2-22-3481/25 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht 01.06.2022.a, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-3481

Kohtuasi

Sihtasutus

Põhja-Eesti

Regionaalhaigla

Psühhiaatriakliiniku taotlus X paigutamiseks tema

tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11.märtsi 2022.a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja

(vastustaja):

sihtasutus

Põhja-Eesti

Regionaalhaigla (registrikood 90006399, aadress J.Sütiste

tee 19, 13419 Tallinn)

Puudutatud isik (määruskaebuse esitaja): X (isikukood

XXXXXXXX, elukoht XXX), riigi õigusabi korras

määratud esindaja vandeadvokaat Imbi Seimar (e-

post:XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 11.märtsi 2022.a määrus jätta muutmata.

2. X määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta riigi kanda.

4. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele (sh määruskaebuse esitajale isiklikult).

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, tema

abikaasa või temaga koos elav muu perekonnaliige, tema eestkostja, tema poolt nimetatud

usaldusisik, rehabilitatsioonimeeskonna liikmed ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise

asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata

2-22-3481

abinõude rakendamise lõpetamisest, muu hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise

ebaseaduslikkust.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (avaldaja) Psühhiaatriakliiniku valvearst esitas

09.märtsil 2022.a Harju Maakohtule taotluse X (puudutatud isik) suhtes tahtest olenematu

vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks loa saamiseks esialgse õiguskaitse korras üle 48

tunni ja ühtlasi pikendada seda 40 päevani ning lubada kohaldada tema suhtes tahtest

olenematut psühhiaatrilist ravi 40 päeva arvestades tahtest olenematu ravi otsusest.

2. Avalduse kohaselt viibib puudutatud isik SA PERH Psühhiaatriakliinikus alates 08.märtsi

2022.a, kella 12.20, mil rakendati tema suhtes tahtest olenematut ravi vastavalt psühhiaatrilise

abi seaduse §-s 11 sätestatule. Oma psüühikahäire tõttu on puudutatud isik ohtlik ümbritsevatele

ja iseendale ebaadekvaatse käitumise ja toimetulematuse tõttu. Patsient ei ole võimeline

ravivajadust ise hindama. Vastavalt TsMS §-le 534 lg 5 võib esialgset õiguskaitset rakendada

kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest ja seejärel tähtaega pikendada

kuni neljakümne päevani. Arvestades puudutatud isiku tervislikku seisundit ei ole tema

psüühilise seisundi paranemist alust prognoosida 4 ööpäeva vältel.

3. Harju Maakohus rakendas 09.märtsil 2022.a määrusega puudutatud isiku suhtes esialgse

õiguskaitse korras tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi ja paigutas puudutatud isiku

psühhiaatriakliinikusse tähtajaga kuni 4 päeva alates tema 08.märtsi 2022.a kell 12.20

psühhiaatri otsusega tahtest olenematule ravile võtmisest.

4. Avaldajalt ja puudutatud isiku raviarstilt 11.märtsil 2022.a saadud info kohaselt ei ole

puudutatud isiku tervislik seisund paranenud ja seda ei ole oodata ka 12.märtsiks 2022.a.

Patsiendil puudub jätkuvalt koostöövalmidus raviks ja ravita jäämisel on ta oma raske

psüühikahäire tõttu ohtlik endale ja ümbritsevatele.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Harju Maakohus pikendas 11.märtsi 2022.a määrusega puudutatud isiku suhtes esialgse

õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu ravi tähtaega kuni 40 päevani alates tema

08.märtsist 2022.a kell 12.20 psühhiaatri otsusega tahtest olenematule ravile võtmisest. Kohus

andis loa isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite

rakendamiseks arsti poolt valitud viisil, juhul kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või

ravimeetoditega ei nõustu. Esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu

psühhiaatriline ravi lugeda lõpetatuks 17.aprillil 2022.a või mõnel eelneval päeval, kui

raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse

paigutamise eelduste äralangemisega.

6. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt leidis kohus, uurinud esitatud tõendeid, et esinevad

asjaolud X suhtes tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks ning esialgse

2-22-3481

õiguskaitse rakendamise taotlus kuulub rahuldamisele. Kohus tugines PsAS § 11 lg-le 1, § 13

lg-tele 1 ja 2, TsMS § 534 lg-tele 1 ja 5.

7. Esitatud taotlusest, sellele lisatud arstide arvamusest nähtub, et X suhtes rakendati tahtest

olenematut psühhiaatrilist ravi valvearsti 08.märtsil 2022.a kell 12.20 otsusega. Käesolevaks

ajaks ei ole isiku seisund paranenud, ta on jätkuvalt ebastabiilne ega suuda otsustada

adekvaatselt oma ravi vajaduse üle. Psühhiaatrite KK ja KE arvamusest kohtule selgub, et

patsiendi ema põeb bipolaarset meeleoluhäiret. Patsiendi enda digiloost nähtuvad

meeleoluhäirete tõttu pöördumised alates 2015.a. Esinesid ärevus, süvenev väsimustunne ja

hulgalised vaevused ja hirmud kehalise tervise osas, millel uuringutel põhjust ei leitud.

Enesetunne paranes meeleolu parandava ravi toimel, mida kasutas ca aasta vältel. Järgnev

depressiooni episood ärevuse, unehäirete ja meeleolulangusega tekkis 2018.a oktoobris, mis

samuti taandus meeleolu parandava raviga. 2019.a otsustas saada lapse kunstliku viljastamise

teel, sai massiivset hormoonravi, mille järgselt sügisel kujunes kestev depressioon rõõmutuse,

keskendumisraskuste, otsustusvõimetuse ja unehäiretega. Patsienti uuriti ka neuroloogia

osakonnas kahtluse tõttu ajupõletiku ja neurodegeneratiivse haiguse esinemisele, kuid

patoloogiat ei leitud, peale kestvat ravi hakkas seisund paranema alles 2020.a kevadel.

Kolleegide toetusel asus tasapisi taas tööprotsessi, mille käigus enesetunne paranes. Vaatamata

püsivale toetusravile halvenes patsiendi tervis taas 2021.a jaanuaris. Patsient kaebas

keskendumise ja vaimse töövõime langusele, väitis, et on kaotanud varasemad oskused, oli

emotsioonideta ja tahtetu. Isa tuli patsiendi juurde elama, et toetada teda lihtsamatel

eneseteenindustoimingutel, millega enam toime ei tulnud. Meeleolu parandava raviga ja

märtsikuus teostatud elekterimpulssraviga patsiendi paranemist ei saavutatud. Maikuus käis

tööl vaid nädala, misjärel kaebused taas süvenesid ja patsient suunati haiglaravile

psühhiaatriakliinikusse, kus viibis esmakordselt 10.mai-28.mai 2021.a. Raviks rakendati nii

meeleolu parandavat, seda stabiliseerivat kui psühhoosivastast ravi, erinevaid aktiveerimisele

ja kognitsiooni parandamisele suunatud teraapiaid. Raviga mõttekäik paranes, arutles

adekvaatselt, kuid püsisid kaebused kognitiivse võimekuse langusele. Patsient jätkas ravi

ambulatoorselt töövõimetuslehel viibides. Lülitus taas järkjärgult tööprotsessi töökaaslaste toel.

2021.a detsembrist muutus aktiivsemaks, jaanuari algusest täheldati probleeme töökohal

(töötab perearstina), mistõttu töökohalt soovitati ravile pöördumist, millest patsient

kategooriliselt keeldus. Veebruari kuu algusest oli püsivalt sekeldav, läks konflikti nii

töökaaslaste kui sõpradega, lõi erinevaid tutvusi ja tegi mõtlematuid plaane. Ebakohase

käitumise, mõtlematute otsuste ja ravist keeldumise tõttu lõpetati patsiendiga tööleping, et

vältida ravivigu. Patsiendi juurde sõitnud isa temaga sisukohast kontakti ei saanud, kirjeldas

teda pidevalt rahulolematu, riidlevana, lärmakana ja tasakaalutu käitumisega olevana.

Viimastel paaril nädalal on olnud unetu, sekeldav, asunud kreeka keelt õppima, milles koheselt

kavatseb eksami sooritada ja Kreekas perearstina tööle asuda. Tutvunud internetis kreeklasest

mehega, keda hindab oma "elu armastuseks" ja kelle juurde plaanib kohe elama minna. Patsient

toodi ambulatoorse raviarsti (dr L) soovitusel isa poolt psühhiaatriakliiniku vastuvõttu, kus

valvearst temaga sisukohast kontakti ei saanud, kuna patsient monoloogina kõvahäälselt

sõimles, süüdistas, nõudis selgitusi, samas koheselt sekkus jutusse, oli üleoleva, suurelise

olekuga ja vaenulik kõigi ümbritsevate s.h isa suhtes. Osakonda minekul avaldas

meeleheitlikku vastupanu, karjus, sõimas, ähvardas kõvahäälselt, helistas oma telefonist

erinevatesse asutustesse ja sõpradele süüdistades meedikuid, isa ja ümbritsevaid. Käesolevalt

nõuab enda kohest lubamist kreeka keele eksamile, pidavat minema autojuhiloa med. tõendit

täna pikendama ja lähipäevil Kreekasse sõitma. X-l esineb käesolevalt raske psüühikahäire -

bipolaarne meeleoluhäire, maniakaalne episood F31.1, tema käitumine on täiel määral

suurelistest mõtlematutest plaanidest juhitud, millega kahjustab oluliselt enda mainet ning

meeleoluhäirega kaasneva riskikäitumisega seab ohtu nii enda kui ümbritsevate turvalisuse.

2-22-3481

Maniakaalse seisundi möödudes püsib kõrge risk raske depressiooni kujunemiseks, sooritatud

mainekahju ja käitumine võivad osutuda oluliseks suitsiidiriski faktoriteks.

8. Ärakuulamisel oli patsient paljusõnaline. Rääkis pikalt ja hoogsalt, soovis rääkida temale

olulistel teemadel, mitte vastata konkreetsetele küsimustele. Monoloogides keskendus tema

jaoks olulistele detailidele ja kuupäevadele. Haiglas olemist ei pea vajalikuks, sest sinna tõid

teda isa ja vend, kellele ei meeldi tema kallim, kelle ta interneti teel Kreekast leidis. Veebruari

alguses andis tööl ülemus Y talle ultimaatumi, kas minna haiglasse või lasta ennast koondada

isiklikel põhjustel. Ta valis koondamise, sest haiglasse minekuks polnud mingit põhjust. Oma

tööga sai hakkama, kellelgi talle etteheiteid töö osas ei olnud. Ei tunnista, et tal maniakaalne

episood oleks, põhjuseks on tema perekond, kes tõmbab joone tema ja ema vahele. Kuna teda

visati Eesti ühiskonnast välja ja arstina ta enam Eestis tegutseda ei taha, siis alustas ta kreeka

keele õpingutega, et kolida Kreekasse oma kallima juurde ja hakata seal arstina tegutsema.

Praegust aega kasutab enda koolitamiseks. Kohtuniku küsimusele, miks ta kohe Kreekasse

kallima juurde ei sõida, vastab, et tal on isa sünnipäev ja sõprade laste sünnipäevad tulemas,

misjärel läheb Kreekasse.

9. Advokaat toetas taotlust. Muude isikute ärakuulamist ei pidanud kohus vajalikuks, sest

arvestades isiku psüühilist seisundit ja teisi objektiivseid asjaolusid, ei aita nende isikute

ärakuulamine ilmselt kaasa asja lahendamisele.

10. Arvestades isiku psüühikahäiret ja asjaolu, et ravi läbiviimine ei ole muul viisil võimalik,

on kohtu hinnangul alust kohaldada esmast õiguskaitsevahendit TsMS § 534 lg 5 alusel. Isiku

ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline. X-l esineb psüühikahäire, tema

käitumine on psüühikahäirest ja suurelistest mõtlematutest plaanidest juhitud, mistõttu

haiglaravita jäädes püsib ta ohtlikuna nii iseendale kui ka ümbritsevatele. Isik on selgelt

segaduses ning ei saa korraldada enda elu selles seisundis ka mitte elementaarsel määral. Samuti

ei ole väljaspool haiglat tagatud ega kontrollitav ravimite korrektne manustamine.

11. Kohus leidis, et kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on täidetud ja viivitusega võib

kaasneda oht nii patsiendile endale kui ka ümbritsevatele. Käesolevat seisundit arvesse võttes

vajab isik hospitaliseerimist. Vabatahtliku ravi korral võib patsient vabalt haiglast lahkuda, mis

toob kaasa ravi katkemise ja ravi ebaõnnestumise, mis ei ole patsiendi huvides.

12. Eeltoodust tulenevalt oli kohus seisukohal, et puudutatud isikul on raske psüühikahäire, mis

piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ning seda juhtida ja haiglaravita jätmisel ohustab

puudutatud isik psüühikahäire tõttu nii iseennast kui ümbritsevaid. Seetõttu kohaldas kohus

puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset ja paigutas isiku 40 päevaks kinnisesse asutusse.

13. Taotlusest nähtuvalt vajab isik ravi ja ravimite manustamist ning kohus leidis, et tuleb anda

luba isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks

juhul kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu.

