2-21-15822/35 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Neve

Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. mai 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-15822

Kohtuasi

X hagi Y vastu elatise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17. märtsi 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

828 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXX), seaduslik esindaja

Kärt Kask ja lepinguline esindaja Hanna Kivirand

Kostja Y (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaadi abi Piret Rummi

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu X apellatsioonkaebusega esitatud dokumentaalne tõend (suvise

spordilaagri teade koos registreerimise e-kirjaga).

2. Mitte võtta asja juurde X poolt 23. mail 2022 esitatud dokumentaalset tõendit

(väljavõte lapse ja isa vestlusest).

3. Mitte võtta asja juurde Y apellatsioonkaebuse vastusega ja 27. mail 2022 esitatud

dokumentaalseid tõendeid (pangakonto väljavõtted).

4. Tühistada tsiviilasjas nr 2-21-15822 tehtud Harju Maakohtu 17. märtsi 2022. a

otsus osas, millega maakohus jättis Y X kasuks välja mõistmata perioodil

8. oktoober 2021. a kuni 31. detsember 2021. a igakuise elatise 228 eurot ületavas

osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Y X kasuks perioodil

8. oktoober 2021. a kuni 31. detsember 2021. a täiendavalt igakuine elatis 34 eurot.

Muus osas jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, täiendades maakohtu

otsuse põhjendusi.

5. Rahuldada X apellatsioonkaebus osaliselt.

6. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

6.1. Rahuldada X hagi osaliselt.

6.2. Mõista Y X kasuks välja perioodil 8. oktoober 2021. a kuni 31. detsember

2021. a igakuine elatis 262 eurot ja alates 1. jaanuarist 2022 igakuine elatis 228

eurot kuni X täisealiseks saamiseni.

6.3. Elatis tuleb tasuda Z arveldusarvele iga jooksva kalendrikuu 10. kuupäevaks

selgitusega „elatis XX“.

6.4. Jätta rahuldamata X hagi tagasiulatuva elatise saamiseks.

6.5. Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda.

Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja, laps) esitas 8. oktoobril 2021 Harju Maakohtule Y (kostja, isa) vastu hagi, milles

palus kostjalt välja mõista alates 1. oktoobrist 2021. a kuni hageja täisealiseks saamiseni

igakuine elatis summas 350 eurot ning tagasiulatuvalt perioodi 1. jaanuar 2021. a kuni

30. september 2021. a eest elatis summas 838 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja

kanda.

Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt on hageja igapäevaseks hooldajaks alates

2012. aastast olnud tema ema. Tänasel päeval, arvestades hageja ja kostja elukohtade vahemaad

(ca 190 km), kohtub kostja hagejaga eelkõige suvisel koolivaheajal. Hageja seaduslik esindaja

on palunud kostjal arvestada elatise tasumisel perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud

elatise miinimummääraga ehk 292 eurot kuus, kuid elatise summa on pigem olenenud kostja

suvast. Kostja on rikkunud oma ülalpidamiskohustust hageja suhtes, tasudes elatist

ebaregulaarselt ja ebapiisavas suuruses. Hageja ülalpidamiskulud on järgmised: toidukulu

(kodune toit ja söök väljaspool kodu) 150 eurot; eluasemekulud 275 eurot; teleteenused 5,50

eurot; sidekulud 7 eurot; kooliga seotud kulud 30 eurot; huvitegevusega seotud kulud 58 eurot;

riiete ja jalanõude kulu 60 eurot; meelelahutusega seotud kulud 25 eurot; sünnipäevapeo kulud

45 eurot; tervishoiu ja hügieeniga seotud kulud 50 eurot ja juuksuri kulu 15 eurot. Kokku ca

700 eurot kuus. Hageja seadusliku esindaja töötasu on keskmiselt 1928,63 eurot kuus. Hageja

seadusliku esindaja pangakontole laekub igakuiselt hageja eest makstav lapsetoetus 60 eurot.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi täies ulatuses rahuldamata või alternatiivselt jätta hageja hagi

rahuldamata tagasiulatuva elatise nõudes perioodi 1. jaanuar 2021. a kuni 30. september

2021. a eest või vähendada tagasiulatuva elatise nõuet perioodi 1. jaanuar 2021. a kuni

30. september 2021. a eest ja vähendada väljamõistetava igakuise elatise suurust.

Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.

Kostja vastuväidete kohaselt annab kostja hagejale ülalpidamist ning ei ole kunagi hoidunud

hagejale ülalpidamise andmisest. Hageja tagasiulatuva elatise nõue on alusetu või alternatiivselt

tuleb seda vähendada. Sel ajal, mil hageja viibib kostja juures, annab kostja hagejale

ülalpidamist vahetult. Hageja on viibinud perioodil 1. jaanuar 2021. a kuni 30. september

2021. a korduvalt kostja juures, mis kokku moodustab märkimisväärse aja sellest üheksast

kuust, mille eest hageja elatist nõuab. Erinevatel kuudel erineva suurusega elatise maksmine ei

ole tingitud sellest, et kostja hoiaks kõrvale mingitel kuudel elatise maksmisest, vaid just eeskätt

sellest, et hageja viibib kostja juures. Ka varasemalt on hageja seadusliku esindaja ja kostja

vahel pikka aega toiminud selline korraldus, kus elatise maksmisel võetakse arvesse seda, kui

hageja viibib kostja juures – st kostja maksab väiksemas summas elatist. Lisaks eeltoodule tuleb

tagasiulatuvast elatisest maha arvestada need kostja poolt hageja ülalpidamiseks kantud kulud,

mis kostja on kandnud otse hagejale. Samuti on põhjendatud arvesse võtta igakuist lapsetoetust

60 eurot.

Hageja edasiulatuva elatise nõude suurus ei ole põhjendatud ja tõendatud, väljamõistetava

elatise suurust tuleb oluliselt vähendada. Hageja nõue ja tema poolt välja toodud igakuised

kulud ei vasta hageja tegelikele vajadustele, vaid on ilmselgelt ülepaisutatud. Väljamõistetava

elatise suuruse määramisel tuleb võtta arvesse ja vähendada väljamõistetava elatise suurust

nende kulude osas, mida kostja kannab vahetult hagejale ülalpidamiseks ajal, mil hageja viibib

kostja juures. Ka palub kostja väljamõistetavat elatist vähendada hageja lapsetoetuse arvelt.

Alates 1. oktoobrist 2021 on kostja töötasu 800 eurot kuus. Kostjale kuulub kinnistu asukohaga

XXXX , mis on kostja elukoht. Kostjale kuulub üks sõiduk ja vähemusosalus Piccolo Koolituse

Osaühingus, milles igapäevaselt aktiivset majandustegevust ei toimu.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas 17. märtsi 2020. a otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja

kasuks välja elatise summas 228 eurot kuus alates 8. oktoobrist 2021 kuni hageja täisealiseks

saamiseni. Harju Maakohus jättis rahuldamata elatise võlgnevuse nõude summas 838 eurot.

Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on kohus tuvastanud, et hageja ülalpidamiseks vajalikud

kulud on 515,50 eurot kuus, millest põhjendatud on: toidukulu 89 eurot; eluasemekulu 257

eurot; teleteenused 5,50 eurot; sideteenused 7 eurot; koolikulu 15 eurot; huvitegevus 58 eurot;

riided ja jalanõud 44 eurot; meelelahutusega seotud kulu 15 eurot; tervishoiu ja hügieenikulu

20 eurot; juuksuri kulu 5 eurot.

Maakohus tuvastas, et kostja sissetulek on 800 eurot ja hageja seadusliku esindaja sissetulek on

1928,63 eurot kuus. Kostjale kuulub väheväärtuslik sõiduk ehitusaasta 2006. a BMW ja

kinnistu, mis on ühtlasi kostja elukoht. Eeltoodu põhjal asus kohus seisukohale, et kostja

ülalpidamisvõime on madalam kui hageja seaduslikul esindajal. Lapsevanem annab lapsele

ülalpidamist oma varaliste suhete (võimaluste) kaudu ning hageja seadusliku esindaja

praegused sissetulekud võimaldavad vajadusel lapse emal vabatahtlikult osaleda lapse

ülalpidamises enamas kui kohtu poolt tuvastatud lapse ülalpidamiskuludes. Elatise summa

määramisel saab arvestada lapsetoetusega.

