2-08-76870/92 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov

Määruse tegemise aeg ja koht 07. juuni 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-08-76870

Kohtuasi

X üle seatud eestkoste ja eestkostja ametiaja

pikendamise otsustamine

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 18. mai 2021 eestkoste pikendamise,

eestkostja ametist vabastamise ja uue eestkostja määramise

määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Valga valla (Valga Vallavalitsuse kaudu) määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Puudutatud isik I X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik II Lääne-Nigula vald (Lääne-Nigula

Vallavalitsuse kaudu), lepinguline esindaja Andrus Post

Puudutatud isik III Valga vald (Valga Vallavalitsuse

kaudu), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Janar

Kuus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 18. mai 2021 määrus muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta Valga valla (Valga Vallavalitsuse

kaudu) kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja

kättetoimetamisest. Määruskaebuse võib esitada isik, kellele eestkostja määramist menetleti,

eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis

sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või

linnavalitsus. Eestkostja ülesannete ringi osas võib eestkostetava nimel esitada määruskaebuse

ka eestkostja. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse

teatavakstegemisest eestkostjale (TsMS § 532).

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline

taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei

peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Asjaolud ja puudutatud isikute seisukohad

1. Pärnu Maakohus pikendas 10.03.2016 määrusega X (eestkostetav) üle seatud eestkostet

alates 01.06.2016 kuni 31.05.2021 ja määras eestkostjaks Kullamaa valla (nüüd Lääne-Nigula

vald).

2. Pärnu Maakohus algatas 11.03.2021 määrusega menetluse eestkoste pikendamiseks.

3. Eestkostja Lääne-Nigula Vallavalitsusele teadaolevalt ei ole eestkostetava tervislik seisund

muutunud ja ta vajab endiselt eestkostet, mistõttu tuleb eestkostetava üle seatud eestkostet viie

aasta võrra pikendada. Tulenevalt oma tervislikust seisundist (püsikujuline paranoidne

skisofreenia) vajab eestkostetav igapäevatoimingutes regulaarset kõrvalabi. Eestkostjal ei ole

eestkostetavaga rohkem seost kui see, et ta viibis Koluvere hooldekodus. Eestkostetav viibis

Paju Pansionaadis juba eelmise eestkoste pikendamise ajal 2016. aastal. Tulenevalt asjaolust,

et Lääne-Nigula valla territooriumil ei ole hooldekodusid ning neid ei ole plaanis sinna ka

rajada, siis tuleb hinnata eestkostetava võimaliku seost Lääne-Nigula vallaga tulevikus. Vald

on seisukohal, et selline seos ei ole tõenäoline, mistõttu tuleb eestkostjaks määrata omavalitsus,

kus eestkostetav on viimased aastad viibinud ning kus viibib tõenäoliselt ka tulevikus. Lääne-

Nigula vallas ei ole eestkostetaval ühtegi sugulast, lähedast või muud tuttavat. Senise eestkostja

hinnangul ei ole eestkostetaval Lääne-Nigula vallaga rohkem seoseid kui mõne teise

omavalitusega. Eelnevale tuginedes soovib Lääne-Nigula vald enda eestkostja ülesannetest

vabastamist ning leiab, et uueks eestkostjaks tuleb määrata Valga vald.

4. Paju Pansionaadid MTÜ 24.03.2021 iseloomustuse kohaselt on eestkostetav sügava puudega

töövõimetuspensionär,

kes

on

elanud

Paju

Pansionaadid

MTÜ-s

ööpäevaringsel

erihooldusteenusel alates 09.12.2013. Eestkostetavaga ei ole võimalik saavutada vestlusel

sisulist kontakti, täidab vaid lihtsamaid korraldusi. Eestkostetav hoiab omaette ja teiste klientide

või töötajatega suhtlemist väldib. Kontakti võtmisel võib ärrituda ja hakata kätega vehkima.

Igapäevaelu toimingutega iseseisvalt toime ei tule, vajab abi enese eest hoolitsemisel, ei suuda

adekvaatselt hinnata oma tervislikku seisundit, ravi vajadust ja toimetuleku võimalusi, puudub

reaalsustaju.

5. Psühhiaatri RS 22.03.2021 tõendi kohaselt on eestkostetav viibinud Paju Pansionaadis alates

09.12.2013, tooduna üle Erastvere kodust, kus ta viibis ööpäevaringsel erihooldusel

kohtumääruse alusel. Eestkostetaval on diagnoos F20.00, püsikujuline paranoidne skisofreenia.

Tegemist on kroonilise psüühikahäirega, isikul on raske puue ja täielik töövõime kaotus

(100%). Kontakti on raske saada, tavaliselt ei räägi kellegagi, on ajuti rahutu. On vajalik pidev

toetusravi.

6. Eestkostetava rehabilitatsiooniplaani nr K00018001 (kehtib kuni 01.05.2022) kohaselt elab

eestkostetav pansionaadis alates 2013.a detsembrist. Eestkostetav üldiselt ei räägi, kuid võib

väljendada end seosetu tekstiga, millest aru saada ei ole võimalik. Sisulist kontakti ei ole

võimalik saada. Eestkostetaval on diagnoositud paranoidne skisofreenia süveneva defektiga.

Ravimeid võtab hooldekodu meditsiiniõe juhendamisel. Järelevalveta ravimite võtmisega toime

ei tule. Eestkostetava üldist terviseseisundit on raske hinnata, kuna ta ise ei väljenda ennast

verbaalselt ega kaeba midagi. Pesema peab eestkostetavat kutsuma. Sageli ei tule esimese

kutsumise korral. Ise peseb ära vaid näo, ülejäänud pesemistoimingud peavad ära tegema

tegevusjuhendajad,

kuna

on

tegevustes

apaatne,

ega

osale

tegevustes.

Ka

enesekorrastustegevused peavad tegevusjuhendajad ära tegema. WC toimingud teeb ise, selles

osas abi ei vaja. Sööb ise, kasutades lusikat. Sööki muretseda ja valmistada ei suuda. Riided

paneb ise selga, kui need on tegevusjuhendaja poolt kätte antud. Muudesse sihipärastesse

tegevusetesse ei ole suudetud eestkostetavat kaasata. Enamus aja sisustab ringi kõndimisega.

Kõndimise suund ja eesmärk ei ole teistele arusaadav, tal on oma väljakujunenud rituaalid.

Väljast korjab taskusse kivikesi, lehti. Toimetab oma väljakujunenud rutiini kohaselt ja on

häiritud, kui teda takistatakse. Eestkostetavaga ei ole võimalik sisulist kontakti saada, esitatav

kõne ei ole mõistetav. Tõenäoliselt ei orienteeru situatsioonis, enda isikus, ajas. Käitumine ja

tõenäoliselt ka mõtlemine ulatuslikult seotud vaimuhaigusega ning sellest tulenevate

meelepetetega, tahteaktiivsuse langusega jne. Dokumentide põhjal selgub, et kliendiga ei saa

sisulist kontakti alates 1994. aastast. Teistes asutustes on esinenud ka näiliselt motiveerimatu

agressiivsus kaashoolealuste ja personali suhtes. Viimastel aastatel seda ei ole esinenud. Mälu

ja intellektitaseme üle ei ole võimalik otsustada. Hooldekodu ruumide ja oma toa asukoha

suhtes orienteerub. Korraldusi täidab vaid minimaalsetes piirides, huvipakkuvaid tegevusi ei

ole avaldunud. Eestkostetav ei ole õpivõimeline. Sihipärastesse tegevustesse suunamine ei ole

õnnestunud. Mingit huvipakkuvat tegevust peale suitsetamise eestkostetaval ei ole. Seoses

terviseseisundiga on täielikult häiritud igapäevaeluga toimetulek - iseseisev asjaajamine,

probleemide lahendamine, oma elu planeerimine; otsustus ja vastutusvõime. Eestkostetava

kognitiivsed protsessesse hinnata ei ole võimalik, kuna puudub temaga kontakt. Kliendi

psüühiline haigus ja seisund on kroonilise ja püsiva loomuga, mille tõttu on määratud kliendile

100%-line töövõimekaotus ja sügav puue.

7. Valga valla seisukoha kohaselt ei ole Valga vald nõus üle võtma eestkostet. Eestkostetava

rahvastikuregistri järgne elukoht on Lääne-Nigula vald, Lääne maakond. Lääne-Nigula valla

eestkostel olev isik ei ole Valga Vallavalitsuse eestkostel. Eestkostetava sünnikoht ja elukoht

ei ole kunagi olnud ka Valga vallas. Eestkostetav ei oma Valga vallas kinnisvara. Seoses

hoolekandeasutuse

Koluvere

Kodu

kolimisega

on

eestkostetav

suunatud

erihoolekandeteenusele Valga valla territooriumil olevasse hoolekandeasutusse MTÜ Paju

Pansionaadid. Rahvastikuregistri seaduse § 70 lg 2 p 2 kohaselt ei ole isiku rahvastikuregistrisse

kantud elukoha aadressi muutmise aluseks isiku asumine või paigutamine ööpäevaringset

sotsiaalteenust osutavasse hoolekandeasutusse. Perekonnaseaduse (PKS) § 205 lg 3 sätestab, et

kui eestkostjaks ei ole võimalik määrata sobivat juriidilist isikut, määratakse eestkostjaks valla-

või linnavalitsus, millega täisealine on kõige tugevamalt seotus. Täisealine on kõige tugevamalt

seotud muu hulgas selle valla- või linnavalitsusega, kus ta pärit on, kus ta on suurema aja

elanud, millega ta on säilitanud olulised sidemed, kus asuvad tema lähedased või vara või kus

on tema rahvastikuregistrijärgne elukoht. Eestkostetav ei ole seotud mingilgi määral Valga

vallaga ja edaspidise teenuskoha muutumisega võib muutuda ka järjekordselt tema teenuse

osutamise asukoht. Seaduslikul esindamisel ei oma tähtsust eestkostja ja eestkostetava füüsiline

asukoht, tähtsus omab pigem järjepidevus. Lääne-Nigula Vallavalitsus on määratud

eestkostjaks 31.05.2011 ja seega on Lääne-Nigula vald eestkostetavaga üsna pikka aega seotud

olnud. Ainuüksi hooldekodu asukoha järgi ei saa eestkostetavat seostada Valga vallaga,

eestkostetavale pakub teenust Sotsiaalkindlustusamet (SKA) ja teenusele suunatakse eestkostel olev

isik eestkosteasutuse taotluse ja nõusoleku alusel. Lääne-Nigula vald võib seega taotleda SKA-st

eestkostetavale eestkostjale lähimat teenuse pakkujat.

8. Maakohus veendus ärakuulamisel, et eestkostetav ei ole ilmselt võimeline oma tahet

avaldama.

Maakohtu määrus

9. Maakohus pikendas 18.05.2021 määrusega eestkostetava üle seatud eestkostet viie aasta

võrra alates 01.06.2021 kuni 31.05.2026. Maakohus rahuldas Lääne-Nigula valla taotluse tema

eestkostja ametist vabastamiseks ja uue eestkostja määramiseks. Maakohus määras uueks

eestkostjaks Valga valla (Valga Vallavalitsuse kaudu) ja määras kindlaks eestkostja ülesanded

ja kohustused. Maakohus märkis, et eestkoste on seatud kõigi asjade ajamiseks.

Menetlusosaliste menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda ja muud

menetluskulud riigi kanda. Maakohus määras, et rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

10. Maakohus asus seisukohale, et eestkostetava üle seatud eestkostet tuleb pikendada.

Eestkoste pikendamise menetluses esitatud ja täiendavalt kogutud andmetest nähtuvalt ei ole

eestkostetava tervislik seisund ja iseseisev toimetulekuvõime paranenud ning eestkostevajadus

ei ole ära langenud. Samuti ei nähtu asjaolusid, mis õigustaksid eestkostja ülesannete ringi

kitsendamist või laiendamist (TsMS § 528 lg 2). PKS § 203 lg-s 1 sätestatud eestkoste seadmise

eeldused on täidetud. Eestkostetav ei ole oma tervisliku seisundi tõttu võimeline mõistma abielu

sõlmimise ega perekonnaõiguslike tehingute õiguslikke tagajärgi ning kestvalt aru saama

keerukamatest sotsiaalsetest suhetest, mistõttu on põhjendatud PKS § 203 lg 2 mõttes

tunnistada eestkostetav perekondlike tehingute osas jätkuvalt otsustusvõimetuks. Samuti ei ole

ta võimeline realiseerima enda valimisõigust, kuna ei saa aru valimiste sisust ega mõista õiguse

realiseerimise tähendust. Maakohus oli veendunud, et eestkostetav vajab jätkuvalt eestkostet

kõigi asjade ajamiseks. Arvestades tema tervislikku seisundit tuleb eestkoste seada

maksimaalseks ajaks, s.o viieks aastaks.

11. Seoses eestkostja määramisega selgitas maakohus, et eestkostja valikul tuleb kohtul lähtuda

PKS § 203 lg-st 5, mille kohaselt määratakse eestkostjaks valla- või linnavalitsus, millega

täisealine on kõige tugevamalt seotud, kui eestkostjaks ei ole võimalik määrata sobivat

juriidilist isikut. Täisealine on kõige tugevamalt seotud muu hulgas selle valla- või

linnavalitsusega, kust ta pärit on, kus ta on suurema osa ajast elanud, millega ta on säilitanud

olulised sidemed, kus asuvad tema lähedased või vara või kus on tema rahvastikuregistrijärgne

elukoht. PKS § 198 lg 1 sätestab, et kohus vabastab juriidilisest isikust või valla- või

linnavalitsusest eestkostja ja määrab teise eestkostja, kui see on eestkostetava huvides ja

eestkostekohustust on valmis täitma eestkostjaks sobiv füüsiline isik. Valla- või linnavalitsusest

eestkostja võib tema taotlusel vabastada ka siis, kui kohus leiab, et käesoleva seaduse § 176

lõike 2 või § 205 lõike 3 kohaselt on teine valla- või linnavalitsus eestkostetavaga oluliselt

tugevamalt seotud.

12. Eestkostetava rahvastikuregistrijärgne elukoht on Lääne-Nigula vald (KOV täpsusega), mis

tulenevalt kohtupraktikast ei oma isikule eestkostja määramise menetluses määravat tähtsust

(Tln RingK 16.06.2020 määrus asjas 2-20-2713; TrtRingK 19.02.2021 määrus asjas 2-08-

76898). Isikule tuleb eestkostja määramisel võtta arvesse isiku tegelikku seotust omavalitsusega

ning isiku viibimine hooldekodus võib olla selleks aluseks, eriti kui arvestada olukorda, et

eestkostetava rahvastikuregistrijärgne elukoha kanne on seotud tema viibimisega tänaseks

suletud Koluvere hooldekoduga ning muud seosed elukohajärgse omavalitsusega puuduvad.

Eestkostetav on viimased aastad olnud Valga valla territooriumil asuvas hooldekodus ning

ainuke side senise eestkostjaga on see, et Lääne-Nigula vald määrati isiku eestkostjaks.

13. Eestkostja valikul tuleb kohtul lähtuda eestkostet vajava isiku huvidest ning PKS § 205 lg

3 ei anna omavalitsusüksustele alust vaidluseks, kellel neist on eestkostetavaga tugevam side.

Kohtul tuleb silmas pidada ka sisulist sidet omavalitsusüksusega ning võimalikke seoseid

kummagi omavalitsusega tulevikus (TrtRingK 22.12. 2016. a määrus asjas nr 2-16-4855, p 9;

Tln RingK 16.06.2020 määrus asjas 2-20-2713). Isiku rahvastikuregistrijärgne elukoht ei oma

määravat tähtsust kui isik on tugevamalt seotud mõne teise omavalitsusega (Trt RingK

19.03.2021 asjas 2-08-76898).

14. Eelnevat arvestades leidis maakohus, et eestkostja ülesandeid sobib paremini täitma Valga

vald, kelle territooriumil asuvas hooldekodus on eestkostetav viibinud alates 2013. a

detsembrist. Menetluse käigus kogutud seisukohtadest ja tõenditest nähtuvalt on

vähetõenäoline, et eestkostetava tervis paraneks ettenähtavas tulevikus sedavõrd, et ta suudaks

taas asuda iseseisvalt oma elu korraldama ja asuks ise valima endale elukohajärgset

omavalitsust. Seega puudub alus arvata, et eestkostetava seos Lääne-Nigula vallaga edaspidi

taastuks, mistõttu on põhjendatud määrata eestkostjaks Valga vald, kus isik on viimased aastad

faktiliselt elanud ja kuhu ta praeguste eelduste kohaselt jääb ka lähitulevikus elama.

15. Eeltoodust tulenevalt vabastas maakohus Lääne-Nigula valla (Lääne-Nigula Vallavalitsuse

kaudu) eestkostja ametist ja määras eestkostetava uueks eestkostjaks Valga valla (Valga

Vallavalitsuse kaudu) viieks aastaks alates 01.06.2021 kuni 31.05.2026.

Määruskaebus

16. Valga vald (Valga Vallavalitsuse kaudu) esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu

määruse tühistada osas, milles vabastati Lääne-Nigula vald eestkostja ametist ning määrati

eestkostjaks Valga vald (Valga Vallavalitsuse kaudu), ja teha uue määruse, millega määrata

eestkostetava eestkostjaks järgnevaks viieks aastaks Lääne-Nigula vald (Lääne-Nigula

Vallavalitsuse kaudu).

17. PKS § 205 lg-st 3 tuleneb, et eestkostjaks tuleb määrata esmajärjekorras see kohalik

omavalitsus, kust on eestkostetav pärit, kus ta on suurema osa ajast elanud, kus asuvad tema

lähedased või kus on tema rahvastikujärgne elukoht. Kogu nimetatud loetelu on seotud

Lääne-Nigula vallaga, sest eestkostetav on pärit Lääne-Nigula vallast ning ka tema

rahvastikuregistrijärgne elukoht on Lääne-Nigula vald. Siiani on eestkostja ülesandeid täitnud

samuti Lääne-Nigula vald. Valga vallaga ei seo eestkostetavat miski peale selle, et ta on

suunatud

SKA

poolt

ööpäevaringsele

sotsiaalteenusele

Valga

vallas

asuvasse

hoolekandeasutusse. Tegemist on Valga valla poolt üksnes hoolekandeteenuse osutamisega ja

see ei lähe PKS § 205 lg 3 alla. Kohtu kaalutlustest ei nähtu, miks ta vaatamata kõikide

nimetatud eelduste puudumisele määras eestkostjaks Valga valla.

18. Seaduslikul esindamisel ei oma tähtsust eestkostja ja eestkostetava füüsiline asukoht, vaid

tähtsust omab järjepidevus. Hoolekandeasutuses viibimine ei ole selline asjaolu, mis annaks

õigusliku aluse eestkostja muutmiseks, sest suuremas osas täidetakse eestkostja ülesandeid

elektroonilise asjaajamise teel. Järelikult ei saa ka vahemaa pikkus olla oluliseks küsimuseks

eestkostja määramisel. Valga vallal on hetkel 17 eestkostetavat teiste kohalike omavalitsuste

territooriumil asuvates hoolekandeasutustes (sh Põhja-Eestis), kuid siiani ei ole tekkinud

mingisugust probleemi neid kohustusi täita ka kauge vahemaa tagant. Kohus jättis tähelepanuta

ka selle, et isikut ei ole määratud Eesti Vabariigi (SKA) poolt erihoolekande teenusele nn

kohtkindlalt, vaid eestkostjal on võimalus esitada igal ajal SKA-le taotlus eestkostetava

hoolekandeasutuse koha muutmiseks. Seadusandja mõte ei saanud olla, et eestkostja valikul

tuleb eelistada seda kohalikku omavalitsust, kelle territooriumil asuvale hoolekandeteenusele

on eestkostet vajav isik suunatud. Seega kohaldas maakohus ebaõigesti PKS § 205 lg 3. Lääne-

Nigula vald võib taotleda SKA-lt eestkostetavale Lääne-Nigula vallale lähimat teenuse

pakkujat. Kohtumenetluse raames ei ole Lääne-Nigula vald esitanud ühtegi tõendit selle kohta,

et ta oleks avaldanud SKA-le soovi eestkostetava paigutamiseks neile lähemal asuvasse

hoolekandeasutusse. Seega kiitis kohus heaks praktika, kus passiivsus vabastab kohustustest ja

paneb kohalikud omavalitsused ebavõrdsesse seisu.

19. Materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamisena on käsitletav rahvastikuregistri seaduse

(RRS) § 70 lg 2 p 2 kohaldamata jätmine. RRS § 70 lg 2 p 2 järgi ei ole isiku

rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi muutmise aluseks isiku asumine või paigutamine

ööpäevaringset sotsiaalteenust osutavasse hoolekandeasutusse. Seega võib ka sellest sättest

järeldada, et seadusandja ei ole pidanud isiku ööpäevaringsele sotsiaalteenusele suunamist

selliseks põhjuseks, mille esinemisel tuleks hakata temaga seotud küsimusi ümber vaatama.

Kohus ei ole selle sätte kohaldamata jätmise kohta esitanud ühtegi põhjendust.

Hoolekandeasutusse paigutatud või asunud isikute elukoha registreerimisel jäädi senise

regulatsiooni juurde, mille kohaselt ööpäevaringsesse hoolekandeasutusse paigutamisel või

asumisel elukoha andmeid ei muudeta – s.t, et eestkoste ülesandeid teostatakse pigem kaugelt

(elukoht jääks paigutamise eelsesse elukohajärgsesse omavalitsusse), vältimaks olukorda, kus

kogu koormus langeb nendele vähestele omavalitsustele, kus asuvad hoolekandeasutused.

Valga valla territooriumil on kokku 5 erihoolekandeteenust pakkuvat asutust. Erihoolekande

teenust saavad isikud on pärit Eesti erinevatest omavalitsustest ja ei ole mõeldav, et kõikide

nende erivajadustega isikute eestkoste võtaks üle Valga vald. See tooks kaasa ebavõrdse

kohtlemise omavalitsuste lõikes.

Menetlusosaliste seisukohad

20. Lääne-Nigula vald palub jätta määruskaebuse rahuldamata.

Menetluse edasine käik

21. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

22. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust vaidlustatud määruse

tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta muutmata ning

määruskaebus rahuldamata.

23. TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu

määruse õigsust osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebuses vaidlustas Valga vald

maakohtu määruse Lääne-Nigula valla eestkostja ametist vabastamise ja Valga valla

eestkostjaks määramise osas. Eestkoste pikendamist vaidlustatud ei ole.

24. Maakohus kohaldas õigesti PKS § 205 lg 3, määrates eestkostjaks Valga valla, ja põhjendas

piisavalt oma järeldust. Maakohus seostas esiletoodud asjaolusid õigete materiaalõiguse

normidega ja vaidlustatud määrus vastab selles osas TsMS § 465 lg 2 p 8 nõuetele, mh nähtuvad

maakohtu määrusest põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, samuti õigusaktid,

millest kohus juhindus. Määruskaebuses viidatud materiaalõiguse normide ebaõiget

kohaldamist, menetlusnormide rikkumist, sh asjaolude ja tõendite ebaõiget hindamist või

diskretsioonipiiride ületamist, ringkonnakohus esimese astme kohtu lahendis ei tuvastanud.

Ringkonnakohus ei pea vajalikuks maakohtu põhjendusi korrata (TsMS § 659 ja § 654 lg 6).

Vastuseks määruskaebusele selgitab ringkonnakohus järgmist.

25. Eestkostja valikul tuleb lähtuda eestkostet vajava isiku huvidest. PKS § 205 lg 3 ei sea

kohtule kohustust määrata isikule eestkostjaks valla- või linnavalitsus, kellega on isikul

formaalselt rohkem seoseid. Kohtul tuleb silmas pidada ka sisulist sidet omavalitsusüksusega

ning võimalikke seoseid tulevikus. Teadaolevate andmete põhjal tuleb arvestada nii läheduse

(seotuse) kui kestvuse põhimõtet, s.t isikule eestkostjaks määratav kohalik omavalitsus peaks

suutma võimalikult efektiivselt ja mõistlikult korraldada eestkostetava huvide kaitset nii

käesoleval ajal kui ka tulevikus (vt Tartu Ringkonnakohtu 22.12.2016 määrus tsiviilasjas nr 2-

16-4855, p 9; Tallinna Ringkonnakohtu 16.06.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-20-2713, p 13;

Tallinna Ringkonnakohtu 14.08.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-20-5268, p 12; Tallinna

Ringkonnakohtu 26.11.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-08-2177, p 20; Tallinna Ringkonnakohtu

27.11.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-11-11821, p 12).

26. Toimikust nähtuvalt elab eestkostetav Valga valla territooriumil asuvas Paju Pansionaadis

alates 2013.a detsembrist. Enne seda viibis eestkostetav alates 1984.a Koluvere hooldekodus

(Lääne-Nigula vallas) ning ööpäevaringsel tugevdatud järelevalvega hooldamise teenusel

Erastvere Kodus (Põlva maakonnas). Eestkostetaval ei ole abikaasat või lapsi. Kuivõrd

eestkostetava tegelikuks elukohaks on olnud erinevad hooldekodud, ei ole ta tegelikult püsivalt

seotud ühegi kohaliku omavalitsusega. Senise eestkostjaga sidus eestkostetavat vaid kunagine

aastaid tagasi Koluvere Hooldekodus viibimine. Alates 2013. a detsembrist on eestkostetav

elanud Paju Pansionaadis Valga vallas. Seega ei saa tuvastatud asjaoludest järeldada, et

eestkostetav on Lääne-Nigula vallaga PKS § 205 lg 3 mõttes tugevamalt seotud kui Valga

vallaga. Lisaks märgib ringkonnakohus, et rahvastikuregistri andmete kohaselt on muudetud

eestkostetava elukoha andmeid ning eestkostetava elukoht oli Lääne-Nigula vallas kuni

06.12.2021. Alates 07.12.2021 on eestkostetava elukoht Valga vald.

27. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hoolekandeasutuse vahetumine automaatselt aluseks

eestkostja vahetamisele. Põhimõtteliselt on õige määruskaebuse esitaja seisukoht, et

omavalitsusüksus, kus paikneb hoolekandeasutus, ei pea automaatselt saama kõigi selles

hoolekandeasutuses viibivate patsientide eestkostjaks. Samas ei pea eestkostjaks jääma ka

omavalitsusüksus, kes oli eelnevalt määratud põhjusel, et eestkostetav asus omavalitsusüksuse

territooriumil paiknevas hoolekandeasutuses.

28. Juhul, kui on võimalik tuvastada, et eestkostetaval on tugevam seos mõne kohaliku

omavalitsusega, on põhjendatud selle omavalitsusüksuse eestkostjaks määramine sõltumata

sellest, millises hoolekandeasutuses eestkostetav viibib. Praegu, kus eestkostetav on viibinud

pika perioodi vältel erinevates valdades asuvates hoolekandeasutustes ja tal ei ole tegelikult

püsivat

seost

ühegi

kohaliku

omavalitsusega,

on

mõistlik

määrata

eestkostjaks

omavalitsusüksus, kus eestkostetav on viibinud alates 2013. aastast ja kus ta viibib eelduslikult

ka tulevikus. Puudub alus eeldada, et lähitulevikus võib eestkostetav tagasi pöörduda Lääne-

Nigula valla territooriumile. Praeguseid asjaolusid arvestades sobib ringkonnakohtu hinnangul

eestkostja ülesandeid paremini täitma Valga vald.

29. Määruskaebuses viidatud RRS § 70 lg 2 p 2, mille järgi ei ole isiku rahvastikuregistrisse

kantud elukoha aadressi muutmise aluseks isiku asumine või paigutamine ööpäevaringset

sotsiaalteenust osutavasse hoolekandeasutusse, ei ole käeolevas asjas asjakohane säte. Valla-

või linnavalitsuse eeskostjaks määramisel lähtub kohus PKS § 205 lg-st 3. Eestkostetava

rahvastikuregistrijärgne elukoht on vaid üks aspekt, mida kohus sobivaima eestkostja

määramisel arvesse võtab. Käesolevaks hetkeks vastavad ka rahvastikuregistri andmed

tegelikkusele ning eestkostetava registrijärgne elukoht on Valga vald.

30. Menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta määruskaebuse esitaja kanda. Toimikust

nähtuvalt ei ole Lääne-Nigula vald hüvitatavaid kulusid kandnud ja seega kindlaksmääratavad

kulud puuduvad.

31. Arvestades, et maakohus edastas puudutatud isikule I määruse väljavõtte, mis sisaldas

sissejuhatust ja resolutsiooni, peab ka ringkonnakohus põhjendatuks teha puudutatud isikule I

teatavaks kohtumääruse sissejuhatuse ja resolutsiooni (TsMS § 531 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)