2-22-1794/7 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Kadri Mälberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. mai 2022, Pärnu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-1794

Tsiviilasi

PlusPlus Capital AS hagi A. P. vastu võlgnevuse,

kõrvalnõuete ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

5 907,66 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: PlusPlus Capital AS, registrikood 11919806,

asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn;

Lepinguline

esindaja

Carlo

Kask,

e-post:

carlo.kask@plusplus.ee

Kostja: A. P. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, e-

post: xxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega kostja A. P. suhtes, kuna kostja ei ole kohtu

poolt määratud tähtaja jooksul hagile vastanud.

2. Mõista kostjalt A. P.lt (P., isikukood xxxxxxxxxxx) hageja PlusPlus Capital AS

(registrikood

11919806)

kasuks

välja

11.01.2020

kompromissilepingust/võlatunnistusest

nr

24820538

tulenev

võlgnevus

kompromissisummas 5 068,77 eurot (sh põhinõue 2 936,33 eurot ja enne

11.01.2020 sissenõutavaks muutunud viivised 2 132,44 eurot), viivised

põhinõudelt 2 936,33 eurot (perioodi 11.12.2020 - 03.02.2022 eest) summas 739,96

eurot ja sissenõudekulu 35 eurot, kokku 5 843,73 eurot.

3. Mõista kostjalt A. P.lt hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja viivis määras

0,06% päevas alates 04.02.2022 põhivõlasummast 2 936,33 eurot kuni põhinõude

täitmiseni, kuid kokku mitte enam kui põhinõude ulatuses (s.o 2936,33 eurot).

4. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

4.1.

Jätta menetluskulud kostja kanda.

4.2.

Mõista kostjalt A. P.lt hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja

menetluskulu hüvitamiseks 775 eurot (s.o riigilõiv 595 eurot ja

põhjendatud lepingulise esindaja tasu 180 eurot).

4.3.

Kohustada kostjat A. P.t tasuma menetluskuludelt (775 eurolt) hagejale

PlusPlus Capital AS-ile viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni.

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui:

1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt;

2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema

esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või

elektrooniliselt;

3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või

selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui

100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel

juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24:00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Kohtuotsuse selgitused

TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu

märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

1. PlusPlus Capital AS (hageja) esitas 03.02.2022 Harju Maakohtule hagi A. P. (kostja) vastu

võlgnevuse kompromissisummas 5 068,77 eurot, sissenõudekulu 35 eurot, viivise 739,96

eurot ja lisanduva viivise nõudes. Hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu 595 eurot. Harju

Maakohus edastas 09.02.2022 määrusega hagimaterjalid kohtualluvuse järgi Pärnu Maakohtu

Pärnu kohtumajale. Toimik saabus peale Harju Maakohtu määruse jõustumist Pärnu

Maakohtusse 15.03.2022. Kohus võttis hagi 25.03.2022 määrusega menetlusse ning kohustas

kostjat hagile vastama 14 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

2. Hageja omas võlgniku vastu nõuet 17.04.2018 väikelaenulepingust nr 18-041282-VL, mille

alusel kostja võlgnes hagejale 3 506,33 eurot ja viivised summas 2 133,77 eurot. Kuna kostja

kõnesolevat summat kogu ulatuses tasuda ei suutnud, siis sõlmisid pooled kompromissileping

/ võlatunnistuse, millega hageja loobus osaliselt viiviste nõuetest summas 1,33 eurot ning

võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetega ja kompromisssummas 5 638,77 eurot

(3506,33 + 2132,44). Antud summale lisandus lepingu sõlmimise tasu 30 eurot. Kostja tasus

nõuet summas 600,00 eurot, millest 30,00 eurot on arvestatud lepingu sõlmimise tasu 30 euro

katteks ning 570,00 eurot kompromissisummas sisalduva põhivõla katteks. Seega on kostjal

tasumata kompromissisummas sisalduv põhivõlg 2 936,33 eurot ja viivised 2 132,44 eurot.

Kostja rikkus kompromissilepingut ja ei tasunud maksegraafikus märgitud summasid

tähtaegselt ja kokkulepitud suuruses. Hageja nõuab kostjalt hageja kasuks välja 11.01.2020

kompromissilepingust nr 24820538 tulenevat võlgnevust kompromissisummas 5 843,73 eurot

(sh põhinõue 2 936,33 eurot ja enne 11.01.2020 sissenõutavaks muutunud viivised 2 132,44

eurot), viivised põhinõudelt 2 936,33 eurolt (perioodi 11.12.2001 - 03.02.2022 eest) summas

739,96 eurot ja sissenõudekulu 35 eurot. Hageja nõuab tulevikus sissenõutavaks muutuvat

viivist 0,06 % päevas põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõuab kostjalt ka

menetluskulude (riigilõivu ja õigusabikulude) hüvitamist ning menetluskuludelt viivise

väljamõistmist.

3. Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega ja 25.03.2022 kohtumäärus hagiavalduse

menetlusse võtmise kohta isiklikult allkirja vastu 12.05.2022 kostja elukoha aadressil xxx. A.

P. kohustus vastama hagiavaldusele 14 päeva jooksul, s.o hiljemalt 26.05.2022. Kostja ei ole

kohtule tähtajaks hagivastust esitanud.

4. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb

rahuldada.

5. TsMS § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile

vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine.

Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt

kirjalikku vastust esitanud.

6. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest

taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg

1).

7. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS

§ 138 lg 2, § 139, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel on riigilõiv ja lepingulise esindaja kulu

põhjendatud kulutused ja need tuleb kostjalt hageja kasuks põhjendatud ulatuses välja mõista.

Riigilõivu tasumist on kontrollitud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest.

8. Hageja lepinguline esindaja tasu on esitatud 3,5 töötunni eest, kokku 420 eurot (s.o 100

eurot/h ilma käibemaksuta, lisandub käibemaks). Kohtu hinnangul oli praegusel juhul tsiviilasi

õiguslikult lihtne ja väikse mahuga, tegemist on standardse hagiavaldusega, hageja on esitanud

selliseid korduvalt. Kohtu hinnangul on põhjendatud lepingulise esindaja kulu 1,5 töötunni

eest, s.o 150 eurot. Hageja on kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei

saa käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise

esindaja kulud vastavalt TsMS § 174 lg 10 hüvitamisele koos käibemaksuga kokku 180 eurot.

9. Seega tuleb kostjalt välja mõista menetluskulu hüvitamiseks 775 eurot (595 eurot riigilõiv

ja põhjendatud lepingulise esindaja tasu 180 eurot).

10. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja menetluskuludelt viivise

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

11. TsMS § 178 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja

suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadri Mälberg

kohtunik