3-22-1221/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristina Maimann

Määruse tegemise aeg ja koht

02.06.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1221

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X´i kinnipidamise ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud

esindaja Julia Novodevitšenski von Jung

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist –

X

Asja läbivaatamine

Lihtmenetluses, istungil 02.06.2022

RESOLUTSIOON

1. Anda luba X´i kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kinnipidamise

aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 02.08.2022.

2. Politsei- ja Piirivalveametil tutvustada käesolevat määrust viivitamatult puudutatud isikule.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, §

204 lg 1).

ASJAOLUD JA SENINE MENETLUSKÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 02.06.2022 taotluse loa saamiseks X´i (sündinud XX

XX XXXX), Usbekistani Vabariigi kodanik) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse

paigutamiseks kuni kaheks kuuks väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23

lg 1 alusel, kuna isiku osas esineb VSS § 15 lg-s 1 nimetatud põhimõte ja VSS § 15 lg 2 p-s 1

ja 2 sätestatud alus.

2. Asja materjalidest ja PPA taotlusest nähtub järgnev:

1) X peeti 01.06.2022 kell 10:15 PPA poolt 48-tunniks kinni ja toimetati PPA

kinnipidamiskeskusesse. Isikule väljastatud viisa nr EST100333953 tunnistatud kehtetuks PPA

otsusega 01.06.2022. Seega alates 01.06.2022 viibib X Schengeni alal sealhulgas Eestis seadusliku

aluseta (välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg 1). Isikule tehti 01.06.2022 ettekirjutus nr

1052256163 Eestist lahkumiseks (sundtäidetav) ning määrati sissesõidukeeld. Haldusaktid on

isikule teatavaks tehtud.

3-22-791

2(4)

2) Isiku Eestisse saabumise asjaolud on järgmised: Isik saadeti 01.06.2022 Dublini lepingu

alusel Rootsist välja, kus ta töötas ebaseaduslikult. Isikul oli passis Eesti Vabariigi D - liiki viisa

ja ajavahemikuks 01.11.2021-29.01.2023 väljastatud lühiajalise töötamise luba ettevõttesse

TENDERY OÜ (reg nr 12409697), kuhu isik kohale ei jõudnud. PPA on seisukohal, et isik

väärkasutas enda Eesti D-viisat ebaseaduslikuks töötamiseks.

3) 01.06.2022 viidi isikuga läbi küsitlus, mille käigus selgus, et 18.02.2021 lahkus isik

Usbekistanist, et minna tööle Ukraina Vabariiki. Ukrainas isik töötas ebaseaduslikult, mille eest

Ukraina ametivõimud karistasid trahviga. Eestis viisa ja tööloa vormistamiseks leidis X ühe

firma, kes pakkus raha eest võimalust Eesti tööviisa saamiseks. X vormistati LTR luba

ettevõttesse TENDERY OÜ. Isikul ei olnudki plaanis nimetatud ettevõttesse tööle asuda.

Eestisse jõudes alustas isik töötamist ebaseaduslikult erinevate tööandjate juures, olles ühe

tööandja juures mitte rohkem kui 3-4 päeva. X oli teadlik, et töötab ebaseaduslikult. Eestis

töötas ebaseaduslikult umbes 4 kuud ja suundus seejärel Rootsi, kuna seal on suuremad palgad.

Rootsis töötas samuti ebaseaduslikult. 16.05.2022 vahistas Rootsi politsei isiku ehitusobjektil

ning ta deporteeriti Dublini lepingu alusel Eestisse.

Küsitlusel selgus lisaks, et isikul puudub Eesti Vabariigis püsiv elukoht, majanduslikud ja

perekondlikud sidemed, samuti puuduvad isikul rahalised vahendid. Isiku sõnul on ei ole tal

Eestis ega Schengenis olulisi sotsiaalsed sidemed. Isikul puuduvad Schengeni territooriumil

perekonnaliikmed, kelle eest tuleb tal hoolt kanda. Isik sai aru, et viibis Eestis ja Schengenis

seadusliku aluseta.

Küsitluse lõpus selgitati, et isikule koostatakse lahkumisettekirjutus ning kohaldatakse

sissesõidukeeld.

4) 01.06.2022 Eestisse jõudes küsis X lennujaamas rahvusvahelist kaitset, millest hiljem loobus.

5) Kogutud teabe alusel leiab PPA, et X ei ole usaldusväärne, sest väärkasutas viisat. Isikul oli

juba viisa taotlemisel esitanud Eesti Vabariigi konsulaadile valeandmed väites, et tema reisi

eesmärk on Eestis tööle asumine. Isik võib jätkata Eesti Vabariigi õiguskorra rikkumist ning

põgeneda teisse Schengeni liikmesriiki ületades ebaseaduslikult sisepiire, kuna isiku huvi jääda

ebaseaduslikult Schengenisse on suurem kui lahkumisettekirjutust täita. Lisaks PPA-le

teadaolevalt puuduvad isikul kaitsmist väärivad majanduslikud ja perekondlikud sidemed Eesti

Vabariigi ja Schengeni liikmesriikide territooriumil.

Isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse on proportsionaalne, kohane ja vajalik sunnivahend

väljasaatmiseks, kuna võttes arvesse isikuga seotud asjaolusid kogumis on alust arvata, et isik

hakkab väljasaatmismenetlusest kõrvale hoidma. X tasus märkimisväärse summa

valeandmetega Eesti viisa vormistamise eest, mis annab alust arvata, et isik teeb kõik endast

oleneva, et jääda Eestisse või muu Schengeni liikmesriiki territooriumile ebaseaduslikult, et

jätkata ebaseaduslikku töötamist. Kuigi isikule oli väljastatud lühiajaline tööluba Eestis ja viisa,

valis ta ebaseadusliku viibimise ja töötamise mitmes riigis ning Eestile valeandmete esitamise.

Seega PPA hinnangul esineb oht, et X asub ennast varjama, et välistada väljasaatmist.

X puhul põgenemisoht on põhjendatud VSS § 6⁸ p 2 ja p 6 kohaselt.

Isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada VSS §-s 10 loetletud järelevalvemeetmeid. Isik võib

hakata väljasaatmise menetlusest kõrvale hoiduma. Isik pole oma varasema käitumisega

tekitanud PPA-s sellisel määral usaldust, et PPA peaks võimalikuks leebemate

järelevalvemeetmete kohaldamist. PPA hinnangul näitab isiku varasem käitumine

(ebaseaduslik töötamine) isiku suhtumist kehtivasse õiguskorda ning annab alust arvata, et isik

ei pruugi vabaduses viibides olla kättesaadav. Samuti ei täida X kaasaaitamiskohustust. Isik on

manipuleerinud erinevate menetluste võimalustega, et saavutada oma eesmärki, milleks on

jääda Euroopasse. PPA on seisukohal, et antud juhul ei ole alternatiivi X´i kinnipidamisele.

3-22-791

3(4)

Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus turvalisuse ja

tervisekaalutlustega (VSS § 23 lg 4).

Vastavalt VSS § 14 lg 1 ja § 15 lg 1 saadetakse välismaalane Eesti Vabariigist välja Usbekistani

Vabariiki. Tiheda lennuühenduse Eesti ja Usbekistani puudumise tõttu ei ole võimalik isiku

väljasaatmist lõpule viia 48 tunni jooksul.

3. PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde. Väljasaatmise ajalise perspektiivi osas selgitas, et

kuna lend toimub läbi Türgi ning broneerimisel on kindel protseduur ja lennud on populaarsed,

siis esimene teoreetiline võimalus on tagasilennuks 25.juunil, järgmised juba juulis.

Kaasaaitamiskohustuse mittetäitmise osas selgitas PPA esindaja, et rahvusvahelise kaitse

taotluse esitamisel toimus suuline vestlus, mille käigus isik selgitas, et ei soovi lahkuda, kuna

on kulutanud palju raha Euroopasse pääsemiseks, neid ütlusi on nüüd isik muutnud. Samuti ei

olnud vestlusel soovi rääkida kõike enda ebaseaduslikust töötamisest. Isik pole PPA silmis

usaldusväärne.

4. Isik selgitas kohtuistungil, et soovi viibida kinnipidamiskeskuses ning soovib naasta

päritoluriiki, millest andis eile teada PPA-le. Eestis puuduvad lähikondsed, elukoht, vara. On

sõbrad, kes töötavad siin tööviisaga. PPA taotluses toodud faktiliste asjaoludega nõustus.

Rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise kohta selgitas, et tahab siin töötada, kuna Usbekistanis

on raske tööd leida. Oletas, et võib tööviisaga ükskõik kus töötada. Töölepingut polnud ja palka

maksti nö mustalt. Ukrainas töötas samuti ebaseaduslikult ja sai selle eest trahvi.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. PPA taotlus tuleb rahuldada.

6. Isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse on meede, mille eesmärk on tagada, et riigis

ebaseaduslikult viibiv välismaalane saaks tulemuslikult välja saadetud (sh oleks kättesaadav

selleks vajalike toimingute tegemiseks).

VSS § 2 lg 1 kohaselt on välismaalasel keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Puudub

vaidlus, et isikult ei ole seaduslikku alust (VMS § 43 lg 1) Eestis viibimiseks. Tema kohene (48

tunni jooksul) väljasaatmine ei ole aga võimalik, kuna tema kodakondsusriigiga (kuhu isik on

kohustatud lahkuma) ei ole igapäevast transpordiühendust, milles samuti vaidlus puudub.

7. VSS § 23 lg 1 sätestab, et kui väljasaadetavat on vaja sama seaduse § 15 lg-s 2 sätestatud

alusel ja lg-s 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA

halduskohtult loa väljasaadetava kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse

kuni 2 kuuks.

8. VSS § 15 lg 1 kohaselt võib välismaalast kinni pidada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud

alusel, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada.

Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel

peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. VSS § 15 lg 2 p-de

1 ja 2 kohaselt võib välismaalast kinni pidada, kui samas seaduses sätestatud

järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning

esineb välismaalase põgenemise oht (p 1) ja ta ei täida kaasaaitamiskohustust (p 2). Mõlemad

alused on kohaldatavad ka eraldiseisvalt.

9. PPA on põhjendatud põgenemisohtu viidates VSS § 6⁸ p-le 2, mille kohaselt välismaalase

põgenemise oht esineb, kui välismaalane on esitanud valeandmeid või võltsitud dokumendi

Eestis viibimise seadusliku aluse või selle pikendamise, Eesti kodakondsuse, rahvusvahelise

kaitse või isikut tõendava dokumendi taotlemisel ning VSS § 6⁸ p 6 kohaselt, kui välismaalane

on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi

lahkumiskohustust täita.

3-22-791

4(4)

PPA on kohaselt põhjendanud, et isik kuritarvitas Eesti poolt väljastatud viisat, mh esitas viisa

taotlemisel valeandmeid. Isiku sooviks polnud Eestis seaduslikult töötada, vaid pääseda

Euroopa Liitu (EL) ja leida siis võimalikult tulus töö, vajadusel töötada ebaseaduslikult. Isik

töötas ka enne EL-i sisenemist ebaseaduslikult Ukrainas ning sai selle eest karistada

rahatrahviga. Seejärel ostis Ukrainas tööviisa Eestis töötamiseks, kuid pole siin päevagi viisa

taotlemisel märgitud tööandja juures töötanud, vaid töötas ebaseaduslikult erinevates kohtades

paari päeva kaupa. Rootsis töötas isik samuti ebaseaduslikult, kuni kinnipidamiseni Rootsi

politsei poolt, et ta Eestisse deporteerida.

Kuna oli selge, et teda ootab tagasisaatmine päritoluriiki, esitas rahvusvahelise kaitse taotluse.

Kohtuistungil selgitatu kohaselt selleks, et jääda EL-i, kuna koduriigis on tööd raske leida.

Kohus nagu PPA-gi ei pea isikut usaldusväärseks ning leiab, et isikul pole usutavat kavatsust

lahkuda Eestist ja Schengeni alast. Isiku varasema käitumise ja varjupaigataotluse esitamise

(mille hiljem tagasi võttis) põhjal on alust arvata, et isik soovib jääda ebaseaduslikult

Euroopasse,

et

siin

ebaseaduslikult

töötada

ning

tema

kinnipidamiskeskusesse

mittepaigutamisel avaneks tal selleks võimalus. See tähendab, et isik poleks PPA-le

väljasaatmismenetluse läbiviimiseks kättesaadav.

Kohus nõustub PPA hinnanguga, et isik pole oma käitumisega tekitanud usaldust sellisel

määral, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine oleks põhjendatud. Isikul puuduvad

Eestiga ka majanduslikud, sotsiaalsed ja perekondlikud sidemed. Tööviisadega sõprade

olemasolu Eestis ei taga mitte kuidagi isiku kättesaadavust väljasaatmiseks. Seega esineb isiku

suhtes oht, et ta võib tema suhtes leebemate järelevalvemeetmete rakendamisel asuda

väljasaatmisest kõrvale hoiduma ning lahkuda Eesti Vabariigist mõnda teise riiki.

Kaasaaitamiskohustuse (VMS § 18) mittetäitmise osas nõustub kohus PPA taotluses ja istungil

esitatud põhjendustega.

10. Kohus nõustub PPA-ga, et isiku väljasaatmine 48 tunni jooksul võimalik ei ole. Samas isik

peab olema PPA-le kättesaadav kuni väljasaatmise lõpuni. PPA on põhjendatult leidnud, et

isiku suhtes esineb põgenemisoht. Seega tema kinnipidamine ja KPK-sse paigutamine on

põhjendatud. Isiku väljasaatmist ei ole hetkel alust pidada perspektiivituks.

Isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses ei ole vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse

kaalutlustega (VSS § 23 lg 4).

11. PPA taotlus tuleb rahuldada VSS § 23 lg 1 ja 1¹; VSS § 15 lg 1 ja VSS § 15 lg 2 p 1 ja 2

alusel.

Isiku võib paigutada kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid

mitte kauemaks kohtu määratud tähtajast. PPA-l tuleb isik KPK-st viivitamata vabastada, kui

tema kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub või tema väljasaatmine

osutub perspektiivituks, samuti kui tühistatakse või tunnistatakse kehtetuks tema suhtes tehtud

ettekirjutus või isikule antakse riigis viibimiseks viibimisalus (VSS § 24 lg-d 11 ja 3).

(allkirjastatud digitaalselt)