Elatise võlgnevuse nõue tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd hageja seaduslik esindaja ei ole

pöördunud jaanuaris 2021. aastal kostja poole elatise maksmise nõudega. Esimest korda küsis

hageja seaduslik esindaja elatist märtsis 2021. aastal. Hageja on perioodil 1. jaanuar 2021. a

kuni 30. september 2021. a viibinud korduvalt kostja juures ja vaidlust ei saa olla selles, et

elamisega kaasnevad ka kulud, mida kannab see vanem, kelle juures laps parajasti viibib.

Hageja nõue on alusetu ka põhjusel, et hageja senine igakuine ülalpidamiskulu on tegelikult

olnud väiksem kui 2 x 292 eurot. Pole tõendatud, et vanemate vahel oli kokkulepe elatise

tasumises miinimummääras ning et kostja on sellest tulenevalt jätnud omapoolse kohustuse

täitmata või täitnud osaliselt. Ei ole tõendatud, et lapse vajadused olid katmata või kaetud

ebapiisavalt ja oli kahjustatud sellega lapse huve. Praegusel juhul tagasiulatuva elatise nõude

rahuldamine ohustaks jooksvate elatismaksete tasumist, arvestades kostja sissetuleku suurust.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse osaliselt tühistada ja teha

selles osas uue otsuse, millega mõista alates elatishagi esitamisest kostjalt hageja kasuks välja

elatis summas 320 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni, mõista tagasiulatuvalt

perioodi 1. jaanuar 2021. a kuni 30. september 2021. a eest välja elatis summas 838 eurot ja

jätta menetluskulud kostja kanda.

Maakohus on kokkuvõttes leidnud, et hageja igakuised vajalikud kulutused on summas 515,50

eurot. Kohus on hageja esitatud kuluarvestust ja -dokumente hinnanud meelevaldselt ning

kohtu väide kulutuste tõendamata jätmise kohta on ebaõige ja põhjendamata.

Hageja seaduslik esindaja juhtis kohtumenetluse jooksul korduvalt kohtu tähelepanu asjaolule,

et kostja on kohtule esitanud kaheldava väärtusega tõendeid ja üritanud kohut eksitada oma

sissetuleku suuruse osas. Pikaaegselt köögimööbli ja garderoobide valmistamise ning

paigaldamisega tegelenud 45-aastase terve mehe puhul on eluliselt raske uskuda, et ta teenib

vaid 800 eurot kuus. Hageja leiab, et kohus ei ole tuvastanud kostja varandusliku seisundit

piisava põhjalikkusega. Kohus jättis tähelepanuta, et hageja on oma vanemate ainukene laps.

Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, mille kohaselt tuleb elatise tagasiulatuva

väljamõistmise nõue jätta täielikult rahuldamata. Kostja ei ole kohtu ette toonud ega tõendanud

vahetult ülalpidamisega kantud kulusid. Asjaolu, et kostja on lapsega aeg-ajalt kohtunud, ei

anna alust elatise tagasiulatuva nõude rahuldamata jätmiseks. Kohtu seisukohad vahetu

ülalpidamise andmise ja elatise vähendamise osas on vastuolulised.

Kuna põhjendatud on arvestada lapsetoetusega, siis palub hageja kostjalt välja mõista elatis 320

eurot kuus.

Vastustaja seisukoht

5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osaliselt osas, millega maakohus jättis kostjalt hageja kasuks

välja mõistmata perioodil 8. oktoober 2021. a kuni 31. detsember 2021. a igakuise elatise 228

eurot ületavas osas. Tühistatud osas saab ringkonnakohus teha uue otsuse, millega suurendab

väljamõistetud elatist 34 euro ulatuses. Muus osas jääb maakohtu otsuse resolutsioon

muutmata, täiendades maakohtu otsuse põhjendusi. Hageja apellatsioonkaebus rahuldatakse

osaliselt.

7. Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes jätkuvalt lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate

kulutuste suuruse ning tagasiulatuva elatise väljamõistmise üle. Maakohus rahuldas igakuiselt

väljamõistetava elatisnõude 228 euro ulatuses ja jättis tagasiulatuva elatisnõude rahuldamata.

Kostja ei ole maakohtu otsust hagi rahuldamise osas vaidlustanud ning see on TsMS § 456 lg 4

teise lause järgi jõustunud.

8. Hageja esitas apellatsiooniastmes dokumentaalse tõendi – suvise spordilaagri teade koos

registreerimise e-kirjaga. Kolleegiumi hinnangul on hageja poolt esitatud tõendi vastuvõtmine

TsMS § 652 lg 3 p 2 alusel põhjendatud, sest tõend on TsMS § 238 lg 1 järgi asjakohane ning

tekkis pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Ringkonnakohtu poolt määratud

seisukohtade esitamise tähtaja jooksul esitas hageja väljavõtted lapse ja isa vestlusest, millega

soovib tõendada, et kostja varaline seisund on parem, kui ta on kohtule avaldanud (kostja on

juba teist korda poole aasta jooksul välismaal puhkusereisil). Kolleegiumi hinnangul ei ole

tõend TsMS § 238 lg 1 järgi asjakohane, sest lapse ja isa vestlusest ei saa tuletada kostja varalist

seisundit ega kulutusi lapsele.

Ka kostja esitas apellatsiooniastmes dokumentaalsed tõendid – perioodi 1. jaanuar 2022. a kuni

2. mai 2022. a pangakonto väljavõte ja 9. mai 2022. a tehingu väljavõte. Kostja esitas

dokumentaalsed tõendid selleks, et tõendada väidet, et õigusrahu huvides ja kulude kokkuhoiu

mõttes kostja maakohtu otsust ei vaidlustanud ja ta on tasunud alates 2022. a aprillist elatist

esimese astme kohtu otsuse järgi. Esiteks, 27. mail 2022 esitatud tõend on esitatud tähtaega

rikkudes ja selle hilinemiseks ei ole mõjuvat põhjust (ringkonnakohus määras avalduste ja

seisukohtade esitamise tähtpäevaks 23. mai 2022. a), ning teiseks ei oma kolleegiumi hinnangul

asjaolud, mida kostja soovib tõenditega tõendada, asja lahendamisel tähtsust. Seetõttu ei võta

kohus nimetatud tõendeid asja juurde. Kuna dokumendid on esitatud elektrooniliselt, puudub

vajadus neid füüsiliselt tagastada.

9. Hageja nõuab kostjalt miinimumelatisest suuremat elatist. Väljakujunenud kohtupraktika

kohaselt, kui eelduslikult on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate

kulutuste suurus enne 1. jaanuari 2022. a kehtinud PKS § 101 lg 1 järgi pool Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alamäära, siis selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise

kulusid tõendada (vt nt Riigikohtu 28. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 13).

Hagi esitamise ajal oli miinimumelatise suuruseks 292 eurot. Alates 1. jaanuarist 2022 sätestab

PKS § 101 lg 1, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui PKS §-i 101 alusel

arvutatud summa. Alates 1. jaanuarist 2022 kuni 31. märtsini 2022 on elatiskalkulaatori alusel

arvutatud elatis 213,44 eurot (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/).

PKS § 99 lg-te 1 ja 2 sõnastuse järgi tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning

seejärel tuleb otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema ja saab olla, arvestades vanemate

varalist seisu, lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks

vajalikust summast suurem. Lapse elatisnõude suuruse määramisel tuleb arvestada lapse

tavalist elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Seega kujundavad lapse tavalise

elulaadi vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Vanemate erineva sissetuleku ja

varalise seisundi korral osaleb kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate

sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile (vt nt Riigikohtu 8. jaanuari 2014. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 16).

