2-21-11281/27 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 30. mai 2022

Tsiviilasja number

2-21-11281

Tsiviilasi

Jelena

Koroli

avaldus

Kohtla-Järve

linn,

XXXXXXXXXXX korteriühistu vastu juhatuse

kohustamiseks teabe andmiseks ja dokumentidega

tutvumise võimaldamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 14. aprilli 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kohtla-Järve linn, XXXXXXXXXXX korteriühistu

määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse

esitaja:

Kohtla-Järve

linn,

XXXXXXXXXXX

korteriühistu

(registrikood

XXXXXXXX), lepinguline esindaja Maksim Fedotov

Vastustaja: Jelena Korol (isikukood XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Kohtla-Järve linn, XXXXXXXXXXX

korteriühistu määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Viru Maakohtu 14. aprilli 2022. a määrus

muutmata.

3. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud kulud

Kohtla-Järve linn, XXXXXXXXXXX korteriühistu

kanda.

Hüvitamisele

kuuluvad

menetluskulud

puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise

või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Jelena Korol (avaldaja) esitas 19. juulil 2021 Viru Maakohtule avalduse Kohtla-Järve linn,

XXXXXXXXXXX korteriühistu (puudutatud isik, korteriühistu) vastu juhatuse kohustamiseks

teabe andmiseks ja dokumentidega tutvumise võimaldamiseks. Avaldajale kuulub

korteriomand asukohaga XXXXXXXXX. Kuigi korter on avaldaja elukohaks, viibib avaldaja

tihti eemal ning seetõttu ei saa tutvuda või tutvuda õigeaegselt puudutatud isiku teabega teadete

tahvlilt või postkastist. Lähtudes avaldaja eluviisist on avaldajale mugav kätte saada

korteriühistu tegevusega seotud teavet ja korteriühistu arveid e-posti aadressile. Avaldaja esitas

korduvalt puudutatud isiku juhatusele avaldused ja palus edastada korteriühistu

üldkoosolekutega seotud teave ja korteriühistu arved enda e-posti aadressile, kuid tulemuseta.

Puudutatud isiku juhatus eirab avaldaja pöördumisi. Sellega rikub puudutatud isiku juhatus

avaldaja õigust teabele.

Avaldaja palus kohustada puudutatud isiku juhatust andma avaldajale õige, õigeaegne ja täielik

teave korteriühistu tegevuse (korteriühistu arved, kutsed üldkoosolekutele, üldkoosolekute

otsused, jt) kohta, esitades selle avaldaja e-posti aadressile XXXXXXXXX, s.h esitama

avaldaja e-posti aadressile XXXXXXXXX korrektsed korteriühistu arved. Arved

e-postile tuleb esitada hiljemalt iga kuu 12. kuupäevaks, et oleks aega vajadusel toetusi taotleda.

Korteriühistu arvetel peavad olema raamatupidaja andmed: nimi, perekonnanimi, e-post,

telefon, tööaeg. Avaldaja palub kohustada puudutatud isiku juhatust andma talle õiget,

õigeaegset ja täielikku teavet korteriühistu tegevusest riigikeeles.

2. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu. Avaldajale edastatakse arved tema e-posti

aadressile, lisaks pannakse arved postkasti, seega edastatakse arved kahel viisil. Avaldaja ei ole

esitanud puudutatud isikule taotlust edastada infot üldkoosolekute toimumise kohta tema

e-posti aadressile, puudutatud isik oleks seda teinud, kui avaldaja oleks esitanud vastavasisulise

avalduse. Puudutatud isik on alati avaldajaga suhelnud, seega puudus avaldajal alus ja põhjus

kohtusse pöördumiseks.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Viru Maakohus rahuldas 14. aprilli 2022. a määrusega avalduse osaliselt, kohustas

puudutatud isiku juhatust andma avaldajale teavet korteriühistu tegevuse kohta ja edastama

teabe (s.o teated üldkoosolekute toimumise kohta, lisades kooskõlas üldkoosoleku päevakavaga

majandusaasta aruande ja/või majanduskava) avaldajale vähemalt seitse päeva enne koosoleku

toimumist tema e-posti aadressile XXXXXXXXX, kohustas puudutatud isiku juhatust

edastama avaldajale hiljemalt iga kuu 12.-ks kuupäevaks korrektsed, õigeid andmeid sisaldavad

korteriühistu poolt väljastatavad arved, edastades need avaldaja e-posti aadressile

XXXXXXXXX ning jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel poolte endi kanda.

Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas puudutatud isik on kohustatud edastama avaldajale

kõik ühistu tegevusega seotud dokumendid/teabe (teate üldkoosolekute toimumise kohta,

üldkoosolekute otsused ja protokollid, majandusaasta aruanded/kavad ja isikule esitatavad

arved) e-posti teel. Samuti on vaidlus avaldajale esitatava teabe ja arvete õigsuse, õigeaegsuse

ja korrektsuse üle.

Korteriomanikul on korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 45 lg 1 kohaselt õigus

saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega.

KrtS § 20 lg 4 sätestab, et kui korteriomanik on teatanud korteriühistule oma elektronposti

aadressi, tuleb korteriomanike üldkoosoleku teade ja KrtS § 20 lg-s 3 nimetatud dokumendid

saata sellel aadressil. KrtS § 45 lg 2 kohaselt võib juhatus keelduda teabe andmisest ja

dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju teise

korteriomaniku või kolmanda isiku õigustatud huvidele. Korteriomanik võib KrtS § 45 lg 3

järgi juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest

esitada kahe nädala jooksul juhatuse keeldumise saamisest arvates või nelja nädala jooksul

taotluse esitamisest arvates, kui juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule

avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama.

Avaldaja on korduvalt esitanud puudutatud isikule palved edastada kõik ühistu arved tema

e-posti aadressile ning palved teatada talle e-posti teel üldkoosolekute toimumise aegadest

ja/või edastada muu ühistu tegevusega seotud info. Puudutatud isik on avaldaja nõudeid

ignoreerinud või on arvete esitamise osas täitnud nõuded alles pärast igakordse nõude saamist.

Avaldaja on samuti korduvalt palunud esitada korrektsed, vigadeta arved. Avaldaja on

pöördunud kohtusse õigeaegselt. Asja materjalidest ei nähtu, et avaldajale oleks teated

üldkoosolekute toimumise kohta edastatud e-posti aadressile, kuigi avaldaja on seda korduvalt

taotlenud. Mis puudutab avaldajale arvete esitamist, siis nii avaldaja kui ka puudutatud isiku

enda poolt esitatud kirjavahetusest nähtub, et enne avalduse kohtule esitamist on avaldajale

arved saadetud e-posti aadressile tema järelpärimise peale, ning alles pärast avalduse esitamist,

s.o alates 2021. aasta sügisest, on mõned arved saadetud ilma avaldaja taotluseta.

Puudutatud isik ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et avaldajale oleks alates 16. novembrist

2020 edastatud kõik arved koheselt avaldaja e-posti aadressile. Samuti ei ole puudutatud isik

esitanud tõendeid selle kohta, et oleks alates 23. septembrist 2020. a esitanud avaldajale teated

üldkoosolekute toimumise aja ja koha kohta avaldaja e-posti aadressile. Kohus ei saa lugeda

korteriühistu poolt täidetuks avaldaja õigust saada infot/arveid tema poolt märgitud e-posti

aadressile, seega on olnud tegemist avaldaja õiguste rikkumisega, vähemalt osaliselt.

Puudutatud isiku juhatus on keeldunud avaldajal võimaldamast tutvuda nii teadetega

üldkoosolekute toimumise aja ja koha, samuti avaldajale väljastatud arvetega tema poolt

taotletud viisil – nende saatmisega/saamisega avaldaja e-posti aadressile.

Avaldaja soovitud teave ja arved, sh info üldkoosolekute aja ja toimumise kohta, samuti

majandusaasta aruannete ja majanduskava, on seotud korteriühistu tegevusega ja peamiselt

korteriühistu kulude ja selle jaotamisega liikmete vahel. Tegemist on ilmselgelt teabega

korteriühistu tegevuse kohta ja korteriühistu dokumentidega. KrtS § 45 lg 1 alusel on avaldajal

kui korteriühistu liikmetel õigus nimetatud andmeid saada ja dokumentidega tutvuda.

Avaldaja soovib teateid üldkoosoleku otsuste kohta vähemalt seitse päeva enne koosoleku

toimumist ning arveid hiljemalt kuu 12-ks kuupäevaks. Maakohus leidis, et tegemist on

mõistliku tähtajaga. Puudutatud isiku põhikirja p 7.6.4 kohaselt peab üldkoosoleku

kokkukutsumisest liikmele ette teatama vähemalt seitse päeva. Seega on avaldaja taotlus saada

teade seitse päeva enne üldkoosolekut põhjendatud ja kooskõlas põhikirjaga.

Kuna korraline üldkoosolek kutsutakse kokku vähemalt üks kord aastas (põhikirja p 7.6.1), siis

arutatakse tavaliselt ka majandusaasta aruande ja majanduskavaga seotud küsimusi. Seega on

põhjendatud koos üldkoosoleku kokkukutsumise teatega edastada avaldajale ka majandusaasta

aruanne ja majanduskava juhul, kui üldkoosoleku päevakord näeb ette nende arutamise.

Maakohus ei pidanud põhjendatuks rahuldada avaldust osas, milles avaldaja palus kohustada

puudutatud isikut edastama talle e-posti teel üldkoosolekute protokollid ja otsused. Avaldaja

õigeaegsel teavitamisel koosoleku toimumisest on avaldajal võimalus kas isiklikult või esindaja

kaudu üldkoosoleku osaleda ja läbi selle olla kursis nii üldkoosoleku käigu kui ka koosolekul

vastuvõetud otsustega. Kui avaldaja siiski soovib saada neid dokumente (üldkoosolekute

protokolle ja otsuseid) endale e-posti teel, siis tuleb tal pöörduda avaldusega puudutatud isiku

poole ning sellisel juhul on puudutatud isikul kohustus nimetatud dokumendid avaldajale

esitada ja/või e-posti teel edastada.

Avaldaja on esitanud puudutatud isikule avalduse õigete arvete edastamise kohta juba

21.oktoobril 2020, viidates sellele, et arvetel on märgitud vale aadress, võõras indeks, erinevad

makse saajad, erinevad kontode numbrid, vahel viitenumber. Ka on avaldaja korduvalt saatnud

puudutatud isikule e-posti teel teate selle kohta, et arve on vigane või puuduvate andmetega.

Maakohus tuvastas, et mõnedel arvetel esinevad olulised vead. Kohus ei saa lugeda

korrektseteks arveid, millele on ebaõigesti märgitud korteriühistu/makse saaja, konto number,

viitenumber, mida ei peaks olema, või puuduvad olulised andmed teenuse liigi, koguse ja

maksumuse osas. Korteriühistu poolt omanikele, sh avaldajale esitatavad arved peavad olema

korrektsed, täpsete andmetega, õiged peavad olema ühistu rekvisiidid, sh saaja nimi/aadress,

konto number, vastasel juhul puudub garantii selles, et vigase arve alusel tasutud rahasumma

ka õigele arvele laekub. Kohus ei saa kohustada puudutatud isikut märkima arvele arve koostaja

asemel raamatupidaja, sest see küsimus on puudutatud isiku otsustada.

Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend

tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud

kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane,

muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS §

174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kuigi puudutatud isiku poolt avaldajale teabe/arvete e-posti aadressile

edastamine on avaldaja huvides, on maakohtu hinnangul puudutatud isiku menetluskulude 1100

eurot avaldaja kanda jätmine ebaõiglane. Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus menetluskulud

poolte endi kanda.

MÄÄRUSKAEBUS

4. Puudutatud isik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles vaidlustab maakohtu

määrust menetluskulude jaotuse osas ning palub teha asjas uus määrus, millega mõista

avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja puudutatud isiku menetluskulud.

Määruskaebuse kohaselt saadab puudutatud isik avaldajale arved kahel viisil: e-posti kaudu

ning postkasti panekuga. Avaldaja ei suutnud selgitada, miks ta ei saa postkastist arveid võtta.

Avaldaja kinnitas, et ta kodunt kauemaks kui kuu ajaks ei lahku.

Avaldaja väitel esinevad tal tervisega seotud probleemid, mis ei luba tal tutvuda paberarvete

sisuga ja ta saab seda teha vaid elektrooniliselt. Avaldaja ei esitanud ühtegi meditsiinilist

dokumenti, mis kinnitaksid temal selliste probleemide esinemist.

Kuigi avaldaja kinnitas, et korteris kestvalt ei ela, mistõttu ei ole võimalust arveid õigel ajal

saada, ei esitanud ta oma väite tõendamiseks tõendeid. Korteris elab koos avaldajaga tema poeg.

Seega on korteris alati keegi, kes võib puudutatud isiku dokumente vastu võtta ja nendega

tutvuda ning edastada nende sisu avaldajale.

Avaldusest ega kohtule esitatud dokumentidest ei tulene, et avaldajale oleks kunagi esitatud

valeandmeid korteriühistu tegevuse kohta. Avaldaja oli teadlik majas toimuvatest

üldkoosolekutest ning tal oli ka juurdepääs teda huvitavale infole.

Puudutatud isik palub mõista avaldajalt puudutatud isiku menetluskulud välja. Avaldaja ei

tõendanud, et tema õigusi oleks rikutud ning ei selgitanud, milles seisneb materiaalne ja

moraalne kahju, mille tekitamist ta avalduses mainib. Avaldajal puudus vajadus kohtusse

pöördumiseks. Maakohtu seisukoht, et kohtukulude avaldaja kanda jätmine oleks tema suhtes

ebaõiglane, on põhjendamatu. Avaldaja pöördus enne kohtusse pöördumist advokaadibüroo

poole, samuti tasus kohtule avalduse esitamisega seotud kulud. Menetluse käigus esitas

avaldaja tõendid selle kohta, et talle palgati tõlk ja tasuti tema elamine hotellis kohtuistungi

toimumise ajaks. Kohtumenetluse käigus ei teatanud avaldaja kordagi oma halvast

materiaalsest olukorrast ja sissetuleku puudumisest. Vastupidi, avaldaja avaldustest nähtub, et

ta elab aktiivset eluviisi, osaleb heategevuses, mis kinnitab seda, et tal on piisav sissetulek.

Puudutatud isik oli sunnitud maksma tasu juristi teenuste eest, et jurist esindaks puudutatud

isikut kohtus. Seejuures ei ole puudutatud isikul isiklikku raha. Puudutatud isiku poolt kantud

kulud on korteriühistu liikmete raha, mida korteriühistu oleks võinud kulutada maja või

korteriomanike vajaduste rahuldamise otstarbeks, kuid oli sunnitud kulutama avaldajaga seotud

kohtumenetlusele.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu. Kohus rahuldas avaldaja peamised taotlused,

mistõttu on ebamõistlik jätta kulud avaldaja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu 14. aprilli

2022. a määrus muutmata (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 1). Maakohtu määrus on vaidlustatud osas

seaduslik ja põhjendatud ning ükski määruskaebuse esitaja väide ei anna alust selle

muutmiseks.

7. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

TsMS § 659 kohaselt kohaldatakse ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal

menetlemisele apellatsioonimenetluse kohta sätestatut. Seega kontrollib ringkonnakohus

maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Määruskaebuses ei vaidlustata maakohtu määrust osas, millega maakohus osaliselt rahuldas

avaldaja avalduse. Seega on maakohtu määrus selles osas jõustunud ning ringkonnakohus

maakohtu määrust ei kontrolli (TsMS § 478 lg 3, § 466 lg 3 esimene lause).

8. Määruskaebemenetluses on vaidluse all menetluskulude jaotus. Maakohus leidis, et kuigi

puudutatud isiku poolt avaldajale teabe/arvete e-posti aadressile edastamine on avaldaja

huvides, on puudutatud isiku menetluskulude avaldaja kanda jätmine ebaõiglane, mistõttu tuleb

menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita asjas menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, siis annab sama lõike teine lause

kohtule menetluskulude jaotamisel laia kaalutlusruumi, võimaldades jätta menetluskulud

täielikult või osaliselt mõne menetlusosalise kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane,

mh siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Menetluskulude

jaotamisel TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel on lähtekohaks õigluse põhimõte (Riigikohtu

11. märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-14, p 29). Seejuures on TsMS § 172 lg 1 teise

lause kohaldamine kohtu diskretsiooniotsus ja kõrgema astme kohus saab sellesse sekkuda vaid

juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (Riigikohtu 20. märtsi 2019. a määrus tsiviilasjas

nr 2-17-11804/175, p 25). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus menetluskulude jaotuse

üle otsustades ebaõigesti kohaldanud kaalutlusõigust ega ületanud diskretsiooni piire.

Mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud

TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti. Kui kohus leiab,

et õiglane on jaotada kulud muul viisil, tuleb seda põhjendada. Menetluskulude jaotus sõltub

üldjuhul asja lahendamise tulemusest. Kohtukulude jaotamise regulatsiooni eesmärgiks on

panna kohtukulud kandma kohtuvaidluse kaotanud pool. Kuigi käesolevas vaidluses tehakse

lahend avaldaja huvides, siis on TsMS § 172 lg 1 esimest lauset otstarbekas kohaldada juhul,

mil hagita menetluses selle iseloomu tõttu peale avaldaja teisi menetlusosalisi ei ole, nt

registriasjad vms (Riigikohtu 2. juuni 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08, p 18).

Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isiku määruskaebuse väitega, et avaldajal puudus alus

kohtusse pöördumiseks. Maakohus tuvastas, et avaldaja oli mitmel korral pöördunud

puudutatud isiku poole, kuid puudutatud isik ei ole tema pöördumisele vastanud. Enamus

määruskaebuse väiteid puudutavad asja sisulist lahendamist. Avaldaja eesmärk oli

dokumentidega õigeaegne tutvumine ning nende õigeaegne kättesaamine, mille osas maakohus

leidis, et avaldus on põhjendatud ja puudutatud isik peab edastama avaldajale dokumendid

avaldaja e-posti aadressile. Kuivõrd maakohus tuvastas, et avaldaja oli puudutatud isiku poole

enne kohtumenetluse algatamist pöördunud, kuid puudutatud isik ei ole tema pöördumistele

vastanud, siis ei olnud kohtusse pöördumine põhjendamatu. Puudutatud isikul oleks olnud

võimalik kohtumenetlust vältida, kui ta oleks vastanud avaldaja kohtuväliselt esitatud

pöördumistele. Maakohus tuvastas, et avaldaja nõue on õiguslikult põhjendatud ning kuulub

osaliselt rahuldamisele, seega on puudutatud isiku vastupidised väited põhjendamatud ega

mõjuta menetluskulude jaotust.

Menetluskulude jaotuse otsustamisel ei oma üldjuhul tähtsust ka asjaolu, kas menetlusosaline

on majanduslikult võimeline kulutusi kandma.

9. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud määruskaebemenetluses jätta

TsMS § 171 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda. Määruskaebus lahendati kirjalikus menetluses,

avaldaja esitas lakoonilise vastuse määruskaebusele ise, seega ei ole eelduslikult avaldajal

menetluskulusid tekkinud. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke