3-20-2517/86 · Riigikohtu halduskolleegium

R I I G I K O H U S

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-20-2517 Määruse kuupäev

6. juuni 2022 Kohtukoosseis Eesistuja Nele Parrest, liikmed Viive Ligi ja Heiki Loot Kohtuasi X kaebus Andmekaitse Inspektsiooni teate ja vaideotsuse tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks järelevalvemenetlust jätkama Menetlusosalised Kaebaja X Vastustaja Andmekaitse Inspektsioon, esindaja Liisa Ojangu Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 30. märtsi 2022. a määrus Menetluse alus Riigikohtus X määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada määruskaebus.

2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 30. märtsi 2022. a määrus ja saata kohtuasi apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

3. Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Andmekaitse Inspektsiooni 25. juuni 2020. a menetluse lõpetamise teate ja 31. augusti 2020. a vaideotsuse tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks jätkata järelevalvemenetlust.

2. Halduskohus jättis 30. detsembri 2021. a otsusega kaebuse rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Kaebaja esitas 31. jaanuaril 2022 ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada. Ühtlasi taotles kaebaja menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks, menetlusdokumentide või kohtulahendi tõlkimise kulude kandmisest vabastamiseks ning menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi tasu maksmisest vabastamiseks.

4. Tallinna Ringkonnakohus jätkas 7. veebruari 2022. a määrusega kaebajale menetlusabi andmist ning vabastas ta riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel ja menetlusdokumentide tõlkimise kulude kandmisest (resolutsiooni punkt 1); jättis riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni punkt 2); jättis apellatsioonkaebuse käiguta (resolutsiooni punkt 3) ning andis apellatsioonkaebuse sisuliste põhjenduste ringkonnakohtule esitamiseks 10-päevase tähtaja määruse tõlke kättetoimetamisest arvates (resolutsiooni punkt 4).

Edasikaebamise korra selgituse järgi sai resolutsiooni punkti 2 vaidlustada 15-päevase tähtaja jooksul.

3-20-2517 2(3) Ringkonnakohus märkis, et on veendunud, et kaebaja ei valda menetluses osalemiseks piisaval määral eesti keelt. Tõlkeabi tähendab, et ringkonnakohus tõlgib menetlusdokumendid vene keelde, kaebaja saab kohtu poole pöörduda vene keeles ning kohus korraldab tõlkimise ja tõlkekulude eest tasumise. Riigi õigusabi andmine ei ole siiski põhjendatud, kuna kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Vaidlus ei ole faktiliselt keerukas ning kaebaja ei pea kohtule esitatavates avaldustes viitama õigusnormidele ega otsima asjakohast kohtupraktikat. Kaebaja esitatud apellatsioonkaebus on siiski puudustega ja see tuleb jätta käiguta halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 182 lg 1 p-de 5, 6 ja 9 ning § 187 lg 4 alusel. Kaebajal tuleb esitada apellatsioonkaebuse sisulised põhjendused, tuues välja, miks ta halduskohtu otsuse põhjendustega ei nõustu, milliseid asjaolusid või tõendeid on halduskohus valesti hinnanud, ning viidata tõenditele, millega ta soovib oma faktiväiteid tõendada.

Määruses hoiatati kaebajat, et kui ta jätab tähtajaks täitmata ringkonnakohtu nõudmise kõrvaldada apellatsioonkaebuse puudused, tagastab kohus apellatsioonkaebuse (HKMS § 187 lg 3 p 7).

5. Tallinna Ringkonnakohus tagastas 30. märtsi 2022. a määrusega apellatsioonkaebuse läbivaatamatult. Ringkonnakohus selgitas, et kaebaja apellatsioonkaebus jäeti puuduste tõttu käiguta, talle anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ning teda hoiatati, et kui ta jätab puudused kõrvaldamata, tagastab kohus apellatsioonkaebuse. Kaebaja kinnitas ringkonnakohtu 7. veebruari 2022. a määruse ja selle tõlke kättesaamist 28. veebruaril 2022. Kaebajal oli võimalik ringkonnakohtu 7. veebruari 2022. a määruse resolutsiooni punkti 2 (riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmine) vaidlustada 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates, kuid ta ei teinud seda. Seega tuli apellatsioonkaebuse sisulised põhjendused esitada hiljemalt 25. märtsiks 2022. Kaebaja seda ei teinud. Kuna apellatsioonkaebuse puudus takistab selle menetlusse võtmist, tuleb keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest HKMS § 187 lg 3 p 7 ja lg 4 alusel ning see tagastada läbivaatamatult HKMS § 187 lg 2 alusel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Kaebaja esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu 30. märtsi 2022. a määrus tühistada ja saata asi ringkonnakohtule menetluse jätkamiseks. Kaebaja selgitas, et saatis 10. märtsil 2022 ringkonnakohtule e-kirja pealkirjaga „Apellatsioon“. Selles palus ta ringkonnakohtul ise tutvuda karistusregistris sisalduvate andmetega. E-kirjale oli lisatud digitaalselt allkirjastatud apellatsioonkaebuse täiendus vene keeles. Pärast e-kirja saatmist ei saanud kaebaja mingit tagasisidet ringkonnakohtult, et saadetud apellatsioonkaebuse täiendusega esineks mingi probleem. Ilmselt andis kohtu kantselei eksliku hinnangu e-kirjale ega edastanud seda halduskolleegiumile.

7. Andmekaitse Inspektsioon ei esitanud määruskaebusele vastust.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Ringkonnakohtu 30. märtsi 2022. a määrus tuleb tühistada kohtumenetluse normi olulise rikkumise tõttu ja saata asi apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 238 lg 2 teine ja kolmas lause).

9. Kaebaja saatis 10. märtsil 2022 kl 19.57 ringkonnakohtule e-kirja pealkirjaga „Apellatsioon“. E-kirjale oli lisatud 10. märtsil 2022 kl 19.55 digitaalselt allkirjastatud fail „AkiMaki.odt“ (apellatsioonkaebuse täiendus) vene keeles. Kaebaja ei nimetanud ei e-kirjas ega lisatud failis, millise kohtuasja juurde saadetu peaks kuuluma. Kaebaja põhjendus vaidlusaluses dokumendis algab viitega varasemale analoogsele kohtuasjale nr 3-20-1076. See, et tegu on apellatsioonkaebuse puuduste kõrvaldamiseks esitatud apellatsioonkaebuse täiendusega käesolevas kohtuasjas, saab arusaadavaks alles võõrkeelse dokumendi sisuga tutvumisel.

3-20-2517 3(3)

10. Riigikohtu järelepärimise peale esitatud vastuses selgitas Tallinna Ringkonnakohus, et käsitles kaebaja 10. märtsil 2022 esitatud e-kirja lisatud failiga seisukohana, mis esitati kohtuasjas nr 3-20-1076. Asjaolu, et ringkonnakohus mõistis kaebaja e-kirja kohtuasjas nr 3-20-1076 esitatud dokumendina, nähtub ka kohtute infosüsteemist.

11. Olukorras, kus kohtule esitab võõrkeelse dokumendi õigusteadmisteta isik, kellele on antud tõlkeabi, kuid kelle riigi õigusabi taotlus on jäetud rahuldamata, peab kohus olema tähelepanelikum isiku tahte ja seisukoha väljaselgitamisel (vt HKMS § 2 lg 4 teine lause ja lg 5). Ilmselt piirdus ringkonnakohus üksnes kaebaja 10. märtsil 2022 saadetud e-kirja ja selle lisa pealiskaudse vaatlusega, süüvimata sisusse. Seetõttu tegi ringkonnakohus eksliku järelduse, millises kohtuasjas kaebaja apellatsioonkaebuse täienduse esitas. Kuna kohtuasi nr 3-20-1076 oli 10. märtsiks 2022 enam kui kuu aega tagasi lõppenud jõustunud kohtulahendiga (Riigikohus ei võtnud 8. veebruari 2022. a määrusega kaebaja kassatsioonkaebust ringkonnakohtu otsuse peale menetlusse), pidi ringkonnakohtule olema ilmselge, et tegu ei saa olla apellatsioonkaebuse täiendusega asjas nr 3-20-1076.

12. Kuna kaebaja järgis ringkonnakohtu 7. veebruari 2022. a määruses selgitatut ja esitas tähtaegselt apellatsioonkaebuse täienduse, siis ei võinud puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu apellatsioonkaebust tagastada.

13. Kolleegium peab lisaks vajalikuks juhtida tähelepanu asjaolule, et ringkonnakohus polnud puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja arvestamisel järjekindel. Kui 7. veebruari 2022. a määruse resolutsiooni punktis 4 kohustas ringkonnakohus kaebajat puudused kõrvaldama 10 päeva jooksul määruse tõlke saamisest, siis 30. märtsi 2022. a määrusest nähtub, et ringkonnakohus lähtus riigi õigusabi andmata jätmise määruse kättetoimetamisest ja vaidlustamisvõimalusest (vt ja vrd käesoleva otsuse punktid 4 ja 5). Kuigi sellel ebajärjekindlusel polnud praegusel juhul määravat tähendust, tuleks edasikaebetähtaegu selgitada võimalikult selgelt ja üheselt mõistetavalt.

14. Kolleegium asendab avaldatavas lahendis puudutatud isiku nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)