11498150),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat

Margo Põbo

Vastustaja (hageja): Pille Kommer (isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Peep Rajavere

RESOLUTSIOON

1. Jätta Mulgi Häärber OÜ apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Jätta Tartu Maakohtu 21. detsembri 2021. a

otsus muutmata.

3. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud

Mulgi Häärber OÜ kanda.

4. Määrata

Pille

Kommeri

menetluskulude

suuruseks

ringkonnakohtus

eurot

(käibemaksuga).

5. Mõista Mulgi Häärber OÜ-lt Pille Kommeri

kasuks välja menetluskulud ringkonnakohtus 432

eurot (käibemaksuga).

Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda kulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Otsuse

peale

võib

esitada

kassatsioonkaebuse

Riigikohtule

päeva

jooksul

otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab

ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks

või

riigilõivu

tasumiseks

või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi

taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Pille Kommer (hageja/töötaja) esitas 16. novembril 2020 töövaidluskomisjonile avalduse

Mulgi Häärber OÜ (kostja/tööandja) vastu töötasu, puhkusehüvitise, koondamishüvitise ja

viivise väljamõistmiseks. Töövaidluskomisjon rahuldas 26. jaanuari 2021. a otsusega avalduse

täies ulatuses. Kostja esitas kohtule taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse

läbivaatamiseks hagimenetluse korras.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 2. novembril 2011 tähtajatu töölepingu, millega hageja

asus kostja juurde tööle eestöötaja ametikohale. Hageja tööülesanded olid fikseeritud

töölepingu lisaks olevas tööülesannete kirjelduses. Vastavalt töölepingu p-le 3.1. oli hageja

töötasu baasosa 300 eurot kuus, millele lisandus lepingu p 3.2. alusel lisatasu iga kliendi eest 3

eurot 20 senti kuus. Vastavalt lepingu p-le 3.4. tuli töötasu maksta välja järgmise kuu

10. kuupäevaks hageja pangakontole. Vastavalt töölepingu p-le 4.1. asus hageja täistööajaga

tööle tööajaga 40 tundi 7-päevase ajavahemiku jooksul. Vastavalt töölepingu p-dele 4.2. ja 4.3.

kohaldati summeeritud tööaja arvestust ja kostja kohustus esitama tööajakava 10 kalendripäeva

enne kuu algust. Tegelikkuses töötas hageja 2011–2019 tavalistel tööpäevadel tavalisel tööajal

esmaspäevast reedeni kell 8.00–17.00 tunniajase lõunapausiga.

Koos töölepingu sõlmimisega sõlmisid pooled varalise vastutuse kokkuleppe, millega hageja

võttis täieliku varalise vastutuse talle tööülesannete täitmiseks üleantava inventari säilimise eest

ja kostja kohustus maksma selle kokkuleppe eest hüvitist 100 eurot kuus (kokkuleppe p 4.1).

Töötamise ajal muudeti suuliselt töötasu kokkulepet. Kuni 2019. aasta maikuuni (st aprill k.a),

oli hageja palga baasosa 570 eurot kuus ja lisatasu klientide eest 4 eurot 50 senti iga kliendi

kohta kuus. Sellist kokkulepet tõendavad jaanuar–veebruar 2019. a palgalehed. Alates 2019.

aasta maikuust oli hageja palga baasosa 600 eurot kuus ja lisatasu 7 eurot iga kliendi kohta

kuus. Selline kokkulepe on samuti tõendatud palgalehtedega.

Kostja koostatud palgalehed olid ebaselged ja ebapiisavad muu tasu osas, nende järgi ei ole

võimalik aru saada, mille eest on neid arvestatud. Kui muu tasu maksmiseks on märgitud

„asendamine”, siis ei ole näha ajakulu ega selle eest kohaldatavat tasumäära.

Hageja ja tegevusjuhendaja-juhiabi A.A., kelle tööülesannetesse ei kuulunud klientide

hooldamine, pidid hakkama 2019. aastal oma tööülesannete kõrvalt asendama hooldajaid. Kuna

2019. aasta juuniks oli tööle jäänud vaid üks hooldaja, pidid hageja, juhiabi ja ainus allesjäänud

hooldaja kolmekesi ära tegema seitsme inimese töö. Kuna hooldekodus peab tööl korraga olema

kaks hooldajat, siis töötati 48-tunniste vahetustega. Hageja tegi vastavalt töökorralduse

reeglitele kl 8.00–17.00 eestöötaja tööd, seejärel ei läinud ta pärast oma tööpäeva lõppu koju,

vaid tegi järgmised 15 tundi järgmise hommiku kella 8.00-ni hooldaja tööd, peale mida tegi

veel ühe ööpäeva samas rütmis tööd: algul 9 tundi eestöölise tööd (sh tunnine lõuna, mil ta tegi

hooldaja tööd) ning siis 15 tundi hooldajana.

Kostja esitatud tunnitabel on tsiviilasja lahendamiseks loodud kunstlik tõend, mis ei kajasta

hageja tegelikke ületunde hooldajate asendamisel, vaid on esitatud ebaõige palgaarvestuse

õigustamiseks. Hageja töötas lisaks enda täistööajaga tööle hooldaja asendajana 2019. aastal

jaanuaris 192 töötundi, veebruaris 72 töötundi, märtsis 75 töötundi, aprillis 108 tundi, mais 259

tundi, juunis 204 tundi, juulis 212 tundi, augustis 117 tundi, septembris 168 tundi, oktoobris 96

tundi, detsembris 15 tundi ning 2020. a märtsis 73,5 tundi. Tööajatabeleid koostas kuni jaanuari

lõpuni juhiabi A.A., kes edastas andmed asendamiste tundide kohta igakuiselt

raamatupidamisele saadetud tööajatabelitega. A.A. ja hageja olid tabelisse märgitud oma

põhitöö järgi vaid kalendrijärgsetel tööpäevadel, kuid A.A. kirjutas igale tabelile igas kuus enda

ja hageja tehtud hooldaja asendamise töötundide arvud. Kostja maksis ületunnitöö ja

asendamise tasu, kuid ebapiisavalt.

Töölepingu lõppemisel kostja poolt tehtud augusti palgalehest nähtuv puhkusehüvitise arvestus

on väär, selles on kasutatud ebaõiget kalendripäevatasu 21 eurot 43 senti. See on arvutatud

baaspalga ja klientide arvult arvestatud lisatasu alusel, kuid ei ole arvestatud tegelikult

väljateenitud tasusid, sh asendamis- ning ületunnitöötasusid, mis tuleb keskmise palga

arvutuses arvesse võtta. Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määrusega nr 91 kinnitatud

„Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord” (kord) § 4 lg 3 kohaselt tuleb puhkusetasu

arvestamiseks liita kõik arvestamise aluseks oleval perioodil arvestatud tasud, mitte üksnes

lepingus kokkulepitud tasud, kui need on tegelikult arvestatust väiksemad.

Välja makstud koondamishüvitis ei vasta töölepingu seaduse (TLS) § 100 lg 1 nõuetele, mis

näeb ette, et tööandja peab töötajale maksma koondamise korral hüvitisena tema ühe kuu

keskmise töötasu. Keskmine töötasu arvutatakse korra alusel ja selle § 2 lg 1 näeb ette, et

keskmise töötasu arvutamisel võetakse arvesse töötasuna teenitud summad, st et arvesse tuleb

võtta kõik tööülesannete täitmise eest makstud lisatasud, sh asendamistasud ja ületunnitasud.

Kostja on maksnud hagejale koondamishüvitisena vaid ühe kuu baastasu, jättes arvestamata

isegi klientide arvult makstava lisatasu, rääkimata asendamistasudest ja ületunnitasudest.

Hageja palus mõista välja saamata jäänud töötasu 5720 eurot 35 senti (bruto), puhkusehüvitise

359 eurot 73 senti, koondamishüvitise 612 eurot 24 senti ning nendelt nõuetelt viivise.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja on töö-, lisa- ja asendamise tasud korrektselt kätte saanud.

Kõik tasud on arvestatud tööandja poolt vastavalt kokkulepetele ja tehtud tööle. Hageja ei ole

töötamise ajal mitte kordagi esitanud ühtegi pretensiooni, et talle oleks makstud vähem tasusid,

kui pooled kokku leppisid. Hageja poolt esitatud nõude arvestused on arusaamatud. Kostja

esitas töötamise ja tunniarvestuse graafikud, kust nähtub üheselt kuude kaupa, millistel

päevadel ja mitu tundi tööd tegi hageja 2019. aasta jooksul. Graafikutest nähtub kalendrikuude

kaupa, mitu vahetust hageja tegi hooldaja asendajana ning kui palju ületunde ta tegi. Lisaks

nähtuvad hageja tegelikud töötunnid, asendamised ja tasud ning ka ületundide tasud tööaja ja

töötasu arvestuse tabelitest perioodi 2019 – 2020 kohta. Tabelitest on tuvastatav, kui palju

hageja tegi tööd ning millises ulatuses on temale tasusid arvestatud.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 21. detsembri 2021. a otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks

välja töötasu 5720 eurot 35 senti (bruto) perioodi 1. jaanuar 2019 – 29. august 2020 eest,

puhkusehüvitise 359 eurot 73 senti (bruto) ning koondamishüvitise 612 eurot 24 senti (bruto).

Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise 99 eurot 5 senti töötasu väljamaksmisega

viivitamise eest perioodil 30. august 2020 – 16. november 2020, viivise 6 eurot 23 senti

puhkusehüvitise väljamaksmisega viivitamise eest perioodil 30. august 2020 – 16. november

2020, viivise 10 eurot 60 senti koondamishüvitise väljamaksmisega viivitamise eest perioodil

30. august 2020 – 16. november 2020 ning viivise töötasu, puhkusehüvitise ja

koondamishüvitise nõuetelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates 17. novembrist 2020 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Maakohus jättis menetluskulud

kostja kanda, mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1404 eurot ning sellelt viivise

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

Tunnistaja A.A. andis kohtuistungil ütlusi, et hooldajaid oli puudu ja töö oli väga intensiivne.

Töötajad tegid oma päris tööd ja hooldaja tööd, kui hooldajaid ei olnud. Tunnistaja arvestas ja

täitis tööajatabeleid. Kohtuistungil vaadati tunnistaja poolt koostatud tabeleid. Tunnistaja

selgitas tabelite sisu. Tabelid on kõik õiged. Need on konkreetselt tehtud ja selle järgi saatis ta

tööandjale korraliku tööajatabeli, kus oli tekstina kirjas, mitu asendust ja mitu tundi. Tunnistaja

saatis tabelid tööandjale, kuid toimikus olevad on hiljem koostatud mingisuguste muude

andmete järgi. Tunnistaja koostatud ja toimikus olevad tabelid ei lähe kokku, nendes ei ole välja

toodud neid päevi, mis nad teinud on. Need tabelid ei ole tunnistaja koostatud.

Töövaidluskomisjonis antud ütlused on õiged ja seal kajastatu vastab tegelikkusele. Hageja tegi

oma põhitöö ära, aga kuna tabelis sai olla ainult normtunnid, siis ta ei märkinud seda, kui ta tegi

oma põhitööd rohkem. Tööandjale töögraafikut saates ei kirjutanud ta põhikoha osas tunde

välja, sest see oli ette antud. Ta näitas tunde ainult asenduses. Tööandja käskis need nii kirja

panna ja oli kokkulepe, et saavad oma töötasu ja lisaks saavad asenduse tasu ka. Tunnistajale

ei öeldud, et ta peaks põhikoha tunde välja tooma.

Kui kostja väidab, et tema poolt koostatud tabelid on õiged, siis peab ta seda ka tõendama

(tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1). Hageja on viidanud algandmete

puudumisele alates asja arutamisest töövaidluskomisjonis. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit

hageja palga arvestamise ja selle aluseks olevate dokumentide kohta. Esitatud tabelitest

arvestust ei nähtu. Kostja väidab, et algandmeid ei ole säilinud, kuna raamatupidaja on kõik ära

kustutanud. Kostja ei ole tõendanud, mille alusel on koostatud tema poolt kohtule esitatud

tabelid. Tunnistaja A.A.i ütluste järgi ei lähe tema koostatud tööaja arvestuse tabelid kostja

arvestusega kokku. Menetluse käigus on kostja esitanud erinevaid tabeleid. Kohtumenetluses

loobus ta töövaidluskomisjonile esitatud tabelitest ja esitas kohtule tõenditena uued tabelid.

Kui hageja on teinud töölepingus kokkulepitud tööd ja asendanud ka hooldajat, on tal õigus

saada palka mõlema töö tegemise eest. Vaidlust ei ole, et hageja on asendanud puuduolevaid

hooldajaid. Vaidlus on selle üle, kas asendamise eest on hageja palka saanud. Töötaja ja

tööandja vahelist kokkulepet, kuidas asendamist tasustatakse, kohtule esitatud ei ole. Töötaja

palgalehtedel ei ole välja toodud asendamise tasu, vaid seal on lahtrid pealkirjaga „muu tasu“.

Nendest ei nähtu, mille eest ja kui palju on hagejale arvestatud palka hooldaja asendamise eest.

Kohtule on esitatud tõenditena A.A.i poolt koostatud tööajatabelid, kus on märgitud töötamine

T tähega, kuid ei ole märgitud töötunde. Kostja esitatud tabelites on lahtrid normtunnid, asendus

(24 h) arvuliselt, töötatud tunnid kokku, ületunnid. Näiteks tabelis jaanuar 2019 kohta on

märgitud 176 normtundi, asendust (24 h) 8, töötatud tunde kokku 332, ületunde 156 (tl 41).

Selle kohta, kuidas sellised arvud ja milliste algdokumentide järgi saadud on, tõendeid esitatud

ei ole. Tabeli järgi peaks olema asendustunde 24x8=192, töötatud tunde koos normtundidega

368, töötatud tunde 332. Samasugused erinevused on ka teistes kuudes.

Maakohus leidis, et kostja esitatud tõenditest ei ole hageja palga arvestus üheselt ja selgelt

arusaadav. Kostja on esitanud tõenditena töötundide tabelid, mille kohta andis tunnistaja A.A.

ütlusi, et tema poolt koostatud tabeleid ei ole kohtule esitatud ja kostja poolt koostatud tabelid

ei ühti. Tema neid koostanud ei ole. Kuna kostja ei ole usaldusväärselt ümber lükanud hageja

poolt esitatud palga ja hüvitiste nõudeid, tuleb hagi rahuldada.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsuse ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus vääralt hinnanud tõendeid ning rikkunud otsuse

põhjendamiskohustust. Maakohus rahuldas hagi täies ulatuses, kuid kohtuotsuses puudub

vähimgi viide või arutelu, kuidas on kohus nende summadeni jõudnud. Kohtulahendi

põhjendamise kohustus tähendab mh seda, et kohtu põhjendused peavad olema jälgitavad ja

seostatud asjas tuvastatud asjaoludega. Maakohus ei ole vaidlustatavas otsuses viidanud mitte

ühelegi õigusnormile, millele ta oma järeldused rajas (TsMS § 442 lg 8 rikkumine).

Maakohus on otsuses pööranud tõendamiskoormuse üllatuslikult ümber. Kohus peab menetluse

kestel teada andma tõendamiskoormuse ümberjaotumisest vähemalt sel määral, et

menetlusosaline saaks sellest aru ja saaks ennast kaitsta (Riigikohtu 12. märtsi 2015. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-149-14, p 14). Kogu menetluse kestel pole kohus kordagi andnud teada, et

ühe või teise poole tõendid ei ole piisavad, kohus ei ole kordagi menetluse käigus märkinud, et

tõendamiskoormus läheks üle kostjale. Kohus ei ole kordagi menetluse käigus kohustanud

kostjat esitama tõendeid. Kostja ei pea hagimenetluses midagi ümber lükkama, vaid hageja

peab tõendama kõiki oma väiteid ja nõudeid. Hagimenetlus on olemuselt võistlev menetlus.

Pool määrab ise, mis asjaolud ta nõude põhjendamiseks esitab ja neid asjaolusid tuleb tal

tõendada. Asja läbivaatamisel peab kohus hindama kõiki poolte esitatud tõendeid ja väiteid.

Kohus ei pea ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima (Riigikohtu 20. oktoobri 2004. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-109-04, p 25). Kui hageja oma väiteid nõude põhjendatuse kohta tõendada

ei suuda, ei saa ka hagi rahuldada. Kostja on kogu menetluse käigus viidanud, et hageja esitatud

andmed ja tabelite arvutusi ei ole võimalik kontrollida, kuna nendel puuduvad algandmed,

samuti pole võimalik tuvastada, kelle poolt on need andmed koostatud. Maakohus ei ole selles

osas seisukohta avaldanud. Hageja ei ole oma arvestuskäikude õigsust tõendanud. Kogu

menetluse vältel on kostja vaielnud selgesõnaliselt vastu hageja töötundide arvestuse tabelitele

(TVK avalduse lisa 10) ning viidanud korduvalt, et hageja peab oma nõudeid tõendama.

Maakohus on jätnud olulised tõendid hindamata ning on teinud tõenditest ebaõiged järeldused.

Hageja poolt esitatud nõude arvestused on ebaõiged ja põhjendamatud. Ööpäevas on võimalik

töötada täpselt 24 tundi, mitte 32 tundi (8 tundi oma graafikujärgset tööd ja 24 tundi

asendamist). Asendustele on automaatselt lisatud juurde kuu normtunnid ning selliselt saadud

ületunnid. Tegelikkuses sellisel kujul töötamist ei toimunud ega saanudki toimuda. Kui hageja

tegi tööd asendajana 24 tundi, siis ta ei saanud teha oma põhitööd 8 tunni ulatuses. Kostja esitas

raamatupidamise algandmetele tuginedes hageja töötamise ja tunniarvestuse graafikud, millest

on kuude kaupa võimalik tuvastada, millistel päevadel ja mitu tundi hageja 2019. a jooksul tööd

tegi, mitu vahetust tegi hageja hooldaja asendusi ning mitu ületundi. Lisaks on esitatud tööaja

ja töötasu arvestuse tabel perioodi 2019–2020 kohta, millest nähtuvad hageja tegelikud

töötunnid, asendamised ja tasud ning ka ületundide tasud perioodil 2019–2020. Tabelitest on

tuvastatav, kui palju tööd hageja tegi ning millises ulatuses on temale tasu arvestatud.

Maakohus ei ole hageja poolt esitatud tabelite ja töötasu arvestamise osas seisukohta avaldanud.

Poolte vahel puudub vaidlus (eriarvamusel on pooled ainult juulikuud puudutavas osas), kui

palju on hageja teinud hooldaja asenduse tunde. Need on hageja oma hagiavalduses (avaldus

TVK-le) välja toonud. Samad tunnid nähtuvad ka kostja poolt esitatud tabelites, v.a juuli 2019,

mille puhul on hageja ja kostja arvestuses erinevus 20 tunni osas. Vaidlus on selles, kas nende

asenduste kõrvalt tegi hageja ära ka oma põhitöö normtundide ulatuses. Hageja enda arvestuste

kohaselt liideti kuu normtunnid täies ulatuses asenduse tundidele juurde ning selle alusel loeti

kõik asenduse tunnid ületundideks. Tunnistaja ütluste kohaselt ei pidanud nad arvestust, mitu

tundi nad põhitööd tegelikult tegid ja panid automaatselt kirja oma põhitöö normtundide

ulatuses. Kostja on kogu menetluse käigus just sellele käsitlusele vastu vaielnud, sellisel kujul

ei olnud töötamine võimalik. Asenduse kestvus oli 24 tundi ning samal ajal ei olnud võimalik

teha täiendavalt veel 8 tundi oma põhiülesandeid. Hageja ei käinud oma põhitööd 8 tunni kaupa

nädalavahetustel järele tegemas, samuti ei töötanud hageja teistel päevadel kauem. Enamikel

kuudel ei jätkuks isegi nädalavahetuse päevi, et kõiki normtunde tasa teha ning kuu kõikidel

päevadel hageja kindlasti tööl ei käinud. Ühe ööpäeva kohta ei ole võimalik rohkem tööd teha

kui 24 tundi, seega kuulub ka tasustamisele vaid 24 tundi, mitte 32, nagu on hageja oma

arvestustes näidanud. Hageja poolt esitatud tunnitasuarvestused ei ole allkirjastatud ning

lähtuvad teadmata algandmetest. Hageja arvestuste osas ei ole kohus seisukohta kujundanud.

Kõik ületunnid on hagejale 1,5 kordsena välja makstud. Töö- ja lisatasud sisaldavad töötasu,

varalise vastutuse hüvitist ja ühekordset lisatasu klientide arvelt. Tunnitasu on saadud töö- ja

lisatasude jagamisel kuu normtundide arvuga. Hageja arvestuslikuks brutotasuks perioodil

jaanuar 2019 kuni aprill 2020 oli 20 381 eurot 42 senti ja välja maksti brutotasuna 20 473 eurot

33 senti. Seega on kostja tasunud hagejale 91 eurot 91 senti rohkem, kui oli hageja arvestuslik

brutotasu ning hagejal puuduvad ületunnitasudest tulenevad nõuded kostja vastu.

Tunnistaja A.A. ei ole kostja poolt menetlusse esitatud tabeleid näinud, maakohus neid tabeleid

talle ei näidanud, seega ei saanud tunnistaja nendele tabelitele ka hinnangud anda. Kostja ei ole

ka kordagi väitnud, et nende koostamisel oleks osalenud tunnistaja. Kostja poolsed tunnitabelid

ja tunniarvestuse tabelid on koostatud ja kinnitatud kostja seadusliku esindaja (juhatuse liikme)

poolt ning vastavad raamatupidamisandmetele. Ühelgi teisel isikul puudub pädevus ettevõttes

tunniarvestustabeleid koostada ja kinnitada.

Kohus ei ole oma otsuse põhjendustes viiviste kujunemist ja väljamõistmist puudutanud.

Kuidas jõudis kohus väljamõistetud viivisteni, seda ei ole otsuses võimalik tuvastada.

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud

kostja kanda.

Kohus ei ole hagi rahuldades kohaldanud ebaõigesti TLS § 28 lg 2 p-i 2 ega § 29 lg-t 1. Töötasus

ega kokkulepitud tasu suuruses vaidlust ei ole. Vaidlus on tööaja arvestuses ja selle tõendatuses.

Kohus ei ole hagi rahuldades kohaldanud ebaõigesti TLS § 44 lg-d 1 ja 7.

Tööandja kohustus hüvitada töölepingu lõppemisel töötajale tema poolt kasutamata põhipuhkus

on sätestatud TLS §-s 71. Kostja on seda kohustust tunnistanud ning lõpparve osana hüvitist

397 eurot (bruto) maksnud, kuid maksta tuli puhkusehüvitist 756 eurot 73 senti (bruto), seega

maksmata on 359 eurot 73 senti. Pooled ei vaidle kasutamata puhkuse suuruse (18,52 päeva)

üle, vaid keskmise töötasu ja sellest arvutatava keskmise kalendripäevatasu üle, mis sõltub

hageja õigusest saada hüvitist ületunnitöö eest ja selle hüvitise suurusest.

Kostja kohustus maksta töötajale töölepingu ülesütlemisel majanduslikel põhjustel

(koondamise tõttu) hüvitist ühe keskmise palga ulatuses tuleneb TLS § 100 lg-st 1. Kostja ei

ole seda kohustust vaidlustanud, vaid on töölepingu lõppemisel lõpparve osana maksnud

koondamistasu palga baastasu ulatuses, jättes tähelepanuta, et hüvitise aluseks oleva keskmise

palga arvutamisel tulnuks juurde arvata ka klientide arvult arvestatav lisatasu ja keskmise palga

arvutamise perioodil makstud ületunnitöö hüvitised. Vaidlust ei ole tööandja kohustuses

koondamishüvitist maksta, vaid vaidluse all on hageja keskmise töötasu suurus, mis sõltub

ületunnitöö hüvitistest, mis sõltub tööaja arvestusest.

Maakohus ei ole ebaõigesti kohaldanud VÕS § 113 lg-t 1.

Maakohus ei ole jätnud otsust põhjendamata ega pööranud ringi tõendamiskoormist.

Kostja ei ole hageja nõuetele muudel põhjendustel vastu vaielnud, kui et kõik tasud ja hüvitised,

mida kostja hagejale maksma pidi, on makstud. Kostja pole esitanud endapoolseid

puhkusehüvitise ja koondamishüvitise arvestusi ega selgitanud, miks on koondamishüvitis

arvestatud ainult palga baasosa järgi, mitte aga keskmise töötasu alusel, mille puhul tuleks

arvestada ka klientide arvult maksmisele kuuluvaid lisatasusid ja ületunnitöö hüvitisi.

Peamiselt taandub vaidlus tööaja arvestusele, ületunnitöö aja arvestusele ja õigusele saada

ületunnitöö eest hüvitist. Hageja ületunnitööd hooldajana ja selle ulatust erinevatel

kalendrikuudel tõendavad tööaja arvestust pidanud juhiabi A.A. kirjalikud märkmed; juhiabi

A.A. poolt kohtuistungil tunnistajana antud ütlused; töövaidluskomisjoni istungi protokoll

juhiabi A.A. poolt töövaidluskomisjoni istungil antud seletuse osas.

Kui apellant väidab, et hageja palgaarvestus on ebaõige, siis oleks korrektne ka täpselt näidata,

millise veeru ja rea andmete osas, kas vale on kohaldatud tasukokkulepe või ajakulu. Kohus on

põhjendatult ja õigesti jätnud ebausaldusväärsetena kõrvale kostja esitatud palgaarvestustabelid

ning tööajatabelid. Palgaarvestuslehed on olemuslikult loodavad tõendid, mis luuakse tööaja ja

palgaandemete alusel. Seetõttu saavad need lehed tõendada üksnes toimunud palgaarvestust,

mitte aga alusandmeid, sh tööaega, mille eest töötasu arvestatakse. Palgaarvestuslehtedel

puuduvad andmed tööaja: nii kokkulepitud põhitöö, hooldajate asendamise kui ületunnitöö aja

kohta. Palgaarvestuslehed ei tõenda tööaega ega kummuta hageja tasunõudeid.

Tööaja arvestus toimus tunnistaja ütluste kohaselt selliselt, et tööajatabelid koostas tunnistaja,

enda ja hageja märkis ta tabelisse üksnes põhitöö järgi kalendaarsetel tööpäevadel, graafikus ei

olnud näidatud töötunde ning asendamise tunnid ehk ületunnid kirjutas ta igakuiselt e-kirjade

teksti, millega saatis tööajatabelid palkade arvutamiseks raamatupidajale.

Töövaidluskomisjon nõudis hageja kahel korral kostjalt A.A.i kui juhiabi e-kirju igakuiste

tööajatabelite ja ületundide infoga, kuid kostja keeldus nende esitamisest, väites, et need kirjad

ja andmed on endise raamatupidaja poolt kustutatud. Kostja tööajatabelite kunstlikku päritolu

kinnitab ka see, et kostja esitas need tabelid menetlusse kahel erineval korral erineva sisuga.

Kostja on arvestanud hagejale põhitöö töötunde oluliselt vähem, kui normtundide arv. Sisuliselt

nõustub kostja asendamise tundidega kuude lõikes, kuid väidab, et hageja tegi sel ajal oma

põhitööd kokkulepitust oluliselt vähem. Tegemist on uue väitega, mida varasemas menetluses

ei ole esitatud. Kostja on küll umbmääraselt viidanud, et ööpäevas on 24 tundi ja ei saa lisaks

eestöölise 8-le tunnile teha 24 tundi hooldaja asendust, kuid kostja ei ole menetluses seni selgelt

ja konkreetselt väitnud, et hageja tegi oma põhitööd kokkulepitust vähem. Hageja täitis enda

kui eestöölise tööülesanded vabal ajal, tulles tööle ettenähtust varem, enne hooldaja vahetuse

algust ja jäädes tööle peale hooldaja vahetuse lõppu, samuti käies tööl oma vabadel päevadel.

Tuvastades õigesti hageja ületunnitöö koguse ja mõistes välja vähemmakstud töötasu (sh

vähemmakstud ületunnitöö hüvitise), mõistis maakohus õigesti välja koondamistasu ja hüvitise

kasutamata põhipuhkuse eest, millele kostjal ei olnud muid vastuväiteid, peale keskmise palga

arvutusest tuleneva.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse

tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab kohtuotsuse TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel

muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad

kostja kanda.

7. Hageja ja kostja sõlmisid 2. novembril 2011 töölepingu, mille alusel alustas hageja tööd

kostja juures alates 2. novembrist 2011. Pooltevaheline tööleping lõppes 29. augustil 2020.

Poolte vahel on apellatsiooniastmes vaidlus selle üle, kas hageja tegi ületunnitööd avalduses

nimetatud ulatuses ning kas kostja on jätnud hagejale ületunnitöö eest hüvitise maksmata.

Maakohus leidis, et kostja ei ole usaldusväärselt ümber lükanud hageja poolt esitatud töötasu

ja hüvitise nõudeid ning rahuldas seetõttu hagi.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TLS § 28 lg 2 p 4 järgi on

tööandja kohustuseks muuhulgas tööaja arvestuse pidamine, seega tuli kostjal pidada hageja

suhtes tööaja arvestust. Sellest tulenevalt oli kostjal ka tööaja arvestuse osas tõendamiskoormis.

Kostja väitel ei ole tal algandmeid säilinud, kuna raamatupidaja on kirjad ära kustutanud.

8. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja tegi nii asendus- kui ka ületunnitööd. Kostja on esitanud

menetluses mitmeid erinevaid tabeleid hageja töötundide arvestuse kohta. Muid tõendeid

hageja tööaja arvestuse kohta ei ole kostja poolt menetluses esitatud. Kostja poolt esitatud

palgalehtedelt tööajaarvestust ei nähtu. Apellatsioonkaebuses on kostja sisuliselt kinnitanud

hageja poolt nimetatud tundide arve, kuid leiab, et tegemist on asendustundidega, mitte

ületundidega. Ka kostja poolt esitatud tabelitest nähtub, et hageja tegi väga suures ulatuses

ületunnitööd (tl 39–40), kuid kostja tabelitest ei nähtu, kui palju töötatud tundidest on tehtud

põhitööd ja kui palju asendustööd.

Töövaiduskomisjonis ja maakohtus tunnistajana üle kuulatud A.A.i ütlustega on tõendatud, et

tunnistaja koostas töötajatele graafikud ning seejärel edastas neid kostjale. Kostja ei ole sellele

tunnistaja kinnitusele vastu vaielnud. Tunnistaja väitel oli vaidlusalusel perioodil töökoormus

suur, hooldajaid oli puudu ning tunnistaja tegi koos hagejaga lisaks enda tööle ka hooldajate

tööd (töövaidluskomisjoni istungi protokoll lk 7; 2. detsembri 2021. a istungi protokoll tl 75–

78). Tunnistaja poolt koostatud tabelites (tl 43–48) märgitud töötatud ületundide arv on sama,

millele tugineb hageja oma nõude arvestuses (töövaidluskomisjonile esitatud avalduse lisa 10).

Hageja ja tunnistaja poolt suures ulatuses ületunnitöö tegemine on tõendatud ka

töövaidluskomisjonile esitatud e-kirjavahetusega (töövaidluskomisjonile esitatud avalduse lisa

22). E-kirjadest nähtub, et töötajad olid kostjat teavitanud vahetustest, mis võisid kesta 24 tundi

järjest, mõnikord kauemgi („neljapäeva hommikust laupäeva hommikuni“) (9. mai – 7. juuni

2019. a e-kirjad).

9. Kostja apellatsioonkaebuse kohaselt on poolte vahel vaidlus selle üle, kas hageja tegi

asendustöö kõrval ka oma põhitööd. Kostja on sellele tuginenud nii töövaidluskomisjonis

(töövaidluskomisjoni istungi protokoll, lk 8), kui ka kohtus (tl 63 pöördel).

Hageja väitel on ta põhitöö ülesandeid teinud oma vabal ajal, s.t tuli tööle kas varem või läks

hiljem, või tegi seda oma vabal päeval (töövaidluskomisjoni istngi protokoll lk 3; tl 49 pöördel).

Kostja vaidles sellele vastu, kinnitades, et hageja ei käinud oma põhitööd nädalavahetustel

järele tegemas (tl 63 pöördel). Samas ei ole kostja kordagi väitnud, et hageja põhitöö ülesanded

oleksid jäänud tegemata.

Ringkonnakohus märkis eespool, et kostja enda poolt esitatud tabelitest nähtub, et hageja tegi

väga suures ulatuses ületunnitööd (tl 39–40), kuid kostja tabelitest ei nähtu, kui palju töötatud

tundidest on tehtud põhitööd ja kui palju asendustööd. Kostja sisuliselt nõustus

apellatsioonkaebuses, et mõnel kuul tegi hageja asendustööd rohkem, kui oli kuu normtunnid

(apellatsioonkaebuse p-d 3.20.1–3.20.10). Normtundidest oluliselt suuremas ulatuses töö

tegemist kinnitab kostja ka enda poolt esitatud tabelites (tl 39–40). Näiteks on kostja tabelite

järgi hageja teinud tööd 2019. aastal jaanuaris kokku 332 tundi (norm 176), veebruaris 216

tundi (norm 160), mais 336 tundi tööd (norm 176) jne. Kui kostja väitel ei ole hageja oma

põhitööd teinud, siis ebaselge, mida hageja lisaks asendustööle siiski nii suures mahus tegi.

Kuivõrd kostja tööandjana on jätnud täitmata TLS § 28 lg 1 p-s 4 ettenähtud kohustuse pidada

tööaja arvestust viisil, mis on järgitav ja kontrollitav ega esitanud tõendeid hagejale makstud

töötasu arvestuse kohta, kannab ta nimetatud kirjalike tõendite vormistamata jätmise

tagajärgede riski (vt Riigikohtu 11. jaanuari 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-05, p 12).

Maakohus lähtus põhjendatult hageja poolt esitatud arvestusest, A.A.i märkustega tabelitest

ning A.A.i tunnistaja ütlustest. Kostja ei ole hageja poolt väiksemas ulatuses töö tegemist

tõendanud.

Ringkonnakohus leiab, et arvestades kostja poolt tööaja arvestuse pidamise kohustuse täitmata

jätmist, samuti vaidluseks mitteolevat asjaolu, et hageja tegi suures mahus asendus- ja

ületunnitööd, on usutav hageja poolt ületunnitöö tegemine vaidlusalusel perioodil avalduses

märgitud mahus ning maakohus lähtus õigesti hageja poolt esitatud tööaja arvestusest.

10. Kostja leiab, et ta on kõik tasud hagejale korrektselt maksnud. Kostja kinnitusel sisaldus

tasu asendustöö tegemise eest palgalehtedel „muu tasu“ all (töövaidluskomisjoni istungi

protokolli lk 6). Kostja esindaja selgitas töövaidluskomisjoni istungil, et kostja ületunnitasu

eraldi ei arvestanud, tegi uue tunnitabeli, lähtudes tegelikest töötundidest ja arvestas

ületunnitasud, maksis välja asenduse tunnid eraldi (töövaidluskomisjoni istungi protokoll lk 6).

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja ei ole esitanud usaldusväärseid

tõendeid oma väidete kohta, et hagejale on kõik tasud ja isegi rohkem makstud. Kostja ei ole

esitanud ühtegi selgitust „muu tasu“ suuruse kujunemise kohta. Kostja ei ole menetluses

esitanud ühtegi sisulist vastuväidet hageja nõude suuruse kujunemise kohta või arvestuse

ebaõigsuse kohta. Kostja esitas üldsõnalisi vastuväiteid, et hagejale on kõik tasutud. Ka

apellatsioonkaebuses ei vaidlusta kostja sisuliselt hageja nõude suuruse kujunemist. Hageja

arvestusest (töövaidluskomisjoni avalduse lisa 10) nähtub, et hageja võttis arvesse kõiki

hagejale makstud summasid, s.t hageja nõuab maksmisele kuuluva ja makstud summade vahe

hüvitamist.

11. Kuigi maakohtu otsuses puuduvad sisulised põhjendused hageja rahaliste nõuete õigusliku

aluse kohta, ei ole tegemist sellise rikkumisega, mis tingiks maakohtu otsuse tühistamist.

Ringkonnakohus saab selle rikkumise ise kõrvaldada.

TLS § 44 lg 7 kohaselt maksab tööandja ületunnitöö hüvitamisel rahas töötajale 1,5-kordset

töötasu. TLS § 71 sätestab, et töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale

kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. TLS § 100 lg 1 järgi maksab tööandja

töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu töötajale hüvitist töötaja ühe kuu keskmise töötasu

ulatuses.

Hageja nõude suuruse kujunemine tuleneb töövaidluskomisjonile esitatud avalduse lisast nr 10.

Hageja poolt esitatud arvestusest nähtub, et hageja võttis arvesse ületundide arvu, korrutas

nende eest saadavat tasu 1,5-ga ning lahutas sellest maha töötasuna makstud summad. Vahe on

hageja nõude suuruseks, s.o töötasu puhul 5720 eurot 40 senti. Hageja arvutas puhkusehüvitise

nõude puhul kalendripäeva tasu keskmise suuruse ning korrutas selle summa saadaolevate

päevade arvuga, millest lahutas väljamakstud hüvitise summa. Vahe on hageja puhkusehüvitise

nõude suuruseks, s.o 359 eurot 73 senti. Samamoodi arvutas hageja keskmise päevatasu suuruse

koondamishüvitise puhul, millest lahutas tasutud hüvitise ning esitas nõude summade vahe

osas, s.o 612 eurot 24 senti.

Kostja ei ole esitanud ühtegi sisulist vastuväidet hageja rahalistele nõuetele ega endapoolset

arvestust hagejale väljamakstud summade kujunemise kohta. Arvutuskäiku ega -tehet ei nähtu

kostja poolt esitatud tabelitest ega palgalehtedest. Maakohus ei ole tõendamiskoormist

ebaõigesti ümber pööranud. Kostjat esindas nii töövaidluskomisjonis kui ka kohtus advokaadist

esindaja, kellele pidi tõendamiskoormis olema selge.

11. Maakohtu otsuses puuduvad põhjendused hageja viivisenõude rahuldamise kohta,

ringkonnakohus saab ise puuduse kõrvaldada.

Hageja viiviisenõude rahuldamise aluseks on VÕS § 113 lg 1, mille kohaselt võib võlausaldaja

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

Hageja on nõudnud viivist seaduses sätestatud määras. Kostja ei ole menetluses kordagi

vaidlustanud viivisenõuet, selle suurust ega taotlenud viivise vähendamist. Seega on maakohus

põhjendatult rahuldanud hageja viivisenõude.

12. Kuivõrd ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse

muutmata, puudub vajadus muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust ja rahalist

suurust.

Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda

(TsMS § 171 lg 1). Hageja menetluskuludeks ringkonnakohtus on lepingulise esindaja kulu 432

eurot (koos käibemaksuga) 4 töötunni eest tunnitasuga 90 eurot (käibemaksuta).

Ringkonnakohtu hinnangul on hageja menetluskulud põhjendatud ja vajalikud (TsMS § 175 lg

1). Hageja esindaja tunnitasu 90 eurot (käibemaksuta) on mõistlik ning esindaja poolt

apellatsiooniastmes hageja esindamisele kulutatud aeg 4 tundi vastab tsiviilasja keerukusele ja

materjalide

mahukusele.

Ringkonnakohus

rahuldab

hageja

taotluse

apellatsioonimenetlusekuludelt viivise väljamõistmiseks TsMS § 177 lg 4 alusel ning mõistab

kostjalt hageja kasuks välja apellatsiooniastme menetluskuludelt viivist kohtuotsuse

jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke