2-22-1629/14 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

02.06.2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-1629

Tsiviilasi

Y AS hagi X (X) vastu töösuhte puudumise ja

alternatiivselt tööpingu erakorralise ülesütlemise

tühisuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 31.03.2022 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Y AS määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Y AS (registrikood XXXXXXXXXXX),

esindaja advokaat Piret Rummi

Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 31.03.2022 määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta hageja kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Y OÜ (hageja) esitas 31.01.2022 Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale hagiavalduse X

(kostja) vastu töösuhte puudumise tuvastamiseks ja alternatiivselt töölepingu erakorralise

ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks. Hagiavalduse kohaselt puudub poolte vahel tööleping või

alternatiivselt oli kostja 30.12.2021 avaldus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks tühine.

2. Kostja teatas 11.02.2022 kohtule, et ta esitas 31.01.2022 kl 13.54 (tl 21)

töövaidluskomisjonile hageja vastu samast töösuhtest tulenevad nõuded. Hagiavalduse

menetlusse võtmisest tuleks keelduda või menetlusse võetud hagi jätta läbi vaatamata, kuivõrd

hagiavaldus esitati kohtule hiljem, so 31.01.2022 kl 21.17.

3. Töövaidluskomisjon võttis 02.02.2022 määrusega menetlusse X 31.01.2022 avalduse Y AS

vastu töösuhte tuvastamiseks, töötasu, puhkuse tasu ja kolme kuu keskmise töötasu hüvitise

saamiseks (tl 26-27).

Maakohtu määrus

4. Maakohus keeldus 31.03.2022 määrusega hagiavalduse menetlusse võtmisest.

Menetluskulud jäid hageja kanda.

Maakohus kohaldas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p-i 6, mille kohaselt

ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui üüri- või töövaidluskomisjoni või muu seadusega

sätestatud kohtueelses menetluses, milles võib teha otsuse täitedokumendina, on samade poolte

vahel asi sama nõude kohta samal alusel.

Maakohus leidis, et käesolevas asjas ja töövaidluskomisjonile esitatud avalduses olevate nõuete

puhul on tegemist nõuetega samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel. Arvestades

asjaolu, et kohus ei ole hagiavaldust menetlusse võtnud, töövaidluskomisjon aga võttis

02.02.2022 avaldaja avalduse menetlusse ja töövaidluskomisjonile oli avaldus esitatud ajaliselt

varem, tuleb kohtule esitatud hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 372 lg 1 p 6 alusel

keelduda.

Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et

avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6).

Määruskaebus ja asja edasine menetlus maakohtus

5. Hageja esitas 04.04.2022 määruskaebuse, milles palub määrus tühistada, kuna puudusid hagi

menetlusse võtmisest keeldumise alused.

Käesoleval juhul ei ole tegemist samade poolte vahel töövaidluskomisjonis pooleli oleva asjaga

sama nõude kohta samal alusel. Hageja esitas maakohtule tuvastusnõude, kuid

töövaidluskomisjonis menetletakse kostja saamata jäänud töötasu ja puhkusehüvitise nõudeid.

Vaidluse pooled on küll samad, kuid menetlustes on selgelt erinevad nõuded.

Kuna hageja esitas hagiavalduse töölepingu seaduse (TLS) § 105 lg-s 1 sätestatud tähtaja

viimasel päeval, siis hagi menetlusse võtmisest keeldumisel osutub kostja poolt töölepingu

erakorraline ülesütlemine kehtivaks ja leping lõpeb ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval,

mis ei ole seaduslik.

Küsitav on, kas töövaidluskomisjon saab menetleda tuvastusnõudeid, et poolte vahel ei ole

sõlmitud

töölepingut.

Kohtul

tuleb

enne

lahendada

hagi

ja

seejärel

lahendab

töövaidluskomisjon vajadusel kostja rahalised nõuded. Kostja avaldus töövaidluskomisjonile

oli ennatlik. Hageja hagi ei saa jääda menetlemata põhjusel, et töövaidluskomisjon jõudis kostja

avalduse enne menetlusse võtta kui kohus hageja hagiavalduse.

Maakohus rikkus oluliselt menetlusnorme, kuna võttis arvesse kostja taotlust ja materjale, mille

kohta hagejalt seisukohta ei küsitud. Hageja sai neist teada määrusega tutvumisel ja väited

esitada määruskaebuses. Hageja palub kaebusele lisatud tõendid vastu võtta.

6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja sellele vastamiseks.

Kostja esitas seisukoha, milles pidas määrust õigeks. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud

ja edastas selle lahendamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu põhjendused

7. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et määruskaebus ei ole põhjendatud

ja tuleb jätta rahuldamata TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel. Vastuseks määruskaebuse

väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

8. TvLS § 2 lg 3 kohaselt on töövaidluste lahendamine kohtus reguleeritud

tsiviilkohtumenetluse seadustikuga käesolevas seaduses sätestatud erisustega. Sellest lähtuvalt

tuleks kohaldada TvLS § 27 lg 2 p 3, mille kohaselt keeldub ka kohus hagi menetlusse

võtmisest, sest kostja esitas nõude töövaidluskomisjonile. Kuna käesoleval juhul on töövaidluse

lahendamiseks töötaja pöördunud töövaidluskomisjoni varem, kui tööandja kohtusse, siis kohus

õigesti jättis tööandja hagi töötaja vastu menetlusse võtmata.

9. Sama töövaidlusega võib olla tegemist ka siis, kui poolte nõuded ei ühti sõna-sõnalt. Töötaja

taotleb töösuhte tuvastamist ja nõuab tööandjalt töötasu, puhkuse tasu ja hüvitise väljamõistmist

ja tööandja taotleb tunnustada, et töötajal puudus õiguslik alus töölepingu erakorraliseks

ülesütlemiseks, kuivõrd poolte vahel ei olnud sõlmitud töölepingut. Seega on tegemist sama

töövaidlusega. Nõuete sõnastus ei peagi kattuma, kuivõrd ühe nõude rahuldamine välistab teise

nõude rahuldamise. Töövaidlust läbivaatavad organid peaksid tuvastama mõlemal juhul, kas

poolte vahel oli töösuhe, mida töötajal oli õigus lõpetada ja see tähendabki, et tegemist on sama

töövaidlusega. Hageja poolt TLS § 84 lg 1 alusel esitatud töötasunõue, TLS § 71 alusel esitatud

puhkuse hüvitise nõue ja TLS § 100 lg 4 alusel esitatud hüvitise nõue on otseselt seotud ja

tuleneb hageja esimesest nõudest tuvastada poolte vahel 18.10.-30.12.2021 töösuhte olemasolu.

Seega ei muuda hageja poolt algatatud töövaidlust teiseks kostja poolt kohtule esitatud

hagiavaldus töösuhte puudumise tuvastamiseks.

10. Töötaja esitas avalduse töövaidluskomisjoni enne kui tööandja hagiavalduse kohtusse.

TvLS § 27 lg 2 p 3 sätestab, et kui nõue on juba esitatud töövaidluskomisjonile või kohtule,

keeldub töövaidluskomisjoni juhataja avalduse menetlusse võtmisest määrusega. Sellest sättest

nähtub, et kui enne kohtusse pöördumist on juba pöördutud töövaidluskomisjoni, tuleb

töövaidluskomisjonil avaldus menetlusse võtta. Ja seda on töövaidluskomisjon 02.02.2022

määrusega ka teinud. Seaduse mõte seisneb selles, et esimese astmena vaadatakse töövaidlus

läbi töövaidlusorganis, kuhu avaldus on varasemalt esitatud. Kohtusse hagiavalduse esitamine

ei

ole

kooskõlas

menetlusökonoomia

põhimõttega.

Kuna

töövaidlus

oli

juba

töövaidluskomisjonis, siis hageja poolt nõude esitamine samaaegselt kohtusse ei tee asja

lahendamist ökonoomsemaks, vaid on selle lahendamist pikendanud. Praegune töövaidlus tuleb

läbi vaadata töövaidluskomisjonis.

11. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga ka selles, et töövaidluskomisjon ei ole pädev

lahendama töösuhte olemasolu või selle puudumise tuvastamise küsimust või et hageja on

minetanud tähtaja oma vastuväidete esitamiseks. Hageja saab oma vastuväited või vastunõude

(töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks) esitada töövaidluskomisjonis selleks

määratava tähtaja jooksul. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et tema õigused jäävad hagi

menetlusse võtmisest keeldumisel kaitseta, kuivõrd ta pöördus oma väidetavate õiguste kaitseks

kohtusse tähtaja viimasel päeval ja hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise korral

loetakse töölepingu erakorraline ülesütlemine kehtivaks. Ringkonnakohus selgitas eelpool, et

töövaidluse

lahendamise

seaduses

reguleerimata

küsimustes

tuleb

lähtuda

tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätetest. Samuti saab töövaidluskomisjon kohaldada TsMS §

67 lg-s 1 reguleeritud tähtaja ennistamist, kuivõrd TLS § 105 lg-s 1 sätestatud hagi ja avalduse

esitamise tähtaeg on menetlustähtaeg, mille ennistamist saab pool TsMS § 67 lg 1 järgi taotleda

(vt nt Tartu Ringkonnakohtu lahendid: 04.05.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-20-14483, p 13 jj ja

22.04.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-291-14687 p 10). TsMS § 67 lg 1 kohaselt, kui

menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja

menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval

põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab

talle muu negatiivse tagajärje. TLS § 105 lg 2 sõnastusest nähtuvalt on näiteks töölepingu

ülesütlemise tühisuse tuvastamise puhul tegemist menetlustähtajaga, mille ennistamiseks annab

töölepingu seadus võimaluse.

Et töövaidluskomisjoni juhataja on otsustanud menetluse töövaidluskomisjonis kuni

kohtulahendini peatada, ei ole määrav, kuivõrd määruse tegemise ajaks ei olnud maakohus hagi

menetlusse võtnud. Eeltoodust tulenevalt tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja maakohtu

määrus muutmata.

12. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud hageja kanda TsMS § 171

lg 1 alusel. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

TsMS § 696 lg 3 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

(allkirjastatud digitaalselt)