3-22-397/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-397

Haldusasi

Tallinna Keeltekool MTÜ, Isman Osaühing ja Axxion

Global OÜ kaebus Eesti Töötukassa juhatuse 04.11.2021

otsuste nr 168, nr 169 ja nr 170 ning 17.01.2022 vaideotsuste

nr 6, nr 7 ja nr 8 tühistamise nõudes

Menetlusosalised

Kaebaja 1 Tallinna Keeltekool MTÜ (reg.kood 80586221)

Kaebaja 2 Isman Osaühing (reg.kood 10593509)

Kaebaja 3 Axxion Global OÜ (reg.kood 10805236)

Kaebajate ühine seaduslik esindaja Ivar Soone ja ühine

volitatud esindaja v.adv Enno Heringson

Vastustaja Eesti Töötukassa, volitatud esindajad Piret

Mäeots ja Karin Andre

Asja läbivaatamine

Istungil 02.05.2022

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Keeltekool MTÜ, Isman Osaühing ja Axxion Global OÜ kaebus

rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 01.07.2022 (halduskohtumenetluse

seadustik (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kätte-

toimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

3-22-397

2(14)

tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.

Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Töötukassa juhatuse 22.04.2021 otsusega nr 68 kvalifitseeriti Tallinna Keeltekool

MTÜ, Eesti Töötukassa koolituskaardi koostööpartneriks.

2. Eesti Töötukassa juhatuse 14.05.2021 otsusega nr 80 kvalifitseeriti Isman Osaühing

(edaspidi OÜ), Eesti Töötukassa koolituskaardi koostööpartneriks.

3. Eesti Töötukassa juhatuse 06.05.2021 otsusega nr 75 kvalifitseeriti Axxion Global OÜ, Eesti

Töötukassa koolituskaardi koostööpartneriks.

4. Eesti Töötukassa konsultandile laekus 06.10.2021 e-kiri, kus klient palus registreerida end

Isman OÜ korraldatavale koolitusele Brändingu akadeemia (vene keeles / по русски), mis

toimub 15.10-1.11.2021. E-kirjaga oli kaasas töötukassa klientidele adresseeritud venekeelne

e-kiri, kus saatjana oli näha Ivar Soone (Ivar Soone, Chev. Dr. <ivar.soone@mail.mcgill.ca)

(edaspidi nimetatud kiri). Ivar Soone on Tallinna Keeltekool MTÜ, Isman OÜ ja Axxion Global

OÜ juhatuse liige. Kirjas märgiti muuhulgas järgmist (kirja tõlge vene keelest eesti keelde):

„/…/et töötukassa toel koolitusel osalemiseks tuleb kiiresti tegutseda, sest töötukassa armastab

venitada ja koolitusel osalemise kinnitamine (kinnituskiri) võtab töötukassal aega rohkem kui

nädal. Kui tegutseme operatiivselt siis kõik õnnestub! Selleks tuleb teha järgmist: Esmajoones

võtke ühendust enda töötukassa konsultandiga. Vastasel juhul kui ma registreerisin teid

kursusele ilma töötukassa teadmata, põrgatavad nad teid kiiresti tagasi ja siis on teil sellele

kursusele väga raske registreerida. Mõnikord nad toovad vabanduseks, et kahel kursusel

(ettevõtluskoolitus ja Brändingu akadeemia) üheaegselt käia ei saa ja et esialgu lõpetage üks ja

siis alustage järgmisega. See on kõik jama -inimesed käivad mitmel kursusel paralleelselt ja

kõik makstakse kinni. Sõltub suures osas konsultandist ja kliendi järjekindlusest. Selgitage

lihtsalt neile, et kursust lähiaastatel ei toimu ja kui te ei saa kohe osaleda, siis ei saa üldse. See

tavaliselt töötab ja nad kinnitavad osalemise. Kohe kui saate konsultandilt nõusoleku, teatage

ja ma registreerin teid töötukassa ametliku süsteemi kaudu kursusele. Pärast registreerimist

saab töötukassa hakata töötama osalemise kinnitamiseks. Kui on vaja abi motiveerimisega,

miks te kursust vajate, teatage, aitan kirjutada. Neil võib olla palju bürokraatiat aga koos me

ületame selle! /…/“.

5. Eesti Töötukassa juhatuse 04.11.2021 otsusega nr 168 lõpetati koolituskaardi koostöö

Tallinna Keeltekool MTÜ-ga, tuginedes Eesti Töötukassa 07.01.2021 juhatuse otsusega nr 4

kinnitatud „Eesti Töötukassa koolituskaardi koostöö põhimõtted alates 01.03.2021“ (edaspidi

koostöö põhimõtted) punktidele 1.3., 1.8., 1.9., 7.3.2., 7.3.6. ja 7.3.9. Otsust põhjendatakse

kokkuvõtlikult järgmiselt.

Tallinna Keeltekool MTÜ kasutas töötukassa klientidele koolituste pakkumisel nende

koolitusel osalemise mõjutamiseks ebaausaid, eksitavaid ja agressiivseid kauplemisvõtteid,

millega vähendas tunduvalt kliendi võimalust teha teadlik valik ja mõjutas neid tegema otsust,

mida ta muul juhul ei oleks teinud. Mõjutuse tulemusena ei vali töötukassa klient vabalt

koolitust kõigi töötukassa koolituskaardi partnerite pakutavate koolituste seast, nagu

koolikaardi olemus ja koostöö põhimõtete punkt 1.3 ette näeb. Tallinna Keeltekool MTÜ

3-22-397

3(14)

mõjutas töötukassa kliente, töötukassa rahastusega osalema Tallinna Keeltekool MTÜ

koolitustel enne kui töötukassa oli kliendi koolitusvajaduse välja selgitanud. Tallinna

Keeltekool MTÜ on justkui üle võtnud töötukassa funktsiooni ja otsustab enne töötukassat

kliendi koolitusvajaduse. Tallinna Keeltekool MTÜ juhendab kliente, kuidas oleks võimalik

veenda töötukassat koolitust rahastama, jagades klientidele vajalikke nippe. Selline tegevus ei

ole aktsepteeritav ja rikub oluliselt koostöö põhimõtete punktis 1.8. sätestatut. Veelgi enam,

seab kahtluse alla Eesti Töötukassa usaldusväärsuse ja rikub tema mainet klientide silmis.

Tallinna Keeltekool MTÜ kallutab kliente ebaaususele, viima töötukassat koolituse saamiseks

eksitusse, selleks looma ebaõige ettekujutuse koolitusvajadusest ja esitama ebaõigeid andmeid.

Tallinna Keeltekool MTÜ tegevus on vastuolus tarbijakaitseseadusega (TKS) ning koostöö

põhimõtete punktidega 1.3 ja 1.8., mis on käsitletav koostöö põhimõtete olulise rikkumisena.

Samuti on Tallinna Keeltekool MTÜ kahjustanud töötukassa mainet, seades kirjas kahtluse alla

töötukassa usaldusväärsuse, luues töötukassa klientidele mulje, et töötukassa venitab otsuste

tegemisel ning otsused ei ole põhjendatud. Tallinna Keeltekool MTÜ loob kliendile mulje, et

klient saab töötukassas kaitsta oma huve tööturuteenuse saamisel kui tegutseb kiiresti ja

järgides Tallinna Keeltekool MTÜ antud juhiseid. Tallinna Keeltekool MTÜ ning tema

seaduslik esindaja I. Soone on toime pannud teod, mis muudavad nii Tallinna Keeltekool MTÜ

kui ka tema esindaja I. Soone töötukassa silmis ebausaldusväärseks.

Eesti Töötukassa koolituskaardi kvalifitseeritud koolitajate nimekirja kantud koolitaja puhul

peab olema töötukassal kindlus, et koolituse valimisel töötukassa kvalifitseeritud koolitajate

hulgast oleks töötukassa kliendi õigused ja huvid koolitusel osalemisel igakülgselt kaitstud ja

kliendile Vabariigi Valitsuse 19.11.2020 määruse nr 87 „Tööhõiveprogramm 2021–2023“ § 21

alusel võimaldatava summa (2500 eurot 2 aasta jooksul) kasutamine eesmärgipärane ja vajalik.

Töötukassa täidab talle seadusega pandud ülesandeid ja arvestab raha kasutamisel avalikku

huvi. Koolituste korraldamine peab toimuma häid kaubandustavasid arvestades ning tarbija,

kelleks on ka töötukassa klient, suhtes ausalt. Töötukassa ei saa aktsepteerida koolituskaardi

koostööpartnerina isikut, kelle tegevus on vastuolus õigusaktidega. See ei ole ühiskonnas

tervikuna aktsepteeritav ning on vastuolus avalike huvidega. Seab ohtu töötukassa klientide

õigused ja huvid ning ka töötukassa maine klientide ees. Töötukassa ei saa seada oma kliente

olukorda, kus klientide õigused ja huvid on kaitsmata. Samuti ei saa töötukassa teha

koolituskaardi koostööd koolitajaga, kelle tegevus pärsib Eesti Töötukassal oma ülesannete

täitmist ning kahjustab Eesti Töötukassa mainet. Eesti Töötukassa ei pea eeltoodud põhjustel

Tallinna Keeltekool MTÜ-ga koolituskaardi koostöö jätkumist võimalikuks.

6. Tallinna Keeltekool MTÜ esitas Eesti Töötukassa juhatuse 04.11.2021 otsusele nr 168

vaide, mis jäeti 17.01.2022 vaideotsusega nr 8 rahuldamata.

7. Eesti Töötukassa juhatuse 04.11.2021 otsusega nr 169 lõpetati koolituskaardi koostöö

Isman OÜ, tuginedes koostöö põhimõtete punktidele 1.3., 1.8., 1.9., 7.3.2., 7.3.6. ja 7.3.9.

Pärast I. Soone 06.10.2021 kirja saamist asus töötukassa asjaolusid uurima ning küsitlema

kliente. Selgus, et töötukassa riigihankega tellitud ja EV Arengu Mittetulundusühing

(80278123) läbiviidud/läbiviidaval ettevõtluskoolitustel (toimus 30.06.2021 - 09.09.2021 ja

toimub 1.10.2021 - 27.12.2021) oli/on üheks lektoriks I. Soone. Koolitusel osalenud/osalevate

klientide tunnistustest selgus, et Ivar Soone tegi ettevõtluskoolitusel töötukassa klientidele

ettepaneku osaleda Isman OÜ koolitusel Brändingu akadeemia (vene keeles / по русски). Ivar

Soone müügitöö tulemusena registreerus Brändingu akadeemia koolitusele veel 3 klienti.

Ebaausate, eksitavate ja agressiivse kauplemisvõtete kasutamise keeld ja tähendus nähtub TKS-

st. TKS § 14 keelab ebaausa kauplemisvõtte kasutamise. Kauba või teenuse tarbijale pakkumine

ja müük ning muul viisil turustamine peab toimuma head kaubandustava arvestades ning tarbija

suhtes ausalt. Ebaausa kauplemisvõtte kasutamine on keelatud nii enne kui ka pärast kauba või

3-22-397

4(14)

teenusega seonduva tehingu tegemist, samuti tehingu tegemise ajal. TKS § 15 lg 1 kohaselt on

kauplemisvõte muuhulgas ebaaus, kui see on vastuolus kaupleja majandus- või kutsetegevuses

järgitava hoolsuse nõuetega ja seoses mõne kauba või teenusega moonutab või tõenäoliselt

moonutab oluliselt selle keskmise tarbija majanduskäitumist, kes selle kauba või teenusega

kokku puutub või kellele see on suunatud. Ebaausaks loetakse selliseid kauplemisvõtteid, mis

klienti tarbijana eksitavad või on tema suhtes agressiivsed (TKS § 15 lg 9). Eksitavaks peetakse

muuhulgas kauplemisvõtet ka siis, kui selle mõjul teeb või tõenäoliselt teeb keskmine tarbija

tehinguotsuse, mida ta muul juhul ei oleks teinud (TKS § 16 lg 1). Alati on eksitav ja keelatud

peibutusmüük; väide, et kaup on saadaval vaid piiratud aja jooksul. Kauplemisvõte on

agressiivne, kui sellega konkreetses olukorras, arvestades kõiki selle asjaolusid, sh liigse

mõjutamise kaudu oluliselt kahjustatakse või tõenäoliselt kahjustatakse keskmise tarbija

valikuvabadust või mõjutatakse tema käitumist kauba või teenuse suhtes ning selle mõjul tarbija

teeb või tõenäoliselt teeb tehinguotsuse, mida ta muul juhul ei teeks (TKS § 18 lg 1).

Eelkirjeldatu alusel saab väita, et Isman OÜ kasutas koolituste töötukassa klientidele

pakkumisel ja nende koolitusel osalemise mõjutamiseks ebaausaid, eksitavaid ja agressiivseid

kauplemisvõtteid, millega vähendas tunduvalt kliendi võimalust teha teadlik valik ja mõjutas

neid tegema otsust, mida ta muul juhul ei oleks teinud. Mõjutuse tulemusena ei vali töötukassa

klient vabalt koolitust kõigi töötukassa koolituskaardi partnerite pakutavate koolituste seast,

nagu koolituskaardi olemus ja koostööpõhimõtete punkt 1.3 ette näeb. Isman OÜ mõjutas

töötukassa kliente töötukassa rahastusega osalema Isman OÜ koolitustel enne, kui töötukassa

oli kliendi koolitusvajaduse välja selgitanud. Isman OÜ on justkui üle võtnud töötukassa

funktsiooni ja otsustab enne töötukassat kliendi koolitusvajaduse. Isman OÜ juhendab kliente,

kuidas oleks võimalik veenda töötukassat koolitust rahastama, jagades klientidele vajalikke

nippe. Selline tegevus ei ole aktsepteeritav ja rikub oluliselt koostöö põhimõtete punktis 1.8.

sätestatut. Veelgi enam, seab kahtluse alla Eesti Töötukassa usaldusväärsuse ja rikub tema

mainet klientide silmis. Isman OÜ kallutab kliente ebaaususele, viima töötukassat koolituse

saamiseks eksitusse, selleks looma ebaõiget ettekujutust koolitusvajadusest ja esitama

ebaõigeid andmeid.

Eesti Töötukassa on seisukohal, et Isman OÜ tegevus on vastuolus TKS-ga ning koostöö

põhimõtete punktidega 1.3 ja 1.8., mis on käsitletav koostööpõhimõtete olulise rikkumisena.

Samuti on Isman OÜ kahjustanud töötukassa mainet, seades kirjas kahtluse alla töötukassa

usaldusväärsuse, luues töötukassa klientidele mulje, et töötukassa venitab otsuste tegemisel

ning otsused ei ole põhjendatud. Isman OÜ loob kliendile mulje, et klient saab töötukassas

kaitsta oma huve tööturuteenuse saamisel, kui tegutseb kiiresti ja järgides Isman OÜ antud

juhiseid. Isman OÜ ning tema seaduslik esindaja I. Soone on toime pannud teod, mis muudavad

nii Isman OÜ kui ka tema seadusliku esindaja I. Soone töötukassa silmis ebausaldusväärseks.

Eesti Töötukassa koolituskaardi kvalifitseeritud koolitajate nimekirja kantud koolitaja puhul

peab olema töötukassal kindlus, et koolituse valimisel töötukassa kvalifitseeritud koolitajate

hulgast oleks töötukassa kliendi õigused ja huvid koolitusel osalemisel igakülgselt kaitstud ja

kliendile Vabariigi Valitsuse 19.11.2020 määruse nr 87 „Tööhõiveprogramm 2021–2023“ § 21

alusel võimaldatava summa (2500 eurot 2 aasta jooksul) kasutamine eesmärgipärane ja vajalik.

Töötukassa täidab talle seadusega pandud ülesandeid ja arvestab raha kasutamisel avalikku

huvi. Koolituste korraldamine peab toimuma häid kaubandustavasid arvestades ning tarbija,

kelleks on ka töötukassa klient, suhtes ausalt. Töötukassa ei saa aktsepteerida koolituskaardi

koostööpartnerina isikut, kelle tegevus on vastuolus õigusaktidega. See ei ole ühiskonnas

tervikuna aktsepteeritav ning on vastuolus avalike huvidega, seab ohtu töötukassa klientide

õigused ja huvid ning ka töötukassa maine klientide ees. Töötukassa ei saa seada oma kliente

olukorda, kus klientide õigused ja huvid on kaitsmata. Samuti ei saa töötukassa teha

koolituskaardi koostööd koolitajaga, kelle tegevus pärsib Eesti Töötukassal oma ülesannete

3-22-397

5(14)

täitmist ning kahjustab Eesti Töötukassa mainet. Eesti Töötukassa ei pea eeltoodud põhjustel

Isman OÜ-ga koolituskaardi koostöö jätkumist võimalikuks.

