2-22-7872/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-22-7872

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Donald Kiidjärv

Määruse tegemise aeg ja koht

31. mai 2022, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-7872

Tsiviilasi

R. E. hagi K. K. vastu kahju hüvitamiseks

Menetlustoiming

hagi menetlusse võtmata jätmine ja tagastamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: R. E. (ik XXX; e-post XXX)

kostja: K. K. (ik XXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta menetlusse võtmata ja lugeda tagastatuks R. E. hagi K. K. vastu kahju

hüvitamiseks.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda.

3. Toimikust ei nähtu, et oleks menetluskulusid, mida hagejal tuleks hüvitada.

4. Määrus toimetada kätte hagejale.

5. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse

määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. R. E. (hageja) esitas 26.05.2022 Tartu Maakohtule hagi K. K. (kostja) vastu kahju

hüvitamiseks.

Hagiavalduse kohaselt esitas kostja sideettevõttele teadlikult valet ja laimu, et pääseda ligi

hageja isiklikele meilidele ja sõnumitele seoses hageja ja tema abikaasa omavahelise

suhtlusega. Kostja teatas 02.08.2019 sideettevõttele, et keegi vanem mees helistas tema

isiklikule telefonile ja palus abi, sest hageja (hagiavalduses ilmselt ekslikult kostja) olevat

maha müünud oma abikaasale kuuluva metsakinnistu ja rahadega kadunud.

Tartu Maakohus tunnistas 26.03.2021 hageja süüdi oma abikaasa R. R. segadusse

viimises, metsakinnistu müümise osas süüdistus puudus.

Hagi ei kuulu halduskohtu pädevusse. Kostja ei täitnud teenistusülesandeid ega

teostanud avalikku võimu. Hageja suhtes toiminud kriminaalmenetluses oli prokuröriks T.

A. , e-toimikust ei nähtu, et kostja oleks kuulunud menetlejate nimekirja. Kostjat ajendas

soov aidata oma sõpra.

KOHTU SEISUKOHT

2. Tsiviilkohtumenetluse

seadustiku

(TsMS)

§

järgi

vaadatakse

tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on

eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. TsMS § 371 lg 1 p 1 kohaselt ei võta kohus

hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama.

Hagiavalduse lisast nähtuvalt koostas kostja 02.08.2019 sideettevõtjalt andmete

nõudmise loa abiprokurörina seoses kriminaalasjaga nr 18261001124.

Prokuratuuriseaduse (ProkS) § 1 lg 1 kohaselt on prokuratuur Justiitsministeeriumi

valitsemisalas olev valitsusasutus, mis osaleb kuritegude tõkestamiseks ja avastamiseks

vajaliku jälitustegevuse planeerimises, juhib kohtueelset kriminaalmenetlust, tagades selle

seaduslikkuse ja tulemuslikkuse, esindab kohtus riiklikku süüdistust ning täidab muid

seadusega prokuratuurile pandud ülesandeid. ProkS § 2 lg 1 järgi on prokurörid

Riigiprokuratuuri prokurörid ning ringkonnaprokuratuuri prokurörid. ProkS § 4 lg 2 ja § 5

lg 2 alusel on prokuröriks mh abiprokurör.

Kui avalik-õigusliku ülesande täitmisel tekitatakse isikule kahju, siis tuleb riigivastutuse

seaduse (RVastS) § 1 lg 1, § 7 lg 1 ja § 12 lg-te 1 ja 2 kohaselt esitada asjakohane nõue

avaliku võimu kandja vastu. RVastS § 12 lg 2 esimese lause kohaselt loetakse avaliku

võimu kandja tekitatud kahjuks igasugune selle avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud

füüsilise isiku poolt vahetult põhjustatud kahju, sõltumata sellest, kas ülesandeid täideti

teenistussuhte, lepingu, üksikkorralduse või muul alusel. Lõike teise lause kohaselt selles

lõikes nimetatud füüsiline isik kannatanu ees ei vastuta, kui seadus ei sätesta teisiti.

Võlaõigusseaduse § 1043 jj ei ole eriseaduseks RVastS § 12 lg 2 teise lause tähenduses.

Õiguslikult ei ole kaitstud kannatanu võimalik huvi, et talle hüvitaks kahju selle vahetult

põhjustanud füüsiline isik, mitte avaliku võimu kandja. Kuna hageja ei ole kostjaga

eraõiguslikus suhtes ning tal ei ole kostja vastu otsenõude esitamise õigust, ei kohaldu

asjas eraõiguslikud kahju hüvitamise normid. Kui avaliku võimu volituste rakendamisel ja

avalike ülesannete täitmisel rikutakse isiku õigusi, tuleb kahju hüvitamise nõue lahendada

riigivastutuse seaduse alusel ja korras (RVastS § 1 lg 1). Avaliku võimu volituste

rakendamisel ja avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise nõudeid on pädev

lahendama halduskohus (RVastS § 17 lg 1, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS)

§ 4 lg 1). Halduskohtu pädevus lahendada avaliku võimu volituste rakendamisel ja avalike

ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise nõuet ei sõltu sellest, kas isik esitab nõude

vahetult avaliku võimu kandja või ametniku vastu. Mõlemal juhul on tegemist nõudega,

mis tekib RVastS alusel, ning see tuleb lahendada RVastS-s ja HKMS-s sätestatud korras

(vt ka Riigikohtu 14.06.2016 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-40-16, p-d 12-19).

Hagiavalduses viidatud dokumenti koostades rakendas kostja avaliku võimu volitusi ja

täitis avaliku võimu kandja ülesandeid sõltumata sellest, kas ta kohtumenetluses osales ja

millisel eesmärgil ta hageja arvates tegutses.

RVastS § 1 lg 1, § 7 lg 1 ja § 12 lg 2 tõttu ei tekkinud praegustel asjaoludel poolte vahel

eraõiguslikku õigussuhet, mistõttu ei ole maakohus pädev kohus. Hagi tuleb jätta

menetlusse võtmata ja lugeda TsMS § 372 lg 4 teise lause alusel hagejale tagastada.

Kohus märgib, et Tartu Maakohus jättis ka 25.05.2022 määrusega tsiviilasjas

nr 2-22-7020 hageja sama kostja vastu samadel asjaoludel esitatud hagi faktiväidete

ümberlükkamiseks ja avalikuks vabandamiseks menetlusse võtmata, sest nõue tuleb

esitada maakohtu asemel halduskohtule.

3. TsMS § 168 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Toimikust ei nähtu,

et oleks menetluskulusid, mida hagejal tuleks hüvitada.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik