2-21-19881/30 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Kohtujurist

Maarja Kadakas

Määruse tegemise aeg ja koht

02.06.2022. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-19881

Tsiviilasi

BAYER

SPÓŁKA

Z

OGRANICZONĄ

ODPOWIEDZIALNOŚCIĄ

avaldus

Balti

Agrokemikaalid OÜ pankroti väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad, ajutine pankrotihaldur

Avaldaja (võlausaldaja): BAYER SPÓŁKA Z

OGRANICZONĄ

ODPOWIEDZIALNOŚCIĄ

(registrikood 0000035338, aadress al. Jerozolimskie

158, 02-326 Warszawa, Poola);

Avaldaja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Artur

Knjazev

(e-post:

menetlus@cobalt.legal,

artur.knjazev@cobalt.legal);

Puudutatud isik (võlgnik): Balti Agrokemikaalid OÜ

(endine OÜ Baltchem, registrikood 11056142, aadress

K. Kärberi tn 4-164, 13812 Tallinn, baltchem@mail.ru,

baltchem.hagelberg@gmail.com);

Puudutatud isiku seaduslikud esindajad: juhatuse

liikmed A (isikukood xxxxxxxxxxx), B (isikukood

xxxxxxxxxxx) ja C (isikukood xxxxxxxxxxx);

Ajutine haldur: Jüri Truuts (isikukood xxxxxxxxxxx,

asukoht: Jõe 2, Tallinn, tel 502 6222, e-post:

truuts@autente.ee).

Avalduse läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada BAYER SPÓŁKA Z OGRANICZONĄ ODPOWIEDZIALNOŚCIĄ

avaldus Balti Agrokemikaalid OÜ pankroti väljakuulutamiseks.

2. Kuulutada välja Balti Agrokemikaalid OÜ (registrikood 11056142) pankrot

02.06.2022 kell 15.00.

3. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 20.06.2022 kell 09.15.

Üldkoosolek toimub Lubja 4, Tallinn saalis 2021.

4. Nimetada Balti Agrokemikaalid OÜ pankrotihalduriks Jüri Truuts (isikukood

xxxxxxxxxxx, asukoht: Jõe 2, Tallinn, tel 502 6222, e-post: truuts@autente.ee).

5. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

6. Avaldada viivitamata pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded.

7. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude

tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded

rahuldatakse viimases järgus.

8. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi

võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.

9. Jätta pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda.

10. Määrata ajutise pankrotihalduri Jüri Truutsi tasuks 2058,50 eurot (käibemaksu ei

lisandu ega sisaldu) ning vajalike kulude hüvitiseks 138 eurot (käibemaksu ei lisandu

ega sisaldu). Tasu ja kulud kuuluvad väljamõistmisele OÜ-le B2C Konsult

(registrikood 10504196, arvelduskonto XXXXXXXXXXXXXX).

11. Ajutise halduri tasust ja kuludest 2000 eurot maksta välja võlausaldaja BAYER

SPÓŁKA Z OGRANICZONĄ ODPOWIEDZIALNOŚCIĄ poolt 22.03.2022

deposiidina

tasutud

summa

arvelt

OÜ B2C

Konsult

arvelduskontole

nr

XXXXXXXXXXXXXX.

12. Määrata

võlausaldaja

BAYER

SPÓŁKA

Z

OGRANICZONĄ

ODPOWIEDZIALNOŚCIĄ menetluskulude rahaliseks suuruseks 2791,65 eurot.

13. Toimetada määrus kätte võlgnikule, võlausaldajale ja ajutisele pankrotihaldurile ning

edastata viivitamata Tartu Maakohtu registriosakonnale.

Edasikaebekord

Pankrotimääruse peale võib võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada

määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates

pankrotiteate avaldamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku

määruskaebuse läbivaatamisel esindada.

Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik,

pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

Asjaolud

1. BAYER SPÓŁKA Z OGRANICZONĄ ODPOWIEDZIALNOŚCIĄ esitas 20.12.2021

Harju Maakohtule avalduse OÜ Baltchem pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on

võlausaldajal võlgniku vastu rahaline nõue, mis tuleneb nende vahel 20.01.2011 sõlmitud

edasimüügilepingust nr 11. Lepingu alusel müüs võlausaldaja erinevaid taimekaitsevahendeid

vastavalt võlgniku esitatud tellimustele, mille eest kohustus võlgnik vastavalt võlausaldaja

esitatud arvetele maksma. Võlgnik jättis kuue arve eest tasumata. 10.11.2021 seisuga, mil

võlausaldaja esitas võlgnikule pankrotihoiatuse, oli tasumata arvete kogusumma 530 915,80

eurot, seejuures viimati esitatud arve nr 87L2007484 tasumise tähtaeg oli 11.12.2020 ehk

võlgnevus on pikaajaline. 10.11.2021 seisuga oli võlgniku viivisevõlgnevus tasumata arvetelt

53 852,57 eurot. Võlgniku koguvõlgnevus 10.11.2021 seisuga oli seega 584 768,37 eurot.

Võlgnik ei ole tänaseni võlausaldajale võlga tasunud. 10.11.2021 esitas võlausaldaja võlgnikule

pankrotihoiatuse ja nõudekirja võla tasumiseks. Võlgnik sai nõudekirja ja pankrotihoiatuse

kätte ning vastas sellele 22.11.2021 e-kirja teel. Võlgnik ei vaielnud võlausaldaja põhinõudele

vastu, vaid palus lisaaega võlgnevuse tasumiseks, lubades, et esitab jaanuaris 2022

maksegraafiku. Võlgnik väitis, et ei nõustu viivisenõudega summas 85 257 eurot, kuna

võlausaldaja pole väidetavalt varem viivist nõudnud. Võlausaldaja on seiskohal, et võlgnik on

juba pikemat aega püsivalt maksejõuetu ega ole suutnud võlga tasuda umbes kahe aasta jooksul.

2. Võlgniku 21.02.2022 vastuse kohaselt vaidleb võlgnik pankrotiavaldusele ja nõuete

summadele vastu. Võlgnik ei ole maksejõuetu. Võlausaldaja ja võlgniku koostöö on

probleemideta toiminud enam kui 10 aasta jooksul. Kõigi kaupade osas, mis on võlgnik

võlausaldajalt alates 2011. aastast soetanud, on arved kuni 2020. aastani korrektselt

tasutud. Võlausaldaja pankrotihoiatus on pooltevahelist senist praktikat ja tegelikkust arvestades

arusaamatu. Võlgnik nõustub, et ei ole tasunud võlausaldajale kõiki arveid 2020. aastal soetatud

kaupade eest. Samas kavatseb võlgnik täita kõik kohustused. 2020. aastal tasus võlgnik

võlausaldajale saadud kaupade eest väljastatud arveid kokku summas 345 000 eurot. 2021.

aastal on võlgnik teinud võlausaldajale makseid kokku summas 15 000 eurot, viimane makse on

tehtud 19.11.2021. Võlgnik on 2021. aasta vältel olnud võlausaldajaga pidevas kontaktis ja

korduvalt selgitanud oma ajutise makseraskuse tagamaid. Viiviste arvestamisest ega nõudmisest

ei ole võlausaldaja võlgnikku eelnevalt teavitanud, mistõttu jääb viiviste nõue 852,57 eurot

tervikuna arusaamatuks ja sellega võlgnik nõustuda ei saa. Võlgnik selgitab, et ettevõtte tegevust

on 2020. ja 2021. aastal oluliselt mõjutanud ilmastikuolud, mis põhjustasid suures ulatuses viljade

hävingut. Kahjuks on asi viinud selleni, et ostjad on jätnud võlgnikule mitmed suured arved

tasumata. Lisaks võlgnevuste sissenõudmisele on võlgnik aktiivselt tegelenud investorite

leidmisega ja paralleelselt ka laenu taotlemisega. Pankrotiavalduse nõuded ei ole ka

põhisummades korrektsed, näiteks ei ole arvestatud 19.11.2021 tehtud ülekannet summas 5000

eurot. Võlgnik ei ole teadlik, et pankrotiavalduse lisaks olev leping oleks 21.02.2022 seisuga

lõppenud. Võlgnik leiab ka, et pooltevaheline vaidlus tuleb lahendada Poola õiguse alusel ja

Poola kohtus. Seisuga 31.12.2020 oli võlgniku omakapital + 380 766 eurot. Kliendivõlgnevuste

aruande kohaselt on 31.12.2020 seisuga kokku tasumata 851 741,23 eurot. Ostu- ja

maksuvõlgnevuste aruande kohaselt on 31.12.2020 seisuga kokku võlga 755 925,94 eurot.

3. Võlausaldaja esitas 28.02.2022 oma seisukoha võlgniku vastuse osas. Võlausaldaja on

seisukohal, et võlgniku vastus ei anna alust jätta pankrotiavaldus rahuldamata. Võlgnik ei ole

enda maksejõulisust tõendanud ning samuti ei ole lükanud ümber võlgnevust võlausaldaja ees.

Kuivõrd võlausaldaja on oma nõude tõendamiseks juba piisavalt tõendeid esitanud (st arved,

pankrotihoiatus ja võlgniku vastus sellele) ning võlgnik ei ole neid ümber lükanud, siis on

Võlausaldaja nõue PankrS § 10 lg 1 mõttes tõendatud. Võlausaldaja on seisukohal, et

lepingujärgse vaidluse lahendamise kord ei välista pankrotimenetlust. Võlgniku ettevõtte

väidetav võõrandamine viitab katsele vabanda pankrotimenetluse tagajärgedest.

4. Kohus nimetas 29.03.2022 määrusega võlgniku suhtes ajutiseks halduriks Jüri Truutsi, kes

esitas 26.04.2022 kohtule aruande. Aruande kohaselt on saatis ajutine haldur võlgniku

majandusliku seisundi ja maksejõuetuse põhjuste kindlaks tegemiseks võlgnikule kirjaliku

päringu. Ajutise halduri esitatud tähtajaks päringule vastatud ei ole. Ajutine haldur tegi seega

elektroonilised järelpärimised registritesse ning tutvus võlgniku ja temaga seotud isikute kohta

internetis avaldatud informatsiooniga. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku pangakontodel

on raha kokku 1,58 eurot. Võlgniku poolt kohtule esitatud bilanss seisuga 31.12.2020 kajastab

nõudeid ostjate vastu summas 851 741 eurot ning muid lühiajalisi nõudeid summas 295 829

eurot, 2021 bilansis ja kasumiaruandes seisuga 31.12.2021 nõuded ostjate vastu summas 578

700 eurot (2020 652 490 eurot) ja muud lühiajalised nõuded 125 079 (2020 136 076 eurot).

Seega seisuga 31.12.2020 esitatud andmetes (2020 lõppsaldo vs 2021 algsaldo) on

vasturääkivus nõuete summa osas. See tekitab kahtluse ka 2021 aruandes kajastatud muude

andmete õigsuse kohta. Võlgnik ei ole esitanud deebitoride nimekirja ja nõuete

alusdokumente, seega ei ole teada, kelle vastu võlgnikul võivad nõuded olla ning hinnata nende

sissenõutavuse võimalusi. Selliste nõuetega ei saa arvestada kui varaga, mille arvelt on võimalik

täita võlausaldajate nõudeid või katta pankrotimenetluse kulusid. Maksude ettemaksud vastavalt

2021 bilansile 8 587 eurot, seisuga 26.04.2022 on maksuameti andmebaasi põhjal maksude

ettemaks 4,95 eurot ja võlg 16,89 eurot, seega maksude ettemaks sissenõutava nõudena puudub.

Võlgnik ei ole teatanud, millest koosnevad müügiks ostetud kaubad, kas vara reaalselt eksisteerib

ning kas on tagatud vara säilimine. Seega kogu väljaselgitatud vara väärtus on 1,58 eurot. Kokku

on võlgnikul rahalisi kohustusi aga vähemalt 261 835,20 eurot (milleks on pankrotiavalduse

esitanud võlausaldaja nõue. Ülejäänud võlgniku poolt seisuga 31.12.2020 avaldatud kohustuste

väljatoomine on aktuaalsusetu, kuna puudub igasugune täiendav info kas kohustused veel praegu

eksisteerivad. Täpsem võlgniku kohustuste summa saaks selguda pankrotimenetluse käigus.

5. Olemasolevate andmete kohaselt peab ajutine haldur võlgnikku püsivalt maksejõuetuks

(kohustused ületavad varasid). Võlgniku nimetatud vara (väetist) ei saa varana käsitleda, kuna

puuduvad täpsemad andmed selle olemasolu, asukoha, kvaliteedi ja seiskorra kohta.

Transpordivahendite seisukord ja asukoht on teadmata. Ajutisele haldurile kättesaadavate

andmete põhjal võlgnik enam ei tegutse, Maksu- ja Tolliametile on alates 2022 algusest esitamata

käibedeklaratsioonid jm aruandlus, võlgniku praegune juhtkond on ajutisele haldurile jätnud

esitamata kõik küsitud andmed ning dokumendid. Täpsemat finantsanalüüsi ei ole võimalik

seoses puuduvate andmetega läbi viia, see ei ole ka praeguses menetluse staadiumis vajalik.

Võlgniku kohustused ületavad varasid. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Olemasolevate

andmete põhjal ei ole võimalik välja selgitada maksejõuetuse tekkimise põhjust. Oletatavasti on

põhjuseks suurte debitoorsete võlgnevuste laekumiste puudulikus, mis võib tuleneda

deebitoride makseraskustest seoses halva viljasaagiga. Hinnanguliselt muutus võlgnik

maksejõuetuks 2019-2020 aastatel. Pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes on maksejõuetuse

põhjuseks muu asjaolu. Ajutise halduri hinnangul puudub võlgnikul vara pankrotimenetluse

läbiviimiseks. Kuna puudub raamatupidamisdokumentatsioon, siis on olemas võimalus, et selle

olemasolul ja halduri valdusesse jõudmisel võivad ilmneda asjaolud, mis toovad välja

tagasivõitmise aluseid või vara tagasinõudmise võimalusi. Täpsema info saamisel võlgniku

juhtkonnalt või kolmandatelt isikutelt on võimalus esitada kahju hüvitamise nõuded kahju

tekkimises süüdi olevate isikute vastu. Kuna raamatupidamise dokumentatsioon puudub, on

võimalik, et toime on pandud KarS § 381(1) kirjeldatud tunnustega tegu. Ajutine haldur teeb

kohtule ettepaneku anda võlausaldajatele tähtaeg pankrotimenetluse kulude katteks kohtu poolt

määratud summa kohtu deposiiti tasumiseks, ajutise halduri hinnangul võiks see summa olla 5

000 eurot. Summa tasumise korral kuulutada välja võlgniku pankrot.

6. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 17,90 tunni eest 2058,50 eurot (tunnihind

115 eurot ning käibemaksu ei lisandu ega sisaldu). Ajutine haldur on teinud järgmised

toimingud: ajutise halduri nõusolek, tutvumine materjalidega, võlgniku ja tema tegevuse

andmetega internetis, registrites tutvumine 1,5 tundi; ametiasutustele järelpärimiste koostamine

1 tund; võlgnikule kuuluvate sõidukite võimaliku turuväärtuse väljaselgitamine, kindlustus,

tehnoülevaatus 0,40 tundi; krediidiasutustele järelpärimiste koostamine ja saatmine,

andmetega tutvumine 1 tund; võlgniku praeguste ja endiste juhatuse liikmete kontaktide

otsimine, päringute koostamine võlgnikule korduvate päringute edastamine, telefonivestlus

endise juhatuse liikmega 1,85 tundi; juhatuse päringute tõlke korraldamine ja saatmine 0,75

tundi; Maksuameti KMD-de ja TÖR abil võlgniku võimalike raamatupidajate tuvastamine,

kontaktide otsimine avalikest andmebaasidest. Teadaolevale raamatupidajale päringute ja

korduvpäringute edastamine, vestlused telefoni teel 0,70 tundi; võimalike võlausaldajate ja

tehingupartnerite kontaktide otsimine kasutades erinevaid avalikke andmebaase, Äriregister,

Maksuameti andmebaasid. Päringute esitamine 0,40 tundi; telefonikõne pankrotiavalduse

esitanud võlausaldaja esindajaga 0,10 tundi; kohtutäituri edastatud täitemenetluse peatamise

otsusega tutvumine 0,10 tundi; kinnistusraamatu andmetega tutvumine, lepingute tellimine,

nendega tutvumine, tehingute tagasivõtmise võimalikkuse analüüs 0,70 tundi; pangakontode

väljavõtete töötlemine analüüsitavaks, andmete süstematiseerimine ja andmeanalüüs,

võrdlemine mujalt kogutud andmetega 2,75 tundi; töötamine Statistikaameti andmebaasidega

ning võrdlus võlgniku majandusaasta aruannete, pangaväljavõtete ja võlgniku poolt kohtule

muude esitatud andmetega 1,85 tundi; muude andmete kogumine, võrdlemine, analüüsimine.

Ajutise halduri aruande koostamine, kohtuistungist osavõtt 4,80 tundi. Lisaks palub ajutine

haldur hüvitada tema poolt tehtud kulutused summas 138 eurot, milleks on Luisa Tõlkebüroost

tellitud tõlketeenus (võlgniku juhtkonnale päring). Ajutine haldur palub tasu ja kulud välja

maksta OÜ-le B2C Konsult võlausaldaja poolt kohtu deposiiti kantud vahenditest ning

ülejäänud osas võlgnikult vastavalt asja läbivaatamisel selguvatele asjaoludele.

7. Võlausaldaja esitas 03.05.2022 ajutise halduri tasu ja aruande osas seisukoha. Võlausaldaja

märgib, et avaldaja nõue ei ole õiges ulatuses välja toodud. Ajutise halduri aruandes on avaldaja

nõudeks märgitud 261 835,20 eurot, aga pankrotiavalduses oli võlausaldaja toonud enda

nõudeks 10.11.2021 seisuga 530 915,80 eurot, millele lisandub viivis 53 852,57 eurot. Ajutise

halduri teatel on võlausaldaja nõue märgitud lähtuvalt võlgniku andmetest, millega võlausaldaja

kindlasti ei nõustu. Ent kuivõrd nõudeavaldused esitatakse pärast pankroti väljakuulutamist

(PankrS § 93 lg 1 ja § 94), siis toob võlausaldaja seal esile korrektse nõude ulatuse ja palub

sellega arvestada. Võlgniku endised ja praegused juhatuse liikmed rikuvad oma kohustusi, mis

kinnitab vajadust kohaldada seaduses ettenähtud sunnimeetmeid võlgniku juhatuse liikmete (sh

endiste) kohustamaks neid oma kohustusi täitma. Võlausaldaja hinnangul on võlgniku vara on

enne pankroti väljakuulutamist väljakanditud. Avaldaja ei vaidle vastu ajutise halduri

tasule. Võlgniku juhtkond rikkus pankrotiavalduse esitamise kohustust. Ajutise haldur

aruandest nähtuvalt on võlgnik muutunud maksejõuetuks juba 2019-2020 aastatel, ent ei

esitanud pankrotiavaldust kohtule. See viitab ÄS § 180 lg 51 rikkumisele. Ei saa nõustuda

ajutise halduri hinnanguga, et puudub raske juhtimisviga või kuritegu.

8. Võlgniku juhatuse liikme poolt 12.05.2022 kohtule esitatud vastuse kohaselt saab võlgnik

maksta enda võla laovarude arvelt. Võlgnik omab ca 260 kg väetist Prolis, mille sertifikaadid

on aegunud, kuid toode ise on hästi hoitud ja peab olema säilitanud kõik

kvaliteedinäitajad. Kaup on seega ehtne ja kohalikul turul müüa alates 650-700 eurost

kilogramm (hulgihind) kuni jaemüügis 1200-1250 euroni kilogramm. 260 kg väärtus jääb seega

vahemikku (260x725=) 175 500 eurot (minimaalselt) kuni (1200x260=) 312 000

eurot. 31.12.2021 on Balti Agrokemikaalid OÜ vara (nõuded ostjate vastu) summas 578 699,73

eurot. Balti Agrokemikaalid OÜ-ga seotud dokumendid on Eestis ja selleks peab juhatuse liige

tulema Eestisse. See ei ole praegu võimalik.

9. Kohus tegi 17.05.2022 määruse alusel ettepaneku tasuda võlgniku pankrotimenetluse

raugemise vältimiseks massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti

5000 eurot ning hiljemalt 31.05.2022. Võlausaldaja BAYER SPÓŁKA Z OGRANICZONĄ

ODPOWIEDZIALNOŚCIĄ on deposiidisumma tasunud.

Kohtumääruse põhjendused

10. Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või

võlausaldaja. BAYER SPÓŁKA Z OGRANICZONĄ ODPOWIEDZIALNOŚCIĄ on esitanud

võlausaldajana avalduse Balti Agrokemikaalid OÜ pankroti väljakuulutamiseks.

11. PankrS § 31 lg-st 1 tulenevalt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 ütleb, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis,

kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud

sissenõutavaks.

12. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on realiseeritavat vara on 1,58 eurot ning rahalisi

kohustusi aga vähemalt 261 835,20 euro ulatuses (milleks on pankrotiavalduse esitanud

võlausaldaja nõue). Võlgnik on ise nimetanud enda varadeks 2021 bilansis ja kasumiaruandes

seisuga 31.12.2021 nõudeid ostjate vastu summas 578 700 eurot ja muud lühiajalised nõuded

125 079 eurot. Ajutine haldur on välja toonud, et võlgnik ei ole esitanud deebitoride nimekirja

ja nõuete alusdokumente, seega ei ole teada, kelle vastu võlgnikul võivad nõuded olla ning

hinnata nende sissenõutavuse võimalusi. Selliste nõuetega ei saa arvestada kui varaga, mille

arvelt on võimalik täita võlausaldajate nõudeid või katta pankrotimenetluse kulusid. Kohus

nõustub ajutise halduri seisukohaga, et antud juhul ei ole sellise varaga võimalik arvestada,

kuivõrd puuduvad täpsemad andmed nende sissenõutavuse ning realiseeritavuse osas. Võlgnik

on ise kohtule avaldanud, et omab kaubana ca 260 kg väetist Prolis, mille sertifikaadid on

aegunud, kuid toode ise on hästi hoitud ja peab olema säilitanud kõik kvaliteedinäitajad. Ajutine

halduri seisukoha kohaselt puuduvad andmed, kas nimetatud vara ka täpsemalt eksisteerib ning

kas ja kuidas on tagatud selle säilimine. Kohus nõustub, et kuivõrd võlgnik ei ole kohtule

vastavaid andmeid ega tõendeid vara olemasolu ja seisukorra kohta esitanud, ei ole võimalik

seda käesoleval hetkel varana arvestada. Võlgniku juhatuse liige on avaldanud, et asub ise

Hiinas ning tal ei ole võimalik võlgnikuga seonduvaid dokumente esitada, kuivõrd need asuvad

Eestis. Kohus märgib, et kuna tegemist on Eesti äriühinguga, siis oleks võlgnikul võimalik

kedagi ka volitada siin vastavaid asju ajama ning dokumente esitama. Seda võlgnik aga teinud

ei ole.

13. Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul puudub

vara võlausaldaja nõude rahuldamiseks. Võlausaldaja nõude osas märgib kohus, et kuigi

võlausaldaja ja võlgniku vahel on erimeelsus nõude suuruse osas, siis on võlgnik siiski

tunnustanud võlausaldaja nõuet suuruses 261 835,20 eurot. Võlgnikul puudub ka

majandustegevus. Ajutine haldur on seega seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning

puudub vara mille arvelt võlausaldajate nõudeid täies ulatuses rahuldada. Kohus loeb

pankrotiavalduse ja ajutise halduri aruande alusel tõendatuks, et Balti Agrokemikaalid OÜ on

püsivalt maksejõuetu (PankrS § 1 lg 2 ja 3).

14. PankrS § 29 lg 1 näeb ette, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda,

sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt

võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku

maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja

nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS §

29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või

2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude

katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.

15. Võlausaldaja on tasunud kohtu deposiiti pankrotimenetluse raugemise vältimiseks 5000

eurot. Kohus kuulutab seega Balti Agrokemikaalid OÜ pankroti PankrS § 31 lg 1 ja PankrS §

29 lg 3 alusel välja.

16. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus).

Pankrotimääruses

tuleb

märkida

pankroti

väljakuulutamise

kellaaeg.

Pankroti

väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus.

17. PankrS § 31 lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate

esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise,

täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s 511sätestatule ning hagi

tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti

väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohus mõistab

pankrotimäärusega välja ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise ning ajutisele haldurile

tehakse väljamakse.

18. Kohus määrab nõusoleku alusel võlgniku pankrotihalduriks Jüri Truutsi.

19. Võlausaldajate esimene üldkoosolek viiakse läbi määruse resolutsioonis näidatud ajal ja

kohas. Pankrotihaldur peab tagama selleks ajaks täpse võlgniku varade ja võlgade nimekirja.

20. Kohus avaldab pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded

(pankrotiteade) (PankrS § 33 lg 1). PankrS § 93 lg 1 kohaselt võlausaldajad on kohustatud

hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast

arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest

võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt

esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3).

21. Kohus jätab PankrS § 150 lg 2 alusel pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda.

22. PankrS § 23 lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise

eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu

ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete

täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste

suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule

töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise

halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust.

23. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletav tasu on põhjendatud, kuna see vastab nii

ajutise halduri tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. Ajutise halduri

poolt välja toodud ajakulu toimingute kaupa on toimingute sisu ja asja mahtu arvesse võttes

põhjendatud ja mõistlik. Ajutise halduri tunnitasu (116,80 eurot) ei ületa PankrS§ 23 lg 3 kohast

tunnitasu ülemmäära (1/5 kuupalga alammäärast). Samuti on põhjendatud ajutise halduri poolt

tehtud tõlkekulud võlgnikule esitatud teabenõude inglise keelde tõlkimiseks. Kohus määrab

seega Jüri Truutsi tasuks 2058,50 eurot (käibemaksu ei lisandu ega sisaldu) ning vajalike kulude

hüvitiseks 138 eurot (käibemaksu ei lisandu ega sisaldu). Tasu ja kulud kuuluvad

väljamõistmisele

OÜ-le B2C

Konsult

(registrikood

10504196,

arvelduskonto

XXXXXXXXXXXXXX). Ajutise halduri tasust ja kuludest 2000 eurot maksta välja

võlausaldaja BAYER SPÓŁKA Z OGRANICZONĄ ODPOWIEDZIALNOŚCIĄ poolt

22.03.2022 deposiidina tasutud summa arvelt OÜ B2C Konsult arvelduskontole nr

XXXXXXXXXXXXXX.

24. Võlausaldaja

on

kohtule

esitanud

avalduse

menetluskulude

rahaliseks

kindlaksmääramiseks. PankrS § 150 lg 1 p 1 kohaselt on pankrotimenetluse kuluks

menetluskulud. PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui

pankrotimenetlus

lõpetatakse

kompromissiga,

tasutakse

pankrotimenetluse

kulud

pankrotivarast.

25. Võlausaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on võlausaldaja menetluskuludeks

lepingulise esindaja kulude summas 5647 eurot (ilma käibemaksuta), riigilõiv summas 300

eurot ja tõlkekulud summas 411,65 eurot. Võlausaldaja esindajal on kulunud esindamisele 22

tundi, mis on kujunenud järgnevalt: 10.12.2021 pankrotiavalduse koostamine 3 tundi;

10.12.2021 pankrotiavalduse koostamine 0,25 tundi; 13.12.2021 pankrotiavalduse koostamine,

tõlgete korraldamine, e-kiri kliendile 1,25 tundi; 14.12.2021 Suhtlus kliendiga, tõlgete

korraldamine, pankrotiavalduse koostamine 0,25 tundi; 17.12.2021 Pankrotiavalduse

koostamine 0,50 tundi; 20.12.2021 Pankrotiavalduse koostamine ja esitamine, kliendi

teavitamine

tundi;

Tutvumine

28.12.2021

kohtumäärusega,

kohtudokumentide

kättetoimetamise väljaselgitamine, e-kiri kliendile 0,5 tundi; 07.02.2022 Vastaspoole ja kohtu

kirjade läbivaatamine, kliendi teavitamine 0,25 tundi; 23.02.2022 Võlgniku vastuse

läbivaatamine, vastuse koostamine, kliendi teavitamine 0,75 tundi; 28.02.2022 Võlgniku

avaldustele vastuse koostamine ja esitamine, e-kiri kliendile 3 tundi; 08.03.2022 Tutvumine

08.03.2022 kohtumäärusega, juhised kliendile 0,50 tundi; 10.03.2022 Dokumentide

ülevaatamine, e-kiri kliendile 0,25 tundi; 21.03.2022 Kliendile meeldetuletus, 07.03.2022

võlgniku esitatuga tutvumine 0,25 tundi; 22.03.2022 Suhtlus kliendiga tagatisraha tasumise osas,

tähtajast möödalaskmise riskide ja tagajärgede analüüs, juhised kliendile, lahenduste

väljaselgitamine, selgituse koostamine ja kohtule tähtaja pikendamise taotlusega esitamine 2,50

tundi; 23.03.2022 Suhtlus kliendiga, e-kiri kohtusse 0,25 tundi; 29.03.2022 Tutvumine

29.03.2022 kohtumäärusega, edasiste toimingute väljategemine, juhised kliendile 0,50 tundi;

14.04.2022 Tutvumine 13.04.2022 määruse ja ajutise halduri taotlusega, kliendi teavitamine 0,25

tundi; 21.04.2022 Suhtlus ajutise halduriga ja kliendiga 0,75 tundi; 26.04.2022 Ajutise halduri

aruande analüüs, suhtlus ajutise halduriga 1 tund; 27.04.2022 E-kiri kliendile koos aruande ja

leidudega, sh edasised toimingud 0,50 tundi; 03.05.2022 Menetluskulude avalduse projekti

koostamine 0,50 tundi; 03.05.2022 Seisukohtade koostamine ajutise halduri aruandele,

menetluskulude avaldus, kliendi teavitamine 2 tundi. Võlausaldaja esindajate tunnitasu on olnud

190 eurot ja 280 eurot ning juristil 64 eurot.

26. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Vastavalt TsMS § 139 lg-le

1 on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav

rahasumma. Pankrotiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 9 alusel

tuli avaldajal pankrotiavalduse esitamisel tasuda riigilõivu 300 eurot. Seega on riigilõiv 300

eurot põhjendatud ja vajalik menetluskulu.

27. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva

seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

28. Käesolevas menetluses on võlausaldajat esindanud üks lepinguline esindaja –

vandeadvokaat Artur Knjazev. Menetluskulude nimekirjast nähtub mitme erineva tunnitasuga

teostatud toiminguid. Võlausaldaja on viidanud halduskohtu lahenditele, mille kohaselt on

advokaadibüroo teise advokaadi/juristi tehtud töö on omistatav lepingulisele esindajale. TsMS

§ 175 lg 3 kohaselt hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused, kui need on

tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Kohus lähtub antud juhul, et

kohtule teadaolevalt on esindajaks vandeadvokaat Artur Knjazev, kelle kvalifikatsioon ja isik

on kohtule teada ja kontrollitav. Lisaks ei ole pankrotimenetlus oma olemuselt ka nii keerukas

menetlus, mis tingiks mitme esindaja kasutamise vajaduse. Kohus ei arvesta seega mitme

esindaja poolt samale toimingule kuuluvat ajakulu dubleerivas osas.

29. Võttes arvesse menetlusdokumentide ning toimingute sisu ja mahtu, on kohtu hinnangul

lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud järgmises ulatuses:

• 10.12.2021 – 20.12.2021 pankrotiavalduse koostamine (sh ettevalmistavad toimingud) -

4 tundi;

• tutvumine

28.12.2021

kohtumäärusega,

kohtudokumentide

kättetoimetamise

väljaselgitamine, e-kiri kliendile 0,5 tundi;

• 07.02.2022 vastaspoole ja kohtu kirjade läbivaatamine, kliendi teavitamine 0,25 tundi;

• 23.02.2022 – 28.02.2022 võlgniku vastuse läbivaatamine, vastuse koostamine, kliendi

teavitamine – 2 tundi;

• 08.03.2022 tutvumine 08.03.2022 kohtumäärusega, juhised kliendile - 0,25 tundi;

• 10.03.2022 dokumentide ülevaatamine, e-kiri kliendile 0,25 tundi;

• 21.03.2022 Kliendile meeldetuletus, 07.03.2022 võlgniku esitatuga tutvumine 0,25

tundi;

• 22.03.2022 Suhtlus kliendiga tagatisraha tasumise osas, tähtajast möödalaskmise riskide

ja tagajärgede analüüs, juhised kliendile, lahenduste väljaselgitamine, selgituse

koostamine ja kohtule tähtaja pikendamise taotlusega esitamine 0,5 tundi;

• 23.03.2022 Suhtlus kliendiga, e-kiri kohtusse 0,25 tundi;

• 29.03.2022 Tutvumine 29.03.2022 kohtumäärusega, edasiste toimingute väljategemine,

juhised kliendile 0,25 tundi;

• 14.04.2022 Tutvumine 13.04.2022 määruse ja ajutise halduri taotlusega, kliendi

teavitamine 0,25 tundi;

• 21.04.2022 Suhtlus ajutise halduriga ja kliendiga 0,75 tundi;

• 26.04.2022 Ajutise halduri aruande analüüs, suhtlus ajutise halduriga 1 tund;

• 27.04.2022 E-kiri kliendile koos aruande ja leidudega, sh edasised toimingud 0,50 tundi;

• 03.05.2022 menetlusdokumendi koostamine – 2 tundi

Kokku on võlausaldaja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud 13 tunni ulatuses.

30. Riigikohus märkinud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb

hinnata igas kohtuasjas eraldi (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Kohtu hinnangul on

võlausaldaja lepingulise esindaja tunnitasu asja sisu ja keerukust arvestades liiga kõrge. Kohtu

hinnangul on käesolevas asjas põhjendatud tunnitasu suuruseks 160 eurot (käibemaksuta).

Seega määrab kohus võlausaldaja lepingulise esindaja kulude suuruseks 2080 eurot

(käibemaksuta). Võlausaldaja on taotlenud menetluskulud välja mõista käibemaksuta.

31. Võlausaldaja palub kindlaks määrata ka tõlkekulud summas 411,65 eurot. Kuna

võlausaldaja näol on tegemist välismaise äriühinguga ning pankrotiavalduse tõendid on peamiselt

inglise keelsed, siis on kohtu hinnangul nende tõlkimise kulu 411,65 eurot põhjendatud

menetluskulu.

32. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus võlausaldaja menetluskulude rahaliseks suuruseks

2791,65 eurot (sh riigilõiv 300 eurot, lepingulise esindaja kulu 2080 eurot ning tõlkekulu

411,65 eurot).

33. Lähtudes PankrS § 150 lg-st 2, ei mõista kohus menetluskulusid võlgnikult välja, vaid nende

rahuldamine toimub võlgniku pankrotivara arvelt, arvestades PankrS § 146 lg-s 1 sätestatud

järjekorda. Nimetatud põhjusel ei ole võimalik menetluskuludelt viivise väljamõistmine TsMS

§ 177 lg 4 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marget Henriksen

kohtunik