8. Isman OÜ esitas Eesti Töötukassa juhatuse 04.11.2021 otsusele nr 169 vaide, mis jäeti

17.01.2022 vaideotsusega nr 7 rahuldamata.

9. Eesti Töötukassa juhatuse 04.11.2021 otsusega nr 170 lõpetati koolituskaardi koostöö

Axxion Global OÜ-ga, tuginedes koostöö põhimõtete punktile 7.3.9. Otsust põhjendatakse

kokkuvõtlikult järgmiselt.

I. Soone (kes tegutseb seejuures Tallinna Keeltekool MTÜ ja Isman OÜ seadusliku esindajana)

tegevus kahjustab Eesti Töötukassa mainet. I. Soone kallutab kliente ebaaususele, viima

töötukassat

koolituse

saamiseks

eksitusse,

selleks

looma

ebaõiget

ettekujutust

koolitusvajadusest ja esitama ebaõigeid andmeid. I. Soone seab kirjas kahtluse alla töötukassa

usaldusväärsuse, luues töötukassa klientidele mulje, et töötukassa venitab otsuste tegemisel

ning tema otsused ei ole põhjendatud (on jamad). I. Soone loob töötukassa kliendile mulje, et

klient saab töötukassas tööturuteenuse saamisel kaitsta oma huve, juhul kui tegutseb kiiresti ja

järgides I. Soone antud juhiseid. I. Soone juhendab kliente, kuidas oleks võimalik veenda

töötukassat koolitust rahastama, jagades klientidele vajalikke nippe, kallutades kliente

ebaaususele, viima töötukassat koolituse saamiseks eksitusse, selleks looma ebaõige

ettekujutuse koolitusvajadusest ja esitama ebaõigeid andmeid. I. Soone on Axxion Global OÜ

ainuke juhatuse liige ja seega ainuke seaduslik esindaja. I. Soone, pannes toime eelkirjeldatud

teo, on muutnud Axxion Global OÜ kui ka I. Soone enda töötukassa silmis ebausaldusväärseks.

Eesti Töötukassa koolituskaardi kvalifitseeritud koolitajate nimekirja kantud koolitaja puhul

peab olema töötukassal kindlus, et koolituse valimisel töötukassa kvalifitseeritud koolitajate

hulgast oleks töötukassa kliendi õigused ja huvid koolitusel osalemisel igakülgselt kaitstud ja

kliendile Vabariigi Valitsuse 19.11.2020 määruse nr 87 „Tööhõiveprogramm 2021–2023“

(edaspidi määrus nr 87) § 21 alusel võimaldatava summa (2500 eurot 2 aasta jooksul)

kasutamine eesmärgipärane ja vajalik. Töötukassa täidab talle seadusega pandud ülesandeid ja

arvestab raha kasutamisel avalikku huvi. Töötukassa ei saa seada oma kliente olukorda, kus

klientide õigused ja huvid on kaitsmata. Töötukassa ei saa aktsepteerida koolituskaardi

koostööpartnerina isikut, kelle ainukese seadusliku esindaja tegevus eeltoodud viisil, pärsib

Eesti Töötukassal oma ülesannete täitmist ning kahjustab Eesti Töötukassa mainet. Eesti

Töötukassa ei pea koolituskaardi koostöö jätkumist Axxion Global OÜ-ga võimalikuks.

10. Axxion Global OÜ esitas Eesti Töötukassa juhatuse 04.11.2021 otsusele nr 170 vaide, mis

jäeti Eesti Töötukassa 17.01.2022 vaideotsusega nr 6 rahuldamata.

11. Tallinna Keeltekool MTÜ, Isman OÜ ja Axxion Global OÜ esitasid 15.02.2022 Tallinna

Halduskohtule ühise kaebuse Eesti Töötukassa 04.11.2021 otsuste nr 168, nr 169 ja nr 170 ning

17.01.2022 vaideotsuste nr 6, nr 7 ja nr 8 tühistamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

12. Kaebajad leiavad, et vastustaja haldusaktid on õigusvastased, kuivõrd koolituskaardi

koostöö lõpetamine kaebajatega ei olnud koostöö põhimõtete alusel kehtiva õigusega

kooskõlas, proportsionaalne ega kaalutlusvigadeta.

12.1 . Töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 23 lg 2 p 2 on üldsäte, mis annab vastustajale

volitused vastavat tegevust läbi viia, korraldada ja sellest tulenevalt ka koostööd lõpetada, kuid

ei anna iseseisvat alust konkreetsel juhul. Tööturuteenuste ja toetuste seaduse (TTTS) § 4 lg 1

ja § 41 on samuti üldsätted, millest tuleneb vastustaja pädevus, kuid ei tulene konkreetset alust

koostöö lõpetamiseks. Vabariigi Valitsuse 19.11.2020 määruse nr 87 „Tööhõiveprogramm

3-22-397

6(14)

2021-2023“ (edaspidi määrus nr 87) § 21 täpsustab, et tööturukoolitust võib võimaldada

koolituskaardi

alusel.

Isik

valib

individuaalses

tööotsimiskavas

kokku

lepitud

koolitusvajadusele vastava tööturukoolituse töötukassa kvalifitseeritud koolitajate pakutavatest

koolitustest. Praegusel juhul on mitmed õpilased avaldanud soovi valida töötukassa

kvalifitseeritud koolitaja (kaebaja 2) poolt pakutava koolituse ja kuna tegemist oli Ivar Soone

tuttavatega, kes olid juba tema õpilased, siis andiski ta neil eraviisiliselt vabas vormis soovitusi.

Samas on oluline, et vastava kirja (vt kaebuse lisa 5) põhjuseks oli koolituse valinud isiku enda

varasem sooviavaldus. Kirja eesmärk oli aidata määruse nr 87 alusel langetatud isiku valik

võimalikult sujuvalt realiseerida. Seega ka määruse nr 87 §-ga 21 mingit vastuolu ei ole ning

see ei saa olla aluseks koostöö lõpetamisele.

12.2 . Koostöö lõpetamine kaebajaga 3 on õigusvastane. Koostöö põhimõtete punkti 7.3.9

kohaselt on vastustajal õigus lõpetada koolitajaga koostöö, kui koolitaja või tema seaduslik

esindaja on toime pannud tegusid, mis muudab koolitaja usaldusväärsuse küsitavaks. Seadus ei

defineeri mõistet „usaldusväärne“. Tegemist on üldjuhul hinnangu andja subjektiivse suhtumise

väljendusega. Koostöö põhimõtete punkt 7.3.9 ei ole kooskõlas haldusmenetluse seaduse

(HMS) §-ga 54. Tegemist ei saa olla objektiivse alusega, millele tuginedes võiks vastustaja

kaebajatega koostöö lõpetada. Seadus on ülimuslik koostöö põhimõtetest, mistõttu tuleb

lähtuda HMS-st. Kuivõrd kaebajaga 3 on koostöö lõpetatud üksnes koostöö põhimõtete punkti

7.3.9 alusel, siis on tegemist õigusvastase otsusega. Kuna vaidlusaluses otsuses ei heideta

kaebajale 3 endale ette mitte mingeid minetusi ja ainsaks „süüks“ on asjaolu, et kaebaja 3

juhatuse liige on Ivar Soone, siis on temaga koostöö lõpetamine ka ebaproportsionaalne. Lisaks

ei nähtu vaidlusalusest otsusest mistahes kaalutlusi.

12.3 . Mitte ühegi kaebaja puhul ei ole kaalutud muid võimalusi. Üheski osas ei võetud arvesse

kaebajate ega töötukassa endi klientide huve, kellel kadus ära võimalus valida koolitusi lausa

kolme isiku (kaebajate) juures (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-62-02). Töötukassa ei kaalunud

kordagi, et kuivõrd tegemist oli eraviisilise kirjaga, siis võib-olla olnuks kohaseks meetmeks

kaebajate juhatuse liikme tähelepanu juhtimine sellele, et töötukassa ei pea ka erakirjades

vastavate nõuannete andmist kohaseks ja palub sellest tulevikus hoiduda. Juhul, kui kaebajate

juhatuse liige oleks sellist käitumist jätkanud, siis võinuks seda arvesse võttes tulla kõne alla

koostöö lõpetamise kaalumine. Vaidlusalused otsused kahjustavad avalikku huvi, kuivõrd

koostöö lõpetamisel on töötukassalt teenust ootavate isikute valikud kitsamad, sj ei paku teised

turuosalised selliseid koolitusi (nt „Brändingu akadeemia“). Kaalutluse mittetegemine on

suurim kaalutlusviga.

12.4 . Rikutud on ärakuulamiskohustust, mis on oluline menetlusnormi rikkumine (vt

Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-74-03; 3-3-1-70-03). Koostöölepingu lõpetamine oli rangeim viis

võimalikele minetustele reageerimiseks. Tegemist on ebaproportsionaalsete otsustega. Isegi,

kui kaebajate juhatuse liikmele võikski ette heita liigset otsekohesust ja ausust, sh mitte

avalikult, vaid ühes erakirjas, s.o piiratud väiksele hulgale inimestele, siis selle eest kolme

kaebajaga koostöö lõpetamine on igal juhul ebaproportsionaalne.

12.5 . Puudus alus koostöö lõpetamiseks koostöö põhimõtete punkti 1.3 alusel. Printsiip on, et

klient saab valida talle huvipakkuva koolituse, mida kliendid antud juhul ka tegid.

12.6 . Puudus alus koostöö lõpetamiseks koostöö põhimõtete punkti 1.8 alusel. Vastavalt

viidatud punktile ei ole koolitajal õigust anda isikutele, sh töötukassa kliendile lubadusi

töötukassa poolt koolituse võimaldamise ja selle eest tasumise kohta enne, kui töötukassa pole

väljastanud rahastamist kinnitavat kinnistuskirja“. I. Soone ei ole andnud õpilastele ühtegi

lubadust. Ka I. Soone 05.10.2021 e-kirjast ei nähtu ühtegi lubadust. Viidatud e-kirjas olev fraas

„Õppida saab töötukassa finantseerimisel“ ei ole käsitletav lubadusena, sest õppida on võimalik

tõepoolest töötukassa toetusel, kui see toetus õppijale määratakse ja vastavasisuline kinnituskiri

3-22-397

7(14)

väljastatakse. Seega midagi ebakohast, väära või koostöö põhimõtteid rikkuvat selles fraasis ei

ole. Samamoodi on sõna „saab“ kasutanud ka töötukassa koolituskaardi partner Tartu

Rakenduslik Kolledž oma 12.01.2021 veebiuudises. Ometi ei ole vastustaja käsitlenud seda

lubadusena ega rakendanud ka mingeid sanktsioone. Ka Tallinna Tehnikakõrgkool kui

töötukassa koolituspartner, kasutab sõna „saab“ oma 04.06.2020 uudises ning sellisel juhul ei

ole seda käsitletud lubadusena ega rakendatud sanktsioone. Seega on tegemist ka ebavõrdse

kohtlemisega, arvestades, et Tartu Rakenduslik Kolledž ja Tallinna Tehnikakõrgkool on teabe

avaldanud avalikul veebilehel, erinevalt kaebajatest, kelle juhatuse liige saatis eraviisilise e-

kirja.

12.7 . Asjaolu, et vastustaja on koostöö põhimõtte punkti 1.8 ebaõigesti kohaldanud ning

kaebajate seaduslik esindaja ei ole tegelikkuses andnud isikutele, sh töötukassa kliendile

lubadusi töötukassa poolt koolituse võimaldamise ja selle eest tasumise kohta enne, kui

töötukassa pole väljastanud rahastamist kinnitavat kinnituskirja, kinnitavad ka kaebuse lisas 8

sisalduvates lisades 1-6 koolitusel osalejate poolt toodud vastused küsimusele (p 1) „Kas Teile

anti koolitaja poolt lubadusi Eesti Töötukassa poolt „Brändingu akadeemia“ koolituse

võimaldamise ja selle eest tasumise kohta enne, kui Töötukassa väljastas rahastamist kinnitava

kinnistuskirja?“. Eranditult kõik vastanud kinnitavad, et neile ei ole mingeid lubadusi antud.

Töötukassa ei saa otsustada koolitatavate eest, kas ja mida on klientidele lubatud, sest ta ei ole

olnud selle kommunikatsiooni osaline. Samuti ei saa töötukassa otsustada klientide eest, kuidas

nad kirja sisust aru said. Seega puuduvad tõendid, et I. Soone oleks kellelegi mingeid koostöö

põhimõtete punktiga 1.8 vastuolus olevaid lubadusi jaganud.

12.8 . Puudus alus koostöö lõpetamiseks koostöö põhimõtete punkti 1.9 alusel. I. Soone ei ole

mõjutanud oma õpilasi – kliente – osalema oma koolitustel, vaid jaganud oma kogemusi, kuidas

kliendid, kes olid juba otsustanud I. Soone koolitusel osaleda, saaksid osaleda ka koolitusel

„Brändingu akadeemia (vene keeles / по русски)“, milleks nad samuti olid ise huvi üles

näidanud ja seda otsesõnu I. Soonelt küsinud. Nimetatud huvi küsimine nähtub selgelt ka I. Soone

kirja algusest: „Nagu kokku leppisime, …“. See viitab asjaolule, et eelnevalt oli kõnealune

koolitus juba kirja saanud klientide poolt valitud. Küsimuse rõhuasetus oli hoopis muus – kuidas

klient, kes koolituse oli juba välja valinud, saanuks sellel osaleda. Just selles osas jagas I. Soone

oma kogemusi, mitte ei tegelenud mistahes viisil turundusega.

12.9 . Vastustaja on üritanud sisustada oma väidet I. Soone poolsest mõjutamisest läbi TKS

sätete. Tegemist oli I. Soone eraviisilise kirjaga oma tuttavatele õpilastele kogemuste

jagamiseks. Eraviisilises kirjas piiratud isikute ringile avaldatu ei saa olla TKS

reguleerimisalas. Kliendid väitsid ka küsimustikus, et neid ei ole koolitusel osalemiseks mitte

mingil viisil mõjutatud, vaid otsus osaleda koolitusel oli nende valik. Kliendid andsid

koolitusele väga positiivse tagasiside kinnitades, et koolituse sisu vastas igati nende ootustele

ja vajadustele ning mingisuguste ebaausate kauplemisvõtetega tegemist ei saanud olla.

12.10 . Aga ka juhul, kui käsitleda I. Soone vastavat e-kirja mitte eraviisilise kirjana, ka siis

puudus sellel vastuolu TKS sätetega.

12.11 . Puudus alus koostöö lõpetamiseks koostöö põhimõtete punkti 7.3.2 alusel. Viidatud

punkt sätestab, et „Töötukassal on õigus lõpetada koolitajaga koostöö järgmistel alustel: […]

koolitaja tegevus ei vasta kehtivatele õigusaktidele muuhulgas, kuid mitte ainult …[järgneb 8

alust].“ Kaebajate 1 ja 2 osas ei tooda välja ühtegi punktis 7.3.2 osundatud kaheksast alusest,

vaid tuginetakse sellele, et koolitaja tegevus ei vasta kehtivatele õigusaktidele. Õigusaktiks,

mille rikkumisele viidatakse, on TKS. Samas eelnevalt on kaebajad leidnud, et I. Soone ei ole

oma eraviisilises kirjas TKS sätteid rikkunud.

12.12 . Puudus alus koostöö lõpetamiseks koostöö põhimõtete punkti 7.3.6 alusel. Viidatud

punkti kohaselt on töötukassal õigus lõpetada koolitajaga koostöö, kui „koolitaja on rikkunud

3-22-397

8(14)

oluliselt või korduvalt koolituskaardi koostöö põhimõtteid või töötukassaga sõlmitud

halduslepinguid või riigihanke teostamiseks sõlmitud hankelepinguid.“ Tegelikkuses ei ole

mitte ükski kaebajatest rikkunud koolituskaardi koostöö põhimõtteid. Isegi kui eeldada üldse

mingit rikkumist, siis ei saa olla tegemist korduva rikkumisega. Kui tegemist ei ole korduva

rikkumisega, siis peaks tegemist olema olulise rikkumisega. Kui rikkumist ei eksisteeri, siis ei

saa olla see ka oluline. Samas isegi kui kaebajate esindajale saaks mingeid etteheiteid teha

(millega kaebajad ei nõustu), siis on raske vaid ühes erakirjas avaldatut pidada niivõrd oluliseks

rikkumiseks, mis ilma mistahes hoiatuseta tingiks koostöö lõpetamise. Oluliseks rikkumiseks

võiks pidada seda, kui koolitaja ei saaks reaalselt koolituse läbiviimisega hakkama või ei

suudaks nende korraldamist tagada. Kaebajate poolt läbi viidud koolitused on selles suhtes

eeskujulikud ja tagasiside neile väga hea.

12.13 . Kaebajad ega I. Soone ei ole töötukassa mainet kahjustanud. Koostöö põhimõtted ei

käsitle üheski osas maine küsimust. Tegemist ei ole asjaoluga, millele tuginedes saaks koostöö

põhimõtete alusel koostöö lõpetada. Paljasõnalised on vastustaja väited, et kaebajate esindaja

seab kahtluse alla vastustaja usaldusväärsuse ja rikub tema mainet klientide silmis. Klientide

küsitlusest nähtub, et kaebajate esindaja ei esitanud mitte midagi sellist, mis oleks erinenud

klientide senisest kogemusest (vt kaebuse lisa 8 lisa 10 kirjade väljavõtted) või oleks nende

silmis töötukassa mainet kuidagi kahjustanud (vt kaebuse lisa 8 lisad 1-6). Seda, et

registreerumisprotsess võtab aega, on kinnitanud ka töötukassa (vt kaebuse lisa 11). Viide

sellele, et töötukassa asjad võtavad aega, ei ole kuidagi seotud sooviga töötukassat kahjustada,

vaid objektiivse reaalsusega, kuna ka töötukassa esindaja ise kirjutab, et registreerimisprotsess

võtab kuni 9 päeva (7 tööpäeva) aega. Klientidel on sageli raske mõista, miks nende silmis

lihtne registreerimisprotsess võtab 9 päeva aega, kui nad saavad koolitusettevõtte juures

kursusele registreerida ligi minutiga. Sel juhul on oluline anda kliendile mõista, et ta saab aru

tema murest ning protsess ongi aeglane, kuid sellest saab üle. Kliendile, kel on niigi vähe

eduelamusi ja kellele tundub, et teda lihtsalt loksustatakse edasi-tagasi, on selline mõistmine

sageli väga oluline ja motiveeriv.

13. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

13.1. Koostöö põhimõtted on seatud õiguspäraselt. Vastustajale on õigusaktidega antud lai

kaalutlusruum tööturuteenuse osutamise korraldamisel, sätestamaks tingimused, millele

koolituskaardi kvalifitseeritud koolitajad peavad vastama ja kuidas peaks koolituskaardi

koostöö kvalifitseeritud koolitajaga toimuma. Vastustaja ei ole õigusaktidest tulenevaid volitusi

koostöö põhimõtete punktide kehtestamisel ületanud. Koostöö põhimõtete punkt 7.3.9 ei ole

vastuolus HMS §-ga 54. Kaebajatega on koolituskaardi koostöö lõpetatud õiguspäraselt.

13.2. Juriidilise isiku organi tegevus loetakse juriidilise isiku tegevuseks (TsÜS § 31 lg 5) ja

praegusel juhul ei saa eristada I. Soone ja kaebajate seadusliku esindaja tegevust. Lähtuda tuleb

I. Soone 05.10.2021 e-kirjast tervikuna. Selle konteksti arvestades ilmneb, et I. Soone tegutses

kaebajate nimel. Koostöö põhimõtete punkti 7.3.9 kohaselt saab lugeda ebausaldusväärseks nii

äriühingu kui tema seadusliku esindaja. Seejuures seaduslik esindaja võib olla teo toime pannud

ka muul viisil kui koolitaja seadusliku esindajana. Kaebaja 3 on vastustaja silmis

ebausaldusväärne tingituna I. Soone tegevusest, kes on äriühingu seaduslik esindaja ja juhib

äriühingu tegevust. Tõenäoliselt viiks I. Soone oma e-kirja kohast analoogset tegevust läbi

kõigis tema juhitud äriühingutes, kes on koolituskaardi partnerid. Olukorras, kus

koostööpartner peab töötukassa otsuseid „jamaks“ ning leiab, et töötukassa venitab oma otsuste

tegemisel, esitledes selliseid halvustavaid hinnanguid töötukassa tööst töötukassa klientidele,

ei saa kindlasti pidada usaldust tekitavaks käitumiseks. Veelgi enam, sellised halvustavad

hinnangud võivad kahjustada töötukassa kui avalikke ülesandeid täitva organi mainet tema

klientide silmis. Arusaamatuks jääb kaebajate seisukoht, et tegemist oli I. Soone eraviisilise

kirjaga, mis justkui ei oleks seostatav kaebajatega ja on n.ö I. Soone eraviisiline tegevus. I.

3-22-397

9(14)

Soone on äriregistri andmetel kõigi kaebajate juhatuse liige ja ka tegelik kasusaaja, mistõttu on

I. Soone tegevus kaebajate koolituste pakkumisel, reklaamimisel jne vältimatult kaebajatega

seostatav. Samuti oleks kummastav pidada I. Soone e-kirja saanud vastustaja kliente, kellega I.

Soone kohtus vastustaja riigihanke korras tellitud ettevõtluskoolitusel, I. Soone isiklikeks

tuttavateks või sõpradeks.

13.3. Haldusmenetluse võis läbi viia ilma kaebajaid ära kuulamata, kuna klientide ja avalike

huvide kaitseks oli vaja viivitamatult tegutseda. Praegusel juhul ei oleks olnud õiguspärane

lubada kaebajatel jätkata töötukassa klientide ebaausat mõjutamist koolitustel osalemiseks ja

lubada juhiste andmist, kuidas mõjutada töötukassa ametnikku end koolitusele registreerima.

Töötukassa klientide kallutamist valeinfo edastamiseks töötukassale eesmärgiga saada

koolitustele, ei saa õigustada ega ümber lükata ühegi selgitusega. I. Soone e-kirjas olev väide,

et „selgitage lihtsalt neile, et kursust lähiaastatel ei toimu ja kui te ei saa kohe osaleda, siis ei

saa üldse. See tavaliselt töötab /…/“ viitab mitte ainult juhiste andmisele, kuidas mõjutada

töötukassa ametnikku end koolitusele registreerima, vaid millest nähtub, et analoogseid juhiseid

on antud ka varasemalt, sest see „töötab“. Vastustaja esindajad kohtusid kaebajate esindajaga

10.11.2021, st enne vaidemenetluse algust ja kuulasid ta ära (vt vastustaja 28.03.2022

menetlusdokumendi lisa 1; dtl 263). Kohtumisel ei erinenud I. Soone selgitused ja seisukohad

kaebajate vaietes esitatust, mistõttu ei saanud vastustaja kuidagi nendega nõustuda. Kaebuses

ei ole esitatud põhjendusi, kuidas oleks nende ära kuulamine mõjutanud vaidlusaluseid otsuseid

sisuliselt.

13.4. I. Soone e-kirjast oli näha, et kaebajad 1 ja 2 tegutsesid koolituskaardi koostöö raames

vastustajale vastu ja takistasid selliselt vastustajale pandud ülesannete täitmist. Avalikes

huvides ei ole, kui vastustaja lubaks tegutseda usaldusväärsuse minetanud koostööpartneril.

Puudus alus arvata, et I. Soone hoiakud, arusaamad ja tegutsemisviis erineksid kaebaja 3

koolituste korraldamisel.

13.5. Vaidlusalused otsused on proportsionaalsed ja kaalutlusvigadeta. Vastustaja ei ole

kahtluse alla seadnud kaebajate koolituste kvaliteeti, vaid kaebajate seaduslik esindaja

05.10.2021 e-kirjas antud hinnanguid ja juhiseid.

13.6. Kaebuse punktis 2.6 toodud argumentatsioon ja näited on meelevaldsed. I. Soone e-kirja

tuleb vaadata tervikuna, kus ei ole piirdutud ainuüksi lubaduste andmisega, vaid antud

klientidele nippe ja juhiseid, kuidas rahastuseni jõuda. Asjakohased ei ole kaebajate näited

Tartu Rakendusliku Kolledži veebiuudisest ja Tallinna Tehnikakõrgkooli 04.06.2020 uudisest.

Tegemist ei ole koolituskaardi koostöö raames võimaldavate täiendkoolitustega. Tegemist on

tasemeõppetoetusega, millele ei laiene koolituskaardi koostöö põhimõtted.

13.7. Isegi, kui kohus peaks leidma, et vaidlusalustes otsustes märgitud alustel ei olnud õigust

kaebajatega koolituskaardi koostööd lõpetada, tuleks vastustajal koostöö kaebajatega lõpetada

koostöö põhimõtete punkti 7.3.11 alusel. Mõjuvateks asjaoludeks on nii kaebajate juhatuse

liikme I. Soone e-kirjas olev, kui sellele järgnenud kaebajate vaietes ja kohtule esitatud

dokumentides avaldatud kaebajate arvamused, seisukohad, hinnangud jne. Kui koolituskaardi

koostööpartner ei saa aru või ei soovi aru saada Eesti Töötukassa ülesannetest tööturuteenuste

osutamisel, koolituskaardi koostöö sisust, koolituskaardi koostööpartneri rollist ja kohustustest

koostöös, ei ole koostöö reaalselt võimalik.

13.8. Kaebajate kaebusele lisatud I. Soone 06.11.2021 e-kirja tõlge ei ole täpne, mistõttu lisab

vastustaja ka omapoolse tõlke, kus on alla joonitud sisulised erinevused.

KOHTU PÕHJENDUSED

14. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

3-22-397

10(14)

15. Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas kolme juriidilise isikuga

koolituskaardi koostöö lõpetamine oli õiguspärane.

16. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel

kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele (HMS § 54).

17. Vaidlusaluste otsustega on töötukassa lõpetanud kaebajatega 1 ja 2 koolituskaardi koostöö

tuginedes koostöö põhimõtete punktidele 1.3, 1.8, 1.9, 7.3.2, 7.3.6 ja 7.3.9 (dtl-d 20 ja 24) ning

kaebajaga 3, tuginedes koostöö põhimõtete punktile 7.3.9 (dtl 28). Arvestades, et kõigi

kaebajate puhul on üheks ühiseks õiguslikuks aluseks koostöö põhimõtete punkt 7.3.9, siis

analüüsib kohus esmalt, kas esines sellest punktist tulenevalt alus koolituskaardi koostöö

lõpetamiseks.

18. Vastavalt koostöö põhimõtete punktile 7.3.9 on töötukassal õigus lõpetada koolitajaga

koostöö järgmistel alustel: koolitaja või tema seaduslik esindaja on toime pannud tegusid, mis

muudavad koolitaja usaldusväärsuse küsitavaks (dtl 37).

19. Vaidlusaluste otsuste kohaselt laekus töötukassa konsultandile 06.10.2021 e-kiri, kus klient

palus registreerida enda kaebaja 2 korraldatavale koolitusele Brändingu akadeemia; e-kirjaga

oli kaasas töötukassa klientidele adresseeritud venekeelne e-kiri, kus saatjana oli näha I. Soone

ning kirja tõlge vene keelest eesti keelde oli järgmine: „/…/ et töötukassa toel koolitusel

osalemiseks tuleb kiiresti tegutseda, sest töötukassa armastab venitada ja koolitusel osalemise

kinnitamine (kinnituskiri) võtab töötukassal aega rohkem kui nädal. Kui tegutseme operatiivselt

siis kõik õnnestub! Selleks tuleb teha järgmist: Esmajoones võtke ühendust enda töötukassa

konsultandiga. Vastasel juhul kui ma registreerisin teid kursusele ilma töötukassa teadmata,

põrgatavad nad teid kiiresti tagasi ja siis on teil sellele kursusele väga raske registreerida.

Mõnikord nad toovad vabanduseks, et kahel kursusel (ettevõtluskoolitus ja Brändingu

akadeemia) üheaegselt käia ei saa ja et esialgu lõpetage üks ja siis alustage järgmisega. See

on kõik jama – inimesed käivad mitmel kursusel paralleelselt ja kõik makstakse kinni. Sõltub

suures osas konsultandist ja kliendi järjekindlusest. Selgitage lihtsalt neile, et kursust

lähiaastatel ei toimu ja kui te ei saa kohe osaleda, siis ei saa üldse. See tavaliselt töötab ja nad

kinnitavad osalemise. Kohe kui saate konsultandilt nõusoleku, teatage ja ma registreerin teid

töötukassa ametlikku süsteemi kaudu kursusele. Pärast registreerimist saab töötukassa hakata

töötama osalemise kinnitamiseks. Kui on vaja abi motiveerimisega, miks te kursust vajate,

teatage, aitan kirjutada. Neil võib olla palju bürokraatiat aga koos me ületame selle! /…/.“ (dtl-

d 20-21, 25 ja 29-30).

20. Esitatud tõlkest lähtuvalt on töötukassa järeldanud, et I. Soone (kes tegutseb Tallinna

Keeltekool MTÜ ja Isman Osaühingu seadusliku esindajana) tegevus kahjustab töötukassa

mainet; I. Soone kallutab kliente ebaaususele, viima töötukassat koolituse saamiseks eksitusse,

selleks looma ebaõiget ettekujutust koolitusvajadusest ja esitama ebaõigeid andmeid; I. Soone

seab kirjas kahtluse alla töötukassa usaldusväärsuse, luues töötukassa klientidele mulje, et

töötukassa venitab otsuste tegemisel ning tema otsused ei ole põhjendatud (on jamad); I. Soone

loob töötukassa kliendile mulje, et klient saab töötukassas tööturuteenuse saamisel kaitsta oma

huve, juhul, kui tegutseb kiiresti ja järgides I. Soone antud juhiseid; I. Soone juhendab kliente,

kuidas oleks võimalik veenda töötukassat koolitust rahastama, jagades klientidele vajalikke

nippe, kallutades kliente ebaaususele, viima töötukassat koolituse saamiseks eksitusse, selleks

looma ebaõige ettekujutuse koolitusvajadusest ja esitama ebaõigeid andmeid (dtl-d 20-21, 26-

27 ja 30).

21. Esmalt märgib kohus, et vaidemenetluses ei ole kaebajad vastu vaielnud töötukassa

vaidlusaluste otsustes toodud I. Soone e-kirja venekeelsele tõlkele. Kaebajate vaietes on küll

märgitud, et töötukassa võis valesti tõlkida sõna „можно“ ja järeldanud lausest „Õppida saab

3-22-397

11(14)

töötukassa finantseerimisel“, et kaebajad on isikutele, sh töötukassa kliendile lubadusi

töötukassa poolt koolituse võimaldamise ja selle eest tasumise kohta enne, kui töötukassa pole

väljastanud rahastamist kinnitavat kinnistuskirja (dtl-d 53, 108 ja 150). Muus osas kaebajad

vastuväited I. Soone e-kirja tõlkele vaietes esitanud ei ole. Alles kohtumenetluses on kaebajad

esitanud omapoolse tõlke I. Soone e-kirjast (dtl 39-40). Seejuures ei ole kaebajad esitanud sõna-

sõnalist tõlget, erinevalt vastustaja vaidlusaluses otsuses toodud tõlkest. Nagu ka vastustaja on

oma 28.03.2022 vastuses kaebusele märkinud (dtl 262), siis kaebajate esitatud tõlge I. Soone

vaidlusalusest e-kirjast erineb sõna-sõnalisest tõlkest. Olukorras, kus kaebajate hinnangul on

vastustaja ebaõigesti tõlkinud I. Soone 05.10.2021 e-kirja, oleks pidanud kaebajad sellele

tähelepanu juhtima juba vaidemenetluses. Käesoleval juhul seda ei nähtu, v.a üks lause „Õppida

saab töötukassa finantseerimisel“. Seetõttu ei pea kohus kaebajate esitatud tõlget 05.10.2021 e-

kirjast usaldusväärseks (HKMS § 62 lg 6) ning lähtub vaidlusaluses otsuses toodud tõlkest.

22. Vaidlust ei ole järgmistes asjaoludes: 1) I. Soone on kaebajate juhatuse liige (dtl 2); 2) I.

Soone on edastanud 05.10.2021 venekeelse e-kirja töötukassa klientidele (dtl 38); 3) I. Soone

on 05.10.2021 e-kirja saatnud meiliaadressilt ivar.soone@mail.mcgill.ca (dtl 47); 4) kaebajad

olid töötukaasa koolituskaardi koostöö partnerid ning 5) kaebajad 1 ja 2 on kinnitanud

28.02.2021 esitatud avalduses partneriks saamiseks, et on koostöö põhimõtetega tutvunud ja

kohustuvad neid järgima (dtl-d 20-24).

23. Kaebajad on õigesti märkinud, et pelgalt haldusorgani solvumine talle mitte meeldinud

repliigi pärast, ei saa olla aluseks koolituskaardi koostöö lõpetamisele, viitega koostöö

põhimõtete punktile 7.3.9. Sellise olukorraga praegust tegemist ei ole.

24. Koostöö põhimõtete punktis 7.3.9 märgitud fraas „koolitaja usaldusväärsus“ on

määratlemata õigusmõiste, mille vastustaja on sisustanud vaidlusalustes otsustes ning kohus

saab kontrollida, kas vastustaja on määratlemata õigusmõiste korrektselt sisustanud, arvestades

asjas teada olevaid faktilisi asjaolusid.

25. Esimeseks koostöö põhimõtete punkti 7.3.9 alusel koostöö lõpetamise eelduseks on, et

koolitaja või tema seaduslik esindaja on toime pannud sellise teo, mis annab aluse kahtluseks,

et tegemist ei ole usaldusväärse koolituspartneriga. Käesoleval juhul on selliseks teoks loetud

kaebajate juhatuse liikme 05.10.2021 e-kirja. Kohus ei nõustu kaebajatega, et I. Soone

05.10.2021 e-kiri oleks eraviisiline kiri oma sõpradele ja tuttavatele ning I. Soone ei tegutsenud

seda saates kaebajate seadusliku esindajana.

26. Nagu kohus oma 25.02.2022 määruses selgitanud, siis kaebajad ei eita, et nende seaduslik

esindaja on saatnud töötukassa klientidele e-kirja, milles jagab soovitusi, kuidas kaebajate 1 ja

2 korraldatavale koolitusele pääseda; vaidlusalustest otsustest nähtub, et kaebajate seaduslik

esindaja ei saatnud e-kirja mitte tuttavatele, vaid töötukassa poolt korraldataval ja kaebajate

juhatuse liikme läbiviidaval koolitusel osalenutele, seega töötukassa klientidele; eraviisiliseks

ei saa e-kirja pidada ka põhjusel, et sisuliselt esindas kaebajate juhatuse liige kaebajate 1 ja 2

ärihuve, reklaamides nende pakutavaid koolitusi; kaebajate seaduslik esindaja tegutses juhatuse

liikme ülesannetes, et leida endale täiendavaid kliente, mis tooks ettevõttele käivet; kuigi

kaebaja 3 koolitusi kaebajate juhatuse liige ei reklaaminud, siis on vastustaja põhjendanud

kaebajaga 3 koostöö lõpetamist usaldusväärsuse kaotusega nimetatud kaebaja vastu, kuivõrd

kirjeldatud tegevusega on kaebajate juhatuse liige kahjustanud töötukassa mainet (dtl 252).

27. TsÜS § 31 lg 1 kohaselt on eraõigusliku juriidilise isiku organid üldkoosolek ja juhatus, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juriidilise isiku organi tegevus loetakse juriidilise isiku

tegevuseks (TsÜS § 31 lg 5). Käesoleval juhul ei saa eristada I. Soone ja kaebajate seadusliku

esindaja tegevust, vaid 05.10.2021 e-kirjast tervikuna ja selle konteksti arvestades ilmneb, et I.

Soone tegutses koolitajana juriidiliste isikute (kaebajate) nimel. Kuigi kaebaja 3 koolitusi ei ole

vaidlusaluses kirjas mainitud, siiski viitab koostöö põhimõtete punkt 7.3.9 kas koolitaja või

3-22-397

12(14)

tema seadusliku esindaja teole. Praegusel juhul on vastustaja selgitanud, et kaebaja 3 seaduslik

esindaja on toime pannud teo, mis seab kahtluse alla ka kaebaja 3 usaldusväärsuse.

28. Järgnevalt analüüsib kohus, kas vastustaja on õiguspäraselt sisustanud määratlemata

õigusmõiste „usaldusväärsus“. Ehk teisisõnu, kas tegemist oli sellise seadusliku esindaja teoga,

mis muudab koolitaja usaldusväärsuse küsitavaks.

29. Kohus jääb oma 25.02.2022 määruse punktis 35 märgitu juurde: „Kohtu hinnangul saab

usaldusväärsus koolitaja vastu tekkida nii pakutavate koolituste kvaliteedist kui ka koolitaja

tegevusest, sh austavast ja eetilisest suhtlemisest ning suhtumisest. Praegusel juhul ei ole

vastustaja kahtluse alla seadnud kaebajate läbiviidavate koolituste kvaliteeti, vaid kaebajate

seadusliku esindaja poolt 05.10.2021 e-kirjas antud hinnanguid ja juhiseid. Olukorras, kus

koostööpartner peab töötukassa otsuseid „jamaks“ (vt kaebuse lisa 6, lk 1) ning leiab, et

töötukassa venitab oma otsuste tegemisel, esitledes selliseid halvustavaid hinnanguid

töötukassa tööst töötukassa klientidele, ei saa kindlasti pidada usaldust tekitavaks käitumiseks.

Veelgi enam, sellised halvustavad hinnangud võivad kahjustada töötukassa kui avalikke

ülesandeid täitva organi mainet tema klientide silmis.“ (dtl 252). Kuigi koostöö põhimõtted ei

märgi eraldi koostöö lõpetamise alusena töötukassa maine kahjustamist, siis küsimus

usaldusväärsusest ja koolitaja või tema esindaja käitumisest hõlmavad ka hinnangu andmist

töötukassa maine kahjustamisele oma teoga. Puudub kahtlus, et kui koostööpartner (sh tema

seaduslik esindaja) käituvad viisil, millega kahjustatakse töötukassa mainet, ei saa rääkida enam

usalduslikust koostööst.

30. Asjaolu, et koolituste kvaliteeti ja sisu kahtluse alla seatud ei ole, on selgitatud ka

vaidlusalustes vaideotsustes (dtl-d 179, 194 ja 213). Seetõttu jätab kohus tähelepanuta kaebajate

väited, mis seonduvad kaebajate pakutavate koolituste sisuga ning neile koolitustel osalenute

poolt antud hinnangute ja tagasisidega, sest neil ei ole asja lahendamisel tähtsust.

31. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajate juhatuse liikme 05.10.2021 e-kirjas on antud

töötukassa klientidele juhiseid, kuidas oleks võimalik veenda töötukassat koolitust rahastama.

Nii nähtub kaebajate seadusliku esindaja 05.10.2021 e-kirjast, et kui konsultant ei ole nõus

töötut kaebajate korraldatavale koolitusele „Brändingu akadeemia“ registreerima, siis tuleb

konsultandile selgitada, et kursust lähiaastatel ei toimu ja kui te ei saa kohe osaleda, siis ei saa

üldse; see tavaliselt töötab ja nad kinnitavad osalemise (dtl 29). Juba ainuüksi väga selges

sõnastuses ette kirjutamine, mida konsultandile rääkida, et veenda konsultanti töötut koolitusele

registreerima, olenemata asjaolust, kas töötu individuaalne tööotsimiskava seda toetab (vt

TTTS § 9 lg 2 ja § 10) või kas ka tegelikult koolitust ei ole planeeritud lähiajal uuesti, viitab

selgelt koostööpartneri ebausaldusväärsele käitumisele. Koostööpartneri roll ei ole töötuid

nõustada ega abistada neid töötukassa konsultandile põhjenduste kirjutamisel, miks just selle

koostööpartneri koolitus on töötule vajalik (vt 05.10.2021 e-kirjas märgitut, et „.Kui on vaja abi

motiveerimisega, miks te kursust vajate, teatage, aitan kirjutada“ (dtl-d 21, 25 ja 29). Vastustaja

on õigesti leidnud, et koostööpartner ei hinda töötu koolitusvajadust, vaid see pädevus on

töötukassal (vt TTTS § 10 lg 3).

32. Usaldusväärsuse seab kahtluse alla koostööpartneri käitumine, kus ta loob töötukassa

klientidele valeootusi enda korraldatavale koolitusele saamise kohta („See on kõik jama –

inimesed käivad mitmel kursusel paralleelselt ja kõik makstakse kinni.“ (dtl-d 21, 25 ja 29)) või

viitab, et koolitusele saamine sõltub konsultandi oskustest („Sõltub suures osas konsultandist

ja kliendi järjepidevusest“ (dtl-d 21, 25 ja 29)). Veelgi enam, vastustaja on õigesti leidnud, et

05.10.2021 e-kirjas olev väljend „See tavaliselt töötab ja nad kinnitavad osalemise“ viitab

varasemale samasisulisele tegevusele ja kogemusele. „Kohtu hinnangul on oluline erinevus,

kas töötukassa klientidele jagatakse informatsiooni koolituse sisu ja toimumisaja kohta

(samasisulist infot, mille koolitaja avaldaks oma kodulehel kõigile huvilistele) või antakse

3-22-397

13(14)

suuniseid, kuidas käituda töötukassas ja mida öelda, et mõjutada töötukassa konsultanti

registreerima isik koolitusele. Iseenesest võib olla õige, et pakutavat koolitust ei ole plaanis

pika aja jooksul enam korraldada, samas e-kirjas olev väide, et „selgitage lihtsalt neile, et

kursust lähiaastatel ei toimu ja kui te ei saa kohe osaleda, siis ei saa üldse. See tavaliselt töötab

/…/“ seab kahtluse alla kaebajate seadusliku esindaja väite õigsuse koolituse mittetoimumisest

lähiaastatel, vaid viitab juhiste andmisele, kuidas mõjutada töötukassa ametnikku end

koolitusele registreerima.“ (Tallinna Halduskohtu 25.02.2022 määruse nr 3-22-397, p 38).

Kohus jääb jätkuvalt eeltoodud seisukohtade juurde. Seetõttu on vastustaja õigesti

vaidlusalustes otsustes märkinud, et kaebajate seaduslik esindaja on kallutanud töötukassa

kliente ebaaususele.

33. Koolituspartneri usaldusväärsuse hindamisel on oluline ka asjaolu, et töötukassa täidab

avalik-õiguslikke ülesandeid (TTTS § 4 ja § 13). Töötukassa ülesandeid on põhjalikult

kirjeldatud ka vaidlusalustes vaideotsustes (dtl-d 180, 195 ja 214-216). Avalike ressursside

eesmärgipärane ja säästlik kasutamine on oluline avalik huvi. Seetõttu on vastustaja õigesti

märkinud, et avalikes huvides ei ole, kui vastustaja lubaks tegutseda usaldusväärsuse minetanud

koostööpartneril.

34. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et käesoleval juhul esines koostöö põhimõtete punktis

7.3.9 nimetatud alus koolituskaardi koostöö lõpetamiseks. Kuivõrd kõik vaidlusalused otsused

tuginevad mh koostöö põhimõtete punktile 7.3.9 kui koostöö lõpetamise alusele ning sellel

alusel koostöö lõpetamine oli õiguspärane, siis puudub vajadus analüüsida, kas kaebajate 1 ja

2 osas esines ka muid õiguslikke aluseid koostöö lõpetamiseks. Sõltumata asjaolust, kas

koostöö lõpetamine oli kaebajate 1 ja 2 osas koostöö põhimõtete punktide 1.3, 1.8, 1.9, 7.3.2 ja

7.3.6 alusel õiguspärane, ei oleks see muutnud vaidlusaluste otsuste lõpptulemust, kuivõrd

koostöö põhimõtete punkti 7.3.9 eeldused koostöö lõpetamiseks olid täidetud.

35. Kohus ei nõustu kaebajatega, et ärakuulamisõiguse rikkumine tingib vaidlusaluste otsuste

tühistamise. Esmalt märgib kohus, et ei nõustu vastustajaga, et esines HMS § 40 lg 3 punktis 1

nimetatud erand kaebajate ära kuulamata jätmiseks. Asja materjalist nähtuvalt sai vastustaja

kaebajate seadusliku esindaja 05.10.2021 e-kirjast teada 06.10.2021 ning vaidlusalused otsused

tehti 04.11.2021. Seega peaaegu kuu aega hiljem alates kaebajate suhtes koormavate

haldusaktide tegemise aluseks olevatest asjaoludest teada saamisest. Selle aja jooksul oleks

saanud vastustaja kaebajad ära kuulata. Ei nähtu, kuidas oleks kaebajate ära kuulamine viinud

avalike huvide kahjustamiseni. Kuigi kaebajaid ei kuulatud haldusmenetluses ära (HMS § 40

lg 1), siis need puudused said kõrvaldatud vaidemenetluses. Kaebajad on saanud oma

arvamused ja vastuväited esitada vaidemenetluses. Samuti nähtub asja materjalist, et vastustaja

on kohtunud kaebajate esindajaga enne vaidemenetlust, s.o 10.11.2021, mil kaebajad said oma

seisukohad esitada (vt vastustaja 28.03.2022 menetlusdokumendi lisa 1; dtl 263). Nagu

eelnevalt on kohus leidnud, siis vaidlusalused otsused on materiaalselt õiguspärased, mistõttu

ärakuulamiskohustuse rikkumine haldusmenetluses ei saanud mõjutada vaidlusaluseid otsuseid

sisuliselt (HMS § 58).

36. Kohus ei nõustu kaebajatega, et tegemist on ebaproportsionaalsete otsustega. Olukorras,

kus kaebajate kui koolituspartnerite usaldusväärsus on küsitav tingituna viimase seadusliku

esindaja tegevusest, puuduvad kaebajaid vähem koormavad meetmed. Ebausaldusväärse

koolitajaga puudub võimalus koostöö jätkamiseks.

37. Kaebajad on ka leidnud, et koolituskaardi koostöö lõpetamine rikub avalikke huve, kuivõrd

töötutele jääb vähem koolituspartnereid, kelle koolituste hulgast valida. HKMS § 44 lg 1

kohaselt saab kaebaja pöörduda kohtusse oma õiguste kaitseks. Eriseadus ei näe ette võimalust

vaidlustada koostöö lõpetamine avalikes huvides, mistõttu jätab kohus selle väite tähelepanuta.

3-22-397

14(14)

38. Kaebajate hinnangul esineb ebavõrdne kohtlemine, kuivõrd ka Tartu Rakenduslik Kolledž

ja Tallinna Tehnikakõrgkool kui töötukassa koolituspartnerid, on avaldanud oma kodulehel info

seoses töötukassalt toetuse saamisega, aga nende suhtes töötukassa sanktsioone rakendanud ei

ole. Nii näiteks on Tartu Rakenduslik Kolledž avaldanud info, et „Tartu Kutsehariduskeskuse

talvise vastuvõtu erialade seas on õige mitu tööstustes nõutud eriala, mida Töötukassa toetab.

Õppida saab näiteks CNC-puidutöötlemiskeskuse operaatori erialal …“. Tallinna

Tehnikakõrgkool on avaldanud aga järgmise sisuga info: „Augustis saab töötukassalt rohkem

õppetoetust ka tööl käies“.

39. Kohus nõustub vastustajaga, et tegemist ei ole võrreldavate juhtumitega, kuivõrd eeltoodud

näited ei puuduta koolituskaardi koostööd, vaid õppetoetust. Seda, et tegemist on töötukassa

makstava toetusega, kinnitab ka kaebajate välja toodud uudiste sõnastus „õppetoetus“,

„Töötukassa toetab“. Eeltoodust lähtuvalt ei saa olla ka küsimust ebavõrdsest kohtlemisest.

40. Eeltoodust lähtuvalt jääb kaebus tervikuna rahuldamata. Kuivõrd vastustaja 04.11.2021

otsused nr 168, 169 ja 170 tühistamisele ei kuulu, siis ei kuulu tühistamisele ka vaidlusalused

vaideotsused. Kaebajad ei ole vaideotsuseid vaide esemest eraldiseisvalt vaidlustanud.

41. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebajate kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebajate

kanda. Vastustaja menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud ei ole, mistõttu jäävad

vastustaja võimalikud kulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)