3-21-1010/30 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

T Ä I E N D A V K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. mai 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1010

Haldusasi

X. X. kaebus Vabariigi Valitsuse 19.08.2020 korralduse nr

282 osaliselt õigusvastaseks tunnistamiseks, Politsei- ja

Piirivalveameti

08.04.2021

otsuse

ja

toimingute

õigusvastaseks tunnistamiseks, Terviseameti 11.04.2021

ettekirjutuse

tühistamiseks

või

õigusvastaseks

tunnistamiseks, Terviseameti 11.04.2021 ja 14.04.2021

sunniraha

rakendamise

korralduste

õigusvastaseks

tunnistamiseks ning sunniraha sissenõudmise keelamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X. X., volitatud esindaja vandeadvokaat Kalev

Aavik

Vastustaja I – Vabariigi Valitsus (Sotsiaalministeeriumi

kaudu), volitatud esindajad vandeadvokaat Ants Nõmper

ja advokaat Kairi Kilgi

Vastustaja II – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja

Margit Maidla

Vastustaja III – Terviseamet, volitatud esindajad Agne

Ojassaar, Leho Kuusk ja Raul Sarri

Asja läbivaatamine

21.03.2022 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta X. X. kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 12.05.2021 määrusega kohaldatud esialgne

õiguskaitse.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul

puuduva

osaga

täiendatud

tervikotsuse

kättetoimetamisest

arvates

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos kohtuotsusega (HKMS § 253 lg 3).

Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.

3-21-1010

2(23)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vabariigi Valitsuse 09.03.2021 korralduse nr 111 „Vabariigi Valitsuse 19. augusti

2020. a korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed

ja piirangud“ muutmine“ (korraldus nr 111)1 p 1 ap-ga 1 muudeti Vabariigi Valitsuse

19.08.2020 korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja

piirangud“ (korraldus nr 282)2 p 81 mh selliselt, et avalikus siseruumis kehtinud

liikumispiirangut (koos viibida ja liikuda võivad kuni 2 isikut, hoides teistega vähemalt

kahemeetrist vahemaad, v.a kui koos liigub või viibib perekond või kui neid tingimusi pole

võimalik tagada) hakati kohaldama ka välistingimustes avalikus kohas viibimisele ja

liikumisele.

Korralduse nr 111 p 1 ap-ga 2 muudeti korralduse nr 282 p 2014 mh selliselt, et ajavahemikul

11.03.-11.04.20213 ei kohaldatud korralduse nr 282 p-s 13 (avalike koosolekute pidamise

tingimused) sätestatut. Korralduse nr 282 p 2014 ap 7 järgi olid välistingimustes lubatud

avalikud koosolekud, kui seal ei viibita ajavahemikus kl 21.00–06.00. Samuti tuli järgida p-s 81

nimetatud nõudeid. Osalejate arv ei võinud olla rohkem kui 10 inimest ning teiste isikutega ei

võinud kokku puutuda.

Nimetatud piirangud kehtisid kuni 02.05.20214.

2. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri staabijuht otsustas 08.04.2021

paigaldada Tallinnas Toompea lossi esisele platsile ja hiljem laiendatud alale piirdeaiad5, et

abistada politseiametnikke avaliku korra tagamisel korralduse nr 282 alusel kehtestatud nõuete

vastu protestivate isikute kogunemiskohtades, samuti et tagada avalikule koosolekule saabuvate

ja viibivate inimeste elu ja tervise kaitse. Aluseks võeti korrakaitseseaduse (KorS) § 29 lg 1.

Kuna avalik koosolek ei olnud registreeritud, ei olnud teada korraldaja ja puudus koosoleku

korrapidaja, oli avaliku korra tagamise kohustus PPA-l kui üldkorrakaitseorganil.

Politseiametnike kohustuseks oli tagada avalikul koosolekul avalik kord, osalejate hajutatuse

nõudest kinnipidamine ja vältida ülerahvastatust, mis võinuks kaasa tuua viiruse leviku ja

haigestumise tõusu, mis omakorda seadnuks ohtu avalikul koosolekul osalevate inimeste elu ja

tervise.

3. Terviseamet tuvastas 11.04.2021 ettekirjutustega nr 489080760416 X. X. (kaebaja) poolt

11.04.2021 kl 11.37 aadressil Lossi plats 10, Tallinn toime pandud rikkumise. Kaebaja ei

hoidnud välitingimustes toimunud koosviibimisel teiste isikutega vähemalt kahemeetrist

vahemaad. Seejuures ei liikunud ega viibinud ta koos perekonnaga ja ameti hinnangul oli

nimetatud tingimust võimalik mõistlikult tagada. Korrarikkumine oli kõrvaldatav sellega, et

kaebaja asuks koheselt hoidma teiste isikutega vähemalt kahemeetrist vahemaad, millega

väheneks kokkupuude teiste isikutega. Sõltumata kaebajale tehtud asjakohasest hoiatusest ei

asunud kaebaja teiste isikutega vahemaad hoidma. Kuna korrarikkumise toimepanemise kohas

1 Jõustus 11.03.2021.

2 Kehtetu alates 26.08.2021.

3 Vabariigi Valitsuse 01.04.2021 korralduse nr 132 „Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korralduse nr 282

„COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ muutmine“ p 1 ap-ga 9 pikendati

piirangut kuni 25.04.2021 ja Vabariigi Valitsuse 22.04.2021 korralduse nr 146 „Vabariigi Valitsuse 19. augusti

2020. a korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ muutmine“

p 1 ap-ga 4 pikendati piirangut kuni 02.05.2021.

4 Muudeti Vabariigi Valitsuse 22.04.2021 korralduse nr 146 „Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020. a korralduse

nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ muutmine“ (korraldus nr 146)

p 1 ap-dega 1 ja 6.

5 PPA 07.05.2021 vastus nr 1.1-21/310-2. Vt kaebuse lisa 6.

Terviseameti

esitatud

dokumendid

„20210411;Terviseamet;riikliku

järelevalve

ettekirjutus01“

ja

„20210411;Terviseamet;riikliku järelevalve ettekirjutus02“.

3-21-1010

3(23)

viibis teisi inimesi, kaalus teiste inimeste elu ja tervise kaitsmise huvi üles kaebaja vaba

eneseteostuse. Kaebajat kohustati kl 11.50 koostatud ettekirjutusega viivitamatult lõpetama

korrarikkumine ning kuni vastavasisulise meetme kehtivuseni hoidma välistingimustes avalikus

kohas viibides ja liikudes teiste isikutega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Ettekirjutuse

alustena viidati nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) § 44 lg-le 1, KorS § 5 lg-le

1 ja § 28 lg-tele 1 ja 2, korralduse nr 282 p-le 81 ja p 2014 ap-le 7. Kaebajat hoiatati, et

ettekirjutuses nimetatud kohustuse mittetähtaegse või mittekohase täitmise korral kohaldatakse

sunniraha 500 eurot.

4. Terviseamet rakendas 11.04.2021 korraldusega nr 489080760417 kaebaja suhtes

sunniraha 500 eurot. Sunniraha rakendamise kohaks oli Vabaduse väljak Tallinnas. Korralduse

kohaselt ei olnud kaebaja 11.04.2021 kl 13.06 seisuga täitnud nõuetekohaselt talle 11.04.2021

kl 11.50 tehtud ettekirjutust. Sunniraha eesmärk oli ettekirjutuse täitmise tagamine. Arvestades,

et koroonaviiruse SARS-CoV-2 levik on Eesti väga ulatuslik ja epideemia levib pidurdamatult

ning viiruse leviku tõkestamise meetmete tulemuslikkuse suurendamiseks on oluline, et

inimesed hoiaks välistingimustes avalikus kohas viibides ja liikudes teiste isikutega vähemalt

kahemeetrist vahemaad, on isikule määratav sunniraha proportsionaalne.

5. Terviseamet rakendas 14.04.2021 korraldusega nr 48908076041-18 kaebaja suhtes

sunniraha 500 eurot. Sunniraha rakendamise kohaks oli Lossi plats 10, Tallinn. Korralduse

kohaselt ei olnud kaebaja 14.04.2021 kl 14.10 seisuga täitnud nõuetekohaselt talle 11.04.2021

kl 11.50 tehtud ettekirjutust.

6. Kaebaja esitas 11.05.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse järgmiste nõuetega:

1) tunnistada õigusvastaseks korralduse nr 111 p 1 ap 1 osas, milles see lisas korralduse

nr 282 p-le 81 lause: „Käesolevas punktis sätestatud liikumisvabaduse piirangut

kohaldatakse ka välistingimustes avalikus kohas viibimisele ja liikumisele“;

2) tunnistada õigusvastaseks korralduse nr 111 p 1 ap 2 osas, milles see puudutas

korralduse nr 282 p 2014 muutmist järgmisel viisil:

a) p 2014 sissejuhatus korralduse nr 282 p 13 kohaldamata jätmist puudutavas osas;

b) p 2014 ap 7 avalikke koosolekuid puudutavas osas;

3) tunnistada õigusvastaseks PPA 08.04.2021 otsus Riigikogu esisele platsile ja selle

vahetusse

naabrusesse

meeleavalduste

läbiviimist

takistavate

piirdeaedade

paigaldamise kohta ning PPA poolt nende piirdeaedade Riigikogu esisele platsile ja

selle vahetusse naabrusesse paigaldamine, 11.04.2021 nende Riigikogu esisel platsil ja

selle vahetus naabruses hoidmine ja nende abil meeleavalduse läbiviimise takistamine;

4) tühistada või tunnistada õigusvastaseks Terviseameti 11.04.2021 ettekirjutus;

5) tunnistada õigusvastaseks Terviseameti 11.04.2021 ja 14.04.2021 sunniraha

rakendamise korraldused ning keelata sunniraha sissenõudmine.

7. Vabariigi Valitsus, PPA ja Terviseamet palusid jätta kaebuse rahuldamata.

Terviseameti

esitatud

dokumendid

„20210411;Terviseamet;sunniraha

rakendamise01“

ja

„20210411;Terviseamet;sunniraha rakendamise02“.

Terviseameti

esitatud

dokumendid

„20210414;Terviseamet;sunniraha

rakendamine01“

ja

„20210414;Terviseamet;sunniraha rakendamine02“.

3-21-1010

4(23)

8. Kohus jättis 10.05.2022 resolutsioonotsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud

menetlusosaliste enda kanda. Samuti tühistas kohus 12.05.2021 määrusega kohaldatud esialgse

õiguskaitse.

9. Kaebaja teavitas 11.05.2022 kohut apellatsiooni esitamise soovist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

10. Kaebaja kokkuvõtlikud seisukohad:

10.1. Kaebaja osales Toompeal Riigikogu hoone ees meeleavaldusel, mille eesmärgiks oli

tõmmata tähelepanu seaduseelnõus nr 347 SE sisalduvatele murekohtadele ja puudustele.

09.04.2021 paigaldati Riigikogu esisele platsile metallist piirdeaiad, mis muutsid

meeleavalduse jätkamise Riigikogu ees võimatuks. Meeleavaldajad jätkasid meeleavalduse

läbiviimist Riigikogu hoone lähimas naabruses, Aleksander Nevski katedraali ja avaliku WC

vahetus naabruses oleval Lossi platsi tn äärsel platsil. 11.04.2021 paigaldati Toompeale

täiendavad metallist piirdeaiad, mis muutsid võimatuks meeleavalduse jätkamise Lossi platsil.

Meeleavaldajad olid sunnitud koonduma kitsastele kõnniteedele piirdeaedade ääres, mis

sõltuvalt kohal olevast meeleavaldajate arvust muutis kas oluliselt raskendatuks või võimatuks

seal meeleavalduse jätkamise kahemeetrist distantsi hoides.

10.2. Korraldus nr 111 ei ole kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-dega 34 ja 47, mis

sätestavad liikumis- ja kogunemisvabaduse. Korralduses nr 111 ega selle seletuskirjas ei ole

selgitatud, millisele NETS § 28 lg 5 punktile on piirangu kehtestamisel tuginetud. Kuna

korraldusega nr 111 ei keelata avalike koosolekute pidamist, ei ole õigeks õiguslikuks aluseks

NETS § 28 lg 5 p 2. NETS § 28 lg 5 p-s 3 on kirjeldamata, milliseid liikumisvabaduse piiranguid

võib täitevvõim kehtestada, seega on see vastuolus PS §-ga 34 ja tuleb jätta kohaldamata. Isegi

kui täitevvõimule liikumispiirangute kehtestamiseks piiramatu voli andmine NETS § 28 lg 5

p-ga 3 on kooskõlas PS §-ga 34, ei ole see kooskõlas PS §-ga 47, sest volitus „liikumisvabaduse

piirangute kehtestamiseks“ ei hõlma endas volitust kehtestada piiranguid kogunemisvabadusele

kui iseseisvale põhiõigusele. Kogunemisvabaduse piirangud on adresseeritud avalike

koosolekute korraldajatele, mitte seal osalejatele. Kaebaja ei ole meeleavaldusi korraldanud,

seega ei saa tema suhtes korralduse nr 282 p 2014 ap 7 kohaldada.

10.3. Liikumispiirangud ei ole kooskõlas õigusselguse põhimõttega (PS § 10). Keskmiste

võimetega isik ei pea aru saama, et liikumisvabaduse piirangud kohalduvad ka

kogunemisvabaduse realiseerimisel. Samuti ei pea ta aru saama, millal on kahemeetrise

vahemaa hoidmine mõistlikult võimalik. Iga päev toimub igal pool massiliselt kahemeetrise

vahemaa hoidmise nõude rikkumisi (nt toidupoodide järjekordades, ühistranspordis,

lennujaamas) ilma, et sellele tähelepanu juhitaks või mingeid menetlusi alustataks. Seetõttu

tajutakse kahemeetrise vahemaa nõuet pigem soovitusena. Keskmiste võimetega koosolekul

osalejalt ei saa eeldada, et ta hindaks jooksvalt, kas kahemeetrise vahemaa hoidmine on

mõistlikult võimalik. Nt olukorras, kus kahemeetrise vahemaa hoidmine ei ole mõistlikult

võimalik meeleavalduse kohta paigaldatud piirete tõttu.

10.4. Korraldust nr 111 ei ole vaidlusaluste piirangute osas motiveeritud. Ei ole põhjendatud,

miks on avalike koosolekute läbiviimisel kahemeetrise vahemaa hoidmise nõue vältimatult

vajalik, eesmärgi saavutamiseks sobiv ja mõõdukas, arvestades mh välistingimustes tuvastatud

nakatumisjuhtumite marginaalset protsenti. Valitseb teaduslik konsensus, et koroonaviirusesse

nakatumise tõenäosus on välistingimustes oluliselt madalam kui sisetingimustes. Seda

kinnitavad ka Terviseameti kogutud andmed. Eestis on tuvastatud Covid-19 viiruse

edasiandmine välistingimustes vaid 43 juhul. Muud efektiivsemad meetmed ei olnud

3-21-1010

5(23)

ammendunud. Nt jäeti lahti toidu- ja alkoholipoed, inimestel võimaldati puhkusereise ette võtta

ja teistest riikidest Eestisse viirust sisse tuua. Töökohad on olnud üks peamisi koroonaviiruse

leviku kohti ja inimeste kaugtööle suunamine kujutab endast vähemalt lühiajaliselt väga

efektiivset viiruse leviku meedet. Lisaks saanuks kohustada siseruumides maski kandma.

Vastustaja ei ole nende osas piirangute kehtestamist kaalunud ega põhjendanud, kuidas oleksid

need piirangud intensiivsemad kui kogunemisvabadust piirav 2+2 reegli kehtestamine

välistingimustes.

10.5. PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo juhil (staabijuhil) puudus pädevus teha otsust,

mille vahetuks tagajärjeks oli avaliku koosoleku koha muutmine. Avaliku koosoleku pidamise

koha muutmise pädevus on KorS § 69 lg 1 järgi prefektil. Puudus vältimatu vajadus hoida ära

kõrgendatud vahetut ohtu või seda tõrjuda (KorS § 69 lg 1). Lossi platsil või selle vahetus

naabruses ei olnud aset leidmas mingit korrarikkumist, mille käigus olnuks ohus isikute elu,

kehaline puutumatus, füüsiline vabadus, suure väärtusega varaline hüve või oleks olnud

keskkonnakahju tekkimise oht või kuritegude toimepanemise oht. Isegi kui mingi oht oleks

eksisteerinud, jääb arusaamatuks, kuidas piirdeaedade paigaldamine oleks saanud seda tõrjuda.

Väide, et ka pärast piirdeaedade paigaldamist oli võimalik Toompea lossi ees meeleavaldust

läbi viia, ei vasta tegelikkusele. Piirdeaial oleva sildi kohalt oli lubatud avalikust koosolekust

osa võtta üksnes 10 inimesel. Toompeal avaldas aga meelt sadu inimesi. Asjaolu, et

maksimaalselt 10 inimesele loodi võimalus avaldada meelt Toompea lossi ees, ei muuda

olematuks, et enamikel meelt avaldama tulnud isikutele muudeti planeeritud kohas meele

avaldamine võimatuks ja sunniti neid viima meeleavalduse läbi mujal.

10.6. Kuna korraldusega nr 111 seatud kahemeetrise vahemaa hoidmise nõue oli

õigusvastane, on õigusvastane ka Terviseameti ettekirjutus. Lossi platsile ja selle vahetusse

naabrusesse metallist piirdeaedade paigaldamine tekitas olukorra, kus Toompeal meelt avaldada

soovinud isikud olid sunnitud koonduma kitsale alale Lossi platsi tn äärsele kõnniteele. Kui

selle koondumise tulemuseks oli kahemeetrise vahemaa hoidmise nõude rikkumine, on selle

põhjustanud PPA. Kaebaja ei ole pannud toime rikkumist, mille lõpetamist ettekirjutusega

nõutakse. Terviseameti vaneminspektor R. S. kirjalik tunnistus ei ole usaldusväärne, sest

kaebaja ei saanud viibida kl 11.50 samaaegselt nii isikute grupis kui ka politseibussis

ettekirjutuse tegemise juures. Kaebaja viibis teiste meeleavaldajate hulgas ega oska täpselt

hinnata, milline oli tema vahemaa teistega ja kui see ei olnud 2 m, siis kas selle vahemaa

hoidmine oli mõistlikult võimalik. Kaebaja ei olnud enda hinnangul teiste meeleavaldajatega

võrreldes tihedamas grupis. Kaebajale etteheidetav õigusrikkumine lõppes tema kutsumisega

politseibussi. Ettekirjutusega ei saa nõuda juba lõppenud õigusrikkumise lõpetamist või

tulevikus hüpoteetiliselt aset leidvast õigusrikkumisest hoidumist. Ettekirjutus ei olnud piisavalt

selge. Kaebaja ei teadnud, kuidas täpselt oleks ta pidanud ettekirjutuse saamisel käituma.

Kaebaja hoidis distantsi niivõrd, kui see oli mõistlikult võimalik. Ettekirjutusega ei saanud

kohustada kaebajat meeleavalduselt lahkuma. Ettekirjutus on kaebaja suhtes diskrimineeriv ja

ebaproportsionaalne. Kaebaja käitus sarnaselt väga paljude meeleavaldusel viibijatega.

Meeleavaldustel ei järgitud kahemeetrise vahemaa hoidmise nõuet kohati massiliselt, kuid

Terviseamet ega PPA ei viinud selles osas mingeid menetlusi läbi. Terviseametilt teabenõudele

saadud vastuse kohaselt on alates 11.03.2021 koostatud kahemeetrise vahemaa mitte hoidmise

osas kokku 3 ettekirjutust ja vaid kaebaja osas on rakendatud sunniraha. Jääb arusaamatuks,

milline oli see kaebaja käitumist iseloomustav eritunnus, et teda ainsana otsustati rahaliselt

mõjutada. Ettekirjutus on piirangu kehtetuks tunnistamise tõttu muutunud samuti 03.05.2021

kehtetuks.

10.7. Kuna korraldusega nr 111 seatud piirangud ja ettekirjutus on õigusvastased, on

õigusvastased ka rakendatud sunnirahad. Sunniraha võib rakendada vaid ettekirjutuse täitmisele

kallutamiseks. Ettekirjutuse kehtivuse lõppemise tõttu ei saa kaebaja ettekirjutust enam täita ja

3-21-1010

6(23)

sunnirahad ei ole enam sundtäidetavad. Kaebaja taotleb ettekirjutuse ja sunniraha

õigusvastasuse tuvastamist rehabiliteerival eesmärgil oma hea nime kaitsmiseks.

11. Vabariigi Valitsus palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:

11.1. Korraldusega nr 282 kehtestati inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi

kaitseks, sh riigi toimepidevuse kaitseks vältimatult vajalikud Covid-19 viiruse leviku

tõkestamiseks meetmed ja piirangud. Korraldusega nr 111 kehtestati mh täiendavad

liikumisvabaduse piirangud välistingimustes avalikus kohas viibimisele ja liikumisele ning

avalike koosolekute pidamisele. PS §-des 34 ja 47 sätestatud põhiõiguste näol ei ole tegemist

absoluutsete õigustega, vaid neid võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata mh

nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. Korraldus nr 111 kehtestati NETS § 28 lg-te 2 ja 6 alusel,

arvestades sama paragrahvi lg 2 p 2 ja lg-id 5 ja 8. Vaidlusaluste piirangute kehtestamisel on

tuginetud NETS § 28 lg 5 p-dele 2 ja 3. 2+2 reegli näol on tegemist liikumisvabaduse

piiranguga. NETS § 28 lg 5 p 3 vastab PS §-s 34 (ja PS §-s 3) sätestatud piirangute seadusliku

aluse nõudele. Terviseamet või Vabariigi Valitsus võib eriti ohtliku nakkushaiguse leviku

tõkestamiseks kehtestada liikumisvabaduse piiranguid. Covid-19 haigus on NETS § 2 lg 2

mõttes uudne ohtlik nakkushaigus. NETS § 28 lg 8 võimaldab uudse ohtliku nakkushaiguse

tõkestamiseks kehtestada samu piiranguid, mida on lubatud kehtestada eriti ohtliku

nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. Kogunemisõiguse piiramine hõlmab endas ka väiksema

ulatusega piirangut. Kaalutlusõigus annab õiguse sekkuda ka vähemal määral. NETS § 28 lg 5

p 2 vastab PS §-s 47 (ja PS §-s 3) sätestatud piirangu seadusliku aluse nõudele. Nakkushaigused

levivad inimeste seas siis, kui inimesed kohtuvad. Seetõttu on nakkushaiguse leviku

tõkestamise üks olulisi ja põhilisi meetmeid nakkuse levimise takistamisel inimeste lävimise

piiramine. Elus ei ole võimalik kõike ette näha, mistõttu ei ole võimalik tagada olukorda, kus

kõik normid sisaldavad detailseid koosseise ja õigusjärelmeid. NETS § 28 lg 5 p 3 alusel on

Terviseametil ja Vabariigi Valitsusel võimalus lahendada probleeme olukordades, kus

konkreetse kohustuse või piirangu sätestamine seaduses ei olnud seaduse vastuvõtmise ajal

tuleviku määramatuse tõttu võimalik. Sel eesmärgil on seadustes üldvolitusnormid. NETS § 28

lg 8 ei näe ette, et uudse ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks rakendatavad meetmed

peavad olema ajutised ja vältimatult vajalikud, nagu on ette nähtud NETS § 28 lg-s 5. Seni on

Vabariigi Valitsus piirangute kehtestamisel lähtunud NETS § 28 lg-te 2 ja 5 nõuetest,

kehtestades ajutised piirangud ja hinnates piirangute vältimatut vajadust.

11.2. Praegusel juhul on põhiõiguse kaitsealas erinevad väärtused. Esiteks inimeste õigus

nende tervise kaitsele seeläbi, et riik teeb kõik võimaliku, et takistada viiruse levikut. Samuti

üleüldine avalik huvi, et viiruse levik ja inimeste massiline haigestumine ning

tervishoiusüsteemi ülekoormus ei suureneks. Olukorras, kus teiste inimestega kokkupuutel on

suur oht viiruse levikuks, lasub riigil kohustus viia nakkusoht miinimumini, sh võib selle

eesmärgi saavutamiseks sobival viisil piirata isikute kokkupuutumise võimalusi. Arvestada

tuleb ka seda, et nakatunute ja surmajuhtude arv oli kogu maailmas, sh Eestis tõusutrendis.

Haiglaravi vajavate haigestunute arvu tõus ohustas juba ümberkorraldatud tervishoiusüsteemi

toimepidevust ja seda väga lühikese aja jooksul. Ohus olid nii inimeste tervis ja elu kui ka

arstiabi kättesaadavus. Kuna haigestumuse intensiivsus oli endiselt väga suur ja viiruse levik

ulatuslik, oli ohus ka muude valdkondade toimepidevus ja riigi suutlikkus täita kõiki PS-iga

ettenähtud kohustusi.

11.3. Covid-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 puhul on tegemist uudse

ohtliku nakkushaigusega, mille olemust avastab kogu maailm sammhaaval ja mille vastu

puudub tänaseni ravi. Rangemad meetmed on asjakohased ka uudse ja samas ohtliku

nakkushaiguse korral, mille puhul on veel piiratud hulgal andmeid selle nakkuse levikuviiside,

peiteaja, haiguse kulu või ravi jms kohta, kuid riigil tuleb astuda samme isikute tervise kaitseks.

3-21-1010

7(23)

Korraldusega nr 111 kehtestatud piirangud riivavad mitmeid põhiõigusi ja neid kõiki ei ole

korralduses ükshaaval loetletud. Vabariigi Valitsus on hinnanud, et kehtestatud piirangud ja

meetmed oleksid õiglased ja proportsionaalsed erinevate põhiõiguste ja -vabaduste koostoimes.

Piirangud ja meetmed mõjutavad kogumis kõiki isikuid avaliku huvi eesmärgil.

11.4. Korralduse nr 282 p-s 81 sätestatud 2+2 reegel kohaldus igasugusele välistingimustes

avalikus kohas viibimisele ja liikumisele. Piirangu adressaadiks on igaüks, kes viibib või liigub

välistingimustes avalikus kohas, mitte ainult koosoleku korraldaja. Meeleavaldused Toompeal,

millele kaebaja viitas, toimusid välistingimustes avalikus kohas ja seal viibimisel tuli järgida

2+2 reeglit. Korralduse nr 282 p 2014 ap 7 on suunatud eelkõige avaliku koosoleku korraldajale.

Samas on võimalikud ka sellised avalikud kogunemised, kus inimesed spontaanselt kogunevad

teatud kohta meelt avaldama ja kogunemise korraldajat üheselt määratleda ei ole võimalik.

Sellisel juhul on kogunemisel viibivad inimesed kohustatud järgima kehtestatud piiranguid. Kui

on juba näha, et osalejate piirarv on täis, ei tohiks mõistlik ja õiguskuulekas inimene

kogunemisest osa võtta isegi siis, kui parasjagu korraldajat või korrakaitseorganit ei ole.

Olukorras, kus riigis on kehtestatud tervishoiualane hädaolukord, nakkushaiguse epideemiline

levik ja tervishoiusüsteem on ülekoormatud ning kus teiste inimestega kokkupuutel on suur oht

viiruse levikuks, peab iga inimene järgima avalikel koosolekutel ja kogunemistel kehtestatud

piiranguid ka siis, kui korraldaja või korrakaitseorgan ei ole vahetult juures piirangute täitmise

tagamiseks ja kontrollimiseks.

11.5. Vaidlusalused piirangud on selged. Korralduse nr 282 p-st 81 tuli üldine kohustus järgida

välistingimustes avalikus kohas viibimisel ja liikumisel 2+2 reeglit ehk hoida kahemeetrist

vahemaad. Viidatud punktis ei ole kehtestatud erisusi konkreetsete tegevuste osas.

Kahemeetrise vahemaa hoidmise kohta on korralduse nr 111 seletuskirjas toodud mitmeid

näiteid. 2+2 reegel kehtestati esimest korda 2020. a märtsis eriolukorra ajal ja 2020. a sügisel.

Seega ei ole tegemist uudse ja isikule arusaamatu reegliga. Korralduse nr 111 seletuskirja

kohaselt tuleb lähtuda mõistlikkuse põhimõttest vähendada kontakte. Kui isik ise ei oska hinnata

kahemeetrist vahemaad, siis tuleb lähtuda konkreetse korrakaitseorgani juhistest. Kaebajale

tehti Toompeal meeleavaldamise käigus märkus kahemeetrise vahemaa hoidmise kohta. 2+2

reegli sõnastusest ja seletuskirjast on selgelt aru saada, et tegemist ei ole soovituse, vaid

kohustusega. Reegli täitmise kohustust on kajastatud palju meedias. Ka ei muuda asjaolu, et iga

reegli rikkuja suhtes ei alustata menetlust, reeglit ennast soovituslikuks nõudeks. Terviseameti

ja PPA ressursid on piiratud ning kriisiolukorras ootabki riik iga kodaniku panust kriisist

väljumiseks, milleks antud juhul oli nakkushaiguse leviku piiramise eesmärgil kehtestatud

piirangute järgimine. Asjaolu, et mõni teine inimene võis ka rikkuda kehtestatud piiranguid, ei

õigusta kaebajapoolset rikkumist. Üldkorralduse regulatsioon oli selge ja üheselt mõistetav,

adressaadile asetatud kohustuste tekkimise eeldused ning nende sisu ja ulatus olid üheselt

mõistetavad ja arusaadavad.

11.6. Piirdeaiad paigutati meeleavalduse toimumiskohta inimeste hajutatuse tagamiseks ja

nende väiksematesse gruppidesse suunamiseks. Piirdeaedade paigaldamise tulemusena ei olnud

meeleavaldusel osalejad kohustatud otsima meeleavalduse jätkamiseks uut kohta, vaid tulnuks

kuulata PPA ja Terviseameti ametnike juhiseid hajutatuse ja osalejate väiksematesse

gruppidesse suunamise osas.

11.7. Korraldust nr 111 on piisavalt motiveeritud ja selgitatud nii korralduses endas kui

seletuskirjas.

Piirangud

olid

kaalutud

ja

neid

peeti

erinevatest

alternatiividest

proportsionaalseimaks. Iga konkreetse piirangu juures sama põhjenduse välja toomine ei muuda

haldusakti rohkem motiveeritumaks, vaid pigem koormab seda. Korralduse nr 111 põhjendavas

osas on selgitatud, et uued, senisest rangemad piirangud olid vajalikud, kuna korralduse

kehtestamise ajal kujutas viiruse epideemia endast kõrgendatud ohtu KorS § 5 lg-te 3 ja 4

3-21-1010

8(23)

tähenduses. Ohus olid nii inimeste tervis ja elu kui ka üldine arstiabi kättesaadavus. Kuna

haigestumise intensiivsus oli endiselt väga suur ja viiruse levik ulatuslik, olid ohus ka muude

valdkondade toimepidevus ja riigi suutlikkus täita kõiki PS-iga ettenähtud kohustusi.

Toimepidevus on seotud riskiga, kus suure hulga inimeste, nt arstid, politseinikud, päästjad jne,

haigestumisel on tuntav mõju avalike teenuste kättesaadavusele ja riigi õiguskorrale. Piiranguid

ja meetmeid luues kaalutakse iga valdkonna puhul, milline on õiglane tasakaal elu, tervise ja

riigi toimepidevuse kaitse ning piiratava õiguse ja vabaduse vahel. Piirangute rakendamisega

NETS-i alusel püüti ära hoida olukorda, kus nakkushaiguse levikust põhjustatud hädaolukorda

oleks vaja lahendada hädaolukorra seaduse (HOS) alusel eriolukorra raames. Kuna viirus levik

lähikontaktil nakkusohtliku inimesega, on viiruse leviku ennetamiseks ja tõrjumiseks sobiv

abinõu vähendada isikutevahelisi kontakte ja vältida suuremate hulkade inimeste koosviibimist.

Kehtestades täiendavaid piiranguid mh avalike koosolekute pidamisele ning välistingimustes

avalikus kohas liikumisele ja viibimisele, on võimalik vähendada isikutevahelisi kontakte ja

vältida suuremate hulkade inimeste koosviibimist. Korraldus nr 111 on põhjendatud, isikute

õigusi ja vabadusi on kaalutud ning seda kõike on tehtud Eesti kontekstis, võttes arvesse viiruse

leviku iseloomu, taset ja ulatust ning praktikas tuvastatud nakatumiskohti ja ka teadmata

nakatumiste osakaalu, haiglakoormust, viirusest põhjustatud surmade arvu, vaktsineerituse taset

jt Eestis ja Euroopa Liidus kasutatavaid mõõdikuid. Enne iga korralduse vastuvõtmist

konsulteerib Vabariigi Valitsus teadusnõukoja ja Terviseametiga.

11.8. Korraldusega nr 111 piirangute kehtestamine oli vajalik, sest sel ajal oli Eestis nakkuse

levik laialdane ja ulatuslik, teadmata nakatumiskohtadega nakatunute osakaal oli üle 30% kogu

nakatunute hulgast ja Terviseametil puudus täielik ülevaade haigete nakatumise põhjustest.

Lisapiirangute kehtestamise aluseks oli ka suurema nakatumisvõimega viiruse tüvede senisest

laialdasem levik, mille osakaal Eestis levivate SARS-CoV-2 tüvede hulgas oli veebruari

keskpaigast pidevalt suurenenud. Asjaolule, et kehtestatud liikumispiirangud ei olnud piisavad,

viitavad korralduse nr 111 seletuskirjas avaldatud faktid, et nakatumiste kasv oli tõusutrendis

erinevates maakondades ja kõigis vanuserühmades. Jätkus tuvastatud kollete arvu suurenemine.

Levima hakanud viiruse tüvi oli 1,5 korda kõrgema nakatumismääraga võrreldes varasema

tüvega. Seda arvestades ei olnud põhjust eeldada, et seni kehtinud meetmed oleks suutnud

nakatumist efektiivselt langusesse viia. Samuti puudusid kehtestatud piirangutele efektiivsemad

alternatiivid. Oluline on välja tuua, et ei kehtestatud absoluutset keeldu kogunemisvabadusele,

vaid kehtestati tingimused, milliste täitmise korral oli lubatud avalike koosolekute pidamine.

Avalikku koosolekut on võimalik korraldada ja sellel osaleda ning meelsust avaldada ka muul

viisil kui füüsiliselt kogunedes, nt veebi vahendusel. Kogunemiste ja avalike koosolekute

pidamisel ei tohi tekkida olukorda, kus niigi epidemioloogiliselt keerulises olukorras

nakatumistase veel tõuseb. Seega on vaidlusalused piirangud mõõdukad. Kuna tegemist oli

piirangutega, mida oli kohaldatud juba varem, siis oli Vabariigi Valitsusel piirangute uuesti

kehtestamisel olemas teadmine, et piirangud on tõhusad ning aitavad kaasa nakkushaiguse

leviku tõkestamisele. Piiranguid ja meetmeid vaadatakse perioodiliselt üle ja kui need ei ole

enam vajalikud, siis neid leevendatakse või tunnistatakse kehtetuks.

11.9. Koroonaviirusesse

nakatumise

tõenäosus

on

välistingimustes

madalam

kui

sisetingimustes, kuid oht ei ole täielikult välistatud. Haiguse levimist välistingimustes

kinnitavad ka mitmed nii Eestis kui mujal riikides aset leidnud üritused. Kuna viirus levib

inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, on kahemeetrise vahemaa hoidmise nõue igati kohane

vähendamaks nakkuse levimist nii sise- kui välistingimustes. Tegemist ei ole intensiivse

põhiõiguse riivega, sest seatud ei ole absoluutset liikumise keeldu. Piirangud, millega oleks

suletud toidukauplused või keelatud isikutel reisida, oleksid olnud oluliselt intensiivsemad.

12. PPA palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:

3-21-1010

9(23)

12.1. Tallinnas kogunesid inimesed meeleavaldustele erinevatesse kohtadesse: Toomapea

lossi ette, Vabaduse väljakule, Raekoja platsile ja Kadriorgu. Lisaks toimusid rongkäigud ühest

paigast teise. Meeleavaldustel ühtegi isikut, kes oleks võtnud vastutuse koosoleku korraldamise

eest, ei olnud, st puudus koosoleku korraldaja. Seetõttu asus politsei KorS-i alusel

meeleavaldustel avalikku korda tagama ja teostama selle üle riiklikku järelevalvet. PPA lähtus

oma tegevuses korralduse nr 282 p-dest 81 ja 2014. Korralduses nr 111 toodud põhjenduste

kohaselt oli tegemist kõrgendatud ohuga, kus kaitstavaks hüveks oli inimeste tervis ja elu ning

riigi toimepidevus. Ohus ei olnud ainult meeleavaldusel osalenud inimeste elu ja tervis, vaid

kõikide inimeste elu ja tervis, sest nakatumiseks piisas üksnes lähikontaktist nakkusohtliku

inimesega. Toompea lossi platsil oli esialgu inimesi vähe ja hajutatus oli tagatud.

Meeleavaldusel olid kohapeal korda tagamas nii PPA kui ka Terviseameti ametnikud, kes

vestlesid inimestega ning juhtisid tähelepanu kehtivatele piirangutele ja nendest kinnipidamise

vajalikkusele. Mida aeg edasi, seda enam rahvast kogunes ja seda enam oli inimesi, kes ei

pidanud kehtivatest piirangutest kinni ja korra tagamiseks ainult vestlusest inimestega ei

piisanud. Inimesed seisid lähestikku. Hajutamise nõude tagamiseks ja ohu tõrjumiseks otsustati

paigaldada piirdeaiad. Valitud meede oli asjaolusid arvestades proportsionaalne, sest võimaldas

ühest küljest inimestel avaldada meelt ning teisest küljest tagas hajutatuse nõude täitmise ja

seeläbi vähendas ohtu inimeste tervisele ja elule. Piirdeaiad paigaldati 09.04.2021 Toompea

lossi ees oleva platsi äärde kahes rivis viisil, kus meeleavaldajate vahel oleks hajutatuse nõude

tagamiseks piisav vahemaa. Meeleavaldustest osavõtjad keeldusid aedadega piiratud alale

minemast ning liikusid meelt avaldama Aleksander Nevski katedraali ja Komandandi aia vahel

asuvale tänavale ning kogunesid suurtesse rühmadesse Komandandi aeda. Järgmistel päevadel

kogunes Toompeale veel rohkem inimesi. Kaebajal oli vaba valik otsustada, kus ta oma meelt

avaldab, kas Toompea lossi platsil või mõnel kõrvaltänaval, kus rahvast oli rohkem ja teistega

distantsi hoidmine keerulisem. Distantsi hoidmise reegel kehtis igale avalikus välisruumis

liikuvale inimesele ja ta pidi selle täitmist ise jälgima.

12.2. Piirdeaedade paigaldamisega ei muudetud avaliku koosoleku kohta. Koosoleku koha

muutmiseks puudus vajadus, sest korralduse nr 282 kohaselt oli avaliku koosoleku pidamine

lubatud. Koosoleku koha muutmiseks oleks tulnud piirdeaiad paigaldada viisil, kus inimesed ei

pääseks üldse Toompeale. Praegusel juhul oli kaebajal ka pärast piirdeaedade paigaldamist

võimalik Lossi platsil meelt avaldada.

13. Terviseamet palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:

13.1. Ettekirjutus ja selle alusel kohaldatud sunnivahend on kooskõlas korralduse nr 282

p-ga 81, p 2014 ap-ga 7 ja p-ga 21. Terviseameti ülesanne oli Vabariigi Valitsuse korralduse

rakendamisel määrata täpsemalt kindlaks need isikud ja juhtumid, kelle suhtes ja mis ulatuses

korraldusest tulenevad piirangud rakendusid, samuti täpsustada sunnivahendi kohaldamise

tingimusi. Ettekirjutus oli suunatud üldkorralduse (korraldus nr 282) täpsustamisele ja määras

üheselt kindlaks, et ka avaliku kogunemise kohas peab kaebaja järgima distantsi hoidmise

nõudeid. Üldkorraldus, millest tulenes rakendatud liikumispiirang, kehtis nii ettekirjutuse

tegemise hetkel kui ka sunniraha kohaldamise hetkel. Korralduse nr 282 põhjenduste kohaselt

võis korralduse täitmise tagamiseks kohaldada sunniraha kuni 9600 eurot. Konkreetse juhtumi

puhul oli proportsionaalne ja mõjus sunniraha 500 eurot.

13.2. Piirangute kehtestamisel, ettekirjutuse tegemise ja sunniraha kohaldamisel oli riigis

viiruse üleriigiline ulatuslik epideemiline levik ning haigestumise intensiivsus väga suur.

Vabariigi Valitsuse korraldust eiravad isikud seadsid ohtu enda ja teiste inimeste tervise. Palju

oli asümptomaatilisi haigeid, kes võisid nakatada teisi. Eriti suur oht haiguse levikuks oli

avalikel või muudel rahvarohketel kogunemistel, kus piiratud alal oli pikka aega koos palju

inimesi, kes ei olnud omavahel tuttavad või lähikondsed. Tegemist ei olnud abstraktse ohuga,

3-21-1010

10(23)

sest Covid-19 viirus oli olemas ja selle levik nii Eestis, Euroopas kui ka maailmas väga kõrge.

Seega oli konkreetsel ajal ja kohas, kus ettekirjutus tehti, suur tegelik oht nakatuda või nakatada

teist isikut viirusega. Nii Vabariigi Valitsuse korraldus kui ka Terviseameti ettekirjutus olid

suunatud selle ohu ennetamisele ja tõrjumisele.

13.3. Ettekirjutus ega sunnirahad ei ole diskrimineerivad. Asjaolu, et korrakaitseorgan ei saa

ressursside puudumise tõttu reageerida kõigile korrarikkujatele, ei tähenda seda, et reageerimine

konkreetsele korrarikkumisele oleks diskrimineeriv. Terviseameti praktikas on reeglina

piisanud piirangute ja nende vajalikkuse selgitamisest ning seetõttu pole olnud vaja teha

ettekirjutusi. Ka nendel vähestel juhtudel, kui Terviseamet on teinud ettekirjutuse, on see

vabatahtlikult täidetud või ei ole Terviseamet rikkumise jätkamist tuvastanud. Kaebaja keeldus

selgelt Vabariigi Valitsuse korralduse ja Terviseameti ettekirjutuse täitmisest ning tema puhul

tuvastas Terviseamet kahel korral ettekirjutusega pandud kohustuse rikkumise. Seega põhjustas

kaebaja ise selle, et talle tuli teha ettekirjutus ja määrata kahel korral sunniraha.

13.4. Alates korralduse nr 146 jõustumisest ei ole sunniraha enam sundtäidetav. Sunniraha

võib rakendada vaid ettekirjutuse täitmisele kallutamiseks. See ei tähenda, et 11.04.2021 ja

14.04.2021 sunniraha rakendamine oli õigusvastane. Haldusakti ja toimingu õiguspärasust tuleb

hinnata nende andmise hetke seisuga.

KOHTU PÕHJENDUSED

Vabariigi Valitsuse seatud piirangud

14. Kaebaja eesmärgiks on vaidlustada Terviseameti 11.04.2021 ettekirjutust ning 11.04.2021

ja 14.04.2021 sunniraha korraldusi. Need tehti sel ajal kehtinud ja Covid-piiranguid seadnud

korralduse nr 282 alusel. Kuigi kaebaja on vaidlustanud korraldust nr 111, tuleb kaebaja

eesmärgist lähtudes siiski tõlgendada, et kaebaja eesmärgiks oli vaidlustada korralduse nr 282

vastavaid sätteid. Korralduse nr 111 ülesandeks oli muuta korralduse nr 282 norme ja sellega

tema toime lõppes. Korraldus nr 111 iseseisvalt ja jätkuvalt kellegi õigusi ega kohustusi ei

reguleerinud. Seda tegi korraldus nr 282.

15. Arvestades kaebaja eesmärki, tuleb lähtuda korralduse nr 282 redaktsioonist, mis kehtis

11.-14.04.2021. Sel ajal kehtisid vaidlusalused sätted järgmises sõnastuses:

Korralduse nr 282 p 81: „Avalikus siseruumis võivad koos viibida ja liikuda kuni kaks isikut,

hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Piirang ei kehti koos liikuva või viibiva

perekonna kohta või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Avalik

siseruum käesoleva korralduse mõttes on ruum, mis on antud määratlemata isikute ringile

kasutamiseks või on määratlemata isikute ringi kasutuses või milles võib viibida määratlemata

isikute ring, sealhulgas on avalikuks siseruumiks ühissõiduk. Käesolevas punktis sätestatud

liikumisvabaduse piirangut kohaldatakse ka välistingimuses avalikus kohas viibimisele ja

liikumisele.“.

Korralduse nr 282 p 2014 ap 7: „Korralduse punktides 9–11 ja 13–20 sätestatut ei kohaldata

alates 11. märtsist 2021. a kuni 25. aprillini 2021. a (kaasa arvatud) ning nimetatud

ajavahemikul kohaldatakse järgmisi meetmeid ja piiranguid:

/…/

7) välistingimustes on lubatud üksnes avalikud koosolekud, avalikud jumalateenistused ja teised

avalikud usulised talitused ning muuseumides viibimine, kui nimetatud kohtades ei viibita

ajavahemikus kella 21.00 kuni 06.00 ja kui muuseumides on tagatud, et täituvus ei oleks rohkem

kui 25%. Samuti peab olema tagatud, et järgitakse punktis 81 nimetatud nõudeid. Avalikud

3-21-1010

11(23)

koosolekud, avalikud jumalateenistused ja teised avalikud usulised talitused on lubatud, kui on

tagatud, et osalejate arv ei oleks rohkem kui 10 inimest ning kokku ei puututa teiste isikutega.

Piirangut ei kohaldata korraldaja või teenuse osutamise koha omaniku või tema esindaja,

töötajate, töövõtjate, esinejate ja hädaabitööde tegemisega seotud isikute ja selle koha

majanduslikuks teenindamiseks vajalike isikute suhtes;“.

16. Kaebaja vaidlustab:

1) korralduse nr 282 p 81 viimast lauset, mis laiendas avalikus siseruumis kehtestatud

piiranguid välistingimustes avalikus kohas viibimisele ja liikumisele;

2) korralduse nr 282 p 2014 sissejuhatavat osas, mis välistas teatud ajaperioodiks sama

korralduse p-s 13 sätestatud avalikele koosolekutele seatud tingimuste kehtivuse;

3) korralduse nr 282 p 2014 ap-s 7 välistingimustel toimuvatele avalikele koosolekutele

kehtestatud tingimusi.

Kohus saab kaebusest aru selliselt, et kaebaja hinnangul on õigusvastased tingimused, mille

kohaselt tuleb välistingimustes toimuvatel avalikel koosolekutel:

1) liikuda mitte suuremates kui kaheliikmelistes gruppides;

2) hoida teiste inimestega kahemeetrist vahemaad;

3) piirduda avaliku koosolekul kuni 10 osalejaga.

Korralduse nr 282 p 13 ap 3 järgi olnuks õues korraldatavate avalike koosolekute puhul lubatud

suurimaks osalejate arvuks 250 inimest ja tagada tulnuks isikute hajutatus.

17. Terviseamet tegi kaebajale ettekirjutuse ja määras sunniraha, sest kaebaja osales avalikul

koosolekul, kus ta ei hoidnud teiste isikutega kahemeetrist vahemaad. Järelikult saavad kaebaja

vaidlustatud korralduse nr 282 nõuded tema õigusi riivata.

18. Kohus ei nõustu kaebajaga seisukohaga, et kehtestatud piiranguid ei ole põhjendatud.

Piirangute kehtestamise põhjendused ja kaalutlused on välja toodud nii korraldustes nr 282 ja

nr 111 endis kui ka nende seletuskirjades9.

18.1. Korralduses nr 111 on vaidlusaluseid piiranguid põhjendatud inimeste elu ja tervise,

ülekaaluka avaliku huvi ja riigi toimepidevuse kaitse vajadusega. Korraldusega seatud meetmed

ja piirangud on vältimatult vajalikud Covid-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2

leviku tõkestamiseks. Inimestel on õigus tervise kaitsele (PS § 28 lg 1) ja riigi ülesanne on teha

kõik võimalik, et viiruse levikut takistada. Avalikes huvides on, et viiruse levik ja inimeste

massiline haigestumine ning tervishoiusüsteemi ülekoormus ei suureneks. Olukorras, kus teiste

inimestega kokkupuutel on suur oht viiruse levikuks, lasub riigil kohustus viia nakkusoht

miinimumini, sh võib selle eesmärgi saavutamiseks sobival viisil piirata isikute

kokkupuutumise võimalusi. Nakatunute ja surmajuhtude arv on kogu maailmas, sh Eestis

tõusutrendis. Haiglaravi vajavate haigestunute arvu tõus võib ohustada juba ümberkorraldatud

tervishoiusüsteemi toimepidevust ja seda väga lühikese aja jooksul. PS võimaldab riigil

põhiõigusi ja vabadusi piirata, mh piirata liikumisvabadust teiste inimeste õiguste ja vabaduste

kaitseks ning nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. Piirangute kehtestamisel on lähtutud NETS

§ 28 lg-test 2, 5 ja 6 ning arvestades lg-t 8. Korraldusega kehtestatavad piirangud on hinnatud

erinevatest võimalikest alternatiividest tõhusaks ning isikute õigusi ja vabadusi võimalikult

9 Kättesaadavad veebilehel https://kriis.ee/covidi-kriisi-juhtimine-kusimused-ja-vastused/kriisi-

juhtimine/oigusaktid-ja-seletuskirjad#korraldus-nr-282.

3-21-1010

12(23)

vähe piiravaks. Uued, senisest rangemad piirangud on vajalikud, kuna korralduse kehtestamise

ajal, märtsis 2021, kujutab viiruse epideemia endast mitte üksnes suurt, vaid ka kõrgendatud

ohtu KorS § 5 lg-te 3 ja 4 tähenduses. Ohus on nii inimeste tervis ja elu kui ka üldine arstiabi

kättesaadavus. Kuna haigestumuse intensiivsus on endiselt väga suur ja viiruse levik ulatuslik,

on ohus ka muude valdkondade toimepidevus ja riigi suutlikkus täita kõiki PS-iga ettenähtud

kohustusi. Piirangute rakendamisega püütakse ära hoida olukorda, kus nakkushaiguse levikust

põhjustatud hädaolukorda oleks vaja lahendada HOS-i alusel eriolukorra raames. Piirangute

kehtestamise lähtekohaks on, et SARS-CoV-2 põhjustatav COVID-19 haigus on nakkushaigus,

mis levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähikontaktil nakkusohtliku

inimesega. See tähendab, et viirust on võimalik saada nakatunud inimesega lähikontaktis olles

või saastunud pindade või näiteks käte kaudu. Viirus levib kiiremini halvasti ventileeritud

siseruumides ning riskirühmadel (sh vanemaealistel) on suurem risk haiguse raskekujuliseks

kulgemiseks, tüsistusteks ja haiglaravi vajaduseks. Kehtestatavate piirangute eesmärk on

senisest veelgi laialdasemalt ja tõhusamalt vähendada inimestevahelisi kontakte ning takistada

viiruse levikut. Lisapiirangute kehtestamise aluseks on ka suurema nakatamisvõimega viiruse

tüvede, eelkõige tüve B.1.1.7 senisest laialdasem levik, mille osakaal Eestis levivate SARS-

CoV-2 tüvede hulgas on 2021. a veebruari keskpaigast alates pidevalt suurenenud ja on endiselt

olulises tõusutrendis. Teadusnõukoja hinnangul on erinevatele teadusallikatele tuginedes

B.1.1.7 tüve ülekandumine nakatunult tervele inimesele hinnanguliselt 1,3–1,5 korda

tõenäolisem võrreldes seni levinud tüvedega.

18.2. Korralduse nr 111 seletuskirja kohaselt peab Vabariigi Valitsust nõustava teadusnõukoja

hinnangul Covid-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku peatamiseks olema

nakatumiskordaja alla ühe. Teadlaste hinnangul on võimalik nakatumiskordajat alandada, kui

inimesed suudavad omavahelisi kontakte 20% vähendada ja kui suureneb umbes 10% distantsi

hoidmine koos maski kandmisega. Terviseameti hinnangul on Eestis viiruse üleriigiline

ulatuslik epideemiline levik ja haigestumise intensiivsus on väga suur. Covid-19 on inimeselt

inimesele leviv haigus ja seega on tal potentsiaal levida kõigis kohtades, kus on

inimestevahelised kontaktid. Kiireks nakkuse leviku pidurdamiseks on teiste riikide praktika

kohaselt olnud vaja rangeid ja üldisi piiranguid inimeste liikumisele ja kogunemisele. Eestis on

nakkuse levik niivõrd laialdane ja ulatuslik, et valdkondlike või regionaalsete piirangute mõju

ei ole tõenäoliselt piisav nakkuse leviku pidurdamiseks mh ka seetõttu, et suur hulk inimesi ei

ole teadlikud, kust nakkus saadi. Piirangute kehtestamisel on peetud silmas, et 14 päeva

haigestumus 100 000 inimese kohta on Eestis kõrge ning haigestumuse intensiivsus on väga

suur ja viiruse levik ulatuslik kogu Eestis. Teadmata juhtude osakaal ehk inimeste arv, kelle

puhul on nakatumispaik teadmata, on üle 30% kogu nakatunute hulgast ning Terviseametil

puudub täielik ülevaade haigete nakatumise põhjustest, eriti Harjumaal. Haigete arv on

suurenenud kõikides vanuserühmades. Jätkus ka tuvastatud kollete arvu suurenemine.

Nakatumise kiire ja ulatuslik kasv on Vabariigi Valitsust nõustavate teadlaste hinnangul

tõenäoliselt seotud Eestis levima hakanud SARS-CoV2 agressiivsema tüvega B1.1.7 laialdase

levimusega. Rahvusvaheliselt on teada, et see tüvi on seotud 1,5 korda kõrgema

nakatumismääraga võrreldes varasema tüvega. Seda arvestades ei ole põhjust eeldada, et hetkel

kehtestatud meetmed on suutnud või suudavad nakatumist efektiivselt langusesse viia.

Kohtumiste vältimine on jätkuvalt normiks ligi 50% elanikkonna seas, kuid see on langemas,

samuti on nooremad inimesed hakanud kohtumiste vältimist vähem tõsiselt võtma. Ka kodus

püsimine on langevas trendis. Samuti on märgatavalt suurenenud nende osakaal, kes ei muuda

midagi oma tegevustes pärast kokkupuudet nakatunuga, mistõttu suureneb viiruse leviku oht

veelgi. Lähtuvalt eelnevast on viiruse leviku tõkestamiseks põhjendatud kehtestada ulatuslikud

piirangud inimeste tegevustele, mis ei ole esmavajalikud, üle kogu Eesti.

3-21-1010

13(23)

Korraldusega kehtestatakse nö 2+2 reegel ka avalikus väliruumis, mis tähendab, et avalikus

väliruumis on lubatud viibida ja liikuda koos kahel inimesel ning teistega tuleb hoida vähemalt

kahemeetrist vahemaad. Piirangut ei kohaldata perekondade kohta ja juhul kui seda ei ole

võimalik mõistlikult tagada. Juhtumiteks, mil nimetatud piiranguid ei võimalik mõistlikult

tagada, võivad olla nt vajadus osutada vältimatut abi (kiirabibrigaad), teha päästetöid või

inimeste elukondlikuks teenindamiseks vajalikke avariitöid, kui selleks on vajalik vähemalt

kolme töötajat (veeavarii, elektrikatkestus), tagada liikumisvabadus isikutele, kes ei saa liikuda

teise isiku abita, vajadus osa võtta matustest või osaleda riigikaitsega või siseturvalisusega

seotud väljaõppel. Üldpõhimõte on, et lähtuda tuleb mõistlikkuse põhimõttest vähendada

kontakte. Seega nähakse ette liikumisvabaduse piirang, mille kohaselt välistingimustes

avalikuks kasutamiseks ette nähtud kohtades, mille all mõeldakse eelkõige väliseid mängu- ja

spordiväljakuid, randu, promenaade, tervise- ja matkaradu, parke, tuleb hoida teiste isikutega

vähemalt kahemeetrist vahemaad. Kuivõrd Covid-19 haiguse põhjustaja näol on tegemist

inimeselt inimesele leviva viirusega, siis tuleb hoida teiste isikutega vähemalt kaks meetrit

vahet, et takistada viiruse levikut piisknakkuse teel. Piirangu järgimisel tuleb lähtuda

mõistlikkuse põhimõttest ning rakendada seda siis, kui seda on võimalik tagada. Näiteks kui

kõnnitee on 1,5 m lai, siis ei ole isik kohustatud liikuma sõiduteel, vaid lähtuda tuleb kaugusest,

mida kõnnitee laius võimaldab. Samuti juhtumid, kus näiteks rohkem kui kaks politseinikku

peavad kinni korrarikkujaid jne. Nn 2+2 reegel kehtestatakse ka välistingimustes, kuna

praeguseks on selgunud, et juba kehtestatud liikumisvabaduse piirangud ei ole olnud Covid-19

haigust põhjustava viiruse leviku tõkestamiseks piisavad.

18.3. Lisaks on korralduses nr 282 põhjendatud Covid-piirangute kehtestamist sellega, et

koroonaviirusest SARS-CoV-2 põhjustatud Covid-19 haigus vastab NETS § 2 lg 2 alusel uudse

ohtliku nakkushaiguse tunnustele, kuna viiruse põhjustatud haigusele puudub efektiivne ravi ja

haiguse levik võib ületada haiglate ravivõimekuse, ning korraldusega kehtestatavad nõuded,

meetmed ja piirangud toovad ilmselgelt kaasa olulise ühiskondliku ja majandusliku mõju.

Hetkel on viiruse leviku risk väga suur, seega on selle vähendamiseks proportsionaalne piirata

korralduses nimetatud kohtades isikute liikumisvabadust inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka

avaliku huvi kaitseks, et tõkestada Covid-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2

levikut.

18.4. Korralduse nr 282 seletuskirjas on välja toodud, et korraldusega kehtestatakse

liikumisvabaduse piirangud avalikes kohtades ning avalike kogunemiste piirangud, mis on

vajalikud, et ennetada koroonaviiruse SARS-CoV-2 uut puhangut. Korraldus kehtestatakse

NETS § 28 lg 6 alusel, arvestades sama paragrahvi lg 5 p 2 ja 3 ning lg-t 8, sest endiselt on

viiruse laialdase leviku risk väga suur ja selle vähendamiseks on proportsionaalne piirata isikute

liikumisvabadust inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi, sh riigi toimepidevuse

kaitseks, et tõkestada Covid-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 levikut. PS

§ 34 võimaldab liikumisvabadust piirata mh teiste inimeste õiguste kaitseks ja nakkushaiguse

leviku tõkestamiseks. Samuti võimaldab PS § 47 kogunemisvabadust piirata mh koosolekust

osavõtjate ohutuse tagamiseks ja nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. Kuna viiruse efektiivse

ravi ja vaktsiini kasutusse jõudmise aeg ei ole teada, on jätkuvalt kohane rakendada üldisi

piiranguid viiruse leviku tõkestamiseks.

19. Kohtu hinnangul võib eeltoodud põhjendusi pidada piisavateks ja kaalutletuteks. Üksnes

asjaolu, et kaebaja nende põhjendustega ei nõustu või Covid-haiguse olemasolusse ei usu, ei

muuda korraldusi põhjendamatuteks. Korralduste põhjendamisel tuleb arvestada ka sellega, et

viirus hakkas ühiskonnas levima väga kiiresti, selle vastu puudub ravi ja puudus esialgu ka

vaktsiin, see muteerus kiiresti ja käitus ootamatult, haiguse läbipõdemine võis olla raske ja

lõppeda surmaga, samuti puudus teadmine, millised saavad olema haiguse läbipõdemise

pikemaajalised tagajärjed. Neid asjaolusid arvestades tuli Vabariigi Valitsusel viiruse leviku

3-21-1010

14(23)

tõkestamiseks vajalike meetmete vastuvõtmisel tegutseda kiiresti. See ei võimaldanud väga

pikki ja põhjalikke põhjendusi ja kaalutlusi esitada. Samuti tuleb meetmete kehtestamisel

arvestada asjaoluga, et Vabariigi Valitsusel puudus kindel teaduslik teadmine, mida viirus

endast täpselt kujutas, kuidas ta täpsemalt käitub ja millised meetmed on ainsad efektiivsed

meetmed selle leviku tõkestamiseks. Seetõttu tuli meetmeid rakendada suuresti ka oletuste ja

prognooside pinnalt. Põhjendamatu oleks olnud jääda ootama, kuni viirus ühiskonnas laiemalt

levib ja pöördumatuid tagajärgi kaasa toob. Vastustajal tuli käituda ettevaatuspõhimõtet

arvestades ja rakendada kõiki võimalikke meetmeid, mida võis seni teada olevate teadmiste

pinnalt pidada tõhusateks ja mitte ilmselgelt ebaproportsionaalseteks. Vastasel korral olnuks ta

vastustav nende isikute ees, kelle elu ja tervis jäid tegevusetuse tõttu kaitseta. Vastustaja

selgitas, et on piirangute kehtestamisel arvestanud ka Terviseameti ja teadusnõukoja arvamuse

ja soovitustega. Seega on piirangute kehtestamisel olemas ka teadlikult põhjendatud alus.

20. Kohus ei saa nõustuda kaebaja seisukohaga, et liikumis- ja kogunemisvabaduse piiramiseks

puudus seaduslik alus. PS § 34 teise lause järgi võib õigust vabalt liikuda seaduses sätestatud

juhtudel ja korras piirata mh teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks ning nakkushaiguse

leviku tõkestamiseks. PS § 47 teine lause lubab avaliku kogumise õigust seaduses sätestatud

juhtudel ja korras piirata mh koosolekust osavõtjate ohutuse tagamiseks ja nakkushaiguse

leviku tõkestamiseks.

21. Korraldustest ja nende seletuskirjadest nähtub, et need on vastu võetud NETS § 2 lg 2, § 28

lg-te 5, 6 ja 8 alusel. Viidatud normid nägid 2021. a märtsis, kui võeti vastu korralduse nr 282

muudatused, ette järgmist:

§ 2. Mõisted

(1) Seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

/…/

3) eriti ohtlik nakkushaigus – suure nakatuvusega haigus, mis levib kiiresti ja ulatuslikult

või mille kulg on raske või eluohtlik. Käesoleva seaduse tähenduses on eriti ohtlikud

nakkushaigused katk, koolera, kollapalavik, viiruslikud hemorraagilised palavikud ja

tuberkuloos;

/…/

(2) Uudne ohtlik nakkushaigus käesoleva seaduse tähenduses on nakkushaigus:

1) millel on käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud eriti ohtliku nakkushaiguse

tunnused;

2) millel puudub või ei ole kättesaadav efektiivne ravi või mille levik võib ületada haiglate

ravivõimekust.

§ 28. Nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamine

/…/

(5) Eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks võib Terviseamet, kui see on

vältimatult vajalik, haldusaktiga lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud

meetmetele ja piirangutele ajutiselt:

1) sulgeda asutusi ja ettevõtteid;

2) keelata avalike koosolekute pidamise ja avalike ürituste korraldamise;

3) kehtestada muid liikumisvabaduse piiranguid.

/…/

(6) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud meetmete ja piirangute kohaldamine toob

kaasa olulise ühiskondliku või majandusliku mõju, kehtestab need Vabariigi Valitsus

korraldusega.

/…/

3-21-1010

15(23)

(8) Uudse ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks võib rakendada muu hulgas nõudeid,

meetmeid ja piiranguid, mis on seaduses või seaduse alusel ette nähtud eriti ohtliku

nakkushaiguse leviku tõkestamiseks.

22. Covid-19 on uudne ohtlik nakkushaigus NETS § 2 lg 2 tähenduses, sest sel on eriti ohtliku

nakkushaiguse tunnused – see on suure nakatuvusega, levib kiiresti ja ulatuslikult ning selle

kulg võib olla raske (läbipõdemine võib olla väga raske ja on toonud kaasa pikaajalisi

tüsistusi10) või eluohtlik (on teadaolevalt toonud nii Eestis kui üle maailma kaasa palju

surmajuhtumeid). Seni puudub Covid-19 haigusele ravi ja raskelt haigestunute suur arv on

hakanud kriitiliselt ohustama haiglate võimekust, samuti toonud kaasa muu plaanilise ravi

piiramise. Seda, et ka seadusandja on pidanud NETS § 2 lg 2 kehtestamisel silmas Covid-19

haigust, võib näha meditsiiniseadme seaduse, hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõu 165 SE seletuskirjast11.

23. Kuna Covid-19 haigus on uudne ohtlik nakkushaigus, siis oli Vabariigi Valitsusel NETS

§ 28 lg-te 6 ja 8 alusel õigus kehtestada meetmeid ja piiranguid, mis olid ette nähtud eriti ohtliku

nakkushaiguse leviku tõkestamiseks (NETS § 28 lg 5). Valitsusel oli õigus neid piiranguid

kehtestada korraldusega. Järelikult oli piirangute ja meetmete kohaldamiseks olemas seadusest

tulenev alus ja volitus. Seadus võimaldas piirata liikumis- ja kogunemisvabadust.

24. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et NETS § 28 lg 5 p 2 oli suunatud üksnes avalike

koosolekute korraldajatele, mitte sellel osalejatele. Kui ei ole lubatud avalikke koosolekuid

korraldada, saab sellest järeldada ka avalikel koosolekutel osalemise keeldu. Tegemist on

omavahel seotud kohustustega. Seejuures tuleb aga tähele panna, et Vabariigi Valitsus ei

keelanud vaidlusaluste normidega avalike koosolekute pidamist ja nendel osalemist, vaid seadis

sellel osalemisele piirangud. Kohus nõustub vastustajaga, et kui vastustajal on seaduse järgi

õigus üldse keelata avalike koosolekute korraldamine, siis on tal õigus seada ka avalikel

koosolekutel osalemisele piiranguid ehk tegemist on vähemintensiivse piiranguga, mis on

suurema intensiivsusega piirangu seadmise õigusega hõlmatud.

25. NETS § 28 lg 5 p 3 ei sätesta, milliseid liikumisvabaduse piiranguid võib kehtestada, seega

on lubatud kõik asjakohased ja vajalikud liikumispiirangud, mis aitavad nakkushaiguse levikut

tõkestada, sh täielik liikumispiirang. Praegusel juhul ei keelatud avalikult ringi liikumist, vaid

seati sellele täiendavaid piiranguid. Kuigi tegemist on üsna laia volitusnormiga, on selline

abstraktsuse aste normi eesmärki arvestades põhjendatud. Erinevad nakkushaigused võivad

käituda erinevalt, seega tuleb Terviseametil või Vabariigi Valitsusel valida vastavalt olukorrale

asjakohased, vajalikud, piisavad ja efektiivsed meetmed ja piirangud, mis võimaldavad

konkreetse nakkushaiguse levikut tõkestada. Kõiki võimalikke olukordi ei ole võimalik ette

näha, samas peab olema võimalik ohtlikule olukorrale kiiresti reageerida. Terviseametil ja

Vabariigi Valitsusel on olukorrale võimalik oluliselt kiiremini ja paindlikumalt reageerida kui

Riigikogul. Senises kohtupraktikas on leitud, et Terviseameti ja Vabariigi Valitsuse volitusi

piirab see, et nende kohaldatavad meetmed ja piirangud peavad olema ajutised. Kui olukord

muutub püsivamaks, mis eeldab pikemaajaliste või püsivate piirangute kehtestamist, tuleb

nende kohaldamise üle otsustada seadusandjal. Kaebaja vaidlustatud piirangud ei kehtinud

pikemaajaliselt, seetõttu puudub vajadus analüüsida, kas NETS § 28 lg-st 8 nähtuv justkui

piiramatu volitus on põhiseaduspärane või mitte.

10 Vt nt https://vaccination-info.eu/et/covid-19/covid-19-faktid; https://tervis.postimees.ee/6960886/teadlased-

selgitasid-valja-millised-on-koroonaviiruse-pikaajalised-tagajarjed-inimorganismile.

11 Esimese lugemise juurde lisatud seletuskiri muudetud kujul, lk 3 ja 8. Kättesaadav

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/19eeabb7-5526-44ec-a180-e0de1a21077f.

3-21-1010

16(23)

26. Kohus ei leia, et kaebaja vaidlustatud piirangud liikumisele ja kogunemisele oleksid

ebaproportsionaalsed. Kaaludes ühelt poolt kaebaja soovi piiranguteta ringi liikuda ja avalikult

koguneda (avalikel koosolekutel osaleda) ning teiselt poolt piirangute kehtestamisel silmas

peetud vajadust tõkestada viiruse levikut, kaitsta inimeste elu ja tervist, tagada

tervishoiusüsteemi ja riigi toimepidevus, siis ei saa olla mingit kahtlust, et kaebaja õigused ja

huvid on vähem kaalukamad. Isegi kui seada kahtluse alla, kas ühe inimese õigusi saab kaaluda

riigi või kogu rahva õigustega (toob paratamatult kaasa õiguste ja huvide kaalu ebavõrdsuse),

ei näe kohus, et kaebaja õigusi oleks ebaproportsionaalselt piiratud. Ka ühe inimese õigus elu

ja tervise kaitsele kaalub igal juhul üles kaebaja huvi viibida suuremates ja tihemates

inimgruppides. Samuti tuleb kaalumisel arvestada asjaoluga, et piiranguid ei kehtestatud

alalistena, vaid ajutistena meetmetena selleks ajaks, kui viiruse levik on kontrolli alla saadud ja

nakatumiste arv hakkab vähenema. Korralduse nr 282 p-s 22 on välja toodud, et piirangute ja

meetmete vajalikkust hinnatakse hiljemalt iga kahe nädala tagant. Seda on vastustaja ka teinud,

karmistades või leevendades meetmeid ja piiranguid vastavalt aktuaalsele olukorrale (vt

korraldust nr 282 muutvaid erinevaid korraldusi12). Kaebaja vaidlustatud piirangud kehtisid

ajavahemikul 11.03.-02.05.2021, st vähem kui 2 kuud. Järelikult on kaebaja õigusi piiratud vaid

ajutiselt, samas kui viiruse levikul ja inimeste haigestumisel võivad olla tagasipööramatud

tagajärjed (nt surm, püsivad tervisekahjustused, vajaliku ravi saamata jäämisega seotud

kannatused, ulatusliku haigestumisega seotud majanduslikud kahjud eraettevõtlusele, oluliste

avalike teenuste kättesaamatus jne).

27. Kaebajal oli võimalik ringi liikuda ja avalikest koosolekutest osa võtta, kui ta järgis seatud

piiranguid. Pooled ei vaidle selle üle, et vaidlusalused normid olid avalikult teatavaks tehtud ja

ka kaebaja olid neist teadlik. Piirangute järgimisel tuli silmas pidada mõistlikkuse põhimõtet ja

seda on seletuskirjas ka põhjendatud. See tähendab, et piiranguid ei tulnud järgida olukorras,

kus neid ei saanud mõistlikult järgida (nt ühistranspordis). Soovimatus piiranguid järgida või

enda asetamine teadlikult sellisesse olukorda, kus piiranguid ei ole enam võimalik järgida (nt

rahvarohkel avalikul kogunemisel osalemine), ei vabastanud piirangute järgimise kohustusest.

Piirangute järgmise kohustust ei muutnud see, et osad inimesed neid ei järginud. Iga inimene

peab vastutama enda käitumise eest. Nõuded olid mõistlikule keskmisele inimesele selged ja

arusaadavad. Kaebuses toodud põhjendused ebaselguse osas on tagantjärele otsitud. Oma

meelsust on võimalik avaldada ka ilma avalikku kohta kogunemata, nt meedias või

sotsiaalmeedias. Avalikes kogunemiskohtades on võimalik mõistlikult hinnata, kas inimesi on

liiga palju ja tihedalt ning vastavalt sellele hajuda või vähem rahvarohkesse kohta ümber

liikuda. Kedagi ei kohustatud isikute vahelist vahemaad täpselt ära mõõtma, vahemaa suurust

tuli hinnanguliselt arvestada. Ei ole eluliselt usutav, et inimene ei oska hinnata, kas teine

inimene on talle lähemal kui kaks sammu või mitte.

28. Kohaldatud piiranguid ei muuda õigusvastaseks see, et vastustajal olnuks olnud võimalik

lisaks kohaldatud piirangutele ja meetmetele kohaldada veel mingeid täiendavaid piiranguid ja

meetmeid. Kohaldatud meetmeid saab pidada õigusvastaseks vaid juhul, kui on juba ette teada,

et need mitte mingil juhul eesmärgi saavutamisele kuidagi kaasa ei aita. Üksnes väiksem

efektiivsus piirangut õigusvastaseks ei muuda. Üldteada olevalt levib Covid-viirus inimeselt

inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähikontaktil nakkusohtliku inimesega. Vaidlusaluste

piirangute eesmärgiks oli vähendada inimeste vahelisi kontakte ja suurendada inimeste vahelist

vahemaad, et vältida piisknakkuse levimise võimalusi inimeselt inimesele. Järelikult oli

tegemist asjakohaste meetmetega, mis võimaldas viiruse leviku takistada. Lähtuda tuleb

teadmisest, mis oli vastustajal piirangute kehtestamise ajal, mitte teadmistest, mis võivad

tekkida hilisemate kogemuste või teadustöö tulemusel. Kaebaja viidatud toidupoodide

12 Vt https://kriis.ee/covidi-kriisi-juhtimine-kusimused-ja-vastused/kriisi-juhtimine/oigusaktid-ja-

seletuskirjad#korraldus-nr-282.

3-21-1010

17(23)

sulgemine, reisimise keelamine, töökohal töötamise keelamine on oluliselt intensiivsemad

piirangud kui kaebaja vaidlustatud liikumis- ja kogunemisvabadusele seatud piirangud. Seega

ei ole kaebaja välja toodud alternatiivid asjakohased. Isegi kui nakatumisi välistingimustes on

vähem kui sisetingimustes, on neid siiski olemas ja iga asjakohane meede, mis aitab nakatumisi

vähendada ja viiruse levikut tõkestada, on põhjendatud ja vajalik. Kaebajal puudus hädavajadus

tihedamates inimgruppides liikuda ja koguneda.

29. Vaidlusalused piirangud olid kehtestatud mh ka kaebaja enda kaitseks, et vältida kaebaja

võimalikku nakatumist avalikus ruumis, ja tema lähedaste või tuttavate kaitseks, kellele kaebaja

võinuks avalikus ruumis saadud nakkuse edasi kanda. Samuti oli piirangute eesmärgiks kaitsta

teisi isikuid, kellele kaebaja ise võinuks nakkuse edasi anda.

30. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et korralduse nr 282 p 81 ja p 2014 ap 7 on õiguspärased

ja kaebus nende õigusvastasuse tuvastamise nõudes tuleb jätta rahuldamata.

PPA paigaldatud piirdeaiad

31. Kaebaja palus tunnistada õigusvastaseks PPA 08.04.2021 otsuse Riigikogu esisele platsile

ja selle vahetusse naabrusesse meeleavalduste läbiviimist takistavate piirdeaedade paigaldamise

kohta ning PPA poolt nende piirdeaedade Riigikogu esisele platsile ja selle vahetusse

naabrusesse paigaldamise, 11.04.2021 nende Riigikogu esisel platsil ja selle vahetus naabruses

hoidmise ja nende abil meeleavalduse läbiviimise takistamise.

32. Kaebaja viide KorS §-le 69 ei ole asjakohane, sest PPA poolt paigaldatud piirdeaedade

eesmärk ei olnud muuta koosoleku kohta või keelata kokkutulnutel Riigikogu hoone ees meelt

avaldada, vaid tagada meeleavaldusele tulnud isikute hajutatus. PPA selgitustest nähtub, et

meeleavaldajatel ei keelatud viibida ühel ega teisel pool piirdeaedu. Küll aga oli

meeleavaldajatel korraldusest nr 282 tulenev kohustus hoida üksteisega vahemaad. 11.04.2021

meeleavaldusest tehtud video- ja fotomaterjal13 näitavad, et meeleavaldusele kogunes palju

rahvas ning korralduse nr 282 nõudeid ei järgitud. Suurte rahvahulkade kogunemine oli

vastuolus korralduse nr 282 nõuete ja eesmärkidega, sest aitas kaasa viiruse levikule, mida taheti

vältida. Ohuks, mis õigustas PPA poolset sekkumist ja abivahendite kohaldamist, oli viiruse

leviku tõkestamiseks ettenähtud nõuete mittejärgimine. See tõi omakorda kaasa ohu inimeste

elule ja tervisele, tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkusele ja riigi toimepidevusele. Oht oli reaalne,

sest juba varasematest meeleavaldustest oli näha teatavate ühiskonnagruppide vastumeelsus

Covid-reeglite järgimise suhtes ja soovi neid reegleid (vähemalt meeleavaldustel) eirata. Samuti

oli varasemast teada, et viirusega nakatumisi on toimunud ka välistingimustes. PPA oli KorS

§ 29 lg 1 ja korralduse nr 282 p 21 järgi korrakaitseorgan, kelle ülesanne oli korralduse nr 282

nõuete täitmist kontrollida, neid nõudeid meeleavaldusel osalejatele meelde tuletada ja nõuete

järgimiseks mõjutada.

33. PPA poolt piirdeaedade kasutamist abivahendina isikute hajutatuse tagamiseks ei saa

pidada õigusvastaseks. Arvestades meeleavaldajate suurt arvu ja nende soovi Covid-reegleid

eirata, olid piirdeaiad iseenesest sobivaks abivahendiks, et suuremaid rahvahulki väiksemateks

jagada ja nende vahel hajutatus tagada. Isegi kui piirdeaiad tõid kaasa selle, et kõik

meeleavaldajad ei saanud Riigikogu esisel platsil meelt avaldada, ei ole tegemist õigusvastase

tagajärjega, vaid taotletud eesmärgi saavutamisega. Kuna meeleavaldajaid oli palju, siis ei

pidanudki nad hajutatuse nõudeid arvestades saama ühes kohas meelt avaldada. Neil tulnuks ka

ilma piirdeaedadeta üksteisega vahemaad hoida ja vajadusel ümber paikneda. Piirdeaedade

paigaldamine oli vajalik, sest kogunenud inimesed ei soovinud vaatamata korrakaitsjate

tähelepanu juhtimisele korraldusega nr 282 kehtestatud nõudeid vabatahtlikult järgida.

13 Nt https://www.err.ee/1608173554/galerii-politsei-pidi-meeleavaldusse-sekkuma.

3-21-1010

18(23)

Tegemist ei ole kuidagi ebaproportsionaalse või kaebaja õigusi riivava meetmega. Piirdeaiad ei

muutnud avalikul koosolekul osalemist iseenesest võimatuks. Kaebaja soov suuremas ja

tihedamas rahvahulgas avalikul koosolekul viibida ei ole kaitsmist vääriv, sest see oli sel ajal

kehtinud nõuetega vastuolus.

34. Asjakohatu on ka kaebaja viide piirdeaial olevale teavitusele. Avalikule koosolekule ei

seadnud osalejate piirarvu nõuet PPA oma teavitusega, vaid korralduse nr 282 p 2014 ap 7.

35. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et PPA otsus ja toimingud piirdeaedade kasutamise

osas ei olnud õigusvastased. Seetõttu tuleb kaebus vastavas tuvastamisnõudes jätta rahuldamata.

Terviseameti ettekirjutus

36. Kaebaja palus tühistada või tunnistada õigusvastaseks Terviseameti 11.04.2021

ettekirjutuse. Ettekirjutusega tuvastati kaebaja poolt toime pandud korralduse nr 282 p 81 ja

p 2014 ap 7 nõuete rikkumine. Ettekirjutusega kohustati kaebajat viivitamatult lõpetama

korrarikkumine ning kuni vastavasisulise meetme kehtivuseni hoidma välistingimustes avalikus

kohas viibides ja liikudes teiste isikutega vähemalt kahemeetrist vahemaad.

37. Kaebaja poolt vaidlustatud korraldus nr 282 on alates 26.08.2021 kehtetu. Selle asemele

kehtestati Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korraldus nr 305 „COVID-19 haiguse leviku

tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“, mis on alates 15.04.2022 samuti kehtetu. Seega

ei kehti sarnaseid nõudeid, mida kaebaja praeguse kaebusega vaidlustas. Ettekirjutus on

muutunud kehtetuks ja selle üle tühistamiseks puudub võimalus. Üle tühistamine kaebaja õigusi

kuidagi ei kaitse. Seetõttu tühistamisnõuet menetleda ei saa. Kaebaja taotles alternatiivselt

ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamist rehabiliteerival eesmärgil. Kohtu hinnangul võib

sellisel eesmärgil tuvastamisnõude esitamist pidada praeguse vaidluse asjaolusid arvestades

lubatavaks.

38. Kohus tõi eespool välja, et korralduse nr 282 p 81 ja p 2014 ap 7 nõuded olid õiguspärased.

Kuna vaidlusalused normid ei olnud ka ilmselgelt tühised (haldusmenetluse seaduse § 63 lg 2),

siis oli kaebajal kohustus neid nõudeid järgida.

39. Terviseameti ametnik R. S. 11.04.2021 kirjalikust tunnistusest14 nähtub, et ta teostas koos

Terviseameti ametnik K. K. 11.04.2021 kl 11.50 aadressil Lossi plats 10, Tallinn järelevalvet

korralduse (ilmselt on peetud silmas korraldust nr 282) täitmise üle. Märgati koos viibivaid

inimesi, kes ei täitnud 2+2 reeglit. K. K. andis kaebajale korralduse hoida teiste inimestega

kahemeetrist vahet. Kaebaja ei asunud pärast korduvate korralduste andmist 2+2 nõuet täitma.

Kaebaja toimetati politseibussi, kus tuvastati tema isik. Kaebajale tehti ettekirjutus teiste

isikutega kahemeetrise vahemaa hoidmise nõudes. Kaebajat hoiatati sunniraha rakendamise

eest. Ettekirjutuse täitma asumiseks anti kaebajale aega 30 minutit.

40. Kaebaja juhtis tähelepanu R. S. tunnistuses olevale valele kellaajale. Kaebaja ei saanud

ettekirjutuse tegemise aega (kl 11.50) arvestades viibida samaaegselt nii politseibussi kui ka

Riigikogu ees platsil. Kohus möönab, et R. S. on tunnistust andes eksinud kellaajaga.

Arvestades küsitluse läbiviimise aega (kl 11.45-11.50), on tunnistusse märgitud ekslikult

intsidendi toimumise ajaks küsitluse toimumise aeg. Viidatud eksimus ei muuda tunnistust

muus osas ebausaldusväärseks. Kaebaja ei vaielnud vastu asjaolule, et ta viibis 11.04.2021 koos

teiste meeleavaldajatega Riigikogu ees platsil. Samuti on ta tunnistanud, et tema poole pöördus

ametnik, kes juhtis tema tähelepanu 2+2 reeglile ja kes toimetas ta pärast sõnavahetust

politseibussi, kus koostati ettekirjutus. Kaebaja isik tuvastati tema esitatud andmete

14 Terviseameti esitatud dokument „20210411;Terviseamet;tunnistaja küsitlemise protokoll01“.

3-21-1010

19(23)

kontrollimisega rahvastikuregistrist ja registris oleva foto võrdlemisega15. Seega kattuvad

faktilised asjaolud suures osas.

41. Kaebaja vaidlustab asjaolu, et ta rikkus 2+2 reeglit. Ettekirjutusel on kaebaja märkus, et ta

ei ole nõus. Millega kaebaja nõus ei olnud, seda ta ettekirjutusel ei täpsustanud. Sündmuse kohta

puudub videotõend. Terviseamet selgitas 21.03.2022 toimunud kohtuistungil, et nende

ametnikel ei olnud ega ole siiani vormikaameraid, mida kasutab PPA. Kaebaja ei ole viidanud

ühelegi tunnistajale, kes osaks tema väiteid kinnitada. Seega tuleb asi lahendada kirjalike

tõendite ja R. S. poolt 21.03.2022 kohtuistungil antud selgituste alusel.

42. R. S. tunnistas 21.03.2022 toimunud kohtuistungil, et 11.04.2021 Toompeal toimunud

koosviibimisel oli kahemeetrise vahemaa hoidmine võimalik ja piirdeaiad seda ei takistanud.

Isikud said Riigikogu hoone ümber vabalt liikuda ja otsustada, kelle juures nad on ja kui palju

neid kokku koguneb. Isikutega vesteldi vahemaa hoidmise nõude osas ja enamasti vestlusest

piisas. Üldiselt hoiti kahemeetrist vahemaad. Kuid oli ka mõningaid isikuid, kellega korduvalt

vesteldi ja kes sellele vaatamata nõudeid ei täitnud, mistõttu otsustati nende puhul ettekirjutuse

tegemise kasuks. Ettekirjutusi tehti lisaks kaebajale ka teistele isikutele.

43. Kohtu arvates puudub praegusel juhul põhjus ettekirjutuse koostanud Terviseameti ametnik

K. K.u ja selgitusi andnud Terviseameti ametnik R. S. poolt väljatoodus kahelda. Kaebaja ei ole

väitnud, et nimetatud ametnikel oleks kaebajaga mingi isiklik konflikt, mis andnuks põhjust

kaebaja kohta teadvalt ebaõige ettekirjutuse koostamiseks. Kaebaja tunnistas kaebuses, et viibis

Riigikogu ees platsil meeleavaldajate hulgas ja et ta ei oska öelda, kas vahemaa teiste inimestega

oli 2 meetrit või mitte. Seega ei ole ta Terviseameti ja PPA ametnike poolt tuvastatut usutavalt

ümber lükanud. Arvestades Terviseameti ja PPA eesmärki (tagada korralduse nr 282 nõuete

järgimine), puudunuks ametnikel põhjus tülitada isikuid, kes hoidsid teiste isikutega piisavalt

vahemaad. Ametnike tegevus oli suunatud nõudeid mitte järgivate isikute korrale kutsumisele.

Samuti ei ole teada, et 11.04.2021 meeleavaldus oleks väljunud kontrolli alt ja et ametnikud

oleksid vahistanud või viinud meeleavalduselt ära juhuslikke osalejaid. Seega ei ole kohtu jaoks

usutavalt põhjendatud ega tõendatud, et kaebaja ei pannud toime talle ettekirjutuses etteheidetud

korrarikkumist.

44. Rikkumise toimepanemist ei õigusta asjaolu, et PPA oli paigutanud Riigikogu esisele

platsile piirdeaiad. Nende eesmärk oli tagada meeleavaldusel osalejate vahel hajutatus. Kui

piirdeaedade tõttu muutus meeleavaldajate vahel kahemeetrise vahemaa hoidmine võimatuks,

siis tähendab see, et meeleavaldajaid oli kogunenud lubamatult suurel hulgal ja osalejatel

tulnuks nõuete järgimise tagamiseks kas lahkuda või ümber paikneda. Nõudeid teadlikult eirates

meeleavaldusel viibimine ei tähenda, et tegemist oli vältimatu olukorraga, kus vahemaa

hoidmise nõuet ei olnud mõistlikult võimalik tagada. Meeleavaldusel osalemine ei ole

kohustuslik. Oma meelsuse avaldamiseks ei pea tingimata avalikes kohtades suurest

rahvahulkades viibima. Meelsust on võimalik avaldada ka väiksemates ja hajutatud

rahvahulkades või üldse kohapeal kogunemata, nt meedia või sotsiaalmeedia vahendusel,

märgukirja saates, rahvasaadikutega suheldes, rahvaalgatuse korras vms.

45. Kaebaja leidis, et isegi kui ta rikkus korralduse nr 282 nõudeid, siis lõppes see rikkumine

sellega, kui ta politseibussi kutsuti. KorS § 28 lg 1 järgi on ohu või korrarikkumise korral

pädeval korrakaitseorganil õigus panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega

ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus ning hoiatada teda sama paragrahvi

lg-s 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendite kohaldamise eest, kui isik ei täida kohustust

hoiatuses määratud tähtaja jooksul. KorS § 15 lg 1 järgi on avaliku korra eest vastutav isik isik,

kes on põhjustanud ohukahtluse või ohu, rikub avalikku korda või on põhjustanud sellise

15 Terviseameti esitatud dokument „20210411;Terviseamet;isikusamasuse tuvastamise protokoll;01“.

3-21-1010

20(23)

olukorra tekkimise võimaluse, mille realiseerumisel tekib oht või ohukahtlus. Ettekirjutusest ja

R. S. selgitustest nähtub, et kaebaja rikkus avalikku korda sellega, et ei järginud korralduse nr

282 nõudeid, seega oli kaebaja avaliku korra eest vastutav isik. Kuna kaebaja ei asunud

korralduse nr 282 nõudeid järgima ka pärast seda, kui Terviseameti ametnikud kaebaja

tähelepanu nõuete rikkumisele juhtisid, siis oli Terviseametil NETS § 44 lg-s 1 ja korralduse

nr 282 p-s 21 sätestatud korrakaitseorganina õigus kohustada kaebajat ettekirjutusega

korrarikkumist lõpetama. Vaatamata asjaolule, et kaebaja oli kutsutud ajutiselt teistest

meeleavaldusel viibijatest eemale, võisid Terviseameti ametnikud kaebaja käitumisest ja

suhtumisest järeldada, et menetlustoimingust vabanenuna võib ta jätkata korralduse nr 282

nõuete rikkumist. Seega kohustati teda põhjendatult sellest hoiduma. Kuigi kaebajale tuli

liikumis- ja kogunemisvabaduse piirangute järgimise kohustus otse korraldusest nr 282,

võimaldas ettekirjutus seda kohustust kaebaja osas individualiseerida ja konkretiseerida ning

hoiatada teda ettekirjutuse rikkumisega kaasneda võiva sunniraha eest. Kaebajal oli nii

korraldusest nr 282 kui ka ettekirjutusest tulenev kohustus järgida liikumis- ja

kogunemisvabadusele seatud nõudeid kuni nende nõuete kehtivuse lõppemiseni.

46. Kohus ei nõustu kaebajaga, et ettekirjutus ei olnud selge. Ettekirjutuses on selgelt välja

toodud kohustus hoida välistingimustes avalikus kohas viibides ja liikudes teiste isikutega

vähemalt kahemeetrist vahemaad. Toodu on keskmisele mõistlikule inimesele piisavalt

arusaadav. Kõikvõimalike hüpoteetiliste olukordade konstrueerimine siinkohal ei ole

asjakohane. Kaebajale ei tehtud ettekirjutust ega määratud sunniraha olukorras, kus oleks olnud

kaheldav, kas ettekirjutusega pandud kohustus saab olla nõutav. Kaebaja osales avalikel

koosolekutel ja viibis suuremas rahvahulgas kahemeetrist vahemaad hoidmata. Sellises

olukorras ei saa olla küsimuse all, kas ettekirjutusega nõutu kohaldub. Samuti olid Terviseameti

ametnikud juhtinud kaebaja tähelepanu nõuete rikkumisele. Seega sai ja pidi kaebaja aru saama,

mida temalt nõutakse. Vajadusel olnuks ta võimalik ametnikelt selgitusi küsida. Kaebaja seda

ei teinud.

47. Kohus ei leia, et kaebajale ettekirjutuse tegemine oleks tema ebavõrdne kohtlemine. Iga

isik peab vastutab enda käitumise eest. Ka juhul, kui lisaks kaebajale rikkusid ka teised isikud

korralduse nr 282 nõudeid, ei õigusta see kaebaja poolt rikkumise toime panemist.

Terviseametil oli õigus kaebaja rikkumisele reageerida. Meeleavaldusel viibijate suurt hulka

arvestades ei pruukinud Terviseametil olla piisavalt ressurssi, et kõigile rikkujatele reageerida.

Seejuures on Terviseamet selgitanud, et enamasti kuulasid meeleavaldusel viibijad ametnike

selgitusi ja asusid nõudeid järgima, seega puudus vajadus neile ettekirjutust teha. Neile, et

ametnike juhiseid ei järginud, tehti ettekirjutused. Kaebaja ei olnud ainus, kellele sel päeval

ettekirjutus tehti. Seega ei ole kaebajat kuidagi õigusvastaselt ebavõrdselt koheldud.

48. Ettekirjutus ei ole kaebaja suhtes ebaproportsionaalne. Kohus põhjendas juba eespool, et

viiruse leviku tõkestamise vajadus oli oluliselt kaalukam eesmärk kui kaebaja soov osaleda ilma

piirangute avalikul meeleavaldusel. Kaebajale tuli kohustus järgida Covid-nõudeid korraldusest

nr 282. Ettekirjutusega pandud kohus ei olnud korraldusega nr 282 võrreldes kuidagi

koormavam. Seega kui korraldus nr 282 ei ole õigusvastane ega ebaproportsionaalne, siis ei ole

seda ka ettekirjutus.

49. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et Terviseameti ettekirjutus on õiguspärane ja kaebus

vastavas tuvastamisnõudes jääb rahuldamata.

Terviseameti sunnirahad

50. Kaebaja palus tunnistada õigusvastaseks Terviseameti 11.04.2021 ja 14.04.2021 sunniraha

rakendamise korraldused ning keelata sunniraha sissenõudmine.

3-21-1010

21(23)

51. Terviseameti 11.04.2021 sunniraha korraldusest nähtub, et kaebaja ei olnud 11.04.2021

kl 13.06 seisuga täitnud talle samal päeval tehtud ettekirjutust, mistõttu rakendati tema suhtes

sunniraha 500 eurot. R. S. 11.04.2021 kl 13.10-13.15 kirjalikust tunnistusest16 nähtub, et ta nägi

koos K. K. Vabaduse väljakul korralduse nr 282 nõuete täitmist kontrollides kaebajat.

Ettekirjutuse andmisest oli möödas üle 30 minuti. Kaebaja toimetati politseibussi

menetlustoiminguteks. Sunniraha rakendati, sest kaebaja ei täitnud jätkuvalt 2+2 reeglit.

Kaebaja on kirjutanud sunniraha korraldusele vastuväite, mille kohaselt ta ei ole ühtegi seadust

rikkunud ega põhjustanud kellelgi kahju. Kellelgi ei ole tema vastu kaebusi. Kaebaja on terve

inimene ega usu Covid-19 pandeemia lollust.

52. Kohus jääb endiselt seisukoha juurde, et puudub alus Terviseameti ametnike koostatud

dokumentide põhjendatuses kahelda. R. S. poolt kohtuistungil antud selgituse kohaselt oli

Vabaduse väljakul isegi rohkem ruumi kui Toompeal, seega oli kaebajal võimalus vahemaa

hoidmise nõuetest kinni pidada. Terviseamet oli varasemalt juhtinud kaebaja tähelepanu

kehtivatele nõuetele ja kohustas kaebajat talle tehtud ettekirjutusega vahemaa hoidmise nõuet

järgima, järelikult oli kaebaja teadlik Terviseameti teravdatud tähelepanust nõuete järgimise

osas. Kohtu jaoks ei ole eluliselt usutav, et kaebaja ei saanud vahemaa hoidmise nõudest aru

või ei osanud hinnata vahemaa piisavust. Samuti ei saanud kaebaja mõistlikult eeldada, et

Vabaduse väljakul erinevalt Toompeast vahemaa hoidmise nõuded ei kehti. Kaebaja usust

Covid-haiguse olemasolusse ei sõltu tema kohustus kehtivaid norme järgida. Norme ei

kehtestatud soovituslikena. Samuti ei sõltu nõuete täitmise kohustus sellest, kas

kaasmeeleavaldajad olid kaebaja peale kaevanud, kas ta oli haige või kas ta oli kedagi

nakatanud. Tegemist on asjakohatute vastuväidetega. Isegi kui kaebaja tundis end tervena, ei

välistanud see seda, et ta võis enese teadmata siiski viirust edasi kanda ja teisi nakatada.

Korraldus nr 282 lähtub ettevaatuspõhimõttest.

53. Kuna kaebajale tehtud ettekirjutus kehtis, kaebaja rikkus ettekirjutusest tulenevat kohustust

ja teda oli hoiatatud ettekirjutuse rikkumisega kaasneva sunniraha kohaldamise eest, siis oli

kaebaja suhtes sunniraha kohaldamine põhjendatud (asendustäitmise ja sunniraha seaduse

(ATSS) § 7 lg-d 1 ja 2, § 8 lg 1, § 10 lg 1). Sunniraha määramist ei muuda õigusvastaseks ja

kaebaja käitumist ei saa õigustada selle kaudu, et ka teised isikud võisid korralduse nr 282

nõudeid rikkuda. Kaebaja peab vastustama enda tegude eest.

54. Kaebajat oli hoiatatud ka sunniraha suuruse eest. Kohaldatud sunniraha suurust ei ole

põhjust pidada ilmselgelt ebaproportsionaalseks, arvestades kaitstavate hüvede olulisust. KorS

§ 28 lg 2 järgi saab sunniraha igakordse kohaldamise ülemmääraks olla 9600 eurot. Sellele on

viidatud ka korralduse nr 282 põhjendustes. Praegusel juhul jäi sunniraha summa

maksimaalmäärast tunduvalt allapoole. Samas oli tegemist piisavalt suure summaga, mis

pidanuks mõjutama ettekirjutuse adressaati ettekirjutust täitma. Kaebajal oli võimalik sunniraha

rakendamist vältida sellega, et ta oleks ettekirjutuses toodut järginud ja hoidnud avalikus kohas

viibides teiste isikutega nõutavat vahemaad.

55. Terviseameti 14.04.2021 sunniraha korraldusest nähtub, et kaebaja ei olnud 14.04.2021

kl 14.10. seisuga täitnud talle 11.04.2021 tehtud ettekirjutust. Terviseameti inspektor Delis

Lehe 14.04.2021 ettekandest17 nähtub, et ta märkas koos K. K. aadressil Lossi plats 10, Tallinn

tööl olles kaebajat, kes viibis kl 14.10 koos teiste isikutega, kuid ei järginud 2+2 reeglit. Kaebaja

toimetati Terviseameti sõiduki juurde sunniraha vormistamiseks. Sunniraha korraldusel on

kaebaja vastuväide, mille kohaselt ta on sunnirahaga tutvunud ja selle sisust aru saanud, kuid ei

nõustu sellega.

16 Terviseameti esitatud dokument „20210411;Terviseamet;tunnistaja küsitlemise protokoll02“.

17 Terviseameti esitatud dokument „20210414;Terviseamet;ettekanne rikkumise kohta“.

3-21-1010

22(23)

56. Kohus leiab ka selle sunniraha korralduse osas, et Terviseameti ametnike poolt tuvastatud

rikkumises puudub alus kahelda. Seda enam, et seekord erines teine ametnikest. Kaebaja oli

teadlik ettekirjutuse sisust, teda oli hoiatatud ettekirjutuse rikkumisega kaasneva sunniraha eest,

teda oli juba korra mõjutatud sunniraha määramisega. Sellele vaatamata ei järginud kaebaja

jätkuvalt vahemaa hoidmise nõuet. Meedias avaldatud fotomaterjali18 alusel saab järeldada, et

14.04.2021 ei olnud Toompeal meeleavaldusel sedavõrd palju rahvast, et ei oleks olnud

võimalik teiste isikutega vahemaad hoida. Terviseameti koostatud ettekirjutusest ja kahest

sunniraha korraldusest saab järeldada, et kaebaja ei järginud teadlikult vahemaa hoidmise nõuet,

protestides kehtivate nõuete vastu. Teadlikult õigusnormide eiramist ei saa tolereerida ja sellist

huvi ei saa kohtus kaitsta. Seetõttu oli ka uue sunniraha kohaldamine kaebaja suhtes

põhjendatud. Kaebajal oli võimalik vältida sunniraha rakendamist sellega, et ta oleks järginud

ettekirjutusega pandud kohustust hoida teiste inimestega vähemalt kahemeetrist vahemaad.

Järelikult põhjustas sunniraha rakendamise kaebaja enda teadlik käitumine.

57. Sunniraha suuruse osas jääb kohus eelpool toodud seisukohtade juurde.

58. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et sunniraha rakendamine kaebaja suhtes oli

õiguspärane ja tuvastamiskaebus tuleb jätta rahuldamata.

59. Kuna sunniraha korraldused on õiguspärased, puudub alus rahuldada ka keelamisnõuet.

Sunniraha rakendati ajal, mil ettekirjutus kehtis ja selle täitmist sai nõuda (ATSS § 8 lg 3 p 2),

järelikult oli õigus sunniraha rakendada. See, et normid hiljem kehtetuks muudeti, ei muuda

sunniraha rakendamist tagantjärele õigusvastaseks. Sunniraha tasumise tähtaeg oli 7 päeva,

seega saabus tähtaeg (vastavalt 18.04.2021 ja 21.04.2021) ja sunniraha muutus sissenõutavaks

enne, kui ettekirjutuse aluseks olevad normid muutusid (03.05.2021). Asjaolu, et kaebaja

sunniraha korraldusi tähtaegselt ei täitnud, ei saa vabastada teda talle pandud kohustuse

täitmisest. Põhjendamatu oleks seada soodsamasse olukorda need isikud, kes neile pandud

kohustusi tähtaegselt ei täida. Kohus andis kaebajale esialgset õiguskaitset vaid ajutiselt, s.o

kohtumenetluse ajaks. Kohtumenetluse lõppedes esialgne õiguskaitse enam ei kehti ja kaebaja

kohustus sunniraha tasuda jääb endiselt kehtima. Seda, kas Terviseamet otsustab kaebajalt

sunniraha sisse nõuda, jääb tema otsustada, kuid kohus ei saa keelata Terviseametil seda teha,

sest õiguspäraselt rakendatud sunniraha sissenõudmine ei saa olla õigusvastane.

Otsus ja menetluskulude jaotus

60. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata.

61. Tallinna Halduskohus rahuldas 12.05.2021 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse

30 päevaks (12.05.-10.06.2021), peatades Terviseameti 11.04.2021 ettekirjutuse kehtivuse ning

keelates Terviseametil 11.04.2021 ja 14.04.2021 määratud sunniraha sisse nõuda. Kuna

menetlusosalised kohtu 12.05.2021 määrust ei vaidlustanud, rakendus kohaldatud esialgne

õiguskaitse HKMS § 249 lg-s 4 sätestatud tähtpäevani (HKMS § 252 lg 4). Kaebuse

rahuldamata jätmise tõttu tuleb kohaldatud esialgne õiguskaitse tühistada (HKMS § 253 lg 3).

HKMS § 253 lg 3 kolmanda lause kohaselt jõustub esialgse õiguskaitse tühistamine koos

kohtuotsusega.

62. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS

§ 108 lg 1).

18 Nt https://www.delfi.ee/artikkel/93132013/fotod-toompea-meeleavaldusel-on-vorreldes-nadalavahetusega-

vahe-inimesi.

3-21-1010

23(23)

62.1. PPA ja Terviseamet ei ole nende menetluskulude väljamõistmist kaebajalt taotlenud ega

esitanud kohtule tähtaegselt menetluskulud dokumente, seetõttu jäävad nende võimalikud

menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

62.2. Vabariigi Valitsus taotleb kaebajalt menetluskulu väljamõistmist summas 3481,5 eurot

(sisaldab käibemaksu). HKMS § 109 lg 6 järgi mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja

põhjendatud menetluskulud. Valitseva kohtupraktika kohaselt ei mõisteta haldusorgani

õigusabikulusid teiselt poolelt välja, kui vaidlus ei välju haldusorgani põhitegevuse raamidest.

Praegune vaidlus ei väljunud vastustaja põhitegevuse raamidest. Tegemist on vastustajale

seadusega pandud ülesande täitmisega. Vastustaja on seda ülesannet täitnud praeguseks pea

2 aastat, seejuures korduvalt piirangute vajaduse ja põhjendatuse üle otsustanud. Seega pidi

vastustaja olema võimeline tehtud otsuseid kohtumenetluses selgitama. Samuti pidi vastustaja

olema valmis selleks, et ühel hetkel võidakse hakata kehtestatud piiranguid kohtus vaidlustama.

Kuigi 2021. a lõpus laekus kohtusse hulgaliselt kaebusi koroonapiirangute peale, ei õigusta see

asjaolu vastustaja õigusabikulude kaebaja kanda jätmist. Kaebaja ei ole kaebust esitades

kaebeõigust kuritarvitanud ja sellega vastustajale asjatut menetluskulu põhjustanud. Kohtu

hinnangul puuduvad praegusel juhul erandlikud asjaolud, mis õigustaks vastustaja

õigusabikulude väljamõistmist kaebajalt.

/allkirjastatud digitaalselt/