Määruskaebus

14. Puudutatud isik esitas isiklikult maakohtu määrusele määruskaebuse, milles vaidlustab

määruse ja palub abi tahtevastase kinnipidamise lõpetamiseks.

15. Määruskaebuse põhjendustest nähtuvalt kubiseb määrus rohketest faktivigadest.

Puudutatud isik ei ole kordagi ravist keeldunud ja on nõus raviga, kuna peab seda vajalikuks ja

kasulikuks korduvate depressioonide tõttu. Puudutatud isik tuli ise toime kõigi

2-22-3481

majapidamistööde ning enese eest hoolitsemisega, mh arvete maksmise, hügieeni eest

hoolitsemise, menüü koostamise, päevakava jälgimise, söögi tegemise, väljas jalutamise, poes

ostude eest tasumisega jne. Isa tuli omal vabal tahtel moraalseks toeks ning seltsiks. Maikuus

2021 oli puudutatud isik haiguslehel. 2022 aasta alguse perioodil sai puudutatud isik tööl väga

palju kiitusi patsientidelt ning erimeelsusi oli ainult perearstikeskuse juhataja ja keskuse

haldusjuhiga. Sõpradest on erimeelsusi olnud ainult 2 sõbraga. Tööleping lõpetati, kuna

puudutatud isik oli väsinud, mitte ravivigade vältimiseks. Vanemaks saades on puudutatud isiku

unevajadus olnud kogu aeg 6-7 tundi. Jaanuari keskel juhtunud käeluu murd ja väga tugev

põrutus paremal käel ei lasknud magada vaatamata valuravile üle 4 tunni öösel. Kreekasse

mineku soov ei ole hetkeline haiguslik mõttevälgatus, huvi Kreeka ja selle kultuuri ning keele

vastu on olnud alates lapsepõlvest. Puudutatud isik on kogunud Kreeka konsulaadi kaudu

põhjalikku infot, milliseid dokumente vajab, et saada Kreekas nii töö- kui elamisluba, milliseid

keele-eksameid peab sooritama. Puudutatud isik on tutvunud internetis kreeklasest füüsika

õpetajaga üle 1,5 aasta tagasi, on temaga kohtunud, kuid väide tema juurde kolimisest ei pea

paika, sest puudutatud isik on planeerinud kolida omaette pinnale. Puudutatud isiku isa ja

vennad valetasid väljasõidu eesmärgi üle ja meelitasid autosse. Otse loomulikult oli puudutatud

isik ärritunud, segaduses ja nõudis selgitusi, kui temalt rööviti niimoodi vabadus ja telefon ega

antud selgitust, mille alusel teda peetakse ohtlikuks endale või teistele. Puudutatud isik helistas

vaid ühe korra, oma väga heale sõbrale, perearstile, et ta selgitaks olukorda ja tõestaks, et

puudutatud isik ei ole ohtlik ei teistele ega iseendale. Puudutatud isik ei olnud ega ole

maniakaalne, jälgib kuulekalt raviarsti raviskeemi ega keeldu ravimeid võtmast. Enesetapu

mõtteid ei ole. Puudutatud isik soovib, et ära kuulataks teda lähedalt tundvaid inimesi, nagu

näiteks perearst KK või kedagi teist mind tundvatest headest sõpradest ja pikaaegsetest

kolleegidest. Nemad teavad, et puudutatud isik ei ole ohtlik ei endale ega teistele, on valmis

jätkama ravi, nii nagu arst seda vajalikuks peab ning et tema otsused ei ole hetke uitmõtted.

16. Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja menetlusdokumendist nähtuvalt

külastas ta esindatavat. Puudutatud isik on arvamusel, et tema suhtes ei ole täidetud PsAS § 11

lg-s 1 sätestatu. Puudutatud isik on kindlal veendumusel, et tema ohtlikkus endale ega teistele

ei ole põhjendatud ning ta suudab ravi skeemi järgida ka kodustes tingimustes, ravi tuleb

lõpetada ja see ei olnud juba algusest peale vajalik. Teda on valesti mõistetud ja tema sõnu

valesti tõlgendatud. Haiglasse tõi perekond ta pettusega. Puudutatud isik ei keeldu ravist ja teab,

et vajab seda ning on nõus järgima raviskeemi. Viimane kord oli lihtsalt arusaamatus. Tema

arst dr. L kirjutas talle küll lisaks ühe ravimi retsepti, kuid ta arvas, et igaks juhuks. Ta ei saanud

aru, et selle ravimi võtmine on kohustuslik. Oleks arst otseselt öelnud, oleks ta võtnud. Ta ei

ole maniakaalne, sest teab, mis on maania. Ta ei käitu vastutustundetult ega ole ohtlik. Tal on

haiguskriitika ja on võimeline jätkama ravi ambulatoorselt. Nüüd ta teab, milliseid ravimeid ja

kuidas peab kindlasti manustama. Puudutatud isiku raviarst avaldas, et puudutatud isikul on

maaniat iseloomustavad mõtted senini säilinud, kuigi tervislik seisund on stabiilsem.

Menetlusosaliste seisukohad

17. Avaldaja oli seisukohal, et PsAS §-s 11 sätestatud eeldused on täidetud. Peale kohtuniku

poolt patsiendi ära kuulamist ja raviarsti arvamuse saamiseks küsitlemist, pikendas kohus X

suhtes tahtest olenematu ravi luba määrusega kuni 4 päeva. Patsiendil puudus jätkuvalt

koostöövalmidus raviks ning püsis oht iseendale ja ümbritsevatele, mille alusel esitati

11.märtsil 2022. a kohtule arsti arvamus ravi pikendamiseks, mille alusel kohus pikendas tahtest

olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi otsust kuni 40 päevani. Tulenevalt X-l esinevast

raskest psüühikahäirest (bipolaarse meeleoluhäire maniakaalne episood F31.1) oli tema

käitumine täiel määral kõrgenenud enesehinnangust ja suurelistest mõtlematutest plaanidest

juhitud, millega kahjustas oluliselt enda mainet, majanduslikku heaolu ning kõrgenenud

2-22-3481

meeleolu ja rahutusega kaasneva riskikäitumisega seadis ohtu nii enda kui ümbritsevate

turvalisuse (ärrituvus, sõnaline agressiivsus ja konfliktsus töökaaslaste, lähedaste, sõprade ja

juhuslikult kohatud isikute suhtes; auto juhtimine ja ravisoovituste andmine ümbritsevatele

isikutele ebaadekvaatse taju ja olukorra hinnangu tingimustes). Süveneva meeleoluhäire ja

unetuse foonil püsis ravita jäämisel kõrge risk psühhoosielamuste ja luulutaju lisandumiseks,

millest tulenevalt isiku taju on hõivatud meelepettelistest elamustest ja tema käitumine on täiel

määral neist juhitud. Lähtuvalt varasematest korduvalt esinenud raskekujulistest kognitiivse

defitsiidiga depressiooniperioodidest, püsis kõrge risk ka maniakaalse seisundi möödudes raske

depressiooni kujunemiseks. Sooritatud majanduslik ja mainekahju ning süütunde kujunemine

häbiväärse käitumise tõttu võivad osutuda oluliseks suitsiidiriski faktoriteks. X-le anti soovitus

ravile pöördumiseks juba tööandja poolt, et vältida töösuhte lõpetamist, millest keeldus

kategooriliselt. Ka käesoleval hospitaliseerimisel puudus temal haiguskriitika, keeldus nii

saabumisel kui järgnevalt igasugusest ravikoostööst ja eitas endal psüühikahäire olemasolu.

Eelnevast nähtuvalt polnud muu psühhiaatriline abi küllaldane.

Menetluse edasine käik

18. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

19. Avaldaja andis Harju Maakohtule teada, et seoses puudutatud isiku püühilise seisundi

paranemisega on tahtest olenematu vältimatu psühhiaatriline ravi tema suhtes lõpetatud

14.aprillil 2022.a.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

20. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju

Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna

kohtumääruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja TsMS §-le 659 jätab

ringkonnakohus

maakohtu

määruse

muutmata

ning

määruskaebuse

rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega ja tulenevalt TsMS §-st 659 ja §

654 lg-test 5 ning 6 käesolevas lahendis neid ei korda. Määruskaebus jääb rahuldamata.

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

21. Ringkonnakohus on kõiki asjas esitatud ja kogutud tõendeid kogumis hinnates maakohtu

määruse seaduslikkust kontrollides seisukohal, et psühhiaatriahaiglasse paigutatud puudutatud

isiku suhtes on esialgse õiguskaitse pikendamisel olnud täidetud kõik PsAS § 11 lg-s 1 ja TsMS

534 lg 5 teises lauses sätestatud eeldused. Maakohtule ei ole ette heidetav materiaalõiguse väär

kohaldamine ega menetlusõiguse normide rikkumine.

22. PsAS § 11 lg 1 kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta

vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema

tahtest olenemata, kui: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma

käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu

iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut; 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. TsMS

§ 534 lg 5 teise lause kohaselt võib pärast isiku enda ärakuulamist esialgse õiguskaitse

rakendamise tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri

või muu pädeva arsti arvates.

2-22-3481

23. Arvestades määruskaebuse väited ning asjaolu, et Riigikohtu seisukohtade kohaselt võib

isiku ohtlikkusele viidata mh puudulik haiguskriitika, kui isik ei saa aru oma haiguse tõsidusest

(vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14.veebruari 2018.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-15-3662,

p 14.1) ning puudutatud isiku raviarst on 11.märtsil 2022.a maakohtule teada andnud, et

puudutatud isiku seisund ei ole muutunud, temal puudub jätkuvalt koostöövalmidus raviks ja

ravita jäämisel on ta oma raske psüühikahäire tõttu ohtlik endale ja ümbritsevatele, on

maakohus õigesti tuvastanud kõigi tahtest olenematu ravi pikendamiseks vajalike ja seaduses

sätestatud eelduste olemasolu.

24. Ringkonnakohus möönab, et määruskaebuse esitamise hetkeks, so 28.märtsiks 2022.a võis

puudutatud isiku seisund olla küll sedavõrd paranenud, et tekkis haiguskriitika, kuid see ei väära

vaidlustatud määruses avaldatud maakohtu seisukohti ega tee määrust ebaseaduslikuks. Võttes

arvesse, et asjas puudub vaidlus selle üle, et puudutatud isikul on raske psüühikahäire, oli

puudutatud isiku suhtes rakendatud esialgse õiguskaitse kohaldamise pikendamise vältimiseks

oluline puudutatud isikul haiguskriitika olemasolu hetkel, kui maakohus lahendas tema suhtes

esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu ravi pikendamise taotlust. Praegusel

juhul on asjas esitatud puudutatud isiku raviarsti hinnang, et see nii ei olnud.

25. Ringkonnakohtu hinnangul on raviarsti 11.märtsi 2022.a hinnang puudutatud isikul

haiguskriitika puudumisest ja sellest tingitud võimalikust ohtlikkusest iseendale või teistele

isikutele lähitulevikus piisavaks tõendiks TsMS § 238 lg 1 p 2 mõttes, arvestades, et

määruskaebuse esitaja ei ole ka väitnud, et see hinnang on väär või esitanud selle kohaseid

tõendeid.

26. Kohtupraktika kohaselt tekib esialgse õiguskaitse pikendamisel üldjuhul lähedaste

ärakuulamise kohustus, arvestades et nende see on isiku kinnisesse asutusse paigutamise

menetluses oluline garantii, mis tuleb isikule tagada, sätestab TsMS § 536 lg 21 sellest ka

erandid (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 08.jaanuari 2021.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-

20-6730, p 17). TsMS § 536 lg 21 p 3 kohaselt ei pea käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1

nimetatud isikuid ära kuulama, kui nende isikute ärakuulamine ei aita ilmselt kaasa asja

lahendamisele.

27. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuivõrd määruskaebusmenetluses on vaidluse all olnud

puudutatud isiku koostöövalmidus raviks ja selle puudumisest tingitud ohtlikkus, ei aitaks tema

lähedaste (perearstist väga hea sõbra ja teiste sõprade, samuti pikaaegsete kolleegide)

ärakuulamine asja lahendamisele ilmselt kaasa, arvestades, et määruskaebusest ei nähtu, et

puudutatud isiku koostöövalmidus psühhiaatriakliinikus viibimise ajal oli tema (nimetatud)

lähedaste (isikute) poolt objektiivselt jälgitav ja kontrollitav või oleksid nad olnud 08.märtsi

2022.a sündmuste tunnistajaks. Eelnevast tulenevalt jääb määruskaebuse esitaja taotlus tõendite

kogumiseks rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

28. TsMS § 172 lg 3 tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitamisest tingitud

menetluskulud riigi kanda.

29. Ringkonnakohtule asja materjalidest nähtuvalt on maakohus lahendanud puudutatud isikule

riigi õigusabi korras määratud esindaja õigusabikulude kindlaks määramise taotluse seonduvalt

määruskaebusmenetluses osutatud õigusabitoimingutega 22.aprilli 2022.a määrusega. Seega

puudub vajadus asjas menetluskulude kindlaks määramiseks.

2-22-3481

30. TsMS §-st 543 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/