2-19-19228/42 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter

Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht 06.06.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-19228

Kohtuasi

X (X) kaebus Tallinna kohtutäituri Elin Vilippuse

(Vilippus) 25.11.2019 otsuse peale täiteasjades nr

022/2015/544,

022/2013/4825,

022/2015/1592,

022/2015/4459, 022/2019/2849 ja 022/2019/3840

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21.05.2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (võlgnik) X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik (kohtutäitur) Tallinna kohtutäitur Elin

Vilippus (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isikud (sissenõudjad):

Gatsby OÜ (registrikood 10100978), lepinguline esindaja

advokaat KS

AB Kreditex AS (registrikood 12041659), lepinguline

esindaja AL

OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479), lepinguline

esindaja AK

C (isikukood XXXXXXXXXXX)

W (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 21.05.2021 määrus tühistada osas, milles kohus jättis rahuldamata

X 07.12.2019 kaebuse kohtutäituri 25.11.2019 otsuse peale osas, millega kohtutäitur

jättis rahuldamata X 01.11.2019 kaebuse kinnisasja hinna vaidlustamise korral uue

hindamise korraldamiseks.

2. Tühistatud osas saata 01.11.2019 kaebus kinnisasja hinna vaidlustamise osas uueks

läbivaatamiseks kohtutäiturile.

2-19-19228

3. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.

4. Kohtumääruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:

1) Jätta läbi vaatamata X kaebus Tallinna kohtutäituri Elin Vilippuse 25.11.2019

otsuse peale täiteasjades nr 022/2015/544, 022/2013/4825, 022/2015/1592,

022/2015/4459, 022/2019/2849 ja 022/2019/3840 järgmiste taotluste osas:

1.1.Tunnistada kohtutäituri tegevus arestimisakti koostamisel ebaseaduslikuks ja

lugeda kinnisasja 15887450 arestimine ebaseaduslikuks/tühiseks ja kohustada

täiturit hageja kaebus uuesti läbi vaatama;

1.2.Tunnistada kohtutäituri tegevus täiteasjade ühendamisel ebaseaduslikuks ja

lugeda täitemenetluste ühendamine tühiseks ja kohustada täiturit hageja

kaebus uuesti läbi vaatama;

1.3.Kinnisasja 15887450 arestimise tühiseks lugemisel kohustada kohtutäiturit

vabastama kinnisasi 15887450 viivitamata aresti alt;

1.4.TsMS § 368 lg 1 alusel tuvastada 21.10.19 (lisa 2) arestimisakti tühisus.

Arestimisakti tühisuse tuvastamisel tuvastada, et kinnistusraamatusse kantud

keelumärge on ebaseaduslik ja õigustühine;

1.5.TsMS § 368 lg 1 alusel tuvastada 21.10.19 (lisa 3) täitemenetluste ühendamise

otsuse tühisus.

2) Rahuldada X 07.12.2019 kaebuse kohtutäituri 25.11.2019 otsuse peale osas,

millega kohtutäitur jättis rahuldamata X 01.11.2019 kaebuse kinnisasja hinna

vaidlustamise korral uue hindamise korraldamiseks. Saata 01.11.2019 kaebus

kinnisasja hinna vaidlustamise osas uueks läbivaatamiseks Tallinna

kohtutäiturile Elin Vilippusele.

3) Osas, milles X 07.12.2019 kaebus ei jäänud läbi vaatamata ega kuulunud

rahuldamisele, jätta kaebus rahuldamata.

4) Tühistada Harju Maakohtu 11.02.2021 määrusega rakendatud esialgse

õiguskaitse abinõud.

5. X määruskaebus rahuldada osaliselt.

6. Jätta

maakohtu-

ja

määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud

iga

menetlusosalise enda kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Avaldaja esitas 07.12.2019 (täiendas 11.01.2020) Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur

Elin Vilippuse 25.11.2019 otsuse peale täiteasjades nr 022/2015/544, 022/2013/4825,

022/2015/1592, 022/2015/4459, 022/2019/2849 ja 022/2019/3840.

2-19-19228

2. Kaebuse kohaselt esitas avaldaja 01.11.2019 kohtutäiturile kaebuse, milles taotles

21.10.2019 kinnisasja arestimise akti tühistamist, 21.10.2019 täitemenetluste ühendamise

otsuse tühistamist ning kinnisasja hindamise läbiviimist asjakohase atesteeritud eksperdi poolt

pärast seda, kui läbi on viidud seaduslik täitemenetlus, puudused on kõrvaldatud ning on selge,

et kinnisasi tuleb müüa enampakkumisel.

3. Kaebuse kohaselt põhistas avaldaja 01.11.2019 kaebuses 21.10.2019 arestimisakti seadusega

vastuolu sellega, et kohtutäitur koostas akti täiteasjas nr 022/2015/544 pärast seda, kui

täitemenetlus oli peatatud 14.10.2019 kohtumäärusega. Kohtutäitur rikkus keeldu teha alates

14.10.2019 edasisi täitetoiminguid. Kohtutäitur oli ise koostanud täitemenetluse peatamise

otsuse, mida toiminguid jätkates eiras. Arestimisakt on täitetoimingute tegemise keelu tõttu

tühine. Kohtutäitur on ühendanud täiteasjad nr 022/2015/544, 022/2013/4825, 022/2015/1592,

022/2015/4459, 022/2019/2849, 022/2019/3840. Täitemenetlus täiteasjas nr 022/2015/544 oli

peatatud, mistõttu ei tohtinud täitemenetlusi liita. Täitemenetluste ühendamisel ei ole enam tegu

eraldiseisvate täitemenetlustega, vaid sissenõudjad osalevad enda nõuetega uues ühises

menetluses. Ühine menetlus ei olnud arestimisakti tühisuse ja ühinemiste keelu tõttu võimalik.

Gatsby OÜ kasuks tehtud keelumärge on ebaseaduslik, mistõttu puuduksid teistel

sissenõudjatel õigused nõuda kinnisasjale sissenõude pööramist. Sissenõudjad ei ole esitanud

seaduslikku avaldust menetluses osalemiseks. Kohtutäitur ei saa küsida Gatsby OÜ-lt

nõusolekut ega hilisemat heakskiitu täitemenetluste liitmise osas. Nõusolek või heakskiit oleks

täitemenetluse peatamise tõttu õigustühised. Kohtutäiturile esitati 20.10.2019 ekspertarvamus,

milles jõuti järeldusele, et kinnisasja täpse väärtuse hindamine on vajalik eksperdi poolt.

Kohtutäitur asus sellele vaatamata kinnisasja 21.10.2019 hindama, rikkudes seadusest tulenevat

kohustust lasta asi hinnata eksperdil. Vara hindamist koos arestimisega tuleb alustada alles siis,

kui sissenõude rahuldamine muul viisil ei ole võimalik. Kohtutäituri tegevusele esitatud

20.10.2019 kaebuses on hindamise asjaolusid käsitletud. Arestimisakt on võimalik koostada ja

kinnisasi hinnata pärast kaebustes väljatoodud seaduserikkumiste likvideerimist. Kinnisasja

hindamise vajadus puudub, sest reaalseid nõudeid on alla 2000 euro. Kinnisasja arestimisakt on

tühine selle ebaseaduslikkuse tõttu koos seatud keelumärkega. Kinnistud on moodustatud

valesti. Täiteasjades nr 022/2015/544 ja 022/2019/3840 on sissenõutavad summad

tasaarvestatud.

4. Kohtutäitur jättis 25.11.2019 otsusega avaldaja kaebuse rahuldamata. Otsuse põhjenduste

kohaselt loetakse täitemenetluse seadustiku (TMS) § 64 lõike 1 järgi vara arestimiseks

kohtutäituri avalduse alusel registripidaja poolt registrisse asja käsutamise keelumärke

tegemist, kui see toimub enne arestimisakti üleandmist või kättetoimetamist TMS § 75 kohaselt.

Kinnistusraamatu kohaselt avati kinnistu 15887450 registriosa 11.10.2019 ning samal päeval

kanti kohtutäituri avalduse alusel registriosa 3. jakku käsutamise keelumärge. Täitemenetlus

nr 022/2015/544 peatati Harju Maakohtu 14.10.2019 hagi tagamise määruse alusel 15.10.2019.

Täitemenetlus on peatatud täiteasjas 022/2015/544, kuid kohtutäitur koostas arestimise akti

täitemenetluste 022/2015/544, 022/2013/4825, 022/2015/1592, 022/2015/4459, 022/2019/2849

ja 022/2019/3840 raames. Teistes täiteasjades on menetlus peatamata ja nõuded rahuldamata,

mistõttu oli põhjendatud arestimise akti koostamine 21.10.2019. TMS § 47 lõigete 1 ja 12

kohaselt jäävad täitemenetluse peatamise korral tehtud täitetoimingud jõusse ja võlgniku varale

seatud keelumärked jäävad püsima.

5. TMS § 149 lõike 1 kohaselt, kui kinnisasjale sissenõude pööramise avaldus esitatakse pärast

kinnisasja arestimist teise sissenõudja kasuks, teeb kohtutäitur otsuse lubada avalduse esitajal

osaleda menetluses. Teist arestimisakti ei koostata ja keelumärget kinnistusraamatusse ei kanta.

TMS § 149 lõike 1 eesmärk on võimaldada kõigi käimasolevate täitemenetluste sissenõudjate

ühinemist ühe kinnisasja müümise korral, et vältida ühe kinnisasja müümist korraga mitmes

2-19-19228

täitemenetluses, ning võimaldada teistel sissenõudjatel osaleda kinnisasja müügist saadava tulu

jaotamises. Ka kohtupraktikas on jõutud järeldusele, et TMS § 149 järgne sissenõudega

ühinemise eesmärk on eelkõige osalemine kinnisasja müügist saadava tulu jaotamises.

Riigikohus on selgitanud, et iga täitemenetlus on iseseisev menetlus, milles sissenõudja osaleb

iseseisvalt ning tema toimingud ei mõjuta üldjuhul teiste sissenõudjate õigusi või kohustusi.

Eelnevad järeldused kehtivad vähemalt üldjuhul ka siis, kui tegemist on sissenõudega

ühinemisega TMS § 149 tähenduses. Seega on võlgniku seisukoht, et täitemenetlused

022/2015/544,

022/2013/4825,

022/2015/1592,

022/2015/4459,

022/2019/2849

ja

022/2019/3840 on liidetud üheks täitemenetluseks, ekslik, kuivõrd TMS § 149 lõige 1 annab

ühinenud sissenõudjatele üksnes õiguse osaleda kinnisasja müügist saadava tulu jaotamises.

6. TMS § 149 lõike 1 esimene lause ei näe kinnisasja arestinud kohtutäiturile ette

diskretsiooniruumi, otsustamaks selle üle, kas lubada avalduse esitanud isikul osaleda

menetluses või mitte. Kohtutäitur oli seisukohal, et ühinemise otsuse koostamist TMS § 149

lõike 1 alusel ei saa lugeda täitetoiminguks. Sundtäitmisega ühinemise otsuse kohene

lahendamine on kooskõlas täitemenetluse efektiivsuse ja ökonoomia põhimõttega, kuivõrd

peatatud on üksnes täitemenetlus 022/2015/544, kuid võlgnikule kuuluva kinnisasja mõttelise

osa arestimise akt koostati täitemenetluste 022/2015/544, 022/2013/4825, 022/2015/1592,

022/2015/4459, 022/2019/2849 ja 022/2019/3840 raames.

7. Ühinemisavaldust esitav kohtutäitur võib avalduse esitada ka sissenõudja eest, kes esitas talle

TMS § 23 järgse täitmisavalduse. Ühinemisavaldust esitav kohtutäitur ei ole selles menetluses

sissenõudja esindaja, vaid on menetlusökonoomia ja tõhusa täitemenetluse huve silmas pidades

käsitatav üksnes avalduse tehnilise edastajana (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-164-13).

Sissenõudjad Express Credit AS, Aktiva Finants AS, C ja W on täitmisavalduse esitamisel

avaldanud soovi pöörata sissenõue võlgnikule kuuluvale kinnisasjale. Kohtutäitur leidis, et

täitmisavaldustel märgitud soov, pöörata sissenõue võlgnikule kuuluvale kinnisasjale, on piisav

TMS § 149 lõike 1 rakendamiseks, mistõttu on kohtutäituri koostatud sundtäitmisega ühinemise

otsus õiguspärane. Võlgniku seisukoht, et kohtutäitur vajab Gatsby OÜ nõusolekut

sundtäitmisega ühinemise otsustamiseks, on ekslik. Kohtutäitur täpsustas kaebuse esitamisel

võlgnikult, kas võlgnik vaidlustas 01.11.2019 kaebusega ka 21.10.2019 kinnisaja arestimise

aktis märgitud kinnisasja hinna, kuid võlgnik kohtutäituri sellekohasele päringule ühest vastust

ei esitanud.

8. Avaldaja leidis kohtule esitatud kaebuses järgmist. Täitemenetluste ühendamine ei ole olnud

seaduslik ja kuulub tühistamisele, kuna sissenõudeid ei saa pöörata avaldaja ½ mõttelises osas

kuuluvale kinnisasjale nr 15887450. Riigikohtu määrusele asjas nr 3‑2‑1‑66‑17 tuginemine on

asjakohatu. Olukorra selgitus oleks kohane, kui täitemenetlused ei oleks ühendatud üheks

menetluseks ega oleks täitetoimingute keeldu. Täitur on rikkunud TMS § 46 lõikest 2 tulenevat

keeldu täitetoiminguid teha ja seega tuleb ühinemine tühistada. Täiteasjas 022/2015/544 on

sissenõudjaks Gatsby OÜ, kelle kasuks on avaldaja kinnisasjale seatud ebaseaduslik

keelumärge. Asjakohatu on viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-164-13, mis selgitab, et

sisuliselt on täituril õigus olla ainult avalduse tehniline esitaja. Puuduvad sissenõudjate

avaldused täitemenetlusega ühinemiseks. Lahend selgitab, et ühinemisavalduse esitamiseks

peab kohtutäituril olema sissenõudja nõusolek või hilisem heakskiit, mida kohtutäituril antud

juhul ei ole. Seega ei ole võimalik ka avalduste olemasolu. Väär on täituri väide, et

sissenõudjate Express Credit AS, OÜ Aktiva Finants, C ja W täitmisavaldusel märgitud soov

pöörata sissenõue võlgnikule kuuluvale kinnisasjale, on piisav TMS 149 lõike 1 rakendamiseks.

Avaldajale ei kuulunud ühtegi kinnisasja sel ajal, kui sissenõudjad avaldused esitasid. Seega ei

ole nõusolekule viitamine õiguspärane. Täitur ei ole avaldusi esitanud.

2-19-19228

9. Kohtutäitur koostas arestimisakti täiteasjas 022/2015/544 21.10.2019 peale täitetoimingute

tegemise keeldu, seega on akt tühine. Võimalik ei ole selline arestimine, et keelumärge on

seatud Gatsby OÜ kasuks ja akt on koostatud täiteasjades 022/2013/4825, 022/2015/1592,

022/2015/4459, 022/2019/2849 ja 022/2019/384. Täitur on ühendanud täiteasjaga

022/2015/544 täiteasjad 022/2013/4825, 022/2015/1592, 022/2015/4459, 022/2019/2849 ja

022/2019/3840 21.10.2019 pärast kinnisasja akti koostamist. Kinnisasja arestimist ei saa lugeda

toimunuks täiteasjas 022/2015/544, kuna akt on koostatud eirates täitetoimingute keeldu selles

menetluses. Täituri 21.10.2019 otsus lubada täitemenetluste osalistel 022/2013/4825,

022/2015/1592, 022/2015/4459, 022/2019/2849 ja 022/2019/3840 osaleda menetlustes, on

tühine, kuna täiteasjas 022/2015/544 ei toimunud seaduslikku kinnisasja arestimist. TMS § 149

lõikes 1 sätestatud eeldused ei olnud täidetud. Täitemenetluste ühendamine on allkirjastatud

digiallkirja templi järgi 21.10.2019 kell 17.10, aga arestimise akt on allkirjastatud 21.10.2019

kolme isiku poolt, kus hiliseim ajatempel on kell 17.09. Arestimisaktist nähtub, et sissenõudjad

oleks justkui ühinenud arestimisega, aga ühinemise otsus ise on tehtud ajaliselt hiljem. Täitur

on kajastanud ebaõiget infot aktis ja ühendamine ei toimunud seaduslikult. Ühendada saanuks

täitemenetlusi alles peale aresti, kui ei oleks olnud keeldu asjas 022/2015/544. Ükski täituri

poolt kinnisasja arestimiseks tehtud täitetoiming ei olnud seaduslik.

10. Täituri avalduse alusel 11.10.2019 seatud keelumärge avaldaja ½ mõttelises osas kuuluvale

kinnisasjale 15887450 Gatsby OÜ kasuks ei ole seaduslik ning tulnuks täituril kustutada

kaebuses toodud asjaoludel. Täitemenetlus on peatatud maakohtu määruse alusel ja keelumärge

on seatud ebaseaduslikult nõuetekohase keelumärke seadmise avalduseta, samuti

arestimisaktita ja täituril ei olnud neid enam võimalik koostada täitemenetluse peatamise tõttu.

Täitur asus kinnisasja moodustamist ebaseaduslikult segama ja kinnisasja arestima enne

kinnisasja moodustamist, esitades ebaseadusliku kinnistamisavalduse 03.09.2019, kuigi

kinnisasi moodustati alles 11.10.2019. Sellega rikkus täitur TMS § 145 lõiget 1. TMS § 143

akti koostamise kohustust on samuti eiratud, kuna TMS § 145 lõige 1 eeldab arestimisakti

olemasolu. Rikutud on seega ka TMS §-st 75 tulenevat. TMS § 64 lõiget 2 ei olnud võimalik

kohaldada, sest täitmisteade oli kätte toimetatud. Kohtutäitur oli TMS § 145 rakendamise

otsustamiseks kohustatud kaaluma ka võlgniku õigustatud huve. Kohtutäitur on jätnud

ebaseaduslikult keelumärke kustutamata, kuna kohandas valesti TMS § 64 lõike 1 teisest lausest

tulenevat. Viidatud norm eeldab arestimisakti olemasolu.

11. Kohtutäitur pidi keelumärke seadmist põhjendama, aga ei teinud seda. Keelumärke

seadmise eeldused peaksid olema täidetud, kui sissenõudja kasuks ei ole seatud hüpoteeki ning

on vara võõrandamise või varjamise kahtlus. Neid asjaolusid ei ole täitur põhjendanud.

12. TMS § 53 alusel tuleb vara arestimist alustada, kui sissenõude rahuldamine muul viisil ei

ole võimalik, samuti ei tohi kahjustada kaebaja õigustatud huve. Enne vara hindamist ja

arestimist on sissenõuded täiteasjades 022/2015/544 ja 022/2019/3840 tasaarvestatud ja

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagid kohtusse esitatud. TMS võimaldab kinnisasja

hindamise erandjuhul edasi lükata kuni hetkeni, mil on selge, et nõude rahuldamiseks tuleb

kinnisasi müüa. Seega sisuliselt ei ole eelnevalt otstarbekas asuda kinnisasja hindama. Täituri

tegevus on läinud TMS §-ga 53 vastuollu, kuna tema kõigist ebaseaduslikest toimingutest

ilmneb soov kinnisasja ebaseaduslikult realiseerima asuda oma siseringis. Täitur on eiranud ka

avaldaja soovi tasuda need võlgnevused, milles ei ole toimunud tasaarvestust, laenuga. Gatsby

OÜ nõue ja Eensaarte nõue on tasaarvestatud. Hetkel on reaalne võlgnetav summa 2574.45

eurot, millest 1/3 moodustavad täituri tasud ja mis on naeruväärselt tühine summa võrreldes

alusetult arestitud vara väärtusega.

2-19-19228

13. Täitur märkis 25.11.2019 otsuses, et talle on jäänud arusaamatuks kinnisasja hinna

vaidlustamine. Avaldaja on selgelt vaidlustanud esitatud kaebuses kinnisasja hinna ja öelnud,

et kinnisasi tulnuks hinnata eksperdil juba eelnevalt ja tõi välja, et kinnisasja tuleks hindama

asuda alles siis, kui on selge, et see tuleb müüa. Seega tulnuks hindamine edasi lükata.

Kohtutäiturile esitati 20.10.2019 ekspertarvamus, milles oli jõutud arvamusele, et kinnisasjaga

seotud maade täpse väärtuse tuvastamiseks on vaja asi hinnata eksperdi poolt. Sellele vaatamata

asus kohtutäitur ise hindama 21.10.2019 ja eiras sellega TMS § 74 lõikest 6 tulevat kohustust.

Puudutatud isikute seisukohad

14. Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata. Võlgnik on vara

arestimise vaidlustanud ja kaebus lahendatakse tsiviilasjas nr 2-19-18400. Seetõttu ei ole

põhjendatud käesoleva asja raames arestimise õiguspärasust hinnata. Teiste täitemenetluste

sissenõudjatel on õigus ühineda peatatud täitemenetlusega, milles on toimunud kinnisasja

arestimine. Täitemenetluse 022/2015/544 peatamine ei too kaasa teiste menetluste peatamist

ega takista teiste sissenõudjate ühinemist täitemenetlusega. Sundtäitmisega ühinemise otsuse

koostamine ei ole iseenesest võlgnikku kahjustav. Võlgnik ei ole vaidlustanud arestimise aktis

märgitud hinda. Võlgnik vaidlustas 01.11.2019 kaebusega üksnes kinnisasja hindamise

protsessi. Kinnisasja hindamisega seotud asjaolusid käsitles kohtutäitur 11.11.2019 otsuses

ning nimetatud otsuse peale lahendatakse kaebust tsiviilasjas nr 2-19-18400.

15. Sissenõudja Gatsby OÜ vaidles kaebusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata. Soloteks

Trans OÜ esitas 15.01.2015 kohtutäiturile täitmisavalduse Harju Maakohtu 21.11.2014 otsuse

nr 2-14-57649 sundtäitmiseks. Otsusega oli mõistetud avaldajalt Soloteks Trans OÜ kasuks

välja 21 225 eurot, millele lisandub viivis. Soloteks Trans OÜ loovutas nõude sissenõudjale.

Täitemenetlus on avaldaja suhtes toimunud alates aastast 2015. Avaldaja väldib pahatahtlikult

ja pahauskselt kohustuste täitmist. Kaebuse rahuldamiseks puuduvad alused. Kohtutäituri

25.11.2019 otsus on seaduslik ja põhjendatud. Võlgniku faktilised asjaolud ei vasta

tegelikkusele ja on tõendamata. Samuti ei ole võlgniku seisukohad kooskõlas kehtiva õigusega.

Kohus jättis avaldaja kaebuse tsiviilasjas nr 2-19-18400 rahuldamata ega tuvastanud kinnisasja

arestimise vastuolu seadusega või arestimise tühisust. Kohus tuvastas nimetatud asjas, et

täitemenetlusega ühinemine oli lubatud vaatamata ühe täitemenetluse peatamisele ning

täiteasjas 022/215/544 koostatud arestimisakt ei ole tühine. Kohtutäitur ei ole rikkunud vara

hindamise sätteid. Avaldajal puudub muu vara, mille arvel nõudeid rahuldada, mistõttu puudub

täituril kohustus vabastada kinnistut aresti alt. Kohus tuvastas, et kohtutäitur ei rikkunud TMS

§ 53 lõiget 1. Avaldajal ei ole võimalik tugineda praeguses menetluses eelnimetatud

asjaoludele, st sisuliselt vaidlustada jõustunud kohtuotsust.

16. Sissenõudjad C ja W palusid jätta kaebuse rahuldamata.

17. Sissenõudja AB Kreditex AS vaidles kaebusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta.

Sissenõudja on Express Credit AS-i üldõigusjärglane. Kaebusest ei nähtu avaldaja õiguste

rikkumist. Võlgniku kaebus on põhjendamatu ja selle rahuldamiseks puudub seadusest tulenev

alus. Täituri toimingud olid õiguspärased.

18. Sissenõudja OÜ Aktiva Finants vaidles kaebusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata.

Maakohtu määrus ja põhjendused

19. Harju Maakohus jättis avaldaja kaebuse kohtutäituri 25.11.2019 otsuse peale täiteasjades

022/2015/544,

022/2013/4825,

022/2015/1592,

022/2015/4459,

022/2019/2849

ja

2-19-19228

022/2019/3840 läbi vaatamata järgmiste taotluste osas: 1) tunnistada kohtutäituri tegevus

arestimisakti

koostamisel

ebaseaduslikuks

ja

lugeda

kinnisasja

arestimine

ebaseaduslikuks/tühiseks ja kohustada täiturit hageja kaebus uuesti läbi vaatama; 2) tunnistada

kohtutäituri tegevus täiteasjade ühendamisel ebaseaduslikuks ja lugeda täitemenetluste

ühendamine tühiseks ja kohustada täiturit hageja kaebus uuesti läbi vaatama; 3) kinnisasja

arestimise tühiseks lugemisel kohustada kohtutäiturit vabastama kinnisasi viivitamata aresti alt;

4) TsMS § 368 lõike 1 alusel tuvastada 21.10.2019 arestimisakti tühisus. Arestimisakti tühisuse

tuvastamisel tuvastada, et kinnistusraamatusse kantud keelumärge on ebaseaduslik ja

õigustühine; 5) TsMS § 368 lõike 1 alusel tuvastada 21.10.2019 täitemenetluste ühendamise

otsuse tühisus.

20. Maakohus jättis rahuldamata avaldaja kaebuse kohtutäituri 25.11.2019 otsuse peale

täiteasjades 022/2015/544, 022/2013/4825, 022/2015/1592, 022/2015/4459, 022/2019/2849 ja

022/2019/3840 ning tühistas 11.02.2021 määrusega rakendatud esialgse õiguskaitse abinõud.

Kohus jättis menetluskulud avaldaja kanda ja märkis, et määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

21. Kohus tugines TsMS § 423 lõikele 2 ja § 477 lõikele 1. Täitemenetluse osaline saab TMS

§ 218 lõike 1 järgi kohtutäituri otsust vaidlustada üksnes sellise kohtutäituri tegevuse või otsuse

osas, mille peale ta eelnevalt esitas kohtutäiturile kaebuse. Täitemenetluse osaline ei saa

tulenevalt TMS § 218 lõike 1 teisest lausest kohtule esitatavas kaebuses vaidlustada kohtutäituri

otsuseid või tegevust, mille peale ta eelnevalt täiturile kaebust ei esitanud. TMS § 218 lõike 1

järgi saab kohus tühistada kohtutäituri algse otsuse (nt arestimisakti, tasuotsuse vms), kui

menetlusosaline on kaebuses niimoodi taotlenud (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-32-16, punkt

21).

22. Avaldaja esitas kohtule järgmise sisuga taotlused: 1) tühistada kohtutäituri 25.11.2019

otsus; 2) tunnistada kohtutäituri tegevus arestimisakti koostamisel ebaseaduslikuks ja lugeda

kinnisasja arestimine ebaseaduslikuks/tühiseks ning kohustada täiturit avaldaja kaebus uuesti

läbi vaatama; 3) tunnistada kohtutäituri tegevus täiteasjade ühendamisel ebaseaduslikuks ja

lugeda täitemenetluste ühendamine tühiseks ning kohustada täiturit avaldaja kaebus uuesti läbi

vaatama; 4) kinnisasja arestimise tühiseks lugemisel kohustada kohtutäiturit vabastama

kinnisasi viivitamata aresti alt; 5) tuvastada, et kinnisasja hindamine kohtutäituri poolt oli

ebaseaduslik, samas ka ebavajalik, ning kohustada kohtutäiturit hindamine edasi lükkama

hetkeni, kui on selge, et nõude rahuldamiseks tuleb kinnisasi müüa; 6) tühistada kinnisasja

arestimisakt; 7) tühistada täitemenetluste ühendamise otsus; 8) TsMS § 368 lõike 1 alusel

tuvastada 21.10.2019 arestimisakti tühisus. Arestimisakti tühisuse tuvastamisel tuvastada, et

kinnistusraamatusse kantud keelumärge on ebaseaduslik ja õigustühine; 9) TsMS § 368 lõike 1

alusel tuvastada 21.10.2019 täitemenetluste ühendamise otsuse tühisus.

23. Võlgnik taotles 01.11.2019 kohtutäiturile esitatud kaebuses 21.10.2019 kinnisasja

arestimise akti tühistamist, 21.10.2019 täitemenetluste ühendamise otsuse tühistamist ning

kinnisasja hindamise läbiviimist asjakohase atesteeritud eksperdi poolt pärast seda, kui läbi on

viidud seaduslik täitemenetlus, puudused on kõrvaldatud ning on selge, et kinnisasi tuleb müüa

enampakkumisel.

24. TMS § 218 lõike 1 järgi saab kohus kohtutäituri otsuse (nt arestimisakt, otsus

sundtäitmisega ühinemiseks) peale esitatud kaebuse rahuldamisel vaidlustatud otsuse tühistada.

Kohus ei tuvasta määruse resolutsioonis kohtutäituri otsuse tühistamise aluseks olevaid

asjaolusid, nt täituri seadusevastast tegevust, mis omakorda tõi kaasa otsuse vastuolu

seadusega. Otsuse tühistamise aluseks olevatele asjaoludele annab kohus hinnangu määruse

2-19-19228

põhjendavas osas. TMS § 218 lõike 1 järgi saab kohus kohtutäituri tegevuse (nt toiming, mille

kohta kohtutäitur eraldi otsust ei tee) peale esitatud kaebuse rahuldamisel tunnistada

vaidlustatud kohtutäituri tegevuse seadusevastaseks. Tegevuse seadusevastaseks tunnistamise

aluseks olevatele asjaoludele annab kohus hinnangu määruse põhjendavas osas. Kui

kohtutäituri tegevuse kohta on vormistatud eraldi otsus või akt, saab menetlusosaline

vaidlustada otsust või akti ning sellisel juhul ei saa taotleda kohtult eraldiseisvalt kohtutäituri

tegevuse seadusevastaseks tunnistamist. Otsuse või akti tühistamise aluseks olevatele

asjaoludele annab kohus hinnangu määruse põhjendavas osas.

25. Kohtu hinnangul on avaldaja 01.11.2019 kaebuses väljendanud tahet kinnisasja

arestimisakti ja otsuse sundtäitmisega ühinemiseks tühistamiseks. Avaldaja tahe arestimisakti

ja otsuse tühistamiseks on üheselt väljendatud kohtule esitatud kaebuses (t I kd lk 42 pöördel).

Kohus leidis seetõttu, et saab kaebuse läbivaatamisel TMS § 218 lõikest 1 ja TsMS § 477 lõikest

5 tulenevalt lahendada kaebuse järgmiste taotluste osas: 1) taotlus kohtutäituri 25.11.2019

otsuse tühistamiseks; 2) taotlus tühistada 21.10.2019 kinnisasja arestimisakt; 3) taotlus

tühistada 21.10.2019 otsus sundtäitmisega ühinemiseks; 4) taotlus tunnistada kohtutäituri

tegevus kinnisasja hindamisel seadusevastaseks.

26. Nii 01.11.2019 kohtutäiturile esitatud kaebusest kui kohtule esitatud kaebusest nähtub

avaldaja seisukoht, et kohtutäituri tegevus kinnisasja arestimisel oli seadusevastane. Avaldaja

on vaidlustanud arestimisakti. Kui kohus kaebuse rahuldab ja arestimisakti tühistab, toob see

kaasa vajaduse koostada uus arestimisakt ja hinnata kinnisasi uuesti. Arestimisakti vaidlustanud

menetlusosalisel puudub seetõttu üldjuhul õiguslik huvi vaidlustada arestimisaktist eraldi

kohtutäituri tegevust asja hindamisel. Kohus on avaldaja kaebusest saanud aru selliselt, et

avaldaja vaidlustab kinnisasja hindamist kinnisasja arestimisest eraldiseisvalt, st kohtutäituri

tegevust hindamisel on vaidlustatud ka juhul, kui arestimisakti ei tühistata. Kohus märkis, et

saab kinnisasja hindamise seaduspärasust kontrollida eraldiseisvalt ning kohtutäituri tegevuse

seadusevastasuse korral kohustada kohtutäiturit teostama seadusevastaseks tunnistatud tegevus

uuesti. TMS näeb ette, et arestitud asja saab pärast algset hindamist korduvalt uuesti hinnata

ilma, et see tooks kaasa arestimisakti tühistamist (vt nt TMS § 74 lõige 8, § 100 lõige 5). Kohus

ei ole TsMS § 477 lõike 5 järgi seotud avaldaja taotluse sõnastusega, vaid eesmärgiga. Avaldaja

taotles kohtult tuvastada, et kinnisasja hindamine kohtutäituri poolt oli ebaseaduslik, samas ka

ebavajalik ning kohustada kohtutäiturit hindamine edasi lükkama hetkeni, kui on selge, et

sissenõudja nõude rahuldamiseks tuleb kinnisasi müüa. Kohus saab eeltoodud põhjendustel ja

TsMS § 477 lõiget 5 arvestades kaebuse rahuldamise korral avaldaja esitatud taotluse lahendada

selliselt, et tunnistab kohtutäituri tegevuse kinnisasja hindamisel seadusega vastuolus olevaks

ja kohustab kohtutäiturit toimingu uuesti tegema.

27. Avaldaja on TsMS § 368 lõikele 1 tuginedes taotlenud arestimisakti ja sundtäitmise

ühinemise otsuse tühisuse tuvastamist. TMS § 217 lõige 1 ja § 218 lõige 1 sätestavad

menetluskorra, millele tuginedes saab täitemenetluse osaline vaidlustada kohtutäituri otsuseid,

sh tuginedes nende tühisusele. Kohus saab kohtutäituri otsuse tühistada põhjusel, et esinevad

otsuse tühisuse alused. Kohtutäituri toimingud ja otsused ei ole tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) mõistes tehinguteks, mistõttu ei tulene nendest eraõigussuhteid täitemenetluse osaliste

ja kohtutäituri vahel. Kuivõrd tegemist ei ole tehingutega, ei kohaldu nende suhtes TsÜS § 84

lõige 1 ega § 90 lõige 1. Arestimise kui täitetoimingu tühisus erimõistena on sätestatud TMS

§-s 55 ja tühisuse õiguslikud tagajärjed sätestatakse TMS-is endas (vt nt TMS § 223 lõige 1).

TsMS § 368 lõige 1 võimaldab esitada tuvastushagi isikute vaheliste eraõigusest tulenevate

õigussuhete olemasolu või puudumise tuvastamiseks, mitte menetlusõigussuhete olemasolu või

puudumise tuvastamiseks. Seega leidis kohus, et avaldaja õigus taotleda TsMS § 368 lõike 1

alusel arestimisakti tühisuse ja täitemenetluste ühendamise otsuse tühisuse tuvastamist ei ole

2-19-19228

TsMS § 423 lõike 2 punkti 2 mõistes seadusega kaetud. Kohus arvestas ka sellega, et TsMS

§ 457 lõike 1 mõistes on Tallinna Ringkonnakohus 30.11.2020 määruses tsiviilasjas nr

2-19-18400 menetlusosaliste vahel siduvalt tuvastanud, et TMS §-s 55 toodud arestimise

tühisuse asjaolusid ei esine (t I kd lk 176, punkt 27).

28. Ülaltoodut arvestades ei saa kohus TMS § 218 lõikest 1 ja TsMS § 423 lõike 2 punktist 2

tulenevalt lahendada järgmisi avaldaja taotlusi: tunnistada kohtutäituri tegevus arestimisakti

koostamisel ebaseaduslikuks ja lugeda kinnisasja arestimine ebaseaduslikuks/tühiseks ja

kohustada täiturit hageja kaebus uuesti läbi vaatama; tunnistada kohtutäituri tegevus täiteasjade

ühendamisel ebaseaduslikuks ja lugeda täitemenetluste ühendamine tühiseks ning kohustada

täiturit hageja kaebus uuesti läbi vaatama; kinnisasja arestimise tühiseks lugemisel kohustada

kohtutäiturit vabastama kinnisasi viivitamata aresti alt; TsMS § 368 lõike 1 alusel tuvastada

21.10.2019 arestimisakti tühisus. Arestimisakti tühisuse tuvastamisel tuvastada, et

kinnistusraamatusse kantud keelumärge on ebaseaduslik ja õigustühine; TsMS § 368 lõike 1

alusel tuvastada 21.10.2019 täitemenetluste ühendamise otsuse tühisus. Kohus jättis kaebuse

loetletud taotluste osas läbi vaatamata.

29. TMS § 218 lõikest 1 tulenevalt selgitas kohus järgnevalt välja, millise kohtutäituri otsuse

või tegevuse peale võlgnik 01.11.2019 täiturile kaebuse esitas. Võlgnik taotles 01.11.2019

kaebuses 21.10.2019 kinnisasja arestimise akti tühistamist, 21.10.2019 täitemenetluste

ühendamise otsuse tühistamist ning kinnisasja hindamise läbiviimist atesteeritud eksperdi poolt

pärast seda, kui läbi on viidud seaduslik täitemenetlus, puudused on kõrvaldatud ning on selge,

et kinnisasi tuleb müüa enampakkumisel (t I kd lk 12). 20.10.2019 esitas võlgnik kaebuse

kohtutäituri

tegevusele

täiteasjades

022/2015/544,

022/2013/4825,

022/2015/1592,

022/2015/4459, 022/2019/2849 ja 022/2019/3840, paludes peatada kaebaja vara arestimine

koos selle hindamisega ning kustutada kinnistusraamatust Gatsby OÜ kasuks kinnisasjale

seatud keelumärge. Kohtutäitur jättis 11.11.2019 otsusega kaebuse rahuldamata ning avaldaja

esitas kohtutäituri otsuse peale kaebuse, mis lahendati Harju Maakohtu 07.01.2020 määrusega

(t I kd lk 54-56) ja Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-18400

(t I kd lk 172-177). Kohtulahendid on jõustunud.

30. Kohus oli eeltoodut arvestades seisukohal, et saab võlgniku 01.11.2019 kaebuse alusel anda

hinnangu, kas arestimisakti koostamine oli seadusevastane. Arestimisakt koostati 21.10.2019,

st pärast 20.10.2019 kaebuse esitamist kohtutäiturile. Võlgnik ei saanud 20.10.2019 kaebuses

seetõttu vaidlustada arestimisakti. Võlgnik vaidlustas 20.10.2019 kaebuses kinnistusraamatusse

keelumärke seadmise, põhistades keelumärke seadmise ebaseaduslikkust kinnisasja ebaõige

moodustamisega ning sellega, et TMS § 53 lõike 1 kohaselt ei olnud kinnisasja arestimine

lubatav. Kohus ei hinda eeltoodut arvestades kaebuse lahendamisel, kas keelumärke seadmine

oli lubatav, kas arestimine on kehtiv, kas kinnisasi moodustati ebaseaduslikult ja kas TMS § 53

lõike 1 järgi oli arestimine lubatud, sest nimetatud asjaoludega on põhjendatud 20.10.2019

kaebust. Kohus võttis arestimisakti koostamise hindamisel arvesse tsiviilasjas nr 2-19-18400

tehtud lahendit, milles antakse hinnang kinnisasjale keelumärke seadmise õiguspärasusele.

31. Sundtäitmisega ühinemise otsuse vaidlustas võlgnik 01.11.2019 kohtutäiturile esitatud

kaebuses. Otsus koostati 21.10.2019, st pärast 20.10.2019 kaebuse esitamist kohtutäiturile.

Võlgnik ei saanud 20.10.2019 kaebuses seetõttu vaidlustada sundtäitmisega ühinemise otsust.

Kohus saab anda hinnangu sellele, kas 21.10.2019 koostatud sundtäitmisega ühinemise

lubamise otsus on seadusevastane.

32. Kohus ei hinda 01.11.2019 kohtutäiturile esitatud kaebust selle kohta, kas kinnisasja

hindamine on lubatud TMS § 53 lõike 1 järgi. TMS § 74 lõike 1 järgi on asja hindamine asja

2-19-19228

arestimise toimingu osa. Kui asja arestimine on TMS § 53 lõike 1 järgi lubatud, ei ole võimalik

tugineda asja hindamise lubamatusele. Kohus saab hinnata, kas kohtutäitur on asja hindamisel

järginud seadust. Seejuures annab kohus hinnangu, kas võlgnik on vaidlustanud 01.11.2019

kohtutäiturile esitatud kaebuses hinna TMS § 74 lõike 8 mõttes.

33. TMS § 64 lõige 1 sätestab, et võlgniku valduses olevate asjade arestimiseks kirjutab

kohtutäitur asjad üles ja keelab nende käsutamise. Vara arestimiseks loetakse ka kohtutäituri

avalduse alusel registripidaja poolt registrisse asja käsutamise keelumärke tegemist, kui see

toimub enne arestimisakti üleandmist või kättetoimetamist TMS § 75 kohaselt. TMS § 148

lõige 1 sätestab, et arestimine loetakse kehtivaks alates ajast, kui arestimisakt on võlgnikule

kätte toimetatud, või ajast, kui kinnistusraamatusse kantakse keelumärge, kui see toimub enne

akti võlgnikule kättetoimetamist.

34. Keelumärge kanti kinnistusraamatusse 11.10.2019. Avaldaja esitas 20.10.2019 kohtutäituri

tegevuse peale kaebuse. Tallinna Ringkonnakohus leidis 30.11.2020 määruses tsiviilasjas nr

2-19-18400, et keelumärke kinnistusraamatusse kandmine ei ole seadusevastane (t I kd lk 175-

176). Tulenevalt TMS § 217 lõikest 6 ja TsMS § 457 lõikest 1 ei saa avaldaja praeguses asjas

tugineda keelumärke kinnistusraamatusse kandmise väidetavale seadusevastasusele. Seetõttu ei

hinnanud kohus kaebuse lahendamisel avaldaja väiteid mh selle kohta, kas kohtutäitur võis

esitada kinnistamisavalduse keelumärke kinnistusraamatusse kandmiseks ning kas arestimine

oli lubatav. Kohus hindab käesolevas asjas, kas arestimisakti koostamisel on järgitud seadust.

35. Võlgnik põhjendab kaebust väitega, et kohtutäitur arestis võlgniku kinnisasja pärast seda,

kui täiteasjas 022/2015/544 oli täitetoimingute tegemine keelatud. Keelumärge kanti

kinnistusraamatusse 11.10.2019. Täitemenetlus peatati Harju Maakohtu 14.10.2019 määrusega

tsiviilasjas nr 2-19-12625. Kohtumääruse resolutsiooni punkti 3 kohaselt selgitas kohus

võlgnikule, et kohtumääruse täitmiseks tuleb võlgnikul pöörduda kohtutäituri poole.

Kohtutäitur sai Harju Maakohtu 14.10.2019 määruse kätte 15.10.2019. Kohtutäitur koostas

arestimisakti 21.11.2019 ja toimetas selle võlgnikule kätte. Menetlusosalised ei vaidle, et

arestimisakti koostamine on toimunud pärast hagi tagamise määruse kohtutäiturile

kättetoimetamist ning seega pärast täitemenetluse peatamist.

36. Kohus leidis, et TMS § 64 lõikest 1 ja § 148 lõikest 1 tuleneb, et arestimine loetakse

toimunuks

kinnistusraamatusse

keelumärke

kandmisega,

mitte

pärast

keelumärke

kinnistusraamatusse kandmist arestimisakti koostamisega. Kinnisasja arestimine on toiming,

mille peale saab esitada TMS § 217 lõikes 1 sätestatud korras ja tähtaegadel kaebuse. Avaldaja

on seda õigust kasutanud. Avaldaja kaebust kinnisasjale keelumärke seadmise peale lahendati

tsiviilasjas nr 2-19-18400. Tallinna Ringkonnakohus leidis 30.11.2020 määruses, et kuna

kohtutäituri 03.09.2019 avalduse alusel kanti keelumärge kinnistusraamatusse 11.10.2019, oli

avaldajale kuuluv mõtteline osa kinnisasjast TMS § 64 lõike 1 teise lause kohaselt Gatsby OÜ

kasuks täitemenetluses 022/2015/544 arestitud juba 11.10.2019, mistõttu ei mõjutanud Harju

Maakohtu 14.10.2019 määrus juba toimunud arestimise ja keelumärke seadmise kehtivust.

TMS § 47 lõike 1 kohaselt jäävad täitemenetluse peatamise korral varem tehtud täitetoimingud

jõusse (t I kd lk 176, punkt 25). Kohus oli eeltoodut arvestades seisukohal, et kinnisasja

arestimist ei muuda seadusega vastuolus olevaks 14.10.2019 määrusega täitemenetluse

peatamine. Kuivõrd arestimine oli kehtiv, on kehtiv ka TMS §-de 75 ja 143 järgi arestimisakti

koostamine, sest tegemist on ühe osaga arestimisest kui täitetoimingust.

37. Kohus arvestas lisaks, et Tallinna Ringkonnakohus on TsMS § 457 lõike 1 mõistes

menetlusosaliste vahel siduvalt tuvastanud, et kohtutäitur soovis varasemalt Gatsby OÜ kasuks

arestitud kinnisasja osa arestida ka teistes täitemenetlustes sissenõudjate kasuks ning et

2-19-19228

määravat tähtsust ei oma ja võlgniku õigusi ei riku kohtutäituri poolt otsuse sundtäitmisega

ühinemise kohta allkirjastamine üks minut pärast arestimisakti allkirjastamist (t I kd lk 176,

punkt 25). Eeltoodut arvestades asus kohus seisukohale, et arestimisakt ei ole seadusevastane

ega tühine seetõttu, et see koostati pärast täitemenetluse peatamist täiteasjas 022/2015/544.

38. Kohtu hinnangul vastab arestimisakt seaduses sätestatud nõuetele. TsMS § 457 lõike 1

mõistes on Tallinna Ringkonnakohus 30.11.2020 määruses menetlusosaliste vahel siduvalt

tuvastanud, et TMS §-s 55 toodud arestimise tühisuse asjaolusid ei esine (t I kd lk 176, punkt

27). Kohus leidis, et arestimisakti koostamisel ei ole rikutud seadust ning arestimisakti

tühistamise eeldused puuduvad.

39. Kohus leidis eelnevalt, et kinnisasja arestimine oli kehtiv alates 11.10.2019, mil kanti

kinnistusraamatusse keelumärge. Samale seisukohale asus Tallinna Ringkonnakohus

30.11.2020 määruses (t I kd lk 176, punkt 25). TMS § 149 lõike 1 järgi on asja arestimine

eelduseks, mille esinemisel on võimalik teistel sissenõudjatel teistes täiteasjades taotleda

osalemist menetluses. Menetlusega ühinenud sissenõudja täitemenetlus jääb vaatamata

ühinemisele iseseisvaks menetluseks, milles ühinenud sissenõudja osaleb iseseisvalt ning tema

toimingud ei mõjuta üldjuhul teiste sissenõudjate õigusi või kohustusi täitemenetluses. TMS

§ 149 lõike 1 järgi ei mõjuta menetlusega ühinenud sissenõudja õigust nõuda võlgniku

kinnisasja arvel oma nõude rahuldamist asjaolu, et täitemenetlus, milles kinnisasi on arestitud,

on peatatud. TMS § 149 eesmärk on vältida ühe kinnisasja müümist korraga mitmes

täitemenetluses. TMS § 149 eesmärgiga ei ole kooskõlas, et täitemenetluse peatamine

täiteasjas, milles asi arestiti, muudab võimatuks teistes täiteasjades sissenõude pööramise

kinnisasjale. Eeltoodut arvestades leidis kohus, et 21.10.2019 otsus ei ole vastuolus seadusega

põhjusel, et täitemenetlus täiteasjas nr 022/2015/544 oli peatatud.

40. Kohtutäitur allkirjastas arestimisakti enne seda, kui ta allkirjastas otsuse, millega lubati

teiste täiteasjade sissenõudjatel ühineda sundtäitmisega. Dokumentide allkirjastamise ajaline

vahe oli ligikaudu 1 minut. Kohus arvestas, et arestimisaktist nähtuvalt on see koostatud

eeldusel, et teiste täitemenetluste sissenõudjad osalevad menetluses. Dokumentide

allkirjastamise vaheline aeg oli üürike. Dokumentide sisu ja nende vahelist allkirjastamise aega

arvestades on ilmne, et tegemist ei ole olukorraga, kus hiljem koostatud dokument on tehtud

tagantjärele õigusnäivuse loomiseks. Ilmne on, et dokumendid on koostatud n-ö „komplektina“

ja sellisena ka allkirjastatud. Kohus leidis, et dokumendid tuleb seetõttu lugeda allkirjastatuks

samaaegselt. Kohus arvestas lisaks, et Tallinna Ringkonnakohus on TsMS § 457 lõike 1 mõistes

menetlusosaliste vahel siduvalt tuvastanud, et määravat tähtsust ei oma ega võlgniku õigusi riku

kohtutäituri poolt sundtäitmisega ühinemise otsuse allkirjastamine 1 minut pärast arestimisakti

allkirjastamist (t I kd lk 176, punkt 25). Eeltoodut arvestades leidis kohus, et otsust ei muuda

seadusevastaseks asjaolu, et see on allkirjastatud pärast arestimisakti.

41. TMS § 149 lõike 1 järgi on vajalik täitemenetluses osalemiseks sissenõudja avaldus.

Riigikohus on leidnud, et ühinemisavaldust esitav kohtutäitur võib avalduse esitada ka

sissenõudja eest, kes esitas talle TMS § 23 järgse täitmisavalduse. Ühinemisavaldust esitav

kohtutäitur ei ole selles menetluses sissenõudja esindaja, vaid on menetlusökonoomia ja tõhusa

täitemenetluse huve silmas pidades käsitatav üksnes avalduse tehnilise edastajana. Kohtutäituril

on eelduslikult hõlpsam kui sissenõudjal saada infot selle kohta, kas võlgniku kinnistu on juba

arestitud. Ühinemisavalduse esitamiseks peab kohtutäituril olema sissenõudja nõusolek või

hilisem heakskiit (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-164-13, punkt 13).

42. Võlgnik on põhjendanud kaebust väitega, et sissenõudjad ei ole esitanud ühinemiseks

avaldust. TMS § 23 lõige 3 sätestab, et kui sissenõudja soovib pöörata sissenõude kinnisasjale,

2-19-19228

tuleb avalduses märkida võimaluse korral ka andmed selle kinnisasja kohta, millele soovitakse

sissenõue pöörata. Sama säte määratleb, millist liiki asjadele sissenõudja sissenõude pööramist

soovib. TMS eeldab, et sissenõue pööratakse vallasasjadele, kuid sissenõudjal on võimalik

TMS § 23 lõike 3 järgi laiendada sundtäitmise objektiks olevate asjade ringi kinnisasjadele.

Kohus leidis, et sissenõudja soovi märkimise eelduseks ei pea võlgniku omandis olema

kinnisasju. Kohtu hinnangul saab pidada täitmisavalduses märgitud soovi pöörata sissenõue

kinnisasjale sissenõudja nõusolekuks TsÜS § 68 lõike 3 mõistes. Kohtu hinnangul on sellise

nõusoleku korral võimalik kohtutäituril TMS § 149 lõike 1 korras taotleda sissenõudja eest

täitemenetluses osalemist. Vastasel juhul võib sissenõue kinnisasjale pööramata jääda, mis ei

ole kooskõlas täitemenetluse eesmärgiga. Kohus arvestas ka, et menetlusega ühinenud

sissenõudjad ei ole kohtutäituri otsust seaduses sätestatud tähtaja jooksul vaidlustanud. Kohus

leidis, et sellega on sissenõudjad TsÜS § 68 lõike 3 mõistes avaldanud tahet menetluses osaleda.

Ülaltoodut arvestades leidis maakohus, et avaldaja väljatoodud asjaolud ja väited ei anna alust

lugeda otsust seadusega vastuolus olevaks.

43. TMS § 137 sätestab, et kinnisasjale sissenõude pööramisel kohaldatakse vallasasjadele

sissenõude pööramise sätteid, kui sama peatüki sätetest ei tulene teisiti. TMS § 74 lõige 1

sätestab, et asi hinnatakse arestimisel ja asja hind märgitakse arestimisakti. 01.11.2019

kaebusest nähtuvalt esitas avaldaja kaebuse kohtutäituri tegevuse peale asja hindamisel. Kohtu

hinnangul pidas avaldaja kinnisasja hindamist kohtutäituri poolt lubamatuks. Avaldaja ei

vaidlustanud kohtus määratud hinda kui sellist, vaid leidis, et hindamist ei oleks tohtinud läbi

viia. Seda kinnitab ka asjaolu, et avaldaja ei ole kohtutäituri 25.11.2019 otsuse peale esitatud

kaebuses heitnud täiturile ette TMS § 74 lõike 8 järgi kohtult uue hindamise korraldamise

taotlemata jätmist. Avaldaja ei ole kohtutäiturile ega kohtule esitatud kaebuses väitnud, et

kinnisasja mõttelise osa väärtus ei vasta tegelikkusele. Eeltoodut arvestades leidis kohus, et

avaldaja ei vaidlustanud hinda TMS § 74 lõikes 7 sätestatud korras.

44. Arestimisaktis märgiti kinnisasja hind järgmiselt: „Kinnisasja hind: 130 000 eurot (X’le

kuuluva ¼ kaasomandi hind)“ (t I kd lk 19 pöördel). Arestimisaktis on märgitud andmed,

millest kohtutäitur on asja hindamisel lähtunud. TMS § 74 lõige 3 sätestab, et arestitud asjad

hinnatakse võlgniku ja sissenõudja kokkuleppel. Sama sätte lõige 4 sätestab, et kui võlgnik ja

sissenõudja ei saavuta hindamises kokkulepet, samuti kui vähemalt üks nendest ei ole

arestimise juures, hindab vara kohtutäitur. Arestimisaktist nähtuvalt ei viibinud sissenõudjad ja

võlgnik arestimisakti koostamise juures. Samuti ei nähtu, et sissenõudjad ja võlgnik oleksid

leppinud kokku kinnisasja hinnas. Seetõttu oli kohtutäituril TMS § 74 lõike 4 järgi õigus

kinnisasi ise hinnata.

45. TMS § 74 lõige 6 sätestab, et kui asja hindamine osutub raskeks, laseb kohtutäitur vara

väärtuse hinnata eksperdil. Arestimisaktis on märgitud andmed, millest kohtutäitur on asja

hindamisel lähtunud (t I kd lk 19 pöördel – hoonestamata maa tehingud, KV.ee andmebaasist

21.10.2019 leitav võrreldav müügipakkumine). Kohus leidis, et TMS § 74 lõige 6 sätestab

kohtutäituri õiguse lasta asi eksperdil hinnata. Kuivõrd asja hindamise kulud on üks osa

täitekuludest ning TMS § 74 lõike 6 järgi asja eksperdil hinnata laskmine ei välista TMS § 74

lõikes 7 sätestatud menetlusosalise õigust hinda vaidlustada, peab kohtutäitur põhjendama asja

eksperdil hinnata laskmist, kuivõrd tegemist on kohtutäituri diskretsiooniotsustusega. Kohtu

hinnangul ei tulene TMS § 74 lõikest 6 täiturile kohustust põhjendada, miks ta asja ise hindab.

Asjaolu, et menetlusosaline peab asja väärtuse hindamist keeruliseks, ei pane kohtutäiturile

kohustust lasta asi eksperdil hinnata.

46. Kohus märkis, et 13 aastat enne kinnisasja moodustamist koostatud hindamisakt ei sisalda

teavet kinnisasja hinna ning väärtuse hindamise võimaluste kohta 13 aastat hiljem toimunud

2-19-19228

arestimise ajal (vt t I kd lk 32-33 Sten-Patrick Kreek 07.08.2006 ekspertarvamus). Seetõttu ei

pidanud kohtutäitur eksperdi arvamuse esitamist lugema asjaoluks, mis toob kaasa asja

hindamise raskused.

47. Kohtutäituril on kinnisasja arestimisel kohustus asi hinnata (TMS § 142 lõige 1 ja § 143

punkt 4). Erandkorras saab jätta kinnisasja esialgu hindamata, kui keelumärge on

kinnistusraamatusse kantud enne täitmisteate võlgnikule kättetoimetamist, võlgnik on

täitmisteate pärast keelumärke seadmist kätte saanud ning asunud tegema koostööd võla

tasumiseks (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-14-10, punkt 17). Avaldaja on ise välja toonud, et

keelumärge on seatud pärast avaldajale täitmisteate kättetoimetamist. Täitemenetlus täiteasjas

022/2015/544 on algatatud 2015. a. Täitemenetlus oli kuni asja arestimiseni kestnud ligikaudu

4 aastat. Kohtu hinnangul näitab see võlgniku koostöö puudumist võla tasumiseks. Täitmisteade

oli võlgnikule kätte toimetatud enne keelumärke kinnistusraamatusse kandmist. Eeltoodut

arvestades ei esinenud erandlikku olukorda, mis oleks täiturile andnud alust jätta kinnisasi

esialgu hindamata. Eeltoodut arvestades leidis kohus, et kohtutäitur ei ole kinnisasja hindamisel

käitunud seadusega vastuolus.

48. Kohus tuvastas eelnevalt, et 21.10.2019 arestimisakti ja 21.10.2019 otsuse sundtäitmisega

ühinemiseks tühistamise eeldused puuduvad. Kohus ei tuvastanud akti ega otsuse ning nende

koostamise vastuolu seadusega. Samuti tuvastas kohus eelnevalt, et kohtutäitur ei ole kinnisasja

hindamisel käitunud seadusega vastuolus. Eeltoodut arvestades jättis kohus avaldaja kaebuse

kohtutäituri 25.11.2019 otsuse peale rahuldamata.

49. Kohus kohaldas 11.02.2021 määrusega esialgse õiguskaitse abinõusid (t I kd lk 145). Kohus

jättis kaebuse rahuldamata. Seetõttu esineb TsMS § 463 lõike 2, § 477 lõike 1 ja § 386 lõike 4

järgi alus esialgse õiguskaitse abinõude tühistamiseks.

50. Kohtutäiturile esitatud kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse seaduslikkuse

kontrollimiseks saab hagita menetluse algatada üksnes avalduse alusel (TMS § 218 lõige 1).

Seetõttu jättis kohus menetluskulud TsMS § 172 lõike 7 teise lause alusel avaldaja kanda.

51. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud

korras.

Määruskaebus

52. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asja

uueks läbivaatamiseks maakohtule või alternatiivselt lahendada uue määrusega avaldaja

kaebus.

53. Maakohtu määrus ei ole seaduslik ega põhjendatud. Maakohtu käsitlus seoses arestimisakti

ja keelumärke seadmisega on erapoolik, eiratud on asjakohaseid menetlusnorme ja neid ka

valesti tõlgendatud. Samuti on jäetud hindamata tõendid. Asja lahendades on kohus segi ajanud,

mis kaebuse alusel on avaldaja kohtusse pöördunud, seega on kohus lahendanud asja

õigusvastaselt. Avaldaja esitas kohtutäiturile kaebuse 01.11.2019, mitte 20.11.2019 nagu kohus

ekslikult märgib. Kohtutäitur tegi kaebuse kohta vale ja alusetu otsuse 25.11.2019, mis on

praeguses menetluses vaidlustatud. Seega ei ole õiguspärane asja menetlemata jätmine osas,

kas keelumärke seadmine oli lubatav, kas arestimine oli kehtiv, kas kinnisasi moodustati

ebaseaduslikult ja kas TMS § 53 lõike 1 järgi oli arestimine lubatud. Kohtul tulnuks neid väiteid

hinnata.

2-19-19228

54. Kohus oleks pidanud hindama ka seda, et keelumärke seadmine ei olnud seadusega

kooskõlas. Kohus on segi ajanud toimingute seadusliku järjekorra. Väärad on väited, nagu

menetlusosalised ei vaidleks selle üle, et arestimisakti koostamine on toimunud pärast hagi

tagamise määruse kohtutäiturile kättetoimetamist ning seega pärast täitemenetluse peatamist.

Samuti on õigusvastased kohtu väited, et TMS § 64 lõikest 1 ja § 148 lõikest 1 tuleneb, et

arestimine loetakse toimunuks kinnistusraamatusse keelumärke kandmisega, mitte pärast

keelumärke kinnistusraamatusse kandmist arestimisakti koostamisega. Kohus on TMS § 64

lõike 1 tõlgendamisel jätnud tähelepanuta sätte lõpuosa „kui see toimub enne arestimisakti

üleandmist või kättetoimetamist TMS § 75 kohaselt“. Arestimise eelduseks on seega akti

olemasolu, mistõttu ei saa arestimine olla kehtiv olukorras, kus akti üldse ei olnud. Ka TMS

§ 148 lõige 1 eeldab arestimisakti olemasolu.

55. Tsiviilasjas nr 2-19-18400 on arestimise asjaolusid samuti ebaõigesti käsitletud ning tehtud

valed järeldused, kuna jäeti tähelepanuta, et kohtutäitur tegi täitetoiminguid vastuolus nende

tegemise keeluga.

56. Maakohtu käsitlus arestimise kehtivusest on vastuolus kohtupraktikaga. Riigikohus on

lahendis nr 3-2-1-14-10 selgitanud, et kinnisasjale arestimise käigus keelumärke seadmise

üldnormiks on TMS § 145 lõige 1, mille kohaselt peab keelumärke seadmisele eelnema

arestimisakti koostamine. Seega on väär seisukoht, et kuna arestimine oli kehtiv, on kehtiv ka

tagantjärele akti koostamine, sest tegemist on ühe osaga arestimisest kui täitetoimingust. Kohus

jättis tähelepanuta, et akt koostati täitemenetluse keelu ajal ja akti koostamine on täitetoiming,

mida ei tohtinud teha. Kohus on muutnud alusetu tõlgendusega täitetoimingute keelu

sisutühjaks. Antud juhul oli ka TMS § 145 lõike 4 rakendamine võimatu, kuna täitmisteade oli

kätte toimetatud juba 2016. a.

57. Väär on maakohtu seisukoht täitemenetluste ühendamiste seaduslikkuse kohta.

Arestimisakti koostamise ajaks ei olnud teised sissenõudjad ühinenud, samuti ei olnud kinnisasi

arestitud. Ühendamise otsus koostati tagantjärgi.

58. Valed on kohtu väited, et avaldaja ei ole kohtutäiturile ega kohtule esitatud kaebuses

väitnud, et kinnisasja mõttelise osa väärtus ei vasta tegelikkusele ega ole vaidlustanud hinda

TMS § 74 lõikes 7 sätestatud korras. Hinna vaidlustamine avaldaja poolt on üheselt tuvastatav

kõigist menetlusdokumentidest. See on mõistetav juba faktilistest asjaoludest, et avaldaja ei

nõustu täituri määratud hinnaga ja leiab, et kinnisasi tulnuks hinnata eksperdil. Avaldaja

märgib, et ka tema kaebuse punkt 5 on pealkirjastatud „kinnisasja hinna vaidlustamise asjaolud

ja tõendatus“. Kohus ei ole tõendina esitatud ekspertarvamust hinnanud TsMS § 232 lõike 1

kohaselt. Samuti rikkus kohus uurimiskohustust, jättes hindamata avaldaja 11.02.2021 esialgse

õiguskaitse taotluses kinnisasja hinna kohta väljatoodud asjaolud ja taotlusele lisatud turuhinna

akti. Seega on kohus lahendanud asja erapoolikult ning hinna küsimuses tulnuks teha kindlaks,

kas on vajalik määrata hindamine eksperdi poolt. Kohus tõlgendas ka valesti TMS § 74 lõiget

6, mis ei sätesta mitte täituri õigust, vaid kohustust lasta kinnisasi hinnata eeldusel, et kinnisasja

hindamine on raske. Vastasel juhul muutuks säte sisutühjaks. Täitur ei ole põhjendanud, miks

antud olukorras üldse tuleb asuda kinnisasja hindama ja realiseerima.

59. Asja õigel lahendamisel on oluline, et ka täituri tegevus on avaldaja suhtes

ebaproportsionaalne. Kinnisasja arest täituri ebaseaduslike toimingute kaudu ei ole

proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas. Täituri ebaseaduslik tegevus (arestimisaktita ja e-

maili kaudu veel vormistamata kinnistu arestimine, 3 kinnistu vormistamise takistamine

omakasu huvides) on rohkem kui aasta jooksul takistanud nõuete rahuldamist.

2-19-19228

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

60. Kohtutäitur ja sissenõudjad vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle

rahuldamata.

61. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lõike 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

62. Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 21.05.2021 määrus tuleb tühistada osas, milles

kohus jättis rahuldamata võlgniku kaebuse osas, millega kohtutäitur oli jätnud arestitud

kinnisasja hinna võlgniku poolt vaidlustamisel tegemata toimingud uue hindamise

korraldamiseks. Ringkonnakohus on seisukohal, et selles osas käsitlesid nii kohtutäitur kui

maakohus võlgniku kaebust põhjendamatult formaalselt, jättes tähelepanuta tema tegeliku

tahte. Tühistatud osas tuleb saata kaebus uueks läbivaatamiseks kohtutäiturile. Selles osas

kuulub määruskaebus rahuldamisele. Muus osas on vaidlustatud määrus õige ja põhjendatud

ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks või tühistamiseks. Vastavalt TsMS

§-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb tühistamata osas jätta maakohtu määrus muutmata ja

määruskaebus rahuldamata. Muutmata osas nõustub ringkonnakohus maakohtu määruse

põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 659, § 654 lõige 6). Ringkonnakohus

jaotab maakohtumenetluse ja määruskaebemenetluse kulud.

63. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et kohtutäiturile esitatud kaebusest ei saa järeldada,

et võlgnik oleks vaidlustanud arestimisaktis kinnisasjale määratud hinda TMS § 74 lõikes 7

sätestatud korras. 01.11.2019 kaebuse (t I kd lk 12-15) resolutsiooni punktis 3 palus võlgnik

selgelt „lasta hinnata kinnisasi asjakohase atesteeritud eksperdi poolt alles siis, kui läbi on

viidud seaduslik täitemenetlus ja puudused kõrvaldatud ning on selge, et kinnisasi tuleb müüa

enampakkumisel.“ Kaebuse põhjenduste punkti 3 pealkirjaga „Kinnisasja hindamise

vaidlustamine“ sisust nähtub, et võlgnik vaidlustas lisaks kinnisasja hindamisele kui protsessile

(leides, et kohtutäitur ei oleks tohtinud erinevate eelnevate rikkumiste tõttu arestimist ja

hindamist üldse läbi viia) siiski ka määratud hinda, kuigi see väide on temal n-ö laual viimases

järjekorras. Kohtutäitur ei ole andnud teada, et tema päringule vastuseks oleks võlgnik selgelt

väljendanud, et ei soovi uue hindamise korraldamist. Seega kui kohtutäitur õigustatult leidis, et

eelnevaid võlgniku kirjeldatud rikkumisi ei esinenud, tuli tal jõuda lõpuks hinna

vaidlustamiseni ja teha toiminguid vastavalt TMS § 74 lõikele 8. Praeguseks ajaks on kohtud

nii juba jõustunud kohtulahendis kui praeguses asjas nõustunud kohtutäituriga, et võlgniku

poolt esiletoodud rikkumisi täitemenetlus(t)es ei esinenud. Seega tuleb kohtutäituril kinnisasja

hinna vaidlustamise tõttu teha TMS § 74 lõikes 8 ettenähtud toimingud. Kuna nende tegemine

on viidatud sätte kohaselt vaid kohtutäituri pädevuses, tuleb võlgniku 01.11.2019 kaebus saata

selles osas tagasi täiturile uueks lahendamiseks. Ringkonnakohus meenutab võlgnikule TMS

§ 74 lõiget 8, millest tulenevalt kannab hindamiskulud ette isik, kes hindamise vaidlustas, seega

praeguses asjas võlgnik.

64. Vastuseks eelpool käsitlemata kaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. Kolleegium

ei nõustu kaebuse väitega, et maakohus on asja lahendades segi ajanud, millise kaebuse alusel

on avaldaja praegusel juhul kohtusse pöördunud. Avaldaja, viidates vaidlustatud määruse

punktile 8, leiab, et kohus on ekslikult menetlenud tema 20.11.2019 kaebust, mitte 01.11.2019

kohtutäiturile esitatud kaebust. Ringkonnakohus selgitab, et määruse punktis 8 ei viita kohus

kordagi 20.11.2019 kaebusele, vaid 20.10.2019 kohtutäiturile esitatud kaebusele, mida kohtud

2-19-19228

menetlesid tsiviilasjas nr 2-19-18400. Maakohus on õiguspäraselt avaldajale selgitanud, et

kuivõrd ta vaidlustas 20.10.2019 kohtutäiturile esitatud kaebuses keelumärke seadmise,

põhjendades seda asjaoludega, kas keelumärke seadmine oli lubatav, kas arestimine oli kehtiv,

kas kinnisasi moodustati ebaseaduslikult ja kas TMS § 53 lõike 1 järgi oli arestimine lubatud,

siis neid asjaolusid hindas kohus juba tsiviilasja nr 2-19-18400 raames, mistõttu ei hinda kohus

neid uuesti praeguses asjas. Kohus selgitas, et saab praeguses asjas anda hinnangu sellele, kas

arestimisakti koostamine oli seadusevastane või mitte, kuivõrd arestimisakt koostati

21.10.2019, seega pärast 20.10.2019 kaebuse esitamist kohtutäiturile, milles võlgnik ei saanud

arestimisakti vaidlustada. Eeltoodust tulenevalt on põhjendamatu kaebaja etteheide eeltoodud

asjaolude praeguses menetluses hindamata jätmise osas. Maakohus jättis õigesti kaebuse

osaliselt TsMS § 423 lõike 2 punkti 2 alusel läbi vaatamata.

65. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et arestimisakti koostamisel ei rikutud

seadust ning akti tühistamiseks alused puuduvad. Maakohus leidis õigesti, et kuivõrd arestimine

oli kehtiv, on kehtiv ka TMS §-de 75 ja 143 järgi arestimisakti koostamine, sest tegemist on

ühe osaga arestimisest kui täitetoimingust. Seejuures tugines maakohus õigesti ringkonnakohtu

30.11.2020 määruse nr 2-19-18400 seisukohtadele. Vastuseks kaebuse väidetele, et kohus oleks

pidanud hindama ka seda, et keelumärke seadmine ei olnud seadusega kooskõlas ning et vara

arestimise eelduseks on arestimisakti olemasolu, märgib kolleegium, et nimetatud väited esitas

avaldaja juba tsiviilasjas nr 2-19-18400 menetletud kaebuses ning neile on ringkonnakohus

30.11.2020 määruses vastanud. Seega ei ole põhjendatud neid väiteid uuesti hinnata käesoleva

menetluse raames.

66. Kaebuse väited, mis puudutavad tsiviilasjas nr 2-19-18400 tehtud kohtulahendit, jätab

ringkonnakohus tähelepanuta, kuivõrd tegemist on jõustunud kohtulahendiga, milles esitatud

seisukohti ja järeldusi enam vaidlustada ei saa (TsMS § 457 lõige 1).

67. Ringkonnakohus nõustub ega pea vajalikuks korrata maakohtu põhjendusi, mis puudutavad

sundtäitmisega ühinemise otsuse seaduslikkust. Kaebuses avaldaja kordab maakohtus esitatud

seisukohti, mida maakohus on vaidlustatud määruses ammendavalt käsitlenud ja neile

vastanud.

68. Väited, mis puudutavad kohtutäituri tegevuse ebaproportsionaalsust, on esitatud

esmakordselt määruskaebemenetluses, kohtutäiturile ega maakohtule esitatud kaebused neid

väiteid ei sisalda. Nagu eelnevalt märgitud, ei saa avaldaja kohtumenetluses laiendada TMS §

217 alusel täiturile esitatud kaebuse sisu. Määruskaebuses ei ole ka põhjendatud, miks

esitatakse need väited alles määruskaebemenetluses, mistõttu tuleks ringkonnakohtul jätta need

tähelepanuta (TsMS § 659 koosmõjus § 654 lõikega 4). Kolleegium märgib siiski lühidalt

vastuseks, et avaldajale kuuluva kinnistu kaasomandi arestimist ei saa pidada praeguses asjas

ebaproportsionaalseks või ebakohaseks meetmeks. Nagu ka ringkonnakohus tsiviilasja nr 2-19-

18400 lahendis (punktis 26) märkis, tuleb praegusel juhul arvestada sellega, et vaidlusalune

kinnisasja mõtteline osa on avaldaja ainus vara, millele kohtutäituril oli üldse võimalik

sissenõuet pöörata. Seetõttu ei oma iseenesest tähendust, kui suur on tegelik võlgnevuste jääk.

Veel leidis ringkonnakohus, et pelgalt asjaolust, et võlgnik on esitanud sissenõudjatele

avaldused võlgnevuste tasaarvestamiseks, millega sissenõudjad ei ole nõustunud, või esitanud

mõne sissenõudja vastu kohtule hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, ei järeldu, et

võlgnevuste tegelik jääk vastab võlgniku väidetud summale.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

2-19-19228

69. Kaebuse ja määruskaebuse osalisel rahuldamisel jäävad menetluskulud mõlemas

kohtuastmes TsMS § 172 lõike 1 teise lause alusel iga menetlusosalise enda kanda. Rahaliselt

kindlaksmääratavad menetluskulud kohtuasjas puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)