2-18-111276/144 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 6. juuni 2022

Tsiviilasja number

2-18-111276

Tsiviilasi

Natalja Rodionova hagi Sergiy Solonenko vastu

kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

2824 eurot 80 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 10. septembri 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Natalja Rodionova apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Apellant (hageja): Natalja Rodionova (isikukood

xxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi

Aleksei Forstiman

Vastustaja (kostja): Sergiy Solonenko (isikukood

xxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Deniss Matvejev

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada

Natalja

Rodionova

apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Viru Maakohtu 10. septembri 2021. a

otsus osaliselt osas, millega maakohus jättis Natalja

Rodionova hagi Sergiy Solonenko vastu täielikult

rahuldamata.

3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega

rahuldada

Natalja

Rodionova

hagi

Sergiy

Solonenko vastu kahju hüvitamiseks osaliselt ja

mõista Sergiy Solonenkolt Natalja Rodionova

kasuks välja 2144 eurot 40 senti.

4. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus

24 % ulatuses Natalja Rodionova ja 76 % ulatuses

Sergiy Solonenko kanda.

5. Menetluskulude rahalise suuruse määrab

kindlaks asja lahendanud maakohus pärast asjas

lõpplahendi jõustumist.

Edasikaebamise kord

Otsuse

peale

võib

esitada

kassatsioonkaebuse

Riigikohtule

päeva

jooksul

otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab

ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks

või

riigilõivu

tasumiseks

või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi

taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Natalja Rodionova (hageja) esitas 31. mail 2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse Sergiy Solonenkolt (kostja) 2824 euro 80 sendi väljamõistmiseks. Seoses kostja

vastuväitega anti asi üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

13. juuli 2018 hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 2016. aasta esimesel poolel suulise

töövõtulepingu, mille kohaselt tellis hageja kostjalt korteri aadressil XXX remonditööde

tegemise. Hageja tasus kostjale kokkulepitud tasu. Kostja jättis tööd hagejale üle andmata.

Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud, puudused on tuvastatud OÜ

Trent Projekt poolt 18. oktoobril 2016 koostatud tehnilises ekspertiisiaktis remont-ehitustööde

kvaliteedi kohta. Ekspertiisiakti kohaselt on korteri remont kostja poolt läbi viidud

ebakvaliteetselt ehitusnormatiivide rikkumisega ning selles on nimetatud puuduste

parandamiseks vajaminevad tööd. Arvamuse kohaselt tuleb tehtud tööd enamuses uuesti teha,

tööde maksumuseks on 2824 eurot 80 senti (sh materjalid ja tööjõukulud). Asja kahjustamise

korral on kannatanul võlaõigusseaduse (VÕS) § 132 lg 3 järgi õigus nõuda asja kordategemise

kulude hüvitamist ka enne asja kordategemist.

Hagejal oli kokkulepe korteri remondiehitustööde tegemiseks ainult kostjaga. Kostja on

kasutanud kolmandaid isikuid osade tööde tegemiseks ja seetõttu vastutab ta teiste isikute

käitumise või nendest tulenevate asjaolude eest. Kostja ei tõendanud oma väidet, et hageja on

kasutanud remondi tegemiseks kolmandaid isikuid. Kostja vastutab teiste isikute eest

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 132 alusel, sest just kostja leppis nendega kokku

elektritööde tegemises, torude asendamises ja käterätikuivati vahetamises.

Kostja väited makstud summade ja nende kasutamise kohta on valed. Kostja võttis omaks, et

sai hagejalt 1500 eurot, kuid ei tõendanud raha kasutamist ehitusprahi utiliseerimisele.

Ajavahemikul 5. maist – 13. juulini 2016 tasus hageja kostjale ja tema poolt nimetatud isikutele

kokku 4750 eurot, millest 4400 eurot tasus hageja kostjale.

Hageja teatas kostjale töö lepingutingimustele mittevastavusest koheselt pärast puuduste

avastamist. Hageja kohtus kostjaga korteris viimati 12. augustil 2016 ning näitas puudusi

kostjale. Kohtumisel oli ka hageja tuttav S.J.. Kostja ei nõustunud puudustega, võttis tööriistad

ja lahkus korterist. Seega teatas kostja konkludentselt, et ta oma kohustust ei täida.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja kinnitusel oli poolte vahel 2016. aasta esimesel poolel

sõlmitud suuline töövõtuleping, mille kohaselt pidi kostja tegema hageja korteris kosmeetilist

remonti, mis ei olnud ehitustöö seaduse mõttes. Pooled leppisid kokku, et kostja teeb korteris

järgmisi töid: võtab maha vana linoleumi esikus ja köögis, paigaldab laminaadi kahes toas,

valmistab seinad ette tapeedi panekuks ja paneb tapeedid seina, valmistab laed ette värvimiseks

ja värvib need, paigaldab uksed ja ukseliistud, paigaldab plaadid köögis ja vannitoas. Poolte

vahel ei olnud kokkulepet torude ja elektritööde tegemiseks. Kõik tööd, mis olid seotud torude,

gaasi- ja elektriseadmetega tegi teine isik. Kostja ei vastuta tehtud elektritööde eest, kuna

töövõtulepingu elektritööde tegemiseks sõlmis hageja tunnistaja S. P.ga.

Pooled leppisid kokku, et tööde eest tasub hageja kostjale 2100 eurot, mis sisaldab ka

viimistlusmaterjalide ostuhinda. Hageja maksis kostjale ainult 1500 eurot, mille eest ostis kostja

viimistlusmaterjale ja utiliseeris ehitusprahti. Kostja ei teinud töid lõpuni, kuna hageja võttis

kostjalt korterivõtmed ja ei võimaldanud kostjal töid lõpetada.

Hagejaks on füüsiline isik ehk tarbija ja seetõttu on tegemist tarbijatöövõtuga. VÕS § 644 lg 1

teise lause kohaselt peab tarbija tarbijatöövõtu puhul teatama töö lepingutingimustele

mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul. VÕS § 644 lg 3 kohaselt, kui tellija ei teata

töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus-

või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt

täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Hageja teatas kostjale

töö puudustest hagiavalduse esitamisega, seega kakas aastat pärast puuduste avastamist, ta ei

saa tugineda lepingutingimustele mittevastavusele ja varem teatamata jätmine ei ole mõistlikult

vabandatav. Hagejal ei ole õigust nõuda kahju hüvitamist, kuna hageja ei esitanud kostjale

avaldust töövõtulepingu ülesütlemiseks.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus jättis 10. septembri 2021 otsusega hagi ning hageja 13. augusti 2021

vastuväite kohtu tegevuse peale rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Pooled ei vaidle selle üle, et nad sõlmisid 2016. aastal suulise töövõtulepingu hageja korteris

remondi tegemiseks. VÕS § 635 lg 1 näeb ette, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja)

valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse

(töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Tarbijatöövõtuleping on vaid selline leping,

mille ese on vallasasi. Ehituse töövõtulepingu esemeks on teenuse osutamine tellija kinnisasja

suhtes, kas maatükile ehitise rajamine või selle remontimine. Ehitise töövõtuleping ei saa olla

tarbijatöövõtuleping VÕS § 635 lg 4 mõttes. Poolte sõlmitud töövõtuleping ei ole

tarbijatöövõtuleping, nagu märgib kostja.

Hageja ei ole tõendanud, milles pooled kokku leppisid. OÜ Trent Projekt 18. oktoobri 2016. a

tehniline ekspertiis ei tõenda poolte kokkulepet (s.o milliseid töid pidi kostja tegema), sellest

võib välja lugeda vaid seda, milliseid töid korter remontimiseks vajab. Remondi tellimisel on

võimalik leppida kokku nii põhjalikus remondis (n-ö täisremont) nagu väidab hageja, kui ka n-

ö kosmeetilises remondis (vaid kerged parandused ja uuendused), nagu väidab kostja. Praegusel

juhul ei ole kohtul hageja poolt esitatud tõenditest võimalik tuvastada poolte kokkulepet. Kostja

omaksvõtuga saab lugeda tõendatuks, et pooltel oli kokkulepe vähemalt kostja nimetatud tööde

osas (s.o kostja võtab maha vana linoleumi esikus ja köögis, paigaldab laminaadi kahes toas,

valmistab seinad ette tapeedipanekuks ja paneb tapeedi seina, valmistab laed ette värvimiseks

ja värvib need, paigaldab uksed ja ukseliistud, paigaldab plaadid köögis ja vannitoas), mida

kinnitab ka ekspertiisiaktis väljatoodud korteris teostatud (puudustega) tööde loetelu.

Tunnistaja S.P. selgitas 14. mai 2019. a kohtuistungil, et tegi korteris elektritöid, santehnilisi

töid tegi tema vend Eduard. Tunnistajal oli kokkulepe hagejaga, ka raha maksis talle hageja.

S.P. kinnitas, et ta oli ainuke, kes sai hagejalt kokkulepitud tasu ning lõpetas oma töö (I kd, tl

90 pöördel). Kostja esitas tõendina 2. mai 2016 dokumendi nimetusega „Kliendiinfo“, kus

tellija nimeks on märgitud „Natalja“, seejärel on joonise peale märgitud elektritöödega seotud

kliendi soovid ning dokumendi all on allkiri (I kd, tl 130). Asjas teostatud käekirja ekspertiisiga

on tuvastatud, et nimetatud dokumendil trükitud sõnade „Kliendiga suhtles“ kõrval oleva

allkirja on tõenäoliselt kirjutanud hageja (II kd, tl 79–81). Seega on tuvastatud, et hagejal oli

kokkulepe elektritööde tegemiseks S.P. ga, mitte kostjaga.

Tunnistaja E.P. 1. juulil 2020 kirjalikult antud ütlustest nähtub, et tema tegi hageja korteris

sanitaartehnikaga seotud töid, korterisse sattus ta kostja kutsel ning tegi töid kostja palvel.

Tunnistaja selgitas, et töötas koos kostjaga kuni viiel objektil, kostja ja tunnistaja on omavahel

tuttavad (II kd, tl 113). TsÜS § 132 lg 1 järgi vastutab isik teise isiku käitumise ja temast

tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest, kui ta

kasutab seda isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses ja selle isiku käitumine ning

temast tulenevad asjaolud on seotud isiku majandus- või kutsetegevusega. TsÜS § 132 lg 1

kohaldamiseks ei ole määrav, millisel õiguslikul alusel teist isikut majandus- ja kutsetegevuses

kasutatakse. Tähtis on see, et kasutamine oleks pidev. TsÜS § 132 lg 1 kohaldamise eelduseks

on muu hulgas see, et majandus- või kutsetegevuses kasutatav isik oleks käitunud sellisel viisil,

mida saaks ette heita seda isikut majandus- või kutsetegevuses kasutavale isikule. See tähendab,

et vajalik on tuvastada kohustuse rikkumine, mida saaks teisele lepingupoolele ette heita (vt nt

Riigikohtu 13. oktoobri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-05, p 17).

Tunnistaja E.P. ütlustest ega muudest tõenditest ei ole võimalik tuvastada ega järeldada, et

kostja kasutab E.P. t pidevalt oma majandus- ja kutsetegevuses. Ka asjaolu, et tunnistaja sattus

esimest korda hageja korterisse kostja kutsel ja palvel ning et nad on töötanud kuni viiel

ehitusobjektil koos, ei tähenda, et kostja kasutab teda pidevalt oma majandus- ja

kutsetegevuses. Maakohus pidas eluliselt usutavaks, et isikud, kes tegelevad remonditöödega,

teavad ja oskavad vajadusel soovitada teisi meistrimehi, kes on võimelised tegema teistsuguseid

remonditöid. Hageja on sõlminud lepingu kostjaga, mitte ehitusfirmaga, ning kostja ei pruugi

kõiki ehitustöid osata. Tunnistaja on kohtule selgitanud, et hageja on olnud tema tööga rahul

ning palus vahetada oma teises korteris segistit, mida tunnistaja ka tegi (II kd, tl 113). Hageja

ei ole maakohtu hinnangul tõendanud, et kostja kasutas oma majandus- ja kutsetegevuses teisi

isikuid ning et kostja vastutab teiste isikute tehtud töö eest.

VÕS § 641 lg 1 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele. Kui pooled ei ole selgelt kokku

leppinud töö omadustes, tuleb lähtuda VÕS § 641 lg 2 p-st 2. Seejuures tuleb arvestada

VÕS § 77 lg-ga 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita lepingule või seadusele vastava

kvaliteediga, selle puudumisel vähemalt keskmise kvaliteediga.

VÕS § 647 lg 1 alusel loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks mh siis, kui töö

parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja keeldub

õigustamatult tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul

pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. VÕS § 644 lg 1 sätestab, et tellija

peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast

seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kui

teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele

mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud

kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu (VÕS § 644 lg 3).

Kui hageja tugineb töö lepingu tingimustele mittevastavusele, peab ta tõendama, et töö ei

vastanud lepingu tingimustele ning, et mittevastavus esines töö üleandmise hetkel või et

mittevastavus tekkis kostja poolt kohustuste rikkumisest tulenevalt. Hageja ei ole välja toonud,

millistele tingimustele või kvaliteedile pidid tööd vastama. Keskmisest kvaliteedist võib

täitmisel lähtuda vaid siis, kui seaduse või lepinguga ei ole vastavat kvaliteeti kindlaks

määratud. Kui asja kvaliteeti ei ole määratud, tuleb mh VÕS § 77 lg 1 kohaldamisel arvestada

asjaoludega, mis peaksid olema iseenesestmõistetavad nõuetekohase kvaliteedi hindamisel.

Kui töövõtja tehtud töö ei vasta lepingutingimustele, saab tellija esmalt nõuda töö parandamist

või uue töö tegemist VÕS § 646 järgi. Tellija saab keelduda lepingutingimustele mittevastava

töö korral tasu maksmast seni, kuni töövõtja teeb nõuetekohase töö või parandab töös esinenud

puudused, s.o tasu maksmise seniks edasi lükata, kuni töövõtja täidab lepingu nõuetekohaselt.

Kulutuste hüvitamise nõude rahuldamine VÕS § 646 lg 5 järgi eeldab, et tellija nõuab

õigustatult tööde parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul.

Tunnistaja S.J. ütlustega on tõendatud, et hageja osutas mingitele puudustele kostja tehtud

töödes ning teatas, et need tuleb ümber teha (I kd, tl 92). Asjaolu, kas kostja keeldus

õigustamatult tööde parandamisest või uue töö tegemisest, ei ole maakohtu hinnangul tunnistaja

ütlustega võimalik tuvastada. Tunnistaja ütlustest nähtub vaid, et kostja lahkus pärast vestlust

hagejaga korterist ja võttis kõik oma asjad.

Tunnistaja S.P. ütluste kohaselt nägi ta akti vigadega, milles ühe veana oli märgitud valesti

paigaldatud laminaat. Valesti paigaldatud laminaadi osas oli tunnistaja hagejale teinud

ettepaneku kutsuda välja akti koostanud firma ja kostja, viimane võtab laminaadi ära ja kui kõik

on korras, siis hageja maksab kaks korda. Hageja keeldus sellest. Tunnistaja ütlustest nähtub

ka, et kostja soovis lõpetada töö ja saada raha. Kostja on teinud ettepaneku, et parandab kõvera

seina, kuid hageja loobus sellest (I kd, tl 91).

Seega on tunnistajate ütlustega tõendatud, et mingid puudused kostja tehtud töödes siiski

esinesid ning kostja oli puudustest teadlik. Asjaolu, kas kostja tehtud töö parandamine või uue

töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub, või kas kostja keeldus õigustamatult töid

parandamast või uut tööd tegemast, või ei teinud seda mõistliku aja jooksul pärast talle

lepingutingimustele mittevastavusest teatamist, on jäänud tõendamata. Maakohus leidis, et

tunnistaja S.P. ütlustest nähtub pigem, et just hageja on olnud see, kes kostja poolt tööde

parandamist ei soovinud (I kd, tl 91 pöördel).

VÕS § 115 lg 1 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik rikub kohustust, koos kohustuse täitmisega

või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja

arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest

tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Sellise nõude võib VÕS § 115 lg 2 järgi esitada üldjuhul

alles pärast täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumist. VÕS § 115 lg 3 kohaselt võib

täiendava tähtaja jätta andmata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust,

samuti VÕS § 116 lg 2 p-des 1–4 nimetatud juhtudel, või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe

hüvitamine muul põhjusel mõistlik. Tellija võib juhul, kui ta on järginud VÕS § 115 lg 2 ja 3

sätestatut, nõuda töövõtjalt kahjuhüvitisena töö lepingutingimuste vastavusse viimiseks kantud

või kanda tulevaid kulutusi ka siis, kui ta on VÕS § 118 lg 1 järgi kaotanud õiguse lepingust

taganeda. Kahjuhüvitise saamiseks peab töövõtja olema rikkunud lepingust tulenevat kohustust

ning kohustuse rikkumise tagajärjel peab olema lepingu teisele poolele tekkinud kahju.

Tunnistajate S.J. ja S.P. ütlustega on tuvastatud, et mingid puudused kostja töödes esinesid

ning pooled olid puudustest teadlikud. Esitatud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks andnud

kostjale täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks või et kostja oleks õigustamatult

keeldunud töid parandamast või uut tööd tegemast. Esitatud tõenditest ei nähtu ka, et kostjale

puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja andmata jätmine oleks asjaolusid arvestades hageja

puhul olnud põhjendatud. Kostja on teatanud, et poolte sõlmitud leping ei ole üles öeldud.

Tellija võib VÕS § 116 lg 1 kohaselt lepingust taganeda, kui töövõtja on oluliselt lepingut

rikkunud. VÕS § 647 loetleb täiendavad olulise lepingurikkumise alused juhuks, kui töö ei

vasta lepingutingimustele. VÕS § 118 lg 1 p 2 järgi kaotab taganemiseks õigustatud

lepingupool õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul

pärast seda, kui VÕS § 114 kohaselt määratud täiendav täitmise tähtaeg on möödunud.

VÕS § 116 lg 5 järgi võib juba täitmiseks täiendava tähtaja andmise avalduses ette näha, et

kohustuse täiendava tähtaja jooksul täitmata jätmise tagajärjeks on lepingu lõpetamine. Lisaks

VÕS §-s 116 sätestatule tuleb arvestada ka VÕS §-ga 647 kui erisättega. VÕS § 647 lg 3

sõnastus annab võimaluse lugeda rikkumine oluliseks ka juhul, kui töövõtja ei tee parandamist

mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist.

Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks poolte sõlmitud lepingut oluliselt rikkunud

(s.o kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja

keeldub õigustamatult tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja

jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist). Hageja ei ole tõendanud,

et ta oleks andnud kostjale täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks või et kostja oleks

õigustamatult keeldunud töid parandamast või uut tööd tegemast. Poolte esitatust ei nähtu ka

asjaolusid, mis õigustaks taganemist täiendavat tähtaega andmata, s.o kostja poolt kohustuse

rikkumine oleks andnud hagejale mõistliku põhjuse eeldada, et kostja ei täida kohustusi ka

edaspidi. Maakohtu hinnangul ei olnud hagejal ka õigust lepingust taganemiseks.

Hageja esitas 13. augustil 2021 vastuväite kohtu tegevusele, kuna kohus keeldus teda vande all

ära kuulamast. Kohus on 5. juuli 2021. a määruses põhjendanud, miks hageja vande all

ärakuulamine käesolevas asjas ei ole põhjendatud ega aita asja lahendamisele kaasa. Maakohus

jäi määruses väljendatud seisukohtade juurde.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsus ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi, mõista kostjalt hageja kasuks välja 2824

eurot 80 senti või alternatiivselt saata tsiviilasi maakohtule uueks arutamiseks.

Maakohus on ebaõigesti sisustanud täiendava tähtaja mitteandmist. Isegi kui ei ole tõendatud,

millisele kvaliteedile pidid remonditööd vastama, võis hageja tugineda kostja kui ehitaja

teadmistele ning oskustele. Maakohus luges tuvastatuks, et kostja töös esinesid puudused.

Maakohus tuvastas õigesti, et vaidlus lepingutingimustele mittevastavuse üle tekkis lepingu

kehtivuse ajal 12. augustil 2016, s.o siis, kui hageja oli tunnistaja S.J. juuresolekul teavitanud

kostjat töös esinevatest puudustest. Kohtumisel kirjeldas hageja kostjale puudusi ulatuses,

milles neid oli võimalik vaatluse tulemusel tuvastada eriteadmisteta isikul, seega piisavalt VÕS

§ 644 lg 2 mõttes. Tunnistaja S.J. ütlustega on tõendatud, et töö oli tehtud puudustega ja

kohtumisel keeldus kostja puudusi kõrvaldamast. Maakohus leidis, et kostja võis oma

tegevusega (s.o ajades kostja korterist minema) väljendada soovi lepingu ülesütlemiseks. Jääb

ebaselgeks, miks maakohus kostja viidatud käitumist ei käsitlenud kui teadet, et kostja

kohustust ei täida. Kui kostja on ise väljendanud tahet lepingu lõpetamiseks, on vastuolus

VÕS §-s 6 sätestatud hea usu põhimõttega kohtumenetluses esitatud kostja väide, et hageja ei

ole esitanud kostjale avalduse töövõtulepingu ülesütlemiseks.

Maakohtu järeldus, et hageja ei ole tõendanud poolte kokkulepe sisu, on ebaõige. Hageja nõuab

kahjuna materjalide ja tööjõukulude maksumust 2824 eurot 80 senti OÜ Trent Projekt

18. oktoobri 2016. a ekspertiisiakti alusel. Kõik aktis nimetatud tööd on tehtud hageja ja kostja

vahel sõlmitud lepingu alusel. Kolmandad isikud olid kaasatud kostja poolt. Tunnistaja E.P.

andis ütlusi, et ta tegi sanitaartehnilisi töid hageja korteris kostja palvel. Hageja ise ei ole

otsinud kedagi remondi tegemiseks ning kõik, mis sai korteris tehtud ja on ekspertiisiaktis

kajastatud defektidena, oli tehtud kostjaga sõlmitud lepingu alusel. Hageja esitas maakohtule

paberi kostja märkustega (I kd, tl 146), millest on tuvastatav, et kostja ise arvestas mh

sanitaartehnilisi- ja elektritöid, kostja pidas rahalist arvestust nimetatud tööde tasumise osas.

See tõendab, et kostja korraldas viidatud tööde tegemist hageja korteris. Elektritöid teinud S.P.

ütlused, et temal oli kokkulepe hagejaga, on ebaõiged, arvestades kostja enda kirjalikke märkusi

ning arvestust korteris tehtud elektritööde kohta. S.P. koostas hageja korteri plaani

elektriseadmete paigaldamise kohtade kooskõlastamiseks, mille hageja allkirjastas. Kuid S.P.

poolt koostatud plaan hageja allkirjaga ei tõenda, et hagejal oli leping elektritööde osas S.P. ga

ja mitte kostjaga. Kuna kostja on kasutanud kolmandaid isikuid osa tööde tegemiseks, vastutab

ta TsÜS § 132 alusel teiste isiku käitumise või nendest tulenevate asjaolude eest.

S.P. ütlused on ebausaldusväärsed ning nende põhjal tehtud maakohtu järeldused on ebaõiged.

Laminaadi vale paigaldamine oli esmakordselt kirjalikult fikseeritud 18. oktoobril 2016

koostatud ekspertiisiaktis. Hageja ei suhelnud ei kostja ega S.P. ga pärast 12. augustit 2016,

seega ei ole eluliselt võimalik, et S.P. võis enne teada akti sisu kohta ning teha hagejale

ettepaneku laminaadi äravõtmiseks. S.P. on kostjaga seotud.

Ebaõige on maakohtu seisukoht, et tuleb tuvastada, millistele tingimustele või kvaliteedile pidid

teostatud tööd vastama, kui on tõendatud, et kostja töö ei vasta isegi keskmisele kvaliteedile,

s.o töö on tehtud ebakvaliteetselt.

Hageja nõutav kahju on põhjuslikus seoses kostja töös esinevate puudustega (VÕS § 127 lg 4).

Hageja kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2)

ning tekkinud kahju pidi olema kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav (VÕS § 127 lg 3).

Maakohus on rikkunud menetlusõigusnorme. Maakohus rahuldas 25. oktoobri 2019 määrusega

hageja taotluse tunnistaja A.Z. ülekuulamise kohta. Seejärel otsustas maakohus kuuluta

tunnistaja üle kirjalikult. Maakohus ei saanud tunnistaja vastuseid kätte ning ei ole enam teinud

toiminguid tunnistaja ülekuulamiseks kohtuistungil või kirjalikult. Maakohus jättis

põhjendamata hageja esitatud tõendi uurimata (TsMS § 243 lg 1). Hageja esitas mitu korda

taotluse enda vande all ülekuulamiseks. Olukorras, kui maakohtu hinnangul ei olnud hagejal

võimalik osa väidetud asjaolusid tõendada muude tõenditega, oleks maakohus pidanud kuulama

hageja vande all oma algatusel TsMS § 2681 alusel. Kui maakohus oleks võimaldanud hagejal

anda ütlusi ja kuulanud A.Z. üle, oleks kohus saanud piisavalt tõendeid poolte kokkuleppe sisu

ning kostja töö kvaliteedi kohta.

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisele vastu. E-toimikust nähtuvalt oli

apellatsioonkaebus esitatud 13. oktoobril 2021. Apellatsioonkaebus oli koostatud

paberikandjal, allkirjatatud hageja poolt käsitsi, see oli skaneeritud ja edastatud

ringkonnakohtule e-posti teel. Praeguses asjas kaebus oli esitatud kohtulahendi peale, kuid selle

originaali ei ole kohtule esitatud kümne päeva jooksul (TsMS § 335 lg-d 1 ja 2). Kostja esitas

vastuväite kohtu tegevuse peale, palus tühistada 18. jaanuari 2022 määruse apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmise kohta ja teha uue määruse, millega jätta apellatsioonkaebus läbivaatamata,

kuna see ei ole esitatud seaduses sätestatud tähtaja jooksul.

Maakohus tegi õige kohtuotsuse ja selle tühistamiseks alust ei ole. Poolte vahel on algusest

peale olnud vaidlus hageja poolt tellitud töö ulatuse / mahu osas. Hageja väide, et ta tellis korteri

täielikku remondi, on tõendamata. See on ka eluliselt ebausutav, sest 4615 euro eest ei ole

täieliku remondi tegemine 3-toalises korteris võimalik.

Tegelikkusele ei vasta hageja väide, et tal oli kokkulepe tööde tegemiseks üksnes kostjaga.

Kostja ei saanud töid lõpuni viia, kuna hageja võttis kostjalt korteri võtmed ära ning seetõttu

võisid töödes esineda ka puuduseid. Hageja pidi tõendama, et kostja keeldus tööde

parandamisest. Hageja ei tõendanud, et kostja lahkus korterist omal algatusel ja et kostja

käitumist oli võimalik tõlgendada kostja kohustuse täitmisest edaspidise keeldumisena. Kostja

oli valmis töid lõpetama, kuid hageja võttis kostjalt ära võimaluse tööde lõpuleviimiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada

materiaal- ja menetlusõiguse normi väära kohaldamise tõttu osaliselt osas, millega maakohus

jättis hageja nõude kostja vastu kahju hüvitamiseks täielikult rahuldamata.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hageja nõude kostja vastu

osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 2144 eurot 40 senti.

Ringkonnakohus jätab menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 24 % ulatuses hageja ja 76 %

ulatuses kostja kanda.

Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

Apellatsioonkaebuse originaal on esitatud kohtule 15. oktoobril 2021 (II kd, tl 191), seega

seaduses kehtestatud tähtaja jooksul (TsMS § 335 lg-d 1 ja 2) ning puudub alus

apellatsioonkaebuse läbivaatamata jätmiseks, kaebus on õigesti võetud ringkonnakohtu

menetlusse.

7. Hageja nõuab kostjalt töövõtulepingu täitmisega tekitatud kahju hüvitamist.

Apellatsioonimenetluses ei vaidlusta pooled maakohtu poolt tuvastatut, et hageja kui tellija

ning kostja kui töövõtja sõlmisid 2016 aastal suulise töövõtulepingu hageja korteris asukohaga

XXX remonditööde tegemiseks.

Maakohus jättis hageja nõude rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse

põhjendused on raskesti jälgitavad ning osaliselt vastuolulised. Maakohus on küll viidanud

olulistele töövõtulepingust tulenevatele nõudealustele, kuid ei ole neid praeguses menetluses

loogiliselt ja arusaadavalt kohaldanud.

Hageja nõude rahuldamiseks tuleb menetluses tuvastada, milles pooled töövõtulepinguga

kokku leppisid (mida kostja pidi hagejale tegema). Maakohus on esmalt leidnud, et hageja ei

ole tõendanud oma väiteid poolte kokkuleppe sisu kohta. Samas on kohus järeldanud, et kostja

omaksvõtuga saab lugeda tõendatuks, et pooltel oli kokkulepe selles, et kostja võtab maha vana

linoleumi esikus ja köögis, paigaldab laminaadi kahes toas, valmistab seinad ette

tapeedipanekuks ja paneb tapeedi seina, valmistab laed ette värvimiseks ja värvib need,

paigaldab uksed ja ukseliistud, paigaldab plaadid köögis ja vannitoas. Maakohus on lugenud

kokkuleppe nimetatud tööde osas tõendatuks ka hageja poolt maakohtule esitatud asjatundja

arvamuses väljatoodud korteris tehtud puudustega tööde loeteluga (maakohus käsitles seda

ekspertiisiaktina).

Seega ei vaidle pooled menetluses selle üle, et kostja poolt omaksvõetud tööde tegemise osas

on kokkuleppe sõlmitud. Vaidluse all mitteolevate lepinguliste kohustuste osas oleks maakohus

pidanud esmalt kontrollima, kas kostja on oma kohustust rikkunud, seejärel seda, kas kostja

vastutab kohustuse rikkumise eest, kas hagejale on tekkinud kahju ning kas on täidetud

VÕS § 127 teised eeldused.

8. Kostja poolt tehtud töö peab vastama poolte kokkulepitule (VÕS § 641 lg 1), kostja vastutab

hageja ees töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise

ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal hagejale, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda

(VÕS § 642 lg 1). Maakohus on vastuoluliselt leidnud esmalt, et hageja ei ole välja toonud,

millistele tingimustele või kvaliteedile pidid teostatud tööd vastama. Järgnevalt selgitas kohus

aga, et keskmisest kvaliteedist võib täitmisel lähtuda vaid siis, kui seaduse või lepinguga ei ole

vastavat kvaliteeti kindlaks määratud. Seejärel tuvastas maakohus, et tunnistajate ütlustega võib

lugeda tõendatuks, et mingid puudused kostja tehtud töödes siiski esinesid ning kostja oli

puudustest teadlik.

Kui tööde omadustes ei ole kokku lepitud VÕS § 641 lg 2 p 1 mõttes, peavad need vastama

vähemalt tavalisele kasutusotstarbele ning tavapärasele kvaliteedile (VÕS § 641 lg 2 p 2).

Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja on menetluses tõendanud, et need kostja poolt tehtud

tööd, mille lepingujärgse tegemise kostja omaks võttis, olid tehtud puudustega. Hageja esitas

OÜ Trent Projekt poolt tehtud tehnilise ekspertiisi remont-ehitustööde kvaliteedi kohta (ehitise

audit) (I kd, tl 21jj), mis on käsitletav dokumentaalse tõendina TsMS § 229 lg 1 mõttes.

Maakohus ei ole seda tõendit menetluses hinnanud.

Ehitus-projekteerimisfirma Trent Рrojekt OÜ poolt koostatud dokumendi kohaselt viidi hageja

korteris oktoobris 2016 läbi visuaalne läbivaatus. Renoveerimisprojekti puudumise tõttu

juhindus (ekspert) tehtud tööde vastavuses olemasolevatest normidest ja reeglitest, need on

arvamuses ka loetletud. Asjatundja on kirjeldanud puuduseid mh kostja poolt omaksvõetud ja

tehtud töödes ning nimetanud ka nende kõrvaldamiseks eeldatava maksumuse (I kd, tl 31

pöördel). Kostja ei ole vaidlustanud eksperdi pädevust, kostja ei ole esitanud ka sisulisi

vastuväiteid arvamuses nimetatud puudustele, mis on seotud põrandatöödega ning seinte- ja lae

remontimisega, samuti uste parendustöödega. Puudused on arvamuses piisavalt täpselt ja

arusaadavalt kajastatud.

Ringkonnakohus leiab, et arvestades kostja poolt omaksvõetud lepingulisi kohustusi ja

asjatundja arvamuses (I kd, tl 31 pöördel) nimetatud parandamiseks vajaminevaid töid, et kostja

ei ole nõuetekohaselt paigaldanud laminaatpõrandaid, kipsplaati ja tapeeti seintele, osaliselt on

plaadid paigaldatud mittekvaliteetselt ja lõpetamata on liistude paigaldamine.

9. Kui kostja kohustus lepinguga tegema hagejale tööd, siis vastutab ta hageja ees TsÜS § 132

lg 2 alusel ka nende isikute tegevuse eest, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab. Maakohus

on küll TsÜS § 132 lg-t 1 analüüsinud, kuid hinnanud selle kohaldamist töödele, mille tegemise

suhtes ei ole poolte kokkulepe tuvastamist leidnud. Ringkonnakohus märgib lisaks, et

TsÜS § 132 lg 2 kohaldamine ei eelda, et kostja kasutaks kedagi pidevalt oma

majandustegevuses.

10. Hageja esitas kostja vastu kahju hüvitamise nõude, mis oma olemuselt vastab

nõuetekohasele täitmisnõudele. Hageja kahju hüvitamise nõude eelduseks ei ole see, kas hageja

on lepingust kehtivalt taganenud. Riigikohus on mitmes lahendis rõhutanud, et kui töö on

puudusega, kuid tellijal ei ole õigust töövõtulepingust taganeda, võib ta siiski nõuda töövõtjalt

kahju hüvitamist VÕS § 115 lg-te 2 ja 3 järgi. See tähendab, et tellija võib juhul, kui ta on

järginud VÕS § 115 lg-tes 2 ja 3 sätestatut, nõuda töövõtjalt kahjuhüvitisena töö

lepingutingimustele vastavusse viimiseks kantud või kanda tulevaid kulutusi ka siis, kui ta on

VÕS § 118 lg 1 järgi kaotanud õiguse lepingust taganeda (vt nt Riigikohtu 2. märtsi 2014. a

otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 27). Seega on maakohus ekslikult jõudnud järeldusele, et

kuna hagejal ei olnud õigust lepingust taganemiseks, ei ole ka tema hagi põhjendatud, selgitades

eelnevalt vastuoluliselt pooltele, et kahjunõue võib tellijal (seega hagejal) olla ka siis, kui ta on

kaotanud õiguse lepingust taganeda. Maakohus loetles ka seadusest tulenevad kahju hüvitamise

nõude eeldused, jättes need kontrollimata.

11. VÕS § 115 lg 2 järgi võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda

pärast VÕS §- s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. VÕS § 115 lg 3 järgi võib

kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda ka täiendavat tähtaega määramata, kui on

ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust. Hageja on menetluses tõendanud, et

ta on puudustest kostjat teavitanud. Nii tunnistaja S.J. kui ka S.P. ütluste kohaselt näitas hageja

kostjale korteris akti puudustega nii põrandatel kui ka seintel (I kd, tl 90jj). Ka maakohus leidis,

et tunnistajate ütluste alusel võib lugeda tuvastatuks, et mingid puudused kostja töödes siiski

esinesid ning pooled olid puudustest teadlikud.

Tunnistaja S.J. ütluste kohaselt soovis hageja, et kostja puudused kõrvaldaks (I kd, tl 92). Seega

saab asuda seisukohale, et hageja on andnud kostjale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks VÕS §

114 lg 1 teise lause järgi.

12. Ringkonnakohtu hinnangul on täidetud VÕS § 127 järgsed kahju hüvitamise nõude

eeldused. Hageja on tõendanud, et kostja on oma kohustust rikkunud, rikkumise tagajärjel on

talle tekkinud kahju, mis seisneb parandustööde maksumuses. Mittenõuetekohaselt tehtud

tööde parandamiseks tehtud kulutustest tulenev kahju pidi olema kostjale ettenähtav ning on

hõlmatud lepingu kaitse eesmärgiga. Kui kostja oleks teinud oma tööd vähemalt tavapärase

kvaliteediga, ei oleks hagejale kahju tekkinud, järelikult on hageja kahju ka kostja

lepingurikkumisega põhjuslikus seoses.

13. Hageja on seisukohal, et kostja kohustus lisaks töödele, mille tegemise kostja omaks võttis,

asendama torud, tegema elektritööd ja vahetama käterätikuivati (I kd, tl 50). Ringkonnakohus

leiab, et hageja ei ole nende tööde suhtes lepingu sõlmimist kostjaga tõendanud. Hageja

tunnistaja S.P. ütluste kohaselt (I kd, tl 90 pöördel) tegi ta hagejale korteris elektritöid, hageja

maksis raha talle. Tunnistaja väitel tegid hagejale tööd kolm firmat. Kostja esitas kohtule

dokumendi, millel kajastub elektritööde hind ning see on koostatud tunnistaja poolt tööde

tegemise eesmärgil. Kostja allkirja ehtsuse suhtes on läbi viidud ka käekirjaekspertiis (II kd, tl

78jj). Hageja tunnistaja S.J. ütlused ei tõenda hageja ja kostja vahelise kokkuleppe sisu. Kuna

hageja ei ole tõendanud, et tema ja kostja vaheline kokkulepe oleks hõlmanud rohkem töid, kui

kostja menetluses omaks võttis, hageja ei ole oma kahjunõudes tuginenud muule õiguslikule

alusele, kui pooltevahelisele lepingule, tuleb hageja nõue jätta rahuldamata osas, mis ei ole

seotud kostja poolt omaks võetud töödega.

14. Ringkonnakohus leiab, et hageja nõue tuleb rahuldada osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks

lähtuvalt asjatundja parandamiseks vajaminevaid tööde maksumusest mõista välja järgnevate

tööde eest (I kd, tl 31 pöördel, ringkonnakohus kasutab arvamuses toodud sõnastust): põrandate

remont suures toas, praaktööde likvideerimine k.a kriuks tunnuste parandamine (406 eurot);

giprok seinte demonteerimine ning tasandamine vastavate vahenditega (310 eurot);

ebakvaliteetselt paigaldatud seintel plaadi demonteerimine ja uue paigaldus (440 eurot);

ebasiledate pindade tasandamine tapeetseintel ning vastav lõikamine ja vuukide omavahel

kokkupanemine (162 eurot); seintealuste tasandamine nurgikutega (149 eurot); kõik muud

väikesed tööd, uksed, uste liistud, galteelid, põrandaliistud jne (120 eurot). Ringkonnakohus

leiab, et kulutused transpordile on põhjendatud ning arvestades puudustega tööde mahtu tuleb

hageja kasuks välja mõista asjatundja arvamuses märgitud koguulatuses (200 eurot); kokku

1787 eurot, lisandub käibemaks 357 eurot 40 senti, kokku 2144 eurot 40 senti. Kostja ei ole

tööde maksumuse suurusele sisulisi vastuväiteid esitanud.

15. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hagi rahuldamise

ulatust jätab ringkonnakohus kohus menetluskulud 24 % ulatuses hageja ja 76 % ulatuses kostja

kanda.

Ringkonnakohtu otsusega muudeti maakohtu otsust, sh ka menetluskulude jaotust. Seetõttu

jätab ringkonnakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise tervikuna maakohtu

otsustada TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras (Riigikohtu 28. novembri 2017 otsus tsiviilasjas

nr 2-13-37940, p 14.2; 20. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p 19 jj).

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke