2-21-109817/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtuasja number

2-21-109817

Otsuse tegemise aeg ja koht

02. juuni 2022, Tallinn

Kohtunik

Kairi Piirisild

Kohtuasi

PARKIT

OÜ

hagi

I

G

vastu

võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

47,38 eurot

Menetlusosalised ja nende Hageja: PARKIT OÜ (registrikood 12135716), seaduslik

esindajad

esindaja J B

Kostja: I G (isikukood xxx), lepinguline esindaja A S

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista I Gilt PARKIT OÜ kasuks välja põhivõlg 35 eurot, perioodi eest 27.04.2018 –

05.05.2021 sissenõutavaks muutunud viivis 8,47 eurot ja viivis põhivõla tasumata osalt

võlaõigusseaduse (VÕS ) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 06.05.2021 kuni

põhinõude täitmiseni.

3. Jätta rahuldamata PARKIT OÜ nõue I Gilt 1 euro väljamõistmiseks.

4. Jätta PARKIT OÜ menetluskuludest 98% I Gi kanda ja 2% PARKIT OÜ enda kanda. I Gi

menetluskulud jätta tema enda kanda.

5. Mõista I Gilt PARKIT OÜ kasuks menetluskulude hüvitisena välja

73,50 eurot.

6. Keelduda PARKIT OÜ 31.05.2022 esitatud tõendite asja materjali juurde võtmisest.

Edasikaebamise kord

Maakohus

ei

anna luba

käesoleva

otsuse peale apellatsioonkaebuse

esitamiseks (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 442 lg 10).

Pooled võivad siiski esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Lihtmenetluses (TsMS § 405) menetletavas asjas

esitatud apellatsioonkaebuse võtab ringkonnakohus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu

otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21), samuti

juhul kui vaidlustatakse menetluskulude kindlaksmääramist ja vaidlustatav summa ületab 280

eurot.

Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel

juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. PARKIT OÜ esitas 08.04.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse I Gilt

46 euro saamiseks. Kohus tegi 12.04.2021 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte

toimetatud 14.04.2021 e-toimiku kaudu. Võlgnik esitas 14.04.2021 nõudele vastuväite.

Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus 20.04.2021 maksekäsu kiirmenetluse

ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. PARKIT OÜ esitas 06.05.2021 hagiavalduse I G vastu, milles palub mõista kostjalt välja

põhivõlgnevus 35 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 8,58 eurot,

sissenõudmiskulu 1 euro ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

06.05.2021 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

3. Hagiavalduse kohaselt oli sõiduk registreerimismärgiga xxx pargitud 12.04.2018 Xxx 10

parklasse, kus kehtestatud parkimistingimuste kohaselt on parkimine Xxx 10 territooriumil

lubatud üksnes sellekohase kirjaliku loa olemasolul, kui luba on eksponeeritud parkival

sõidukil nähtavas kohas. Sõidukil xxx parkimisluba eksponeeritud ei olnud.

4. Parkla territooriumile on paigaldatud infotahvel, mis sisaldab lepingu tüüptingimusi sõiduki

parkimiseks. Lisaks infotahvlile on paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad

parklaalale sissesõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla omanik kehtestab

tingimused seal parkimiseks. Hageja kehtestatud parkimistingimuste kohaselt loetakse

sõiduk parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille

kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel.

Kui sõidukijuht pargib sõiduki või liikleb parklas eirates parkimistingimustes sätestatud

korda, on sõidukijuhil kohustus parklaoperaatori nõudmisel tasuda leppetrahvi 35 eurot.

5. Sõiduki xxx omanikule koostati 12.04.2018 leppetrahv nr 21290012240 35 euro tasumiseks.

Vastavalt Maanteeametist saadud andmetele oli sõiduki xxx vastutav kasutaja/omanik

leppetrahvi vormistamise ajal kostja. Kostjat teavitati leppetrahvinõude esitamisest

leppetrahvi kviitungi asetamisega sõiduki kojamehe vahele.

6. Hageja palub hüvitada ka sissenõudmiskulu 1 eurot Maateeametilt liiklusregistri andmete

taotluse esitamise eest ja mõista kostjalt välja viivise seadusjärgses määras alates 12.04.2018.

Kostja vastuväited

7. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

8. Kostja parkis 12.04.2018 sõiduauto Xxx tn 16 parklas ja Xxx 16 elamus asuva

korteriomanikuna on tal õigus parklat oma sõiduauto parkimiseks kasutada. Kostja ei

parkinud sõidukit 12.04.2018 Xxx 10 elamu territooriumil/parklas.

9. Xxx 10 korteriühistu ega Xxx 16 korteriühistu ei ole kehtestanud parkla parkimiskorda ega

vastu võtnud otsust, mille järgi korteriomanikele saaks määrata leppetrahvi. Samuti ei ole

korteriühistud andnud hagejale volitust nende nimel reguleerida parkla kasutamist

korteriühistu liikmete poolt. Kui sellised otsused oleksidki olemas, oleksid need

kehtetud/tühised ja ei omaks õiguslikku tähendust, kuna parklate kasutamist saavad

reguleerida ainult korteriomanikud kokkuleppel. Sellist kokkulepet ei ole.

10. Hageja ja kostja vahel ei ole parkimiseks lepingut sõlmitud. Samuti puudus parklasse

sissesõidul 12.04.2018 infotahvel selle kohta, et tegemist on eraparklaga, kus kehtivad hageja

poolt märgitud parkimistingimused. Isegi kui parklasse sissesõidul asus infotahvel

parkimistingimustega, ei ole sellel õiguslikku tähendust. Hagejal ei ole õiguslikku alust

sõlmida kostjaga lepingut eraparkla kasutamiseks, kuna ta ei ole parkla omanik ja tal ei ole

õigust tegutseda parkla omaniku nimel. Kui selline leping on siiski sõlmitud, tuleb tuvastada

selle tühisus.

11. Hageja väide, et leppetrahvi kviitung oli edastatud kostjale selle panemisega sõiduki

kojameeste vahele, ei vasta tegelikkusele. Hageja esitatud foto tõendab ainult seda, et

sõiduauto kojameeste vahele on pandud mingi valge puhas paberitükk. Kostja ei ole

leppetrahvi kviitungit kätte saanud ja tutvus sellega esimest korda siis, kui tutvus hagiga.

12. Kui hagejal oli õigus leppetrahvinõue esitada, on see aegunud, kuna hageja ei ole

teatanud kostjale leppetrahvinõudest mõistliku aja jooksul. Väidetav rikkumine toimus

12.04.2018, kuid kostja sai leppetrahvi kätte alles 16.05.2021.

KOHTU PÕHJENDUSED

13. Kohus, tutvunud poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega leiab, et hagi tuleb rahuldada

osaliselt.

14. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt

menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pool määrab

ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. Samas ei ole poolte valitud õiguslik kvalifikatsioon kohtule siduv (TsMS § 436 lg

7). Pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimine on TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 järgi kohtu

ülesanne. Kohus ei ole asja lahendamisel seotud poolte esitatud õiguslike väidetega, vaid

kohaldab seadust ise. Kohus saab esitatud nõude õigusliku aluse kindlaksmääramisel

tugineda üldjuhul üksnes poolte esitatud faktilistele asjaoludele ja tõenditele (Riigikohtu

24.09.2008 otsus 3-2-1-62-08 p 11). Lisaks asjaolude kohtu ette toomise kohustusele peab

kumbki pool TsMS § 230 lg 1 kohaselt hagimenetluses ka tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus saab otsuse

rajada üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele ning otsust tehes otsustab kohus, mis

asjaolud on esitatud tõendite alusel tuvastatud (TsMS § 436 lg 2 esimene lause ja § 438 lg

1).

15. Hageja palub mõista kostjalt välja sõiduauto Xxx 10 parklas lepingutingimustele

mittevastava parkimise eest 12.04.2018 saadud leppetrahvi 35 eurot, hagi esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivise 8,58 eurot, sissenõudmiskulu 1 euro ja viivise

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 06.05.2021 kuni

põhivõlgnevuse tasumiseni.

16. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud

lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

Kohus hindab hageja nõude lahendamisel seega seda, kas poolte vahel on leping, kas kostja

on lepingut rikkunud ja kas lepingus on kokku lepitud kohustuse rikkumise puhuks

rahasumma tasumine.

17. Hagiavalduse kohaselt rikkus kostja 12.04.2018 hageja opereeritavas Tallinn, Xxx tn 10

korteriühistu parklas parkimistingimusi, parkides sõiduauto registreerimismärgiga xxx ilma

parkimist lubavat kirjalikku luba eksponeerimata. Kostja leiab, et hagejal puudub KÜ Xxx

10 ja KÜ Xxx 16 volitus vaidlusaluses parklas parkimise korraldamiseks ja järelevalveks.

Samuti ei ole kostja hagejaga lepingut sõlminud ning kostjale ei ole leppetrahvi nõuet

mõistliku aja jooksul esitatud.

18. Hagiavalduse ja kostja vastuse kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et kostja oli

leppetrahvi tegemise ajal sõiduki xxx registreerimisnumbriga xxx omanik, samuti ei vaidle

pooled selle üle, et kostjale kuulub xxx korteriomand (dtl 57–58).

19. Kostja väitis esmalt, et ta on Xxx 16 elamus asuva korteri omanik, mistõttu on tal õigus

kasutada Xxx 16 parklat oma sõiduki parkimiseks ning ta ei ole oma sõidukit 12.04.2018 KÜ

Xxx 10 parkimiskohal parkinud. Asjas esitatud fotod kostja sõidukist (dtl 32–37),

liiklusskeem KÜ Xxx 10 ja KÜ Xxx 16 parklas (dtl 106 ja 108–109) ja leppetrahvi väljavõte

(dtl 123) tõendavad, et kostja parkis talle kuuluva sõiduki numbrimärgiga xxx 12.04.2018

Xxx 10 korteriühistu jaoks ette nähtud parkimiskohale, mitte KÜ Xxx 16 jaoks ette nähtud

parkimiskohale. Skeemilt nähtub, et Korteriühistule Xxx 16 kuuluvad parkimiskohad

paikenvad paralleelselt sõiduteega. Fotode kohaselt on kostja sõiduk pargitud risti

sõiduteega, s.o selliselt, nagu on skeemil tähistatud Xxx 10 parkimiskohtadel parkimine.

Kostja sõidukist tehtud fotodelt nr 1 ja 5 (dtl 32 ja 36) nähtub ka eemal asuv liiklusmärk, mis

viitab Xxx 16 parkimiskohtade asukohale ja seal kehtestatud parkimiskorrale, s.o neli autot

paralleelselt sõiduteega. Kostja seal ei pargi. Koht, kus kostja parkis ja seal kehtestatud

liikluskorraldus, nähtub ka fotodelt dtl 120 ja 121. Eeltoodud skeeme ja fotosid koos hinnates

leiab kohus, et tõendatud on hageja väide, et kostja parkis sõidukit kohas, mis oli ette nähtud

Xxx 10 elanikele. Kostja vastupidised väited on üldsõnalised ja tõendamata. Kohus selgitas

pooltele, et tulenevalt TsMS § 230 lg 1 sätestatust tuleb kummalgi poolel tõendada

menetluses asjaolusid, millele nad tuginevad.

20. Kostja väide, et ta on Xxx 16 elamus asuva korteri omanik, mistõttu tal on õigus KÜ

Xxx 16 parkimiskohal parkida, ei ole seega asjakohane, kuna leppetrahvi nõutakse Xxx 10,

mitte Xxx 16 korteriühistule eraldatud parkimiskohal parkimise eest. Seetõttu ei ole

asjakohane ka kostja esitatud tõend korteriühistu Xxx 16 poolt 01.06.2021 esitatud teate

kohta sellest, et nemad ei ole Xxx 16 parkimisalal parkimiskorda kehtestanud ega andnud

hagejale õigust leppetrahvi nõuda (dtl 59–60).

21. Kohus ei nõustu kostjaga, et hagejal ei olnud volitust Xxx 10 territooriumil parkimist

korraldada ja selle üle järelevalvet teostada. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on kinnistu

Xxx tn 16b, Tallinn, millel hageja parkimist korraldab, omanik Tallinna linn. Kinnisasjale

on seatud isiklik kasutusõigus tähtajaga 15 aastat Korteriühistu xxx, xxx, Korteriühistu Xxx,

Korteriühistu Xxx 10 ja Xxx 16 Korteriühistu kasuks parkimisala kasutamiseks,

hooldamiseks ja parendamiseks kasutusõiguse ala ulatuses vastavalt 02.03.2016 lepingule ja

selle lisaks olevale skeemile (dtl 103–105). Korteriühistutele eraldatud parkimiskohtade

skeem on lisatud käesoleva asja materjali juurde (dtl 106 ja 108–109). Seega on kinnisasja

omanik andnud 02.03.2016 lepinguga korteriühistutele, sh Xxx 10 korteriühistule isikliku

kasutusõiguse parkimisala kasutamiseks. Kuigi kostja on käesoleva asja juurde esitanud ka

02.03.2016 lepingu (dtl 157 – 159) leiab kohus, et selle lepingu detailne sisu ei oma käesoleva

asja lahendamisel iseseisvat tähtsust, kuna ei mõjuta hageja ja kostja vahelist õigussuhet.

Kostja väide puudutab korteriühistute ja hageja vahelist õigussuhet.

22.

04.05.2016 toimus Xxx 10, 12 16, xxx ja xxx juhatuste koosolek. Koosoleku protokolli

kohaselt valiti parkimisteenuse kontrolli osutajaks PARKIT OÜ, s.o hageja. Seejuures lepiti

ka kokku, et hagejaga sõlmitakse raamleping ja arved tasuvad kõik korteriühistud eraldi (dtl

107–109). Kostja ei ole väitnud, et koosoleku läbiviimist või koosolekul vastu võetud

otsuseid oleks vaidlustatud. Hageja ja korteriühistu Xxx 10 sõlmisidki 12.07.2016 teenuse

osutamise lepingu liiklemise ja parkimisereeglite täitmise kontrollimiseks Xxx tn 16b

hoovialal ja korteriühistule kasutada antud parkimiskohtadel (dtl 111–113). Lepingu punkti

3.2. alusel on hagejal õigus kutsuda kehtestatud korra eirajaid korrale, sh kasutades hoiatusi

ja/või leppetrahve. Lepingu kohaselt vormistab hageja leppetrahvi sõidukijuhtidele, kes

eiravad tellija territooriumil kehtestatud liiklusskeemi või liikluse reguleerija korraldusi ning

lepingu punkti 3.8. alusel pidi hagejale jääma kogu leppetrahvidest saadav tulu. Eeltoodust

nähtub, et Xxx 10 korteriühistu oli saanud maa omanikult loa kasutada maad ühistu liikmete

sõidukite parkimiseks ja hageja oli saanud korteriühistult õiguse seal parkimist korraldada,

sh nõuda parkimiskorra rikkujatelt leppetrahvi. Hageja korraldas parkimist Xxx 10

korteriühistule ettenähtud alal kuni 01.02.2019 (dtl 189), s.t ka vaidlusaluse leppetrahvi

tegemise ajal. See, kas korteriühistu Xxx 10 ja hageja vahel sõlmitud leping on

nõuetekohane, ei mõjuta hageja ja kostja vahelist õigussuhet. Kostja ei saa vaidlustada

kolmandate isikute vahelist tehingut ega tugineda hageja poolt kolmandate isiku õiguste

rikkumisele. Samuti ei mõjuta asja lahendamist kostja viide sellele, et Xxx 10 KÜ sõlmis

Xxx tn 16b parkla osas lepingu Ühisteenused AS-ga (dtl 195–198). Kostja väide, et leping

Ühisteenused AS-ga sõlmiti 17.01.2018 ei ole aga õige, kuna lepingu p 6.4 kohaselt jõustus

leping alles pärast selle allakirjutamist. Leping jõustus seega pärast 17.04.2018. Kohus leiab

aga, et kostja viide on igal juhul asjakohatu, kuna Ühisteenused AS-ga lepingu sõlmimine ei

lõpeta hagejaga sõlmitud lepingut ega piira mingil viisil hageja õigust teostada tema

lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi.

23. Kostja väited selle kohta, et tegemist on kinnistu kaasomandit puudutava

õigusvaidlusega, ei ole eeltoodust tulenevalt õiged. Kostja ei ole Xxx tn 16b kinnisasja, millel

hageja parkimist korraldas, kaasomanik. Kinnisasi kuulub Tallinna linnale. Samuti ei ole

kostjale antud isiklikku kasutusõigust kinnisasja kasutamiseks. Kasutusõigus on antud

korteriühistutele, kes on iseseisvad juriidilised isikud. Samuti leiab kohus, et see, milline on

kinnisasja kasutajana Xxx 10 korteriühistu ja parkimise korraldajana hageja omavaheline

suhe ja kas hageja või korteriühistu on oma õigusi või kohustusi parkimise korraldamisel

rikkunud, ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust. Need väited ei anna kostjale alust

keelduda tema ja hageja vahel sõlmitud lepingust tulenevate kohustuste täitmisest. Kui

hageja on rikkunud enda lepingust tulenevaid kohustusi, vastutab ta selle eest korteriühistu

ees. Kostjal ei ole igal juhul ka võimalik vaidlustada Xxx 10 korteriühistu tegevust, kuna ta

ei ole selle ühistu liige.

24. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja ja kostja vahel on parkimisleping. VÕS § 8 lg 1

sätestab, et leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool

kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 8 lg 2

järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 9 lg 1 järgi loetakse leping

sõlmituks pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil

vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on

saavutanud kokkuleppe. Kooskõlas VÕS § 20 lg 1 on nõustumus otsese tahteavaldusega või

mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.

25. Kuna lepingut saab sõlmida pakkumuse esitamise ja sellele nõustumise andmise teel,

saab parkimislepingut lugeda sõlmituks, kui isik pargib sõiduki alale, millele parkimise

tingimused olid talle eelnevalt teatavaks tehtud (Riigikohtu 20.10.2010 otsus 3-2-1-75-10 p

12 ja 13). Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tingimustele

(Riigikohtu 26.01.2017 otsus 3-2-1-82-16 p 22). Auto juhiks ja lepingu pooleks saab lugeda

sõiduki omanikku, kui ta ei tõenda, et autot juhtis mõni muu isik (Riigikohtu 26.01.2017

otsus 3-2-168-16 p 31 ja 26.01.2017 otsus 3-2-1-82-16 p 22). Vähemalt üldjuhul piisab

parkimisteenuse osutaja leppetrahvinõude tõendamiseks sellest, kui parkla haldaja on

pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise

aja ja koha. Seejärel on parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal

kõnealuses parklas pargitud (Riigikohtu 06.12.2017 otsus 2-15-3430 p 18).

26. Hageja parkimistingimuste punkti 1 kohaselt loetakse sõiduki sisenemisel parklasse

sõlmituks leping sõidukijuhi ja parklakorraldaja vahel. Punkti 2 järgi peab parkimist lubav

dokument ehk parkimisluba olema nähtaval kohal armatuurlaual. Punkti 3 järgi võivad

parklas parkida üksnes registreeritud sõidukid. Punkt 5 kohaselt, kui sõidukijuht eirab

tingimusi, on parklakorraldajal õigus määrata sõidukijuhile ja sõidukijuhil on kohustus

tasuda parkimistingimuste rikkumise eest leppetrahvi kuni 35 eurot (dtl 39). Asjas esitatud

fotod kinnitavad, et parkimistingimusi kajastavad infotahvlid olid paigaldatud ka KÜ Xxx

10 parkimisterritooriumile (dtl 115–119). Kostja on esitanud sellele üksnes üldsõnalisi ja

tõendamata vastuväiteid. Seda hoolimata kohtu selgitusest kostja kohustuse kohta oma

vastuväited tõendada. Üksnes kostja paljasõnaline ja sisustamata väide, et tema leiab, et

infotahvleid ei olnud, ei ole piisav lükkamaks ümber hageja esitatud tõendeid. See, kes

infotahvli paigaldas ja kas selleks on ka Transprodiameti kooskõlastus, ei oma käesoleva asja

lahendamisel tähtsust.

27. Eeltoodust tulenevalt on hageja tõendanud õiguse osutada Xxx 10 kinnisasja omanikele

ettenähtud alal parkimisteenust, samuti kostjaga parkimisteenuse osutamise lepingu

sõlmimise ja selle lepingu tingimused. Kostja parkis sõidukit numbrimärgiga xxx 12.04.2018

Xxx 16b, Tallinn parkimisalal kohas, mis oli ette nähtud Xxx 10 elanikele. Sõidukist tehtud

fotod kinnitavad, et parkimine ei vastanud parkimistingimuste punktis 2 sätestatud

tingimustele, s.o parkimist lubav dokument ei olnud asetatud nähtavale kohale armatuurlaual

(dtl 32–35). Seega rikkus kostja parkimistingimusi ja hagejal on parkimistingimuste p 5

alusel õigus nõuda kostjalt leppetrahvi kuni 35 eurot. Kostja seisukoht, nagu võiks ta parkida

oma sõidukit võõral kinnisasjal, järgimata selleks ette nähtud tingimusi, jääb arusaamatuks.

28. Kohus ei nõustu kostjaga, et pooltevaheline leping on tühine. Kostja ei toonud esile

ühtegi asjaolu, mille alusel ta leiab ja kohus võiks tuvastada, et leping on tühine. Kostja väide,

nagu oleks korteriühistu rikkunud parkimise korraldamise otsustamisel oma seadusest

tulenevaid õigusi ja kohustusi, ei muuda tühiseks hageja ja kostja vahelist parkimislepingut.

29. Hageja infosüsteemi väljavõtte (dtl 30) kohaselt vormistati hageja sõidukile xxx Xxx 10

parkimisalal ilma parkimisloata parkimise eest 12.04.2018 leppetrahv 35 eurot.

Parkimistrahvi teade jäeti sõiduki aknale kojamehe vahele (dtl 36). Kostja väidab, et ta ei ole

leppetrahvi saanud ning et hagile lisatud pildilt nähtuvalt on kojamehe alla pandud lihtsalt

mingi valge paberilipik. Kohus kostja üldsõnaliste vastuväidetega ei nõustu.

30. Kohus selgitas kostjale 04.04.2022 kirjas, et kumbki pool peab hagimenetluses

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja esitatud

fotolt (dtl 36) nähtub, et sõiduki kojamehe vahele on 12.04.2018 asetatud gripkotis paber.

Seejuures nähtub fotolt ka ajatempel. Kohus leiab, et asjaolu, et leppetrahvi nõuded jäetakse

sõidukijuhile ilmastikukaitseks gripkotis, on üldteada asjaolu. Hageja esitas tõendina ka

koopia samast leppetrahvist, millelt nähtub parkimise koht, sõiduki registreerimisnumber ja

mark, parkimise kuupäev ja kellaaeg ning leppetrahvi suurus (dtl 38). Koopia ja foto on

omavahel kooskõlas. Kostja parkis sellel kuupäeval oma sõidukit lepingutingimustele mitte

vastaval viisil ja talle vormistati leppetrahv. Milliste asjaolude alusel kostja väidab, et

tegemist ei olnud leppetrahvi nõudega, vaid oli mingi muu paberiga ja millega kostja seda

tõendab, ei ole kostja selgitanud. Riigikohtu praktika kohaselt on parkimisteenuse osutamisel

leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise

mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes (Riigikohtu 05.06.2019 otsus 2-17-117146 p 12).

Kohtu hinnangul piisab leppetrahvinõude tõendamiseks sellest, kui parkla haldaja on

pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise

aja ja koha (vt ka Riigikohtu 06.12.2017 otsus 2-15-3430 p 18). Kohus tuvastab eelviidatud

tõendeid kogumis hinnates, et hageja on nõude esitamisel nimetatud kriteeriumid täitnud.

Hageja pildistas sõidukit selle parkimise asukohas, jättis leppetrahvi kviitungi kojamehe

vahele ja leppetrahvilt nähtub parkimise aeg ja koht.

31. Kohus ei nõustu kostjaga, nagu oleks hageja leppetrahvi nõue aegunud. Kohus tuvastas

ülal, et leppetrahvi nõue esitati kostjale 12.04.2018 selle panemisega kostja sõiduki kojamehe

vahele. Kuna esile toodud asjaoludel esitati leppetrahvinõue rikkumise avastamisega samal

päeval, on see esitatud mõistliku aja jooksul VÕS § 159 lg 2 tähenduses.

32. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.

TsÜS § 147 lg 1 järgi algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost

hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. VÕS § 82 lg

7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse

täitmist. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või

tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

33. Hageja esitas kostjale leppetrahvinõude 12.04.2018. Leppetrahvinõude kohaselt oli selle

tasumise tähtaeg 14 päeva. Seega muutus leppetrahvinõue sissenõutavaks 27.04.2018 (vt ka

käesoleva otsuse p 36). TsÜS § 160 lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt

hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Sama paragrahvi lõike 2 p 3

kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses.

Hageja esitas kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse 08.04.2021, s.o enne kolme

aasta möödumist. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega nõude aegumine peatus.

Hageja nõue ei ole seega aegunud.

34. Kostjal oli seega kohustus tasuda leppetrahv hiljemalt 26.04.2018, kuid kostja ei ole

seda teinud. Samuti ei ole kostja esile toonud asjaolusid, millest võiks järeldada, et kohustuse

rikkumine oleks vabandatav. Raha maksmisele suunatud kohustuse rikkumine ei ole reeglina

vabandatav. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et hageja leppetrahvi nõue 35 euro

saamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

35. Põhinõude rahuldamise tõttu kuulub rahuldamisele ka hageja viivisenõue. Sellele

nõudele kostja eraldiseisvat vastuväidet ei esitanud. VÕS § 113 lg 1 kohaselt, võib

võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele

või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

Euroopa

Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav

viimane intressimäär

oli 0,0%. Kuna kohustuse täitmise aeg oli leppetrahvis kindlaks määratud, on hagejal õigus

viivisele alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, s.o 27.04.2018.

36. Hageja palus kohtul kooskõlas TsMS § 376 mõista kostjalt hageja kasuks välja hagi

esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise ja viivise protsendina põhinõudest kuni

kohustuse täitmiseni. Perioodi eest 12.04.2018 – 05.05.2021 palub hageja välja mõista 8,58

eurot. Leppetrahvinõue muutub VÕS § 82 lg 7 ja § 158 lg 1 järgi sissenõutavaks alates selle

nõude eelduste täitmisest, esmajoones kohustuse rikkumisest. Seega võib hageja

leppetrahvinõude olemasolul nõuda kostjalt selle tasumisega viivitamisel üldjuhul ka viivist

alates leppetrahvi tegemisest (vt ka Riigikohtu 3-2-1-69-08). Antud juhul määras aga hageja

kindlaks kohustuse täitmise tähtpäeva, mis oli 14 päeva leppetrahvi tegemisest ja kostjal oli

seega õigus kohustus täita selle perioodi kestel, s.t hiljemalt 26.04.2018 (VÕS § 82 lg 1 ja

2). Seega muutus kohustus sissenõutavaks alles 27.04.2018 ja hagejal on õigus nõuda kostjalt

viivise tasumist perioodi eest 27.04.2018 – 05.05.2021. Hagi esitamise ajaks sissenõutavaks

muutunud viivis on seega 8,47 eurot (35×(365÷8%)×1105). Samuti tuleb kostjalt välja

mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 06.05.2021 kuni kohustuse

täitmiseni.

37. Hageja palub mõista kostjalt välja sissenõudmiskulu 1 euro, s.o Maanteeametilt sõiduki

omaniku või kasutaja andmete saamiseks kantud kulu. Kohus selgitas hagejale 04.04.2022

kirjas, et nimetatud nõue on käsitletav kahju hüvitamise nõudena VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg

3 tähenduses. Kohus pööras ühtlasi hageja tähelepanu sellele, et hageja ei ole sellise kulu

kandmise kohta ühtegi tõendit esitanud. Hageja kirjeldas hagiavalduses vaid üldsõnaliselt, et

peab tasuma Maanteeametile iga leppetrahvi kohta rahasumma selle eest, et saada

liiklusregistrist andmeid sõiduki omaniku või kasutaja kohta. Hageja ei esitanud tõendeid ka

kohtu poolt kirjas määratud tähtajaks. Kohus märgib, et hageja esitatud tõendite kohaselt on

talle kostja sõiduk teada juba varasemast. Hageja enda e-registrist tehtud kuvatõmmise

kohaselt on samale sõidukile tehtud 26 trahvi. Kuna päringu tegemise asjaolud on esile

toomata ja tõendamata, ei ole kohtul võimalik hageja nõude olemasolu kontrollida ja see

tuleb jätta rahuldamata.

38. Kohus jätab TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel arvestamata tõendid, millele käesolevas

otsuses ei ole viidatud ja millest ei nähtu poolte poolt asjas kohtu ette toodud ja asja

lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid.

39. TsMS § 331 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja

möödumist või TsMS § 329 või § 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi

või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu

arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli

mõjuv põhjus. Kohus määras 04.04.2022 kirjas tähtaja 21.04.2022 kohtule lõplike

seisukohtade ja tõendite esitamiseks. Vastaspoolel oli võimalik esitatud dokumentide kohta

esitada seisukoht hiljemalt 05.05.2022. Kostja esitas oma seisukoha ja tõendid 21.04.2022,

hageja esitas neile vastuväited 13.05.2022. Kohus leiab, et nimetatud tähtaja rikkumine ei

põhjusta iseenesest asja lahendamise viibimist. Hageja esitas aga vastusena kostja

21.04.2022 menetlusdokumendile oma vastuväited ja uued, sh korduvad tõendid ka

31.05.2022. Hageja ei toonud esile menetlusdokumendi hilinenult esitamise mõjuvat põhjust.

Kohus leiab, et pärast kohtu määratud tähtaega, sj kaks päeva enne lahendi kuulutamist

esitatud uute tõendite vastuvõtmine ei ole põhjendatud, kuna see põhjustaks asja lahendamise

viibimist. Kohus keeldub seetõttu hageja 31.05.2022 menetlusdokumendi ja selle uute lisade

vastu võtmisest, välja arvatud osas, milles hageja esitas seisukoha kostja poolt kohtu nõudel

30.05.2022 esitatud tõendile.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

40. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

41. Kohus leiab, võttes arvesse hagi rahuldamise ulatust (98%) ja vaidluse sisu, sh kostja

poolt hagile esitatud vastuväiteid ja hagi osalise rahuldamata jätmise, et hageja

menetluskulud tuleb 98% ulatuses jätta kostja kanda ja ülejäänud osas hageja enda kanda.

Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.

42. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. Kohtukulud on mh riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on

mh menetlusosalise esindaja kulud (TsMS § 144). Menetluskulud kannab isik, kelle kanda

jäävad kulud kohtulahendi alusel (TsMS § 146 lg 1 p 3).

43. Kohus lahendab menetluskulude kindlaksmääramise taotluse hagita menetluse sätete

alusel (Riigikohtu 15.02.2012 määrus nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas

asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse

vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid.

Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega

ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu 03.06.2013 määrus nr 3-2-1-65-13 p 14).

44. Hageja

02.07.2021

menetluskulude

nimekirja

kohaselt

koosnevad

hageja

menetluskulud riigilõivust kokku 75 eurot. Hageja ei esitanud kohtu määratud tähtajaks

menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise täiendavat taotlust.

45. Kuna riigilõiv on menetluskulu (TsMS § 138 lg 2), on tegemist hagejale hüvitatava

kuluga. Arvestades menetluskulude jaotust mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 73,50

eurot (98% 75 eurost).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kairi Piirisild kohtunik