10. Maakohus on lapse kulusid hinnanud ning leidnud, et lapse ülalpidamise vajalikud kulud

on 515,50 eurot kuus, millest tuleb maha arvestada lapsetoetus. Selliselt on maakohus leidnud,

et ühe vanema tehtavad kulutused on enne 1. jaanuari 2022. a miinimumelatisest väiksemad,

kuid alates 1. jaanuarist 2022 suuremad. Kolleegium nõustub maakohtuga selles, et hageja ei

ole tõendanud, et lapse ülalpidamiseks kulub 700 eurot kuus. Hageja ei ole sellises ulatuses

elatisnõude suuruse määramise aluseks olevaid asjaolusid tõendanud. Kolleegiumi hinnangul

ei rikkunud maakohus kostja varalise seisundi tuvastamisel menetlusõigust, muu hulgas puudub

alus heita maakohtule ette menetlusnormide rikkumist tõendite hindamisel.

11. Samas saab maakohtule ette heita seda, et maakohus mõistis enne 1. jaanuari 2022. a

kehtinud PKS § 101 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja elatise miinimumelatisest

väiksemas ulatuses. Kostja vaidles hageja kulutustele vastu, kuid ei tõendanud, et lapse

põhjendatud ja vajalikud kulud ühes kuus on alla alammäära (vt kostja 27. oktoobri 2021. a

menetlusdokumendi p 22; tl 48 ja maakohtu 8. veebruari 2022. a istungi protokoll; tl 78–79).

Poole seletus ei ole TsMS § 229 lg 2 järgi tõend. Kohus ei saa rajada otsust poole seletusele,

mis ei ole vande all antud (vt Riigikohtu 17. juuni 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-17491/80,

p 15.5). Seetõttu on kolleegiumi hinnangul põhjendatud lähtuda miinimumelatisest. Isegi kui

arvestada täiendavalt juurde spordilaagri kulu (14,60 eurot kuus aasta jooksul) ning sünnipäeva

peo kulu 45 eurot kuus (mille kohta on esitatud dokumentaalne tõend; tl 38–39), siis ei ole

hageja ühe kuu kulutused suuremad kui 584 eurot (= 2 x 292).

11.1. Samas on kostja välja toonud põhjuse miinimumelatisest väiksema elatise

väljamõistmiseks, mis annab aluse lapsetoetuse elatisest mahaarvamisele. Selliselt ei saa

ebaproportsionaalselt kahjustada ka elatise maksmise eesmärk (lapse igapäevased vajadused

saaksid rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud). Kostja on välja toonud, et laps

viibib ka tema juures ning hageja ema ei ole vaidlustanud asjaolu, et lapse ja kostja vahel

kohtumised toimuvad. Kolleegiumi hinnangul annab see asjaolu aluse PKS § 102 lg 2

kohaldamiseks.

Asjaolu, et lahuselav vanem kannab ajal, mil laps on tema juures, kulud lapsele vahetult, tuleb

arvestada aga ka juhul, kui lapsel ei ole vahelduvat elukohta või kui laps ei viibi olulist osa ajast

lahuselava vanema juures (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13,

p 12; 8. märtsi 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 11). Vanemate eraldi elamise

korral kannavad mõlemad vanemad eelduslikult nende juures oleva lapse esmased kulud, nt

söögikulud. Mõlemad vanemad kannavad eelduslikult ka eluasemekulusid, mida saab jagada

lapse vanemate juures oleku aja järgi.

11.2. Üldjuhul ei või igakuine elatis ühele lapsele PKS § 101 lg 1 järgi olla väiksem kui pool

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Samas võib kohus PKS § 102 lg 2

kolmanda ja neljanda lause järgi mõjuval põhjusel ka miinimumelatist vähendada. Riigikohus

on selgitanud, et PKS § 102 lg 2 neljas lause sätestab näidisloetelu mõjuvatest põhjustest,

mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv

põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks ning mh võib selleks olla asjaolu,

et lapse vajadused on kaetud muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude

jooksva katmisega või lapsetoetusega), kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades ka lapse

õigustatud huve (vt Riigikohtu 9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-d 28.1

ja 28.2). Kui ainuüksi lapsetoetuse maksmise fakt iseenesest ei anna alust vähendada elatist alla

miinimummäära, siis koostoimes sellega, et laps viibib mõned ööd kuus ka kostja juures, annab

selleks aluse. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis 262 eurot (=

292 – 30) alates hagi esitamisest kuni 31. detsembrini 2021.

12. Alates 1. jaanuarist 2022 on PKS § 101 alusel arvutatud igakuise elatise suuruseks 213,44

eurot. PKS § 102 lg 3 järgi kohus võib elatise välja mõista PKS § 101 alusel arvutatud

summaga võrreldes suuremas summas lisaks §-s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt

kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutustest vanemate vahel. Kolleegiumi

hinnangul ei ole hageja tõendanud asjaolusid, et välja mõista elatis PKS § 101 alusel arvutatud

summaga võrreldes suuremas summas kui 228 eurot. Lisaks sellele ei anna suurema elatise

väljamõistmiseks alust see, et hageja on vanemate ainuke laps. Kuna kostja ei ole

väljamõistetud elatise suurust vaidlustanud, siis alates 1. jaanuarist 2022 on väljamõistetava

igakuise elatise suuruseks 228 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni. Siinjuures puudub

kolleegiumil vajadus hinnata kostja varalise seisundi kohta esitatud väiteid ja tõendeid, sest

need asjaolud miinimumelatise väljamõistmist ei mõjuta.

13. Hageja nõudis kostjalt PKS § 108 alusel tagasiulatuvalt ülalpidamiskohustuse täitmist

perioodi 1. jaanuar 2021. a kuni 30. septembri 2021. a eest summas 838 eurot. Maakohus jättis

nimetatud nõude rahuldamata, sest leidis, et hageja ema ei ole kostjalt elatist nõudnud ning

samuti seetõttu, et laps on viibinud isa juures.

13.1. PKS § 108 alusel vanemalt tagasiulatuvalt elatist välja mõistes tuleb arvestada, et erisätete

puudumise tõttu tuleb elatist tagasiulatuvalt välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise

üldsätetest.

Seega

saab

ka

ajavahemikul

aasta

enne

hagi

esitamist

määrata

ülalpidamiskohustuse ulatuse lapse toonaste vajaduste järgi PKS § 99 mõttes, arvestades mh

vanemate majanduslikku seisundit PKS § 102 ja § 105 lg 3 tähenduses. Tagasiulatuvalt välja

mõistetava elatise suuruse määramisel tuleb arvestada ka asjaolu, kas sellise nõude rahuldamine

koormab vanemat ebamõistlikult, kui laps ei ole varem kordagi ülalpidamist nõudnud.

Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik vältida kohustatud vanema äärmiselt raskesse

olukorda asetamist eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel nii lapse toonaseid

vajadusi kui ka mõlema vanema toonast ja kohtulahendi tegemise aja ülalpidamisvõimet ja

elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt ka Riigikohtu 25. mai 2016. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16, p 20 ja seal viidatud varasemad lahendid).

Enne hagi esitamist ülalpidamise järjepidevalt nõudmata jätmine ei välista iseenesest hageja

õigust nõuda elatist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist (vt ka Riigikohtu

25. mai 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16, p 20 ja seal viidatud varasemad lahendid).

Arvestades aga asjaolusid, et vaidlusalusel perioodil viibis hageja ka kostja juures (tl 80–82)

ning kostja tasus kokku elatist 1790 eurot, siis nõustub kolleegium maakohtuga, et tagasiulatuv

elatisnõue tuleb jätta rahuldamata.

14. Hageja vaidlustab maakohtu otsust ka menetluskulude jaotust puudutavas osas.

Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti lähtunud TsMS § 164 lg-st 1 ja jätnud

menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 164 lg 1 järgi hagilises abieluasjas, alaealise lapse

ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Alates

1. jaanuarist 2022 muudeti lapse ülalpidamisasjade menetluskulude kandmise reegleid

tsiviilkohtumenetluses. Praegusel juhul ei esine asjaolusid, mis tingiksid TsMS § 164 lg-s 1

sätestatud menetluskulude jaotuse üldreeglist kõrvale kaldumiseks.

Menetluskulude jaotus

15. Juhindudes

TsMS § 173

lg-st 1

märgib

kolleegium

ringkonnakohtus

kantud

menetluskulude jaotuse. Kolleegium jätab ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 164

lg 1 alusel poolte endi kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

16